kujunes Flauberti põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused. Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist. ,,Tundekasvatuse" sündmused jõuavad meieni tegelase silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus. Armastuslugu Kartaago väejuhi tütre Salambo ja ülestõusnute juhi Matho vahel. Selle teose tarvis külastas Flaubert Lähis_ida. Sambod on kõrvutatud Emmaga.
Loodus. Ja miski, mitte miski ei ole olnud Looduse vastu julmem kui inimene. Nietzsche (1844-1900) Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Minugi pärast, armastage oma lähedast nagu iseennast. Kuid esmalt armastage ennast. Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paolo Coelho "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Maeterlinck "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." -Paulo Coelho "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."
Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt hakatud
Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asjade poole koopas.
Ja väga palju . Näiteks kui hädaldan ,et mul ei ole eriti riideid. Ütlevad nad ,et sul on terve riidekapp riideid täis. Mulle meeldib väga üks jakk aga mu poisssõbrale see üldse ei meeldi siis ta pakub midagi muud siis võin teha otsuse enda otsuse vastu. 6. Too näiteid Eestis elavate eestlaste ja venekeelse elanikkonna ostukäitumise erinevustest. Eestlased ostavad näiteks riideid väga tagasihoidlikult - Nad loodavad ,et saavad odavalt . Riietuvalt enamasti mustalt ei värvi endid väga ( naised ) Venekeelse elanikonna inimesed näiteks ostavad hästi värvilisi riideid ja väga kalleid. Nendel on tähtis väga palju see,kus see toode pärineb näiteks firma. Ja Venekeelt kõnelevate naiste seas olen näinud väga palju seda talvel ,et nad käivad hästi palju igasuguste erinevate kasukatega. 7. Too näiteid, kuidas turundajad mängivad järgmiste motivaatorite peale: Hirm - Kui inimene kardab midagi siis on teda väga hea motiveerida kuidagi seda
pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis. Väärtustati sisemaailma. Põhinõue oli väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Toonitati iga kunstniku kordumatut isikupära. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Näited:
HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa. Ta oli õiglane tema eesmärgiks sai rahvale Claudiuse tõeline pale päevavalgele tuua. Hamlet armastas ja austas enda isa ning riigi vastu tundis ta sama. Hamlet mõistis et onu jõhker tegu ei saa jääda karistuseta. Enne oma isa mõrva oli Hamlet elanud ideaalses maailmas, kuid kodukohta naastes pidi ta r...
Viimaks määrati suure pinnimise peale 2 aastaks vaherahu. Selle vaherahu ajal kindlustasid moskviidid oma linnu ja losse. Kuigi nüüd vaherahu oli saavutatud, pidi Erik ikkagi sõda kartma, sest moskviidid olid ohtlikud vastased. Kuna Rootsil siinmail ainult üks linn Tallinn oli püüdid ta saada rohkem linnu ja losse enda valdustesse, ka neid mis olid Poola kuninga ja endise heermeistri jagu. Puhkes sõda Rootsi, Poola ja heermeistri vahel. Sellel ajal said moskviidid rahumeeli endid kindlustada. Neil oli sihiks, et kui nn. võimumehed ära vasivad siis saavad moskviidid ka oma tulu sellest. Kuningas Erik soetas oma vaenlaseks ka Lüübeki linna, mille laadungeid ta tavatses ära võtta kui Lüübeki laevad Narvast tulid. Teiseks sai Taani kuningas Frederick II . Tekkis kauaaegne sõda Taani ja Rootsi vahel. Sellel ajal kannatas Rootsi riik suurt kahju. Poolakad pidasid läbirääkimise Riiaga. Poola tahtis, et Rooma riik mille ustavuses riiakad
kui midagi leian kuid täpselt ei tea AXIOOMID lennon on surnud jaapan on kaugel linnud on läinud sygis on tulnud kurvad on laused S ilmad on näinud Luule analüüs Nyyd!! Luuletuse ainestikuks on Eesti olukord kaheksakümnendate lõpul, kui rahvas vajas oma keelseid laule, et tunda endid ühtsena. Selles luuletuses käsitletakse eesti rahva vabaduse tungi ja ühtsuse soovi. Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda.
