Ungari vastu Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest. Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola. 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist. 1917. okt said võimule vene enamlased. Rinde täielik lagunemine. Rahuläbirääkimised. 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis. Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad. Sõja lõpp läänerindel 1918 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada. 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast.
Riigistati pangad, siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. 26. EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks: I KULTUURILISED EELDUSED: · Ühtne kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse lai levik · Kõrge kirjaoskuse tase (97%) ja rahvusliku haritlaskonna olemasolu
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ei täitunud, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi. Somme lahing Venemaa Sõda süvenes, 1917 Veebruarirevolutsioon, Tsaari kukutamine 1917, ta arerteeriti ja pandi kodu aresti hiljem viidi siberisse koos kerekonnaga ja hiljem hukati, kaksikvõim koostasid sama aeglaselt ainuvalitseja, nõukogu, aiutine valitsus Eesti autonoomia 30.03.1917, Nõukogud olid kõrvaltatud, oktoobri pööre relvastatud riigi pööre võimude tulevad enamlased, Rahudekreet sakslased saatsid raha, maadekreet maa jagati talupoegadel, mõisnikult võeti, Bresti rahu. Toimusid erinevad lahingud mis mõjutasid oluliselt sõja käiku. Kasutusele võeti mürk relv hiljem kasutati edasi aga polnud midagi kasu kuna oli gaasimass. 15.11.12 Esimeses maailma sõjas tuli kasutusele uued relvad tuli esmaseks õhuvägi ja suurtükivägi. Tekkisid uued riigid Austria-Ungari lagunemisel Austria ja Ungari, Tšhheoslovakkia, jugoslaavia, loovutas alasd rumeeniale
Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Lähiajalugu Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased. Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingisseppa juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri suunas ega kavatse Eesti autonoomiat austada. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Jälle tuli arutlusele maaküsimus. Tsaar saatis duuma jälle laiali. Kolmas riigiduuma tuli ka kokku 1907, nn mõisnike, pappide ja lakeide duuma. Lakei on halvas mõttes teener, isanda tallalakkuja. See tegutses volituste lõpuni ehk viis aastat. See oli tsaarile sobiv koosseis, selle tõttu ei saadetud laiali. Siiski arendas parlamentaarset ühiskonda Venemaal. Neljas duuma tuli 1912 1917. Uued reaalsed valimised toimusid Venemaal alles 1990-del, sest vahepeal olid võimul enamlased, kelle poolt sai hääletada, aga mitte valida. Stolõpini agraarreform. Stolõpin oli Venemaa peaminister 1906 1911, kuni ta langes atentaadi ohvriks. Atentaat oli seotud agraarreformiga. Venemaal kehtis külakogukondlik maakasutus. Külakogukonna moodustasid ühes külas elavad inimesed. Kogukonnasiseselt toimus perioodiline maade ümberjagamine. Talupojad olid pärast pärisorjust saanud küll maaomanikeks, neil oli jaosmaa ehk hingemaa, aga Venemaal jagati hingemaad perioodiliselt ümber
