· Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv · oktoobriks oli eestis ligi 20 000 enamlast-nende kätte läks Eestmaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine · sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse, peeti vajalikuks saata Lääne Euroopasse välidelegatsioon, selgitamaks eesti poliitilist olukorda ning eesti tulevikku. Oktoobripööre Eestis · võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska
luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte.
Veebruarirevolutsioonil kukutati keiser ning toodi sisse demokraatlik valitsemisvorm. Loodi Ajutine Valitsus, mis pidi täitma rahva soovid ja lõpetama sõja Saksamaaga. Kuna muutust ei toimunud, tuli Oktoobripööre, mis kujunes hoopis hullemaks kui esialgu loodeti diktatuur ja plaanimajandus. Rahvalt võeti sõna,-koosoleku-ja trükivbabadus. Võimule tulid enamlased ja Venemaa sai nimetuse Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Peagi sõlmisid Saksamaa ja enamlased vaherahu ja sellega oli sõda Venemaa jaoks lõppenud. Sõja lõpus astus astus maailmasõtta ka USA, kuulutades 6.aprillil 1917 Saksamaale sõja. Saksamaa alustas pealetungi läände, kus aga sai lüüa ning 29.septembril 1918. tegi Saksamaa ettepaneku alustada rahuläbirääkisimi. Saksamaa jäi liitlastest ilma, ning 11.novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule mis lõpetas esimese maailmasõja. Seejärel toimunud Pariisi rahukonverentsil 18.jaanuaril sõlmiti Saksamaaga
Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõjaväelaste tagakiusamist. Rahvuslased võtsid vastukaaluks 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest ei soovitud olla riigis, mida juhivad enamlased. Iseseisvus otsustati välja kuulutada esimesel sobival võimalusel. Eestlased kasutasid ära sogase vee, olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Maanõukogu kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga Eesti Vabariigi loomise. Sellega asi alles algas. Sai olla vaevalt üks päev iseseisvust kui sakslased okupeerisid Eesti ala
Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele. Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre. Enamlaste toetus oli suur nii sõdurite aga ka rahvamasside hulgas ja see kasvas kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. Kui võim oli üle võetud ka Petrograds, alustasid enamlased kogu Eestis tegelikku võimu ülevõtmist. 15. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Maapäev koosolek saateti küll laiali aga otsused olid selleks ajaks juba tehtud. Enamlased ajasid laiali
Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe iseseisvuse saavutamiseks ning selle poole samm-sammult pürgitigi. Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele. Maapäev oli rahvaesindus, omamoodi kohaliku piiratud volitustega parlament. 1917.aasta juulis üritasid enamlased teha Petrogradis vägivaldset riigipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks, kui Saksa väed hõivasid Saaremaa ja Hiiumaa. Saksa pealetungi ja enamlaste riigipöörde taustal hakkas Eesti poliitilistes ringkondades küpsema mõte riiklikust iseseisvusest. 15.novembril 1917 otsustas maanõukogu asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. 1918
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga. Valiti töörahva saadikute nõukogud, valimisest jäid kõrvale jõukamad kodanikud. Keelati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahuvuslikke poliitikuid. Suleti ajakirju Natsionialiseeriti ettevõtted ja maa. Maapäeva otsus 28.november 1917 28.novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeima võimu kandjaks eestis. See oli konkreetseks sammuks Venemaast eraldumise poole. Enamlased ajasid maapäeva kooosoleku laiali. · Enamlaste populaarsus hakkas kiiresti langema: enamlased olid vastu rahvusriigi loomisele talurahvale ei antud maad-mõisamaadest taheti teha kolhoosid enamalaste kirikuvaenulik poliitika vägivald teiste erakondade ja rahuliku elanikkonna vastu. Mis olid eesti sammud iseseisvuse suunas?autonoomia,juhtimine eestlaste kätte, rahvusväeosade loomine,maapäeva otsus. Mida loodeti saavutada lahkulöömisega Venemaast?
kontrolli alla.Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.okt 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomisaride Nõukogu. Selle esimeheks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin.Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi.Rahudekreedis-ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks maailma riikidega. Maadekreediga-likvideeriti mõisnike suurmaaomandusi. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. 13.BRESTI RAHU 1917.nov pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ja alustada rahuläbirääkimisi.Need toimusid Brest-Litovski kindluslinnas.Saksa tingimused nägid ette Poola ja Ukraina eraldamist Venemaast.Enamlased ootasid läbirääkimisteni, lootes et Saksamaal puhkem kommunistlik revolutsioon. 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust.Enamlased nõustusid sakslaste tingimustega.3.märts
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene
üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte.
keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid. Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlastest kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, keda ei huvitanud rahvuslikud huvid. Maapäev tuli esmakordselt kokku juulis
rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati
haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või rahva enda tahte. Kui varasemalt polnud kogemusi demokraatiaga, siis andis see võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvamasside poolehoid, nii nagu oli Venemaal.Kuna oli majanduskriis ja rahvas oli rahulolematu valitsuse pollitaka suhtes, kasvas äärmusparteide populaarsus, näiteks Venemaal enamlased ehk bolsevikud ja Saksamaal natsionaalsotsialistid ehk natsid.Minu arvates aitas diktaruuriline valitsemiskord riigid vaesusest kiiremini välja. On olemas totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. Totalitaarne diktatuur oli väga karm ja ei arvestanud inimõigustega, olid tohutud überkorraldused igas valdkonnas, kodanikelt nõuti nii sisemist kui ka välist kuuletumist reziimile. Autoritaarses diktatuuris aga puudus kindel
maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohvitserkonna. 3. III 1918 väljus Venemaa kaotajana sõjast. Sõjavägi läheb mässajate poole üle. Tsaar loobus 1917 troonist ning võim läks ajutisele valitsusele. Nõukogudes oli aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolsevike eeliseks oli Saksamaa ja vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka omariiklust ja täielikku eraldumist Venemaast. Formeeriti Vene sõjaväe koosseisus teenivatest eesti sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosad. 1917. aasta oktoobris haarasid enamlased võimu. Nõukogude võim natsionaliseeris pangad ja suurettevõtted. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Astuti esimene samm tegeliku omariikluse suunas. Seejärel ajasid enamlased Maanõukogu jõuga laiali ja juhtivad eesti poliitikud olid sunnitud minema põranda alla.
Saksamaa ees. Saksamaa tekkis ebastabiilne vabariik, Hohenzollenite võim varises kokku. Kaotas tähtsamad maavaraleiukohad, andis ära kõik kolooniad, rahvas sunniti elama võõrastele aladele. Sõjaliselt kaitsetu. Kesk-Euroopa killustus väikesteks riikideks, Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaal mässasid enamlased, Euroopa kartis. USA tugevnes, ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu. 9. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel, miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? Sõjalised põhjused- sõjaväsimus, kaotati palju sõdureid sõjas, rahutused sõjaväes. Majanduslikud põhjused- kaos, puudus tööjõud ja tooraine, toidupuudus, nälg, transpordikriis.
Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. märts 1917 Nikolai II loobus troonist märts-suvi 1917 kaksikvõimu aeg: Ajutine Valitsus ja Tööliste ja Soldatite Nõukogu Suvi 1917 ebaõnnestusid nii bolsevike kui ka valgete (Kornilovi) riigipöördekatsed > enamlaste mõju kasvas sügisel 24.-25. oktoober 1917 oktoobripööre Petrogradis enamlaste riigipööre > enamlased võimul, Ajutine Valitsus kukutati > Nõukogude Venemaa (1917-1922); avaldati rahu- ja maadekreet; moodustati esimene valitsus (koalitsioonivalitsus) Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lenin) Miks enamlased suutsid Ajutise Valitsuse kukutada: · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda · enamlasi toetas Saksamaa (ka rahaliselt) · Ajutise Valitsuse algatatud pealetungi idarindel kukkus läbi madal autoriteet, ei olnud kindel ja püsiv
väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu: · Venemaa ja Saksamaa alustasid Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi (separaatrahu) · 03.03.1918 nõustus Venemaa Saksamaa esitatud tingimustega ja sõlmiti Bresti rahu · Venemaa kandis suuri kaotusi (loovutati suured maa-alad, tööstuspiirkonnad jne) Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918.a noverbris puhkes Saksamal revolutsioon (rahulolematus+lootusetu sõjaline olukord)
Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja valge terror) Venemaal kodusõda- enamlased, punane ja valge. Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.
hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03
o rahulolematuse üldine kasv – üldine rahulolematus tingitud sõjalisest, majanduslikust ja moraalsest allakäigust - 2. Tabel 3.15 – Oktoobrirevolutsioon (1917) & Veebruarurevolutsioon (1917) Põhjus Tulemus Enamlaste soov haarata võimu kogu riigis Rahvakomissaride Nõukogu moodustami erakonda – enamlased ja esseerid) Ajutise Valitsuse madal autoriteet Enamlased kasutasid võimalust ära Rahva ükskõiksus Ei osutatud enamlastele vastupanu Põhjus Tulemus Meeleavaldused toidupuuduse tõttu Keisrivõim kukutati, Nikolai II loobus troo
Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja
Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi. Sotsialistid kogu maailma sotsiaalne ümberkujundamine. Rahvuslikud seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon. Nad püüdsid luua kogu maailma hõlmav internatsionaalne ühiskond. Enamlased kuulusid ülevenemaalisse parteisse. VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. aasta jooksul tähtsamaks, kasvas liikmete arv. Oktoobris saavutasid enamlased juhtpositsiooni Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees. ,,Maha sõda!", lubadused maa osas. Enamlased moodustasid sõjarevolutsioonikomiteed ja organiseerisid Punakaardi salku. 27. oktoobril võttis enamlane Vikto Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Komitee etteotsa asus Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart.