Ühtsustunne tõusis tänu isamaaliste laulude laulmisele ja meeleavaldustel käimisele. Rahvas oli taas võimeline võitlema koos ühise eesmärgi nimel. Heideti selja taha isiklikud huvid ja ületati hirmud. Usuti rahva ühtsusse ja lõpuks saavutatigi edu. Praegu elame me rahu ajal ning rahvustunne ja patriotism on taas tagaplaanile jäänud, kuna meid ei ähvarda selge oht. Ükski riik ei ole plaaninud meid rünnata või vallutada. Me tunneme endid päris kindlalt, sest kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Eesti rahva püsimajäämiseks oleks meil praegu tarvis rohkem kui eales varem rahvuslikku liikumist. Eestlasi ei ohusta mitte võõrvõimu pealetung vaid globaliseerumine, mis võib saada meiesuguse väikerahva jaoks saatuslikuks. Kunagi oli Maarjamaa rahvas õnnelik, sest sai maarahvast eestlaseks. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on meist saanud eurooplased ja rahvuslik päritolu on unustatud
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt
esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on
J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal ,,Eesti rahva ennemuistsete juttude" eessõnas. Juba 140 aastat on eestlased Kreutzwaldi rahva suust korjatud ja üles kirjutatud lugusid nautinud, alates 1951. aastast koos Günther Reindorffi imetabaste illustratsioonidega. 43 lugu, millele lisanduvad 18 paikkondlikku juttu, on sügavale eestlaste südamesse pugenud, jäädvustades ja edasi andes
Aga inimesed muutuvad ka enda teadmata ja koos inimesega ka tema vaated. Elus edasi liikumiseks ongi vaja muutusi, kas me neid tahame või ei. On juhuseid, kus me peame millestki lahti ütlema, et edasi minna. Suured sündmused nagu sõjad või ülestõusud, muudavad eelkõige rahvast kui tervikut. Aastail 1987-1988 Eestis toimunud Laulev revolutsioon on kindlasti üks pöördepunkt meie ajaloos. Taastati Eesti Vabariigi isesesvus. On ka öeldud, et eestlased laulsid endid vabaks, sest lauluväljakule kogunes lausa üle kolmesaja tuhande inimese, kes üheskoos laulsid isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja see on ühtse riigi üks olulisemaid tunnuseid. Veel nüüdki, mitmeid aastaid hiljem, tuleb paljudele seda meenutades pisar silmanurka ja seegi vaid rõõmust. Selle revolutsiooni käigus muutus meie riik ja riigiga koos ka meie inimesed. Mõned, esmapilgul mitte nii olulistena näivad uuendused võivad hiljem muuta aga kogu
Üha rohkem räägitakse, kuidas liigtarbimine hävitab meie planeeti. Globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt, ökoloogiline jalajälg kõik need sõnad käivad ajakirjandusest läbi liigagi tihti. Kohutava tarbimise tõttu kannatavad peaaegu kõik elu valdkonnad: inimesed on ülekaalulised, õhk saastunud, vesi reostub ning prügimäed võtavad enda alla enneolematul hulgal maad. Keegi ei mõista, et praegune mentaliteet hävitab nii seda, mis meid ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra ning veidi pärast seda kirjutas Postimees Online, kuidas inimeste rõivanumbrid järjest suuremaks lähevad. Kõige sokeerivam näide oli naiste rinnahoidjatest. Kui varem olid D- ja F- korv juba suured, siis nüüd on nõudlus juba koguni K-korvi järele. See kõik on tõeliselt hirmutav, ja kui elu niimoodi
hämarikus. Inimene liikumises ja alasti inimkeha. Realist Courbet oli rääkinud, et ta maalib ainult seda mida näeb ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon. Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks"nimetanud. Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii
paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes. Peale orgaanilise aine toodavad taimed fotosünteesi käigus ka hapnikku, mis vabaneb atmosfääri. Kui poleks olemas fotosünteesivõimelisi olendeid, siis õhk arvatavasti ei sisaldaks hapnikku ega oleks olemas enamikku elusorganisme, nende hulgas ka meid endid. Mis on fotosünteesi põhieesmärk?Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi) Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat?Taimerakus toodetakse energiat roheliste kloroplastide abil. õnedes taimerakkudes leidub kloroplastidega sarnaseid rakustruktuure - kromoplaste. Need sisaldavad punast ja kollast värvainet, mis on nähtav õite kroonlehtedel ja viljades. Fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid. 6CO2+12H2O=C6H12O6(glükoos) +6O2+6H2O
,,Frankenstein" 1. ,,Frankensteini" autor on Mary Shelley. Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818. 2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis.