Vene ajutine valitsus oli kahe tule vahel.Valis venitava taktika. Ulmanise kogu leidis tunnistamist kui kohaliku provintsi kõrgem haldusnõukogu. Läti rahvuslased Ulmanise eestvedamisel , kutsusid 30 juulisk kokku veel ühe esindusliku nõukogu, kohal oli Kuramaa, Latgale ja Liivimaa esindajad, maanõukogudest ja poliitilisest erakondadest, suudeti asuda üksmeelsele seisukohale, mida suutsid ka toetada vasakpoolsed. v.a enamlased. Nimelt rõhutati et läti rahval on eneslik enesemääramis õigus, ise peab otsustama oma kodumaa saatsuse üle, ja võimalus kokku kutsuda läti seim. Riia kongresi otsustes on nähtus potensiaalselt soovi venemaast lahku lüüa, vähemalt näha lätit venemaa võrdõigusliku osana. 1917 eripäraks lätis oli enamuse eriti suur populaarsus ja kiire esiletõus. Enamlasi samastati läti sotsiaal demokraatlikega, 1905 aasta revolutsiooniga samastati seda sots demokr. See kandus üle
Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks. USA ja Saksamaa kiire areng ning Suurbritannia taandumine. Prantsusmaa arenes aeglaselt, säilitades agraalse iseloomu. Ühiskondlikud liikumised Levisid marksistlikud ja sotsialistlikud ideed ning nende erivormid: revisionistid seadsid eesmärgiks sotsialismi saavutamise rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur
Võimalikult kiire noramliseerumine kohtadel mille eelduseks oli juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja nõukogude tegevuse piirmine. Maapäeva valimiste väljakuulutamine J. Poska poolt. Rahvusväeosade loomise idee kus AV lubas väeosade komplekteerimist eestlastega. Loodi Rakveries 1. Eesti Polk mis kujunes eesti poliitikute kaitseks. Eesti rahvuse vastaseid rünnakuid alustasid ka enamlased e bolsevikud. Poliitiline areng 1917a suvel. Eesti Demokraatlik Erakond J. Tõnissoni juhtimisel kes esinasid L-Eesti jõukamaid talupoegi, linnakodanlust ja intelligentsi. Selle kõrval kujunes välja Eest Maarahva Liit Eesti Tööerakond kes koondas linna keskkihte ja ametnikondasid, oli mõneti pahempoolsete kallutustega. VSDTP vähemlaste tiib, ehk mensevikid kes saavutasid 1917a suvel silmapaistva edu. Neist eraldus Eesti
Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid. Rahvas sai, mida soovis. 3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30. märtsil, kui Ajutine Valitsus omavalitsuse seaduse kinnitas. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule üle anda aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded, Põhja- ja Läti-Eesti ühendada aga üheks kubermanguks. 5. 1917. a. sügisel valmistusid enamlased võimu haaramiseks. Eestis Sõja-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Babtsinski. 23. oktoobri õhtul hõivasid nad Tallinna raudteejaamad, side- ja teised asutused, ilma vere valamiseta, sest Ajutise Valitsuse võeosad ei osutanud vastupanu. Toimus enne Tallinnas, kui Petrogradis ning siis ka teistes Eesti linnades. Seda pööret nimetati Oktoobrirevolutsiooniks. 6. 15. novembril tuli Tallinnas Toompeal kokku Maapäev, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis
Kuningaks sai Wilhelm van Urach Mindaugas II nime all. November 1918 - Leedu muutus vabariigiks, sest Saksamaa kapituleerus. Ametisse pandi esimene valitsus, peaministriks Voldemaras. Hakati looma Leedu sõjaväge. Algas vabadussõda. 08.12.1918 - Vilnjuses kuulutati välja Leedu Nõukogude Vabariik. Juhiks sai Kapsukas (Kominterni revolutsioon). Veebruar 1919 - Punaarmee vallutas Leedu idaosa. Rahvuslik valitsus kolis Kaunasesse. Kevad 1919 - enamlased lahkusid Leedust, samal ajal kui Poolakad tungisid Vilnjusesse. 1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga. 12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping "Moskva leping": mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure ning Nõukogude Venemaa tunnistas, et Vilnjus peab kuuluma Leedule. Oktoober 1920 - Poola vallutas Vilnjuse. Vilno nime all jäigi see nüüd Poola territooriumile. 1939.
