Pool on langenud ning pook kasvanud. Seda mida on rohkem vaja selles valdkonnas on toimunud kasv ja seal kus see ei oma nii suurt tähtsust on toimunud langus. 4. Demokraatlik poliitika jälgib järgmisi põhimõteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. · Sõlmitud kokkuleppet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtes, unustamata seejuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on enamusotsus,kompromiss ja konsensus. 5. Sedused on vajalikud, sest need · Aitavad inimestel kohendada ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid.
· Sotsiaalne kihistus inimeste paremusjärjestus, nende jagunemine hariduse ja varanduse alusel, mida kõrgem kiht, seda rohkem ressursse; inimesed jagunevad klassidesse: o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon
Perekonnatüübid Vabaabielus lastega, lasteta, abielus lastega, lasteta, üksikvanem lapsega, üksikud. Vaimne heaolu kaitstuse ja hoolituse tunne. Tööealine, töötu, ülalpeetav tööealine indiiviid tööta ja palgata. Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused avalikud seadused, avalik poliitika
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk täisleppimatus. Demokraatlik politika lahendab vastuolulises ühiskonnas järgmiselt: tegutsemine seaduse, omakohus pole lubatud. Kokkulepeid tunnustavad kõik osapooled. Enamus ei tohi unustada ühiskonna vähemust. Enamusotsus on huvide arvestamise enamlevinud viis. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooles teevad kokkuleppe saavutamiseks järeleandmisi. Konsensus on üksmeelne kokkulepe. Sotsiaalsed normid meie käitumise regulaatorid. Seadused on vajalikus, sest: · Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla. · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu. · Autavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda
organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sealjuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on : · enamusotsus kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.) · kompromiss otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud. · Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
täidetud järgmised tingimused: 1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralismi vastand on monism. Pluralism ühiskonnas 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
täidetud järgmised tingimused: 1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja mille poolt hääletab enamus. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralismi vastand on monism. Pluralism ühiskonnas 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd Pluralismi tähtsus 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
1651 “Leviathan” Kõigi sõda kõikide vastu Ühiskondlik leping Muutmatu Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees Eesmärk rahu tagamine John Locke (1632-1704) 1690 Two Treatises of government Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. Võimu jagamine: valitsus ja parlament seadusandlik ja täidesaatev Enamusotsus. Lepingu alusel ühinenute enamus otsustab, allutab teised sunnile. Absolutism Taani 1661 kõigi seisuste esindajad kirjutasid alla „Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile“ (kehtestas absolutistliku valitsemiskorra lepinguga). Detailid järgnenud Lex Regias (avalikustati alles 1709). Absolutistliku riigiõpetuse kohaselt oli riigiõigus vürstlik kojaõigus. Seotud dünastiaga.
poliitiliste rühmade vabas võistluses, mis koondab huve ja teisendab need ühisotsusteks n Kodanikud peavad ka olema vabad selles mõttes, et neil on võimalus valida sisuliselt erinevaid lahendusi n Nii ühisotsustes kui esindajatevalimisel kehtib häälte- enamuse põhimõte, ehikki ettekehtestatud enamus-nõue võib olla erinev (suhteline, täielik, kvalifitseeritud) n Ükski enamusotsus ei tohi piirata vähemusõigusi, eriti õigust saada tulevikus enamuseks (Bobbio 1986: 66) Demokraatia tunnuseid ® Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) ® Valitsejate vahetumise võimalus ® Aus ja õiglane otsustamismenetlus ® Otsuseid langetatakse häälteenamusega ® Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks ® Kaitstud inimõigused ® Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia
5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria e homogeensusteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesquieu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia
seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes kulukas. Et mõlemaid ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel – enamusotsus. 63.Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus
) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1.identiteediteooria (Rousseau) 2.konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia
IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda b. esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
