Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
Suurbritannias soodustatakse riiki tehtavaid väliskapitalimahutusi. Peale USA kapitali on suurenenud ka Jaapani, Saksamaa ja mitmete naftariikide kapitali osa. Tööstuses on oluliselt kahanenud enne Teist maailmasõda domineerinud põhiharude toodang (söekaevandus, metallurgia, laevaehitus, auto- ja tekstiilitööstus). Tööstuses on uueks haruks nafta ja maagaasi ammutamine, naftatöötlus, elektroonika-, keemia- ja toidukaupade tootmine. Viimase aja energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Põhjamere nafta on äärmiselt hea kvaliteediga, ent selle omahind on väga kõrge. Pärast 1980.-81. aastate majanduskriisi otsustas valitsus vähendada söetoodangut 95 miljoni tonnini. Kolm viiendikku kivisöest kaevandatakse Lääne-Yorkshire'is ja Ida-Midlandsis (vt. kaarti 3). Kaart 3. Ida-Midlands üks tähtsamaid kivisöe kaevanduspiirkondadest.
Kolbaurumasin 19. saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% sisepõlemismootorid, diiselmootorid 35-45% Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad Kuna aeg areneb edasi ning inimestel on vaja rahuldada üha enam vajadusi. Sellele mõjuvad soodustavalt energeetika pidev areng, gaasi, nafta ja kivisöe tarbimise kasv. Kuna tänapäeval on neid kütuseid tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju, siis hakkab see kahjulikult mõjuma ka keskkonnale. Meie 8 planeedi looduse kaitsmine on suhteliselt raske. Ning neid kahjustavaid faktoreid on mitmeid. Esiteks võiks ära märkida õhuhapniku vähenemise atmosfääris, mis on tingitud nende kütuste põletamisega
Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusja...
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
riigid, mis edestasid Saudi Araabiat elektrienergia tootmises, toodavad inimese kohta vähem kui minu riigis. kui arvestada · Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas(need riigid oleks nt AÜE, Bahrein) Saudi Araabia energeetika ja keskkond · 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsnikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta. · 2007. Aastal toodeti kogu maailmas enegia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Saudi Araabias on süsinikdioksiidi tekkimise hulgaks määratud 2007. Aastal 433,9313 miljonit tonni. Seega toodab Saudi Araabia kogu maailma süsinikdioksiidi hulgast 0,01% süsinikdioksiidi.
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära?
154 triljonit Kulud: $1.239 triljonit (2007) Välissektorivõlg 43.6% SKT-st (2007) Inflatsiooni määr 4,4% (2008) Aastatulu: $0.97 triljonit (2007 Kulud: $1.04 triljonit (2007) Tööjõud: 31 miljonit (kaasa arvatud töötud) teeninduses töötab 81%, põllumajanduses 1% ja tööstuses18% elanikest. 2007 aastal oli töötuse näitaja 5,4%. 5.1 Energiamajandus Suurbritannial on suured kivisöe-, maagaasi- ja naftavarud. Ühendatud Kuningriigi energiavaru on Euroopa Liidu suurim. Riigi energeetika toetub Põhjamere mandrilava suurele nafta- ja maagaasivarule. Tootmisolud on rasked, kuid nafta on kvaliteetne. Naftakompaniidelt laekuvate maksudega, mis on keskmiselt 12 mlrd. $ aastas, kaetakse suurem osa valitsuse kulutusi. Naftavaru arvatakse jätkuvat 2010. aastani. Kivisöevaru on samuti suur ja praeguse tootmise korral rahuldaks kivisüsi riigi energiavajadused vähemalt 2400. aastani. Elektritootmise erastamise tõttu on elektrijaamade kütuseks kivisöe asemel
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
EUROAKADEEMIA Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Referaat Juhendaja: Tiina Randlane, PhD Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost...................................................................................................4 Eesti ökoloogiline jalajälg....................................................................................................................5 Müüt või tegelikkus?............................................................................................................................6 Roheline ideoloogia....................................................................................