Revolutsionääride partei (SR) ehk esseerid. See partei loodi juba 1902, aga siis oli tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper. · Töölisklass nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903. Mõõdukam pool on menzevikud ja radikaalsem pool on 6 enamlased ehk bolsevikud, kelle liider on Uljanov ehk Lenin. Eesti bolsevikud: Anvelt, Kingissepp. · Rahvuslased eriti tugevalt on see liikumine esindatud Baltikumis, tugevalt ärritatud on ka poolakad ja juudid. Tsaarivalitsus tahaks maandada pingeid mõne võiduka sõjaga. VENE JAAPANI SÕDA 1904-1905 Sõja põhjused: · Venemaa tegevus Kaug Idas on vastumeelne Jaapanile. Küsimus ülemvõimu
seadused (silm silma, hammas hamba vastu) 7) Nebukatnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, vallutas Süüria ja Palestiina, tema ajal ehitati Paabeli torn, ehitas ka rippaiad. MÕISTED autonoomia piiratud vabadus/iseseisvus eestlaste demonstratsioon Petrogradis 1917 26märts, meeleavaldus Venemaa Ajutise Valitsuse mõjutamiseks, Eesti kubermangu moodustamiseks enamlased e. bolsevikud, Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei poliitilise voolu esindajad Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine Päästekomitee loodud 1918, Eesti riigivõimuorgan (K.Päts, J.Vilms, K.Konik) iseseisvusmanifest 21.veebr. 1918, esimene lugemine Endla rõdult, luges ette Hugo Kruusner Balti hertsogiriik riik, mille Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Eesti rüütelkonnad kavatsesid rajada 1918.
Riigistati pangad, siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. Eestlastel aitas iseseisvuda ka see, et sakslased said I MS lüüa ning taganesid Eesti aladelt. Eestlased kasutasid ära võimalust, mil sakslased lahkusid Eestist ja venelased polnud veel Eestit taas allutanud ja kuulutasid välja iseseisvuse. 6. Kas Vabadussõda oli sõda rahvuste või maailmavaadete vahel? Põhjenda!
Tihti puhkes kriise ning rahval puudusid toiduvarud ning elukoht. Peale enamlaste pealetungi Narva aladele muutus Eesti peaeesmärgiks riigielu taastamine. Kuid riigisisene olukord ei paranenud sugugi. Hakkasid tekkima salaorganisatsioonid, mis üritasid alustada linnades mässe. Õnneks peatati nad ennem, kui neil oli võimalust tegutseda. Lõunarindel edukalt võidetud ratsaväe läbimurre tõi eestlastele eelise vaenlase ees, mis sundis enamlased taganema. Jakobstadti suunduv puhastusretk viis kokkupõrkeni Landeswehriga, mis leidis aset 1919. aastal. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Seda päeva hakati kutsuma Võidupühaks. Peale võidukat saavutust Landeswehriga hakkas eesti suunduma rahu poole. Kuigi enne rahulepinguni jõudmist ründas Punaarmee veelkord Narva alasid, suudeti see ära kaitsta.
19. saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida(parandada) 2) Vene enamlased Vladimir Uljanovi(Lenini). Pooldasid vägivaldset revolutsiooni ja proleritaadi diktatuuri kehtestamist 3) Tsentristlik - juht Karl Kautsky, kes proovis kahe eelmainitud suuda vahel keskteed leida ja langesid sellega enamlaste rünnaku alla 4) Anarhistid Kodanlik kord tuli üldse kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Ei pooldand diktatuuri ja olid tihti vägivaldsed Neid liikumisi iseloomustas vankumatu usk progressi
poolt sakslaste maabumise kartuses B) Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920) 02.02.1920 oli Tartu rahu I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 (vaherahu); Pariisi rahulepingud 19181920 Sõdivad pooled 1) Nõukogude Venemaa Punaarmee 2) Eesti enamlased: Eesti kütipolgud 1. Eesti rahvuslased. Eesti kaitsevägi 2. Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 1. Vabadussõja algus: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist tunnustada ei tahtnud. Nende poliitika eesmärgiks sai: A) Lagunema kippuva Vene impeeriumi taastamine (e. Venemaast lahku löönud riikide tagasivallutamine). B) Maailmarevolutsiooni levitamine väljapoole Venemaa piire.