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada
positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godmanise valitsus Eestis Edgar Savisaare valitsus Baltimaade eeskujul alustati iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Üksteise järel hakati endid liiduvabariikides suveräänseks kuulutama. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et NSV Liidu koos hoidmiseks on vaja rakendada sõjalist jõudu. Seda oli rakendatud 1989.a. Gruusias ja 1990.a. Aserbaidzaanis ning seda taheti rakendada ka 1991.a. jaanuaris Balti riikides. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Leedus tapeti 14 meeleavaldajat ning Lätis 5. Eestis rünnak jäi ära.
kommipaberi mahaviskamine veel maailma hävimiseni. Aga kui mõelda, et seda teeksid kõik maailmas elavad inimesed, tekiks katastroof. Nii kuhjuvadki need pealtnäha nii väiksed asjad ja meie loodus on reostunud. Samuti aitab iga autoroolis inimene kaasa õhu reostusele. Meil ei ole enam puhast õhku, mida hingata, sest inimene hävitab seda enda loodud masinatega. Mis on siis lõppude lõpuks tähtis? Kas jõuda soovitud sihtpunkti või nautida värsket õhku? Inimesed hävitavad endid nii kaudselt kui otseselt. Hävitades metsi, taimi, loomi, linde, kalu, õhku, hävitame samas ka ennast. Kui me samamoodi jätkame, oleme varsti ainus liik maakeral ning õige pea pärast seda ka ise hävinud. Kas sureme külma, kuuma, veeuputuse või nälja tõttu ei oska öelda, kuid elu ei saa säilida tingimusel, et planeedil Maa ei ole kedagi peale meie. Me oleme iseendale loonud selle maailma. Maailma, mis ootab ja kannatab ja loodab. Niisiis oleme nii loojad kui lõhkujad
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärt...
pärandumist järglastel. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Peegli ees Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas. Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõõmsameelne julge tüdrukutirts, kes peres kõikide südamed sulatas ning oma pesamunastaatust mõnuga nautis. Õekese juukseid kammides ja silmanurgast endid hommikusele jalutuskäigule sättivaid vanemaid jälgides, vajus Pets äkki mõttesse – nende peres olid kõik peale pisikese õeraasu tumedapäised. Vend Ants, kes parasjagu sõjaväes oli, isa, ema… Ka Pets ise oli tume mis tume. Kuidas see nii võis juhtuda? Kuna laupäev oli vaba päev ning kuhugi kiiret polnud, otsustas Pets oma parima sõbra Aiku külla kutsuda ning koos tarkadesse raamatutesse süvenedes küsimusele vastust otsima asuda. 1
prantslastega siis mina seda väita ei saa. Mina pigem ütleks, et nad on väga sõbralikud, rõõmsa meelsed ja abivalmis inimesed. See aga on tulnud minu enda isiklikust kogemusest. Teised aga kes pole kokku puutunud nendega, neil on eelarvamused ja see ei muutu enne kui pole isikliku kogemust. Sama võib öelda ka kõigi teiste rahvuste kohta. Kõigi kohta käivad omad eelarvamused, milline on üks või teine rahvus. Tõin praegu näiteid erinevate rahvuste kohta kuid sama kehtib ka meie endid ümbritsevaid inimesi. Kui pole teatud inimestega ise kokku puutunud siis meil kõigil on oma eelarvamus nende kohta. Kui kohtame mingit inimest esimest korda siis paneme neile koha nn sildid/ stereotüübid külge. Olenemata sellest, et pole süvitsi uurinud milline ta olla võiks. Kokkuvõtteks siis võib öelda, et meid kõiki ümbritsevad kõikjal teatud tüüpi eelarvamused kõigi ja kõige kohta. See kõik on tulnud sellest, mida oleme läbi elanud ja millega kokku puutunud
mõistis, et see, mis Joosepiga tehakse, ei ole õige. Kõrvaltvaatajana oli näha, et tegelikult Thea toetas samuti Andersit, kuid Kaspar seda ei mõistnud. Kogu see keeris ajas noormehe pea veel hullemini sassi. Sündmuste arenedes taipasid Kaspar ja Joosep, et taganemisruum jääb aina kitsamaks. Poiste sees olnud viha ja kibedus pääsesid valla ning nad haarasid relvad, et lasta maha oma klassikaaslased ja seejärel ka endid. Loo lõpp oli aga oodatust veelgi süngem noormehed mõrvasid lisaks klassikaaslastele ka asjaga mitteseotud õpilasi. Joosep sooritas pärast veretööd enesetapu, Kaspar aga seda ei teinud. Õhku jäi küsimus, miks tema endalt elu ei võtnud, kuigi nii oli kokku lepitud. Äkki ta uskus , et selleks ajaks oli kõik paremaks muutunud, et see oli nüüdseks läbi, ehkki tegelikult polnud?! Aga võib-olla ei surnud ta kõige kiuste...
