3) nimeta vabade valimiste funktsioonid ja peamised põhimõtted. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised toimuvad iga teatud aja tagant. Funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon inimesed viivad valimiste ajal ennast kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 4)Iseloomusta majoritaarset, proportsionaalset ja hübriidset valimissüsteemi. Püüa välja tuua nende sarnasused ja erinevused. Majoritaarne - enamusvalimiste süsteem, moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad, (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), igas valdkonnas kanditeerib 4-6 inimest, see kes saab häälteenamuse otsustub valituks. Plussiks selgus ja lihtsus. Miinuseks eelised juhtivatel suurparteidel, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üless erakonna valimisnimekirjas
35. Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme. Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteemid, Mitmeparteisüsteemid: töötavad ja ebastabiilsed Domineeriva partei süsteemid, Üheparteisüsteemid. 36. Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme. Esinduskogu moodustamise alused a. ühe-kandidaadi-valimised b. struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm. c. üldvalimised Demokraatlikud valimissüsteemid: a) enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem (angloameerika maades jm) - valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel, domineerivad 2-3 suuremat parteid (n USAs demokraadid ja vabariiklased), suurim erakond saab absoluutse enamuse->tekivad üheparteilised enamusvalitsused. b) võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem (paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis!) - valitake mitmemandaadilistes
linnavolikogude esindajatest. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsetel valimistel. Enamusvalimised Enamus- ehk majoritaarnevalimine on valimine ühemandaadilistes ringkondades suhtelise enamuse alusel. Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest enam hääli. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus tooni 2-3 suuremat parteid. Sarnaste eesmärkidga erakondi sunnib enamus valimise süsteem ühinema. Enamusvalimiste plussiks on see, et ta tagab harilikult suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälte enamuse. See võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Enamusvalimistega kaasneb tavaliselt paiksus tsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld. (Selline valimis kord kehtib näiteks Suurbritannias, Austraalias, Indias, USA-s ja mujal.) Enamusvalimised võivad olla ka absoluutse enamuse põhimõttele tuginev ehk kahe vooruline
reformierakond tugineb liberalismile. IRL(Isamaa ja Res Publica Liit 2006 ühinesid) toetub aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL toetab rohkem rahvuslikku kapitali. Reformierakond on aga avatud turumajanduse poolt. Nende arvates on lauskonkurents kasuks nii ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seepärast on paljudes omavalitsustes mitmed varem omavalitsustele kuulunud ülesanded antud erasektorile. Prügivedu, haljastus. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem. See on kõige vanem. Esmakordselt kasutati seda Inglismaal 300 aastat tagasi. Peale Inglismaa kasutatakse seda ka endistes Briti asumaades nagu Uus-Meremaal, Indias, Kanadas. Valimisringkonnad on ühemandaadilised (igast ringkonnast pääseb parlamenti ainult 1 kandidaat, see kes saab kõige rohkem hääli). Kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid erakondi
põhiseadusega sätestatud juhtudel. Demokraatlikud valimised Valimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a kriminaalvastutust kandvad ja teovõimetud isikud. Parlamendi- ja presidendivalimiste puhul on ka kodakondsusnõue. Vanusepiirang Eestis Hääletada võivad inimesed alates 18-aastalt Kohalikku omavalitusse kandideerida 18-aastaselt Riigikokku ja Euroopa Parlamenti 21-aastaselt Presidendiks 40-aastaselt Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (nt Suurbritannia, USA, India) Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad, st igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat see, kes kogub kõige enam hääli, st saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised
parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist. Valimissüsteemid: · Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on seega isikuvalimistega. Sellistes riikides on tavaliselt 2-3 suuremat parteid, enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. USA, Kanada, Austraalia, India, UK. · Võrdelised valimised ehk proportsionaalne valimissüsteem. Kasutusel enamikes demokraatlikes riikides. Saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija
mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Saksamaa- parlamendi alamkoda valitakse kasutades majoritaarset kui proportsionaalset valimissüsteemi. 1950. aastal väljakujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast
vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga kahe aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Tegemist kompromissiga, sest osad tahtsid üldiseid otseseid, teised föderaalseid või osariikide seadusandliku kogusid. Presidenti valib 538 liiget ehk valituks saamiseks tarvis koguda vähemalt 270 liikme toetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