35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon Lk. 22-27 (Tartu renessanss, Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi tabel, liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraadid, 16. oktoobri veretöö, 17. oktoobri manifest, revolutsiooni tulemused, Eesti Rahvameelne Eduerakond, , rahvaasemike koosolek (lõhe tekkimine, koosolekute otsused, mõisate põletamine, karistussalgad, poliitilised olud pärast revolutsiooni, enamlased, riigiduuma) *Tartu renessanss- ametist lahkus ,,Postimehe" toimetaja Karl-August Herman. Vältimaks lehe sattumist rahvusküsimuste suhtes ükskõiksete äriringkondade kätte, ostsid Tartu rahvuslaste juhid ,,postimehe" ära ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni. Jaan Tõnisson(mõõdukad) Konstantin Päts (radikaalsed) eluaastad 1868-1847 1874-1956
jäädvustada neid, kes joonistavad “esivanemate mureliku sünnimaa näkku sajandi keskpäeva kirja”. Õigupoolest on Mats Traat järginud seda eesmärki läbi oma loomingu, alguses läbematu bravuuriga, edaspidi üha süveneva mõtiskluse ja mõtestusega. Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õpetasin lastele 1945, et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962)
rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolk. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle kohalikest bolševikest, ESDTP menševikest ja Eesti esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud autonoomiat austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril (vkj 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis; sõjaväelane, brigaadiülem Aleksander
taaselustamisele ning esitasid need Petrogradis loodud uuele Ajutisele Valitsusele. - Esimest korda võimule eestlased ja lätlased: Venemaa Ajutine valitsus määras Eestimaa komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska ja Liivimaa komissariks Riia linnapea Andrejs Krastkalnsi. (1917) - 15.nov 1917 kuulutas eestimaa ajutine Maanõukogu ennast kõrgemaks võimuks Eestimaal. - Radikaalne marksistlik partei Vladimir Lenin, enamlased. Võimuhaare Petrogradis 26.oktoober 1917. - Läti Talurahva Liit- Karlis Ulmanis - Enamlaste loosund ,,Rahu, maad ja leiba" - Verine kodusõda Venemaal - Eesti Päästekomitee (eesti maanõukogu tegevorgan), eesotsas Konstantin Pätsiga. - 18-22. sept 1917 kohtuti Vilniuses, ja valiti 20-liikmeline Leedu Nõukogu, mida juhtis Antanas Smetona. Tegid koostööd Saksamaaga. 11.dets 1917-> Leedu riik tihedalt seotud Saksamaaga. - 11
vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike.Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal: .aeg- 1918 põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga. Julm ja ohvriterohke 12.Ülemaailmne revolutsioon- võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile. 13
Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts........................................................................
lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi paljud tarbekaubad ( suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) ´´kaardi peale´´ . Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: 1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN) 2. Vähemlased (KERENSKI) Eesti autonoomia 26 märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus peterburgis (40 000 osavõtjat) Selle tagajärjeks: Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku maapäev (esimene eesti rahvaesindus). Jaan Paska (1866-1920) autonoomse Eesti juht, kubermangu komissar, hilisem Tartu rahu sõlmija. 20 veebruar 1918a. alustasid saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23 veebruar 1918a
Veebruarirevolutsiooniga Venemaal loobus tsaar Nikolai II troonist ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes üritas asuda demokraatlike reformide teele. Selles vaimus avaldati märtsi lõpus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eesti sai autonoomia Vene riigi koosseisus. Sellele järgnenud aasta jooksul kujunesid Eestis välja oma erakonnad. Septembri lõpupäevil aga jõudis sõda Eesti pinnale saksavastases vaimus kogusid populaarsust ja võimu enamlased, Oktoobripöördega tulid nad võimule. 1918 aasta 19. veebruaril loodi aga Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms, mis koostas iseseisvusmanifesti. 24.veebruaril 1918 moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ja kuulutati välja iseseisvus. Vabadussõda Eesti sattus praktiliselt kohe peale iseseisvuse välja kuulutamist sakslaste võimu alla, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL. Peale Veebruarirevolutsiooni toimumist Venemaal tekkis eesti patriootlikult meelestatud jõududel võimalus alustada iseseisva Eesti riigi loomise idee elluviimist. Esimeseks sammuks sellel okkalisel teel oli Vene Ajutiselt Valitsuselt Eestile omavalitsusliku autonoomia nõudmine. 1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Ve...