· Ettemääramatud · Avatud · Milles suure tõenäosusega võivad tegevused ebaõnnestuda Agentideks nimetatakse tarkvaramaailmas iseseisvaid programme nagu näiteks UNIXi deemon või arvutikell. Realiseerimise koha pealt meenutavad agendid objekte - neil mõlemal on siseolek, nad suhtlevad sõnumite edastamise teel ning neil mõlemal on meetodid, mida saab mingis situatsioonis välja kutsuda. Suurim erinevus aga seisneb asjaolus, et objektid lubavad endid kasutada tasuta, kuid agendid teevad seda, kuna nad soovivad seda teha või siis näiteks raha eest, olgu see mistahes kujul. Iga programm võib olla agent, kui ta on autonoomne ehk aktiivne. Intelligentsed agendid on lisaks veel reaktiivsed, proaktiivsed ning interaktiivsed. Reaktiivsus on programmi omadus tüürida oma käitumist vastavalt keskkonnast tulevatele stiimulitele. Lihtsamad programmid eeldavad keskkonna staatilisust ning seetõttu ei pea olema reaktiivsed. Lihtne
on sinna väikse linna peale maetud, mis seal Kuressaare lossi kraavi ääres on. 1940. aastal oli päris rahulik. 1941. aastal hakkas jälle sakslane peale tulema, hakkas jälle sõda. Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüditati, viidi ära. Siis vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus sõda, sakslased tulid, siis ta ja teised varjasid endid metsades, heinakuuris ja kaarikutes. Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks. Siis hakkas saksa vägede poolt uuesti inimeste ära vedamine ja jälle küüditamine, paljud viidi arkulaagrisse ja kommnoored, kes olid veneajal need ja kõik, sakslased viisid jälle lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis
Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-Asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. 1206-1207 Liivlaste vastupanu rauges. Toimus ulatuslik ristimine; liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid. 1210-Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See andis eeslastele julgust ja jõudu juurde vastuhakkamiseks. 1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd uba ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse.Eestlased ei suutnud vastu panna ja Ugandi ning Sakala pidid ristimise vastu võtma.
piisavalt arenenud. Viimane asjaolu on märkimist väärt; me ei peaks unustama, et virtuaalsuhete rõõmud ja hädad puudutavad tegelikult siiski inimkonna privilegeeritud vähemust. Mis hädad seda vähemust siis kummitavad? Internet võimaldab lisaks kiirusele suhtluses anonüümsust. "On the internet nobody knows you are really a dog," ütleb vana netifolkloor. Me ei tea tihti, kes on võrgu harude küljest helendavate ekraanide taga, ning me kasutame juhust, et ka meid endid pole näha. Anonüümsust pakub ühest küljest võimaluse turvalisemalt välja öelda uudseid ja harjumatuid väiteid. teisest küljest võimaldab see turvaliselt nurga tagant salvata. "Anonüümsed netikommentaatorid" on virtuaalmaailma kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki inetust. See pole üksnes siirdeühiskondade häda. Arvuti vahendusel ühendust pidades on väga kerge
Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453
Vaatamata sellele, et kodanikul on rohkem kohustusi, on tal ka suuremad õigused. Ma arvan, et riigikodanik olla on suur au. Riik, kus elad sina ja elab su perekond, ei arene ilma oma inimeste toetuseta. Täitmata kodanikukohustusi, peaksime tundma häbi. Kodanikuks kasvatamine on pikaajaline protsess. Etappidena saab loetleda enesele teadvustamist enda õigustest ja kohustustest, seejärel nende analüüsimine ning lõpuks ka praktiseerimine. Täisväärtuslikuks kodanikuks saame endid nimetada kui täidame kodanikukohustusi toetades nõrgemaid, austades riiki, tähtpäevi ja astudes välja ebaõigluse vastu.
Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma sõpru kasarmus. See tunne on hirmutav ja kohutav. Samuti on õudne mõelda sellele, kuidas mu lähedased vastu peavad
Siis tulebki tal luua kontsept endast ja seda saab teha üksnes teiste taustsüsteemide, voogude või ,,kasutuses olevate" kontseptide najal ,,hetke" maailmas. Nii loobki inimene endast mingis mõttes mõiste: eraldab, korraldab ja ühendab end teise voogudega. Bergson väidab, et üldiselt arvavad inimesed, et tõde ja vale puudutavad ainult lahendusi ja algavad alles lahendustega. Tõeline vabadus on aga võime otsustada ja luua probleeme endid. Näiteks just filosoofias ongi küsimus pigem selles, et leida probleem ja see püstitada, kui probleemi lahendamises. Sest spekulatiivne probleem on lahendatud siis, kui ta on püstitatud. Ta ütleb: ,,Probleemi püstitamine ja lahendamine on siin peaaegu üks ja seesama: tõeliselt suured probleemid on püstitatud alles siis, kui nad on lahendatud." Kuid mitte üksnes probleemid pole tähtsad, vaid tähtsad on just lahendused. Kuid probleem saab alati ,,ära teenitud" lahenduse ehk
tähele pannud. Mõnest minu endisest riiukukest ja laisast klassikaaslasest on tänaseks saanud meeldiv, edumeelne ja korralik inimene. Samas on paljude tolleaegsete tublimate klassikaaslaste hiilgehetk jäänudki kuskile põhikooli aega. Lapsi ei tohi suruda raamidesse ning nende elukäigu üle otsustada siis, kui nad alles arenevad. Ma arvan, et kui lapsevanemad ja õpetajad ning täiskasvanud üldse süveneksid rohkem laste mõttemaailma, muudaks see ka meid endid vähem küünilisteks ning säilitaks seda lapselikku siirust, mida kipume oma eluteel kaotama. Jonasele tehti romaani alguses tohutult ülekohust, kuna nagu loo käigus selgus, polnud temas pahatahtlikkuse kübetki. Otse vastupidi oli tegu väga ülla noore inimesega. Kurb on mõelda sellele, kui palju lapsi on ajaloo vältel maha kantud ning stamparusaamade kohaselt lootusetute hulka on heidetud vaid selle tõttu, et nad koheselt teistele eakaslastele järele ei jõua
2. Kuidas Sokrates tõlgendas Delfi oraakli (ennustaja) väidet, et temast targimat ei ole? Algul püüdis Sokrates ennustaja väidet ümber lükata, Ta hakkas rääkima erinevate võimude inimestega, et ennustajale öelda, et ta eksis, kui siis sai aru, et jumalad ei eksi. Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja
Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Ekseli tookeskond ja joonestusvahendid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm endid 143128 AAAB10 Roman Rudenko 143128 AAAB10 R o m a n R 4 3 1 2 8 u 4 3 1 2 8 d 4 3 1 2 8 e 4 3 1 2 8 n 4 3 1 2 8 k 4 3 1 2 8 o 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 Kokku 40 30 10 20 80 9/28/2011 x x x x x Kesk 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 ...