tooraineks . METALLURGIA TEHNOLOOGILISED ETAPID : MAAGI KAEVANDAMINE MAAGI RIKASTAMINE TOORAINE SULATAMINE PUHTA METALLI VÕI SULAMITE TOOTMINE VALTSIMINE , STANTSIMINE JMS, Mäetööstus : on tööstusharu , mis tegeleb maavarade kaevandamisega ja esmase töötlemisega ehk rikastamisega . Metallurgia paknemist mõjutavad tegurid ?! : Metallurgia paiknemist mõjutavad tooraine , energeetika , vesi , tööjõud , tarbija ja keskkonnanõuded , Millised suunad on metallurgias domineerivad viimastel aastakümntel ? 1) Metallimahukate toodete thnoloogias on hakatud metalli säästlikumalt kasutama või mõne teise materjaliga (nt plastikuga ) asendama ; 2) Põhja riikidest on see keskkonnda saastav majandusharu püütud paigutada Lõuna riikidesse , kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud
ERASTAMISAGENT 1993-2001 V. Sarnet, UURID peale teda tuli Liivin, oli ametis 6 kuud ja pandi kinni. DIREKTORID/ETTE Kuni aastani 1994, Segadused 1990 Leedu töösturite VÕTTE JUHID kuna siin olid NSVL Oligarhid, suuremad konföderatsioon. CEO väed siis, suurt rolli ettevõtted (sadamaid Selle liider oli B. mängisid need väed, palju, energeetika, Lubys, kes siis esitati need struktuurid uued 92 peaministriks. püsisid. Esimeseks telekommunikatsiooni kooskäimise vormiks ettevõtted, pangad) Brazauskas nimekiri oli direktorite klubid. Sealt siis hakkasidki 2000 välja kujunema 1992 94 igasugused Roman Paksas
süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale. 10. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 11. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 12. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on?
kutsestandardile; seda saavad taotleda nii koolilõpetajad kui töötavad inimesed; annab kutsealast enesekindlust; annab tunnustuse kutseala asjatundjate seas; annab tööandjale ja kliendile infot kutseoskuste taseme kohta; on eeliseks tööle saamisel nii Eestis kui välismaal; võib olla nõutav mõnes valdkonnas töötamisel; kantakse riiklikku kutseregistrisse. Valdkonnad, kus saab tunnistust taotleda Ehitus, Kinnisvara ja Geomaatika Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneeria IT ja Telekommunikatsioon Kergetööstus Kultuur Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstus Metsandus Rahvakunst ja Käsitöö Teenindus Tervishoid ja Sotsiaaltöö Toiduainetööstus ja Põllumajandus Transport ja Logistika Õigus- ja Sisekaitse Äriteenindus ja Muu Äritegevus 13
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus....................................
Mõningaid õigusi võib ta delegeerida peaspetsialistidele. Direktor otsustab jooksvaid ja operatiivseid küsimusi. Direktori tööd kontrollib revisjon, millele allub haldusnõukogu. Ettevõtluse vorm on enamasti AS. 2) Munitsipaalomanduse ettevõtmine Kohalikule omavalitsusele kõvad ja pehmed ettevõtted. Ettevõtted, mis toovad majanduslikku kasu ja mis mitte. Munitsipaalpolitsei, päästeteenistus, kohalik transport, energeetika (soojusenergia), ehitus, kommunaalteenused. Majanduslikult mittekasumlikud: töötavad eesmärgil, et nende töö ja teenus oleks muidu nii kallis, et elanikkond ei ostaks, ei suudaks osta. Munitsipaalettevõtte juhtimine. Kõrgeim võimurorgan on nõukogu. On sarnane haldusnõukogu õiguste, võimaluste, kohustustega. 3) Rahvaettevõte Strateegia oli, et saada poliitiline iseseisvus. Rahvaettevõtte mõtteks oli ärksad inimesed. Kui lõpetatakse tegevus, läheb vara endisele omanikule tagasi
mis on ühenduses paljude Euroopa linnadega. (9) Nii raudtee- kui ka autoteevõrku rekonstrueeritakse liiklusohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks. Euroopa lennujaamad on suured ja võimsad. Tähtsamad lennuliinide sõlmpunktid on Frankfurt Maini ääres, Pariis ja London. Nafta ja gaasi sisseveol Hommikumaadest on järjest olulisem ka torutransport. (10) Tööstusharudest on Suurbritannias arenenud masina-, keemia- ja tekstiilitööstus, energeetika, aga ka põllumajandus. Madalike ja kere aluspõhja moodustavaist settekivimeist on leitud suuri nafta- ja maagaasivarusid. Suured nafta- ja maagaasi varud on Põhjameres, Suurbritannia saarest põhjas.(9) Energeetikas on vähenenud söe tarbimine ning suurenenud nafta osatähtsus, mida veetakse sisse peamiselt Lähis- Idast. Prantsusmaal toodetakse enam kui pool elektrienergiast tuumaelektrijaamades. (8)
metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud.
- SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - Raha jaotus on projektipõhine - Kohalike omavalitsuste eelarve Ökomaksureform Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. ÖMRi vahetu eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: • Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas;
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
· Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud Vesi erinevates kudedes ja organites Veesisaldus organismis
aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%. oodatud, see tähendab, et on olemas teatud ohud, kuid üldine väljavaade on siiski positiivne. Ehk üldised makromajanduslikud fundamentaalnäitajad, nii ka tarbimise kasv soodustavad igati ettevõtte asutamist. Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus, millest viimases vedas kasvu tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti jätkas IV kvartalis tugevnemist välisnõudlus. 2014. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes 8,0%. Kaupade sisseveo kasv kiirenes hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%-ni. Tehnoloogia areng internetis avaldab teatud mõju Apteekile, kuna enamus apteeke kolivad internetti, kuid siiski apteeki spetsiifika tõttu jääb tulevikku ikkagi domineerima füüsilised apteekid
kui on karta maksevõime olulist halvenemist, et mitte öelda - maksejõuetuse teket. Maksejõuetus tähendab aga pankrotti eesmärgiks turgutada elule kõik makseraskustes ettevõtted. Millistele ettevõtele mõeldud? Jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/tehnoloogia, logistika/transpordi, energeetika, tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine 52. Saneerimine. Saneerimine on maksevõime taastamine Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS............................
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
Saastaja-maksab-põhimõte Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas Keskkonnapoliitika Eestis Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. Nendes dokumentides on sätestatud pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 - Keskkonnategevuskava on keskkonnastrateegia rakendusplaan. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad 30 keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele).
3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited Asustus Energeetika ruumstruktuur Transport Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud
- kiirendada üleminekut vähese CO₂-heitega majandusele Eesmärgid on seatud nii majanduse ümbermuutumiseks kui looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste parandamiseks/säilitamiseks. Oluliste sektoritena on eraldi tähelepanu all toitu käsitlevad meetmed ning hoonete ja transpordi tõhusamaks muutmine, kuivõrd tööstusriikides tekitavad 70–80% kogu keskkonnamõjust tüüpiliselt toitumine, elamuehitus ja transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks. Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke
3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited Asustus Energeetika ruumstruktuur Transport Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud
Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni – koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid – toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp.
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
piiratud majanduslik iseseisvus. näiteks transpordis jäid hinnad Pärast esialgset edu reform sumbus endiselt meelevaldseiks ja ja majandus langes taas partei moonutatuiks, siis olid kõik otsese kontrolli alla. seesugused katsed lõppkokkuvõttes Rahvamajandusnõukogude asemele viljatud. tuli tagasi majanduse juhtimise Energeetika ja sellega harukondlik printsiip, mis tähendas, paralleelselt arendatud et keskvõim ei kavatsenud Eesti põlevkivitööstus laienesid aasta-aas- tööstust enam käsitleda ühe talt. Stalinismiajastu tervikuna, Eesti tööstusena, vaid hüdroenergeetika kampaania heterogeense hulga ettevõtetena, järelkajana oli valminud Narva
(mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad ressursid Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisuko...