· ENAMLASTE POPULAARSUSE PÕHJUSED: Loosungid ,,Rahu, leiba maad!" Raske majanduslik olukord riigis, mis võimaldas teha kihutustööd Ajutise Valitsuse vastu · ENAMLASTE VÕIMUHAARAMINE: 1917. aasta oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, kelle kätte läks Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp 26. oktoobril 1917. aastal saanud teate enamliku riigipööprde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist, korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks, võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas 27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi,
märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta. Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks, mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kes seadis ametisse täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917 novembris kuulutas Maapäev et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu jning selle ajani kehtivad Eestis ainult maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga iseseisvuse mõte jäi püsima. Sõjaline oht Eestile oli sakslased kelle pealetung algas 1918 oktoobris. Punaarmee riismed põgenesid. Eestlased hakkasid tegelema saksa pealetungiga, loodi Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. Veebruaril 1918 , mil Päästekomitee hakkas avalikult tegutsema.
Hakkati asutama komuune. 26.10.1917 - Eestis revolutsionäärid võitsid. 15.11.1917 - Jaan Tõnisson (mõningatel andmetel Otto Strandmann) kutsus kokku Eesti Maapäeva ja valmistas selleks ette seadus eelnõud: Kõrgeimaks võimuks kuulutada Maapäev. Maapäeva vaheajal valitseb vanemate kogu. Ainult Maapäev või Vanemate kogu võib seadusi välja anda. Kõik muud seadused on kehtetud. Kui maapäev kogunes, võeti kõik seadused 15 minutiga vastu, sest enamlased tulid ja ajasid kogunemise laiali. See oli kindel märk iseseisvumise teele asumisest. Vanematekogu tegutses salaja. Saksamaa poolsete Eesti saarte vallutuste tulemusena hakkasid Eestisse tagasi tulema võõrvägedes sõdivad eestlased ja omal initsiatiivil hakati looma rahvusväeosasid. 6.12.1917 - Pandi alus esimesele Eesti diviisi staabile. Selle ülemaks sai Jaan Soots. 23.12.1917 - Eesti diviisi staabi ülemaks määrati Johan Laidoner. 24.12
6.jaanuaril hakkavad eestlased vastupealetungi, suund Tallinn-Narva. Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse) Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud
Eesti iseseisvumine Eesti kubermangu autonoomia pidi kehtima senikaua, kuni Venemaal valitakse Asutav Kogu, kes töötab välja põhiseaduse ja kehtestab Vene riigi staatuse. Oktoobripööre Eestis Võimu haaramiseks loodi Peterburis ja ka Eestis Sõjarevolutsioonikomitee eesotsas Rabtsinski ja Kingisepaga. 23.oktoobril võtsid bolsevikud oma kontrolli alla sõjaväeosad, raudteejaama, tähtsamad riigiasutused. Pärast oktoobripööret Petrogradis alustasid enamlased võimu ülevõtmist Tallinnas. 27 oktoobril andsid bolsevikud kubermangu juhiameti üle Kingisepale, mis tähendas võimu üleminekut enamlaste kätte. Täidesaatva võimu organiks moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas J.Anveltiga. Eestis hakati korraldama reforme paralleelselt Venemaaga: 1. valiti töörahva saadikute nõukogud 2. nii nagu Venemaalgi, kuulutati välja Asutava Kogu valimised, kuid need muudeti
toetusel. See kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikute järgnevatele ettevõtmistele. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee - sotsialistlik partei, mille dekraadiga kaotati Eesti seisuslik kord. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee - sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. Enamlaste reformid - Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti
See aga aitas kaasa uue maailmasõja puhkemisele. Võitjateks on väikeriigid, kes I maailmasõja järel iseseisvusid, kasutades ära Venemaa nõrkust ja soodsat olukorda. Uusi riike oli üheksa, sh ka Eesti ja teised Balti riigid. Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema ning võitsid. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, mida kasutasid ära ka enamlased Venemaal ning haarasid võimu, mille tõttu omakorda nõustusid Balti riikide iseseisvusega võitnud suurriigid ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist. Üldiselt võib kaotajateks lugeda kõik riigid, kes sõjas osalesid ning võitjateks sõjast kõrvale jäänud riigid, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ega kaotanud oma perekonda: isa, poega, meest. Ka sõjast elusana tulnud mehed ei suutnud elada enam normaalset elu, neid peeti kadunud põlvkonnaks.