Usupuhastuse peakandjateks olid linnad ja linlased, kes üksikute usupuhastuse kuulutajate ja teiste uue usu pooldajate mõjutusel tutvusid uue liikumisega ja sellega liitusid. Linnade magistraadid soodustasid seda liikumist, seda ära kasutades enda seisuslikes huvides. Nii Tallinnas kui ka Tartus kuulutati evangeeliumi ka eesti keeles. See polnud sel ajal juhuslik nähtus. Nagu liivimaa ristiusku heitmisel püüti teataval määral liivlasi ja eestlasi endid ristiusu teenistusse võtta ja nende kaudu mõjutada nende suguvendi, nii arvestati ka nüüd usupuhastuse läbiviimisel. Püüti mõjutada nii linlasi kui maal elavaid talupoegi. Usupuhastuse sisu ja eesmärgi kohta oli tekkinud mitmeid põhimõttelisi seisukohti. Küsimus oli kuivõrd usupuhastuse nimel võib piibli alusel uuendusi teha. Ühed arvasid, et uuendused tuleb vabatahtlikult, ilma vägivallata läbi viia; teised aga nõudsid tarbe korral ka võimu tarvitamist
Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest. Sellena, keda arvame end ise olevat, võima ka teistele väljaspoolt või vähemalt anname neile põhjuse meist nii mõelda. Tammsaare loomingus on kajastatud naabrite vahelist kadedust. Tähtsal kohal oli oma talu, mida üritati pidevalt paremaks muuta ja selle seisukorda parandada. Võrreldi ikka aeg-ajalt naabertalu ja
vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti käitutud, saab need mured lahendada lihtsalt sõnade mitte vägivallaga. Olgem ausad, enamik häid vanemaid on siiski aeg-ajalt pidanud oma lapsi karistama. Palju sõltub sellest, kuidas lapsepõlves kasvatati neid endid. Kui neid vahetevahel asja pärast karistati, siis analoogsetes olukordades karistavad oma lapsi nemadki. Kui nende vanemad suutsid saavutada sõnakuulmise ilma karistusteta, siis tunnevad nad, et tulevad oma laste kasvatamisega niisamuti toime. Miks on vahel vaja karistada e. distsiplineerida? Eks ikka siis, kui laps teab, et teeb midagi meelega valesti või ei kuula vanemate sõna. Ja vanematel on ju kohustus oma lastest korralikud inimesed kasvatada.
Eesmärk pühitseb abinõu? Honore de Balzac "Isa Goriot" Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Kui mõistame oma andeid ja võimeid, soove ja unistusi, tahame neid ellu viia vaid siis tunneme endid inimestena, kes on midagi saavutanud. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saada, mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega ja püüelda eesmärkide poole kasutades õigeid abinõusid. Eesmärgikindlust võib pidada üheks väga tugevaks iseloomujooneks. Tänu sellele omadusele on inimesel palju lihtsam püsida eluvõitluses kui ühel vaesekel, kes ei tea,
Rahaga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Kui mul on raha, siis tahan endale kohe kõike lubada. Ma lähen poodi ning ostan, mida vaid hing ihaldab. Seega, rahaga kaasnevad asjad. Samas võib raha endaga kaasa tuua võltssuhted. Nimelt tean juhtumeid, kus abiellutakse vaid sellepärast, et üks kaasadest on rikas. Miks muidu on paljudel vanematel poliitikutel noored naised. Ma ei usu, et enamik neist naistest tegelikult neid mehi armastab. Naised ohverdavad endid oma tuleviku nimel. Nad teavad, et kui mees kunagi ära sureb, et siis saab naine endale enamasti vähemalt poole tema varast. Lisaks selleks on paljud inimesed raha nimel tegema kõike. Kurjategijate eesmärgiks on saada oma tegevuse tulemusena raha. Nad varastavad inimestelt, müüvad saadud asjad maha ning saavad raha, mis peaks neid õnnelikuks tegema. Paljude pettuste eesmärgiks on ka lootus kergesti rikastuda
Kiirguse mõju elusorganismidele Mistahes kiirguste osakesed või kvandid kannavad edasi energiat, võimet teha tööd, seega ka võimet midagi lõhkuda. Elusaine molekulide aatmoite vahelised keemilised sidemed on nõrgad ja nende lõhkumine on kerge. Kiirguste mõjul toimuvad elusorganismis väga mitmesugused muutused, ja enamasti ikka halvemuse suunas. Kiirgus ioniseerib osa biomolekulidesse kuuluvatest aatomitest ja lõhub molekule endid. Seega saab häiritud kogu looduse poolt peenelt välja häälestatud elusaine mehhanism. Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke. On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis, mis avalduvad alles järglaste juures, ja enamasti ebasoodsal viisil. Tsernobõlis kiirutuse ohvriks langesid väga paljud naised, mehed ja lapsed Kasutatud kirjandus: EE 7 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 664 s.v radioaktiivsus.