Ajutine Valitsus sattus erineva kriitika alla ega suutnud otsustada, koosseis vahetus kiiresti. A V ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Kornilovit üritama Venes sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda. Riigipöördekatse läbikukutamine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes. Oktoobripööre Enamlased kavandasid riigipööret, kuigi nende plaan oli A V teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.10.1917 võtsid enamlased Petrogodi oma kontrolli alla. Vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10. II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride nõukogu. Enamlaste ja vaskpoolsete koalitsioonivalitsusega, esimees Lenin. Kongree võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Riigipööre ei toonud täieliku võimu. Nad pidid arvestama teiste vasakpoolsete parteidega. Surma ohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Valimistel said võidu esseerid
Asutav Valitsus jätkas ka sõja pidamist, mis ärritas rahvast ja armeed. Nõukogudes hakkas tasapisi kasvama bolsevike populaarsus ning võtsid 16. okt võimu. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi. Kommunistide võimuletulek(võimule tulid ja kuidas muutsid Venemaad). Segadused Venemaal tuli kasuks enalmlastele, sest nad olid ainukesed, kes lubasid rahvale seda mida nad tahtsid. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootsid, et enamlased lammutavad Venemaa täielikult ja toovad ta sõjast välja. Esimese katse enamlastel ebaõnnestus. Kogul maal kasvas kiiresti kaos ja ainsaks võimaluseks Venemaad päästa oli sõjäväeline diktatuur. AjutiseValitsuse autoriteet oli langenud madalale ja seda kasutasid enamlased ära ja tulid võimule ja esimeheks sai Lenin. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu
alla. (suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse suht ükskõikselt) 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.) Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Detsembris tuli kokku Asutav Kogu ülekaalus esseerid. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917. novembris algasid rahuläbiraakimised Saksamaaga Brest-Litovskis. Sakslased nõudsid Poolat ja Ukrainat. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada kuni Saksamaal algab revolutsioon. 17
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska
Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate?
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate?
Kodusõda Venemaal. 6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel
laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. · Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võtts Atant need oma kontrolli alla. ( märts 1918, Murmansk, Vladivostok, Musta mere sadamad ning osa Taga- Kaukaasiast ) Punane ja valge terror. Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid,tapmised sagenesid. · Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga. · Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat : kogu majandus allutatu riigi kontrollile,kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Rakendati talongi
Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist
Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) 1917. aasta teine pool Sama aasta suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. 4 Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi - osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917. a. suvel 1905 a loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Talurahva ühendusena kujunes välja Eesti Maarahva Liit ning linna keskkihti ja ametnikkonda koondav Eesti Tööerakond. Lisaks neile
kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917 Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30.03 1917 määrus oli põhjapaneva tähtsusega teel omariikluseni. Eesti rahva seisulik esindus Eesti Maanõukogu. Iseseisvuspüüete
Nikolai II loobus 3. märtsil troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus Tähtsamad parteid: Rahva Vabaduse Partei Sotsialistide-revolutsionääride Partei Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei VSDTP marksistlik organisatsioon Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Oktoobripööre: 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. 3. märts 1918 Bresti rahu enamlased loovutasid sakslastele Poola ja Ukraina 11. november 1918 Compaigne'i vaherahu Saksamaa pidi loobuma okupeeritud territooriumitest ning liitlastele üle andma oma sõjavarustuse 18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents 28
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sõjasündmuste mõjud · Augustis vallutasid Saksa väed Riia. · Septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu Lääne- Eesti saarestiku. Järsult kasvas enamlaste toetus, kes hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed. Tõusetus Eesti iseseisvumise küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava Kogu valimisi. Oktoobripööre 1917. a oktoober: · vene enamlased otsustavad Lenini pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna. · Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Enamlaste reformid · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur.
Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku
Iseloomusta rahvuslaste kahte suunda. Sotsialistide vaated. 1905 aasta reolutsiooni sündmused. Karistus salkade tegevus. Revolutsiooni tulemused. Kui palju oli eestlasi 1 maailmasõja eel. 1 maailmasõda 1914- 1918. Saksa okupatsioon Võim läks saksa sõjaväelastele Eesti iseseisvust ei tunnustatud Vangistati ja hukati eesti poliitikuid K päts vangi J Vilms tapetakse vabadussõda Pärast narva vallutamis punaarmee poolt eesti enamlased kuulutasid välja eesti töörahva kommuuni mille eesotsas oli J. Anvelt enamlased hukkasid üle 600 inimese Riigile võeti suurettevõtted pangad mõisad 1918 /19 aasta vahetuseltoimus murrang vabadussõjas Edukalt tegutsesid eestlaste soomusrongid ja meredessandid J.Pitka Suurenes sõdurite arv eesti armees ülem juhatajaks sai laidoner Eesti 1. maailma sõja eel Eesti oli vene impeeriumis majanduslikult ja kultuuriliselt üks enam arenenud piirkondi eesti
üldine kasv. Rahva vabaduse partei- Nägi venemaa dem vabariigina; sotsialistide- revolutsionääride partei- nägid venemaad sotsialistliku riigina, mis tuli reformide kaudu; vstdp reformalistlik organisatsioon- ja vsdtp marsistlik organisatsioon eesmärkideks oli kehtestada nn proletaaride diktatuur ja vägivaldsete meetodidega ehitada üles sotsialistlik venemaa Miks õnnestus esile kerkida enamlastel? Suurenevas segaduses lubasid enamlased rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: rahu, leiba, maad. Samuti tuli toetust saksamaal Kuidas said enamlased võimu riigis enda kätte? Tänu riigipöördele. Venemaa oli nõrk ja vallutati petrogad. Oktoobrirevolutsioon Miks sõlmis venemaa enda jaoks äärmiselt ebasoodsa bresti rahulepingu? Enamlased lotosid vallutada saksamaa, kui venitada läbirääkimistega. Sakslased kaotasid aga kannatuse ja alustasid uuesti sõjategevust. Paanikasse sattunud enamlased nõustusid
USA tajub ohtu merel USAs saadakse teatavaks, et Saksamaa püüab Mehhikot kaasata sõtta USA vastu 1917. aasta sündmused peamine võitlustanner läänerinne Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist kõige keerulisem Saksamaa jaoks sõda kahel rindel, ei saa resursse omavahel jagada ja koondada 1917 Saksamaa jaoks lootuskiir, saavad kogu täiega Prantsusmaa vastu olla Venemaal aasta jooksul 2 revolutsiooni venemaal tulevad võimule enamlased, tõrjutakse ajutine valitsus streigid venemaad tahetakse sisemiselt nõrgendada, sakslased saadavad venemaale tagasi Lenini (vene enamlaste, kommunistide juht) Venemaa tõmbab end lõpuks sõjast välja Lenini naasmine Venemaale sakslaste plaan Kevadel mäss prantsuse armees suurte kaotuste tõttu ei olda nõus kaevikutest lahkuma, liiga paljud surevad, mõttetu eeldati et esimene päev sureb 10 000, suri 4x rohkem
revolutsiooniliste nõukogude piiramine. - Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Vene Ajutise Valitsuse toetusel õnnestus luua 1.Eesti Polk, mis kujunes tugevaks toeks eesti poliitikute järgnevateke ettevõtmistele. - Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis
üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix. VSDTP tõusis järjest tähtsamaks. Oktoobris alustasid enamlased relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Moodustati sõjarevolutsioonikomiteed ning relvastatud salku. Peamine löök taheti Ajutisele Valitsusele anda. 26.okt-il saadi teada AV kukutamisest. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda Valged: Koltsak, Denikin, Judents Nimed: Petain(Verduni kaitsejuht) Brussilov(rindejuh) Nivelle(FRA armee ülemjuh) Kerenski(Petrogradi Nõukogu esinedaja AV) Kornilov(sõjav. Riigipööre)
1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tugevnesid seltsid ja talumajandus, kõrgelt arenes tööstus. Ühiskondliku arengu katkestas aga Esimene maailmasõda (1914-1918). Sõja paratamatuks kaasnähteks olid suured inimkaotused ja majanduse halvamine. Maailmasõda tõi siiski kaasa rahvusliku liikumise elavnemise ja viis Venemaa krahhi äärele. Noorte radikaalide üks juhte Jüri Vilms nõudis 1916.aastal esimest korda
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21
saared, 23. oktoober enamlaste riigipööre Eestis, 27. oktoober läheb kõrgeim võim üle enamlastele, rahvuslikud ringkonnad moodustavad asutava kogu november enamlased pöörduvad Saksamaa poole 28. november Tallinnas tuleb kokku teha vaherahu, erakorraline Maapäev, Eestis kehtivad ainult Maapäeva seadused jaanuar detsembris kokku tulnud asutav kogu asutava kogu valimised, mille enamlased aeti jaanuaris laiali, katestavad, veebruar 17. veebruar Besti läbirääkimised Saksa armee üldpealetung, 19. veebruar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