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
9 NSV liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga – Kaukaasiat 2. Vasta küsimustele 2.2. Miks sekkusid vene kodusõtta välisriigid? Sest Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid. 2.3. Mis asjaoludel õnnestus nõukogude võimul püsima jääda? Punaarmee, kes suutis sisemisele ja välisele survele vastu seista 2.4. Kuivõrd edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel? Täiesti edutud, sest nad ei saavutanud sellega midagi. 3. Kuidas sai Stalinist NSVL-i ainuvalitseja? Ta alistas/vallutas kõik oma vastased, et saada ainuvalitsejaks. 4. Miks loobuti 1920. Aastate lõpus NEP-i poliitikast? Sest venemaa pidi muutuma lühikese ajaga tööstusriigiks. Loobuti ühtsest majanduse arengust. 5. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk?
1916 a. Püüdis Brussilov vene vägesid vasturünnakule viia, kuid sõdurid tõrkusid- tugv märk sellest, et Venemaal oli midagi väga korrast ära okt. 1917 a. vallutasid sakslased Saaremaa ja Hiiumaa Eesti 1917. aastal Veebrurirevolutioon 1917 Selle tagajrjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja Venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud maad talupoegadele 1. Enamlased (juht Uljanov Lenin) 2. Vähemlased (Aleksander Kerenski) Eesti atonoomia 26.märts 1917 toimus eestlastele meeleavaldus Peterburgis. (40000) osavõtjat Selle tagajärjeks: ajutine valitsus annab Eestlastele autonoomia autonoomia-piiratud õigustega iseseisvus Mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti rahvaesindus) Olulisemad Eesti staatust mõjutanud inimesed sel ajal olid:
vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning otsiti ka välisabi Soomest, Taanist, Rootsist ja loodi Rahvavägi. Rahvavägi suutis venelaste käest palju alasi vabastada, kuid Vabadussõda polnud veel võidetud. Venelased koondasid uusi jõude ja veebruarist maini peeti Lõuna-Eestis kaitselahinguid. Säästmaks maad uutest purustustest viidi sõjategevus Eestist välja ning jõuti ka Lätti, kust löödi enamlased välja. Lätis toimus kokkupõrge landesveerlaste ja Rahvaväe vahel ning sellest arenes Landeswehr'i sõda, mille otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Vabadussõja lõpetas Eesti-Vene rahukonverents, kus kirjutati alla Tartu rahulepingule ning Venemaa loobus oma õigustest Eesti üle. Landeswehri sõda. Tartu rahu . Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid sõjajõude ning pidi tuginema
Positiivne. Pt 8 1. Miljonid sõdurid hukkusid. Tööjõu ja tooraine puudus, palju halvatuid. 2. Lubasid seda mida rahvas soovis, tegevust toetas saksamaa. Rahvas tahtis sõja lõppu, ajutine valitsus ei võtnud seda kuulda, see soodustas selle et rahvas oli ajutise valitsuse vastu. 3. Autoriteet langes. Ajutine valitsus lubas reforme aga nad ei täitnud oma lubadusi, kujunes anarhia. Enamlased kasutasid seda ära, oli võimalus riigipööre korraldada, tekkis võimu üleminek enamlastele. Ei suudetud diktatuuri ära hoida. 4. Lk 56 5. Ei. Võideti rahva poolehoid lubades rahvale kõike mida nad soovisid. Loomulikult ei täidetud soove, aga poolehpid saavutati. 6. Nad ei hakanud kohe midagi ette võtma. Lubati sõlmida koheselt rahu ja talupoegadele maad
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased V...