Seda näeb nii kirikute seintel kui ka käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, kuid seda vaimustavam
teatavaid ümberkorraldusi parteiladvikus. Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hrustsovi kätte. SOTSIALISMILEER. 1950. aastate algul oli kommunistide võimu all juba 13 riiki. Neist asetsesid 9 Euroopas (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania) ja 4 Aasias (Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia). Algul nimetasid nad endid (välja arvatud NSV Liit) rahvademokraatiamaadeks, 1950. a. peale aga sotsialismimaadeks. Kõik need riigid järgisid Moskva joont. Erandi moodustas üksnes Jugoslaavia. Nimelt ajas Jugoslaavia riigipea J. B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma
Juhan Smuul "Kirjad Sõgedate Külast" Selle romaani puhul haaras kohe pilku pealkiri. "Sõgedate küla" see pidi midagi imelist olema. See, et Sõgedad ei olnudki eriti sõgedad, oli osati pettumus, aga nimesaamise lugu mulle meeldis. Romaanis oli oluline koht meremeheelul ja meremeeste omavahelise arutlemisega kogu teos ka algab. Palju on looduskirjeldusi ja loodusel on pea kõigis kirjades oma kindel roll. Ka esimene kiri algab murega tapetud puude pärast. Põhiliseks ning auväärseks ideeks on siinkohal, et loodust tuleb hoida ja ilus kodumets ei saa olema vaid küttemetsaks. Selles kirjas on ära mainitud ka paljud edasised tegelased. Kuigi alguses arvasin ka selle teose olevat üsna sügavalt nõukogude hõngulise, oli rohkem rõhku pandud inimesele kui võimule, mille all ta elab. Kuigi meeldetuletusi ajastust oli siiski siia sinna sisse sätitud. Teises kirjas on juttu naistest. Naistele on auasi olla tubli nõukogude inimene. Kui kedagi on sei...
Minu sünnipäev Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me
Armastus igal suhtel omanägu. A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, III ja IV osa Me ei saa öelda, et armastus on kõigis suhetes samaväärne ning tavaline. Armastus on midagi ,mida ei saa tegelikult sõnadesse panna, et seda kellelegi kirjeldada. Dostojevski on öelnud: ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid." See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Ühiskond on arenenud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid, hoiakuid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles kord, et kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Samuti ei tohi ka unustada, et inimene, kes ennast ei armasta, ei suuda armastada ka kedagi teist. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluliseks aspektiks edasisel eluteel. Julgus öelda välja mõte sellisel kujul, mis on mõtlejale kõige omasem, puudub paljudel. Kardetakse erineda massist, loobudes oma, võib-olla antud situatsiooni parimast lahendusest. Enesekindlus mängib kõigi elus tähtsat rolli. Ei ole võimalik saavutada midagi suurt ja o...
Lisaks kõigele eelnevale, tahan ma eelkõige olla ka hea kodanik. Lihtsalt kodanikul ja heal kodanikul on suur vahe. Kui ma tahan olla hea kodanik, pean ma huvi tundma ühiskonnas toimuva vastu ning olema poliitiliselt teadlik. Samuti pean tunnetama oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistma, et elusolendid on asjadest tähtsamad. Tuleb aidata oma lähedasi ja ka neid, kes on meist endid nõrgemad, vajades abi. Hea kodaniku põhimõte näeb ette ka seda, et tuleb austada inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev. Võin kindlalt öelda, et ma ei halvusta inimesi, kes on erinevad või kellel on teistsugused maailmavaated. Olen arvamusel, et mingil määral olen ka mina hea kodanik. Väga suuri tegusid pole mul siin ette näidata, kuid siiski nii mõndagi. Paar aastat tagasi osalesin
paremaid hindeid. Tüdrukud saavad paremaid hindeid matemaatikas kuni see piirdub aritmeetikaga, geomeetrias ja muudes matemaatika aladistsipliinides on sageli poisid edukamad. Tüdrukud on paremad arvutajad, poisid aga paremad probleemide lahendajad. Maccoby järgi erinevad lapsed oma käitumise, huvide ja väärtushinnangute poolest kolme näitaja põhjal: 1. täiskasvanud kujundavad neid selliselt; 2. omaealised kujundavad üksteist vadtavalt sellele, kuidas neid endid on ühiskonnas vastu võetud; 3. omandanud kord soolise identiteedi, määravad nad end ühiskonnas vatavalt selele, mis on stereotüüpne nende soost lastele. Emotsioonid ja käitumine Connors väidab, et võib-olla käituvad tüdrukud sellepärast paremini, et emad eeldavad neilt paremat käitumist. Ta leidis oma uuringus, et emad on tüdrukute suhtes sensitiivsemad kui poistega: tüdrukute puhul kasutavad vanemad rohkem emotsionaalseid sõnu kui poiste puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