108 Eesti mööblitööstuse mahu vähenemist tingis oluliselt a Püssi kombinaadi müümine Soome kapitalile b elamuehituse mahu langus c Standardi ja Tarmeko võitlus turu pärast 109 Eesti ehitusmaterjalidetööstuse mahu vähenemist tingis enim a ehitustööde mahu vähenemine ja struktuuri muutumine b välismaiste ehitusmaterjalide import c ehitusettevõtete suured materjalivarud 110 Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim a energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt b energiatarbijate mugavuste vähenemine c kogu majanduse toomismahtude vähenemine 111 Statistikaameti andmetel moodustas Eesti tööstuse 1994. aasta toodang 1989. aasta toodangust a alla poole b kaks kolmandikku c kolm neljandikku 112 Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest
108 Eesti mööblitööstuse mahu vähenemist tingis oluliselt a Püssi kombinaadi müümine Soome kapitalile b elamuehituse mahu langus c Standardi ja Tarmeko võitlus turu pärast 109 Eesti ehitusmaterjalidetööstuse mahu vähenemist tingis enim a ehitustööde mahu vähenemine ja struktuuri muutumine b välismaiste ehitusmaterjalide import c ehitusettevõtete suured materjalivarud 110 Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim a energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt b energiatarbijate mugavuste vähenemine c kogu majanduse toomismahtude vähenemine 111 Statistikaameti andmetel moodustas Eesti tööstuse 1994. aasta toodang 1989. aasta toodangust a alla poole b kaks kolmandikku c kolm neljandikku 112 Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest
See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse. Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid: 1. Primaarsektor e. esmasektor tegeleb tooraine saamisega (maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevused (teenindus, haridus, tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine). Hõive selles sektoris on oluline riigi arengutaseme näitaja. Arenenud maades töötab selles sektoris üle 70% tööjõust. (vaata ühiskonna arenguetappide põhtunnuseid infoühiskonnas on teenindus põhilline ) 4
Austraalias on esindatud mäetööstus. Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. 11 Kuis paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna- Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
Tänapäeval teeb Norra rahvusvahelist teadusalast koostööd peamiselt Euroopa Liidu teadusalaste raamprogrammide raames. Ta panustab Euroopa Liidu raamprogrammi umbes 50 protsenti kõigist rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamiseks mõeldud riiklikest rahaeraldistest. Laiapõhjalise poliitilise kokkuleppe kohaselt peaks Norra selles kontekstis tehtavat koostööd veelgi tugevdama ja edasi arendama. Seni on Norra teadlased põhiliselt osalenud energeetika ja keskkonna, transpordi, riikliku tervishoiu ja meditsiini ning mereuuringutega seotud projektides. Tähtsamad Norra osalusega rahvusvahelised programmid: Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogramm EUREKA: Euroopa teadusuuringute kooskõlastamise agentuur COST: Euroopa koostöö teadus- ja tehniliste uuringute valdkonnas ESA: Euroopa kosmoseagentuur CERN: Euroopa tuumauuringukeskus ESRF: Euroopa sünkrotronkiirguse keskus EMBL: Euroopa molekulaarbioloogia labor
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html Tuntud rahvusvahelised firmad: · FIAT masina- ja autotööstus · Enel- · Pirelli & C. kummitööstus elektrienergeetika · Montedison keemia- ja elektroonikatööstus · Montedison · Olivetti kirjutus- ja kassamasin · Venezia klaas · Firenze nahakaubad · Eni energeetika Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 9 Rahvastik: Elanike arv: Rahvaarv Itaalias on 58 103 000, nendest 2% on Sardiinlasi, muid on 4% ja Itaalasi on 94% Geograafia Entsüklopeedia lk 226 MAAILMA RIIGID lk 97 Rahvaarvu kasvu graafik: Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku paiknemine:
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
toodangust moodustab koostootmisjaamades toodetud soojus? Nimeta mõni koostootmisjaam. Põhiliselt biokütusest, maagaasi. Koostootmisjaamades toodetud soojus moodustab u 37% toodangust. *Väo koostootmisjaam, Tartu koostoomisjaam 9. Millised on põhilised elektri tootmisel tekkivad atmosfääriheitmed ning millised on nende mõjud keskkonnale? Kuidas mõjutavad atmosfääriheitmed energeetika arengut? Süsihappegaas ja lämmastik, NO2,Kasvuhoonegaasid- kliimasoojenemine. Happevihmad Peab piirama heitgaasi tootvate kütuste kasutamist 10.Kus kohast jõuab Eestisse maagaas ning kuidas seda transporditakse? Kui suure osa ligikaudu moodustab maagaas toodetud elektrienergia kogutoodangus? AS Eesti Gaas impordib gaasi torutranspordiga Venemaalt ja Lätist gaasitorude kaudu Maagaasist toodetud elektrienergia moodustab 5% elektrienerga kogutoodangust.
Läbipaistvuse ja huvigruppide kaasamise parandamine Valitsuse vastutuse suurendamine Piisav ja selge teave erinevate lahenduste vahel valimiseks Keskkonnamõjude hindamine: Definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevate keskkonnale avalduva mõju hindamine (Keskkonnaministeerium) Natura hindamine Piiriülese keskkonnamõju hindamine Strateegiline keskkonnamõjude hindamine: Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätme käsitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas. Üleriigiline, maakondlik või üldplaneering. Keskkonnamõjud: Definitsioon: Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju Keskkond laiemas tähenduses: loodus, majandus, sotsiaalne, kultuuriline > säästev areng. Elukeskkond
http://www.photius.com/countries/portugal/society/portugal_society_population_size_and_~1 078.html 9. Maailma Atlas. 2010 10. Portugali majandus. http://www.vm.ee/?q=node/9425 11. Portugali usundid ja kultuurielu. http://www.vm.ee/?q=node/9425 12. Portugal. Major Cities. http://citypopulation.de/Portugal-Cities.html#Stadt_gross 13. Portugali rahvastik. http://inportugal.ru/index.php? option=com_content&task=view&id=31&Itemid=2 14. Portugali energeetika. http://geoportal.narod.ru/data/euro/portugal/9.htm 15. Portugali põllumajandus http://www.visitportugal.ru/articles/priroda/selskoe_hozaystvo/ 16. Portugali metsad. http://www.terravision.ru/country/view/52 17. Portugali metsad. Puuliigid. http://ypef.eu/flora_fauna_p_est 21
Isomorfism: erinevatel ainetel ühesugune kristallivorm N:maarjas Olekudiagrammid:üheaegselt võib esineda mitu faasi, seda iseloomustatakse olekudiagrammide abil SULAMID: tekivad vedalas olekus üksteises lahustuvate ainete tahkumisel; mittekomponentsed füüsikalis-keemilised süsteemid, mis koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist; sulamitel üldjuhul füüs omadustest(võrreldes puhastega) madalam sulamistemp, väiksem elektrijuhtivus. Keemiline energeetika ja tasakaal: Keemiline reaktsioon: lisaks "valemilisele küljele" veel energeetiline külg. Keemiline termodünaamika - energiavormide üleminekud keemilistes protsessides. Termodünaamika (TD) uurib süsteemide üldisi energeetilisi omadusi, mitte süsteemide siseehitust. Olekuparameetrid:T(K); P(Pa); V(m3,dm3);n(mol). Keemil. reaktsioonidel (peaaegu alati) eraldub või neeldub soojust.Homogeensed:kogu ulatuses ühtlased, omadused samad või muutuvad ühtlaselt (pidevalt)
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Gl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