pealetungi Narva vallutamiseks mis sudeti tõrjuda. Viimasel katsel Narva vallutamiseks tegi punaarmee 1919a viimastel päevadel. 31dets 1919a lõpetasid verest tühjaksjooksnud punaarmee polgud rünnakud. See sundis Venemaad järeleandlikusele ning 31dets kirjutati alla vaherahulepingule mis jõustus 3jaanuari hommikul kell 10:30. Konverent Tartus jätkus, rahulepingule kirjutati alla 1920 aasta teisel veebruaril. Tartu rahu aluse pidi Eesti saama Venemaalt 15 miljonit kuld rubla. Enamlased lubasid tagastada Eestile siit välja veetud kultuurivarad ning lubasid tulevikus soodsaid majanduslepinguid. Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimatta Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatus ning loobub vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti rahva ja maa kohta, Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöölardumiseks(okteerus ligi 40k eestlast). Kodusõda kestis 402 päeva ning nõudis Eest rahvalt 3600inimelu. 275-292LK Majandus kriis 1929-1933 a
1921. aastaks oli aga Eestit, Lätit ja Leedut juba ühe tervikuna nägema hakatud (arvatavasti ameeriklaste eestvedamisel). Euroopa riigid oleksid valmis olnud tunnustama Lätit ja Eestit, Leedut aga tema sel ajal veel lahtiste piiriküsimuste tõttu mitte. Muutus lääneriikide poliitikas tekkis 1920.–1921. aasta vahetusel. Lõppes Poola–Nõukogude Vene sõda, Vene valged said lõplikult lüüa. Ka Wrangeli vägede kaotus Punaarmeele 1920.a. Krimmis. Sai selgeks, et enamlased jäävad Venemaal võimule pikaks ajaks. Eesti, Läti ja Leedu lõplik ja üleüldine de jure tunnustamine algas alates jaanuarist 1921, kui seda tegid kõigepealt endised liitlased – Entente'i riigid. Varem olid Eesti Vabariiki de 4 jure tunnustanud Nõukogude Venemaa, kes sõlmis Eestiga veebruaris 1920 Tartus rahulepingu, millega lõppes Eesti Vabadussõda, ning Soome 1920. a juulis. Seejärel järgnesid
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
-24. oktoobril) toimus Venemaal Petrogradis (tänapäeval Peterburi) riigipööre, mille käigus kukutati võimult pärast tsaar Nikolai II sunnitud troonist loobumist sama aasta märtsis välja vahetanud Ajutine Valitsus. Võimule tulid Vladimir Uljanovi ehk Lenini ja hilisema Punaarmee ülemjuhataja Lev Trotski juhitud bolsevikud. Nende võimu all oli ainult Petrograd ja lähemad linnad, mujal Venemaal oli võim ebakindel. Jaanuaris 1918 valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ei saavutanud seal enamust ja ajasid rahavesinduse laiali. Algas kodusõda valgete ja punaste vahel, ning valgeid asusid toetama ka välisriigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Jaapan). Kuid valgekaartlastel polnud ühist eesmärki: kas sõdida vabariigi või tsaarivõimu taastamise eest, nii võitsidki sõja kommunistid. Sõja lõpuks oli Nõukogude Venemaast saanud Nõukogude Liit. Juba sõjaajal, 1919. aasta märtsis oli loodud Kommunistlik Internatsionaal (ehk Komintern),
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
müünud ja ostnud sordiaretuse jaoks Volmarist 20 versta (13 km) kaugusel asuva Mazbrengui (Klein Wrangelshof) mõisa, kus on 500 vakamaad (1 vakamaa = 0,37 ha) põldu ja 400 vakamaad heinamaad. Ühe põhjusena märgib ta Nõmmiku talu väiksust ja maad ei olevat saanud naabrusest ka juurde osta. Teisena mainib ta poliitilist ebastabiilsust, rekvisitsioone, sõjavägede majutamisi, maa jagamist (võimul olid enamlased!), põlenguid ja avaldab kartust, et inventar võib kaduma minna. 1920. aastal Mazbrengui mõis võõrandati. 1919. aastast töötas ta Saksamaal, juhtides muuhulgas 19351942 rooside uurimise instituuti Sangerhausenis. Lahmuse ja von Bockid 19.20. sajandil Endise omanike liini tagasitulek Bockid naasid Lahmusele 1858. aastal, kui Ludwig von Ratlefi tütar Theophane (Fanny) (18381926) abiellus Kaubi mõisa omaniku Heinrich Ludvig Valentin von Bockiga (18311911)
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
