ei suutnud kontrollida ja olukorda parandada. Järgnes üldstreik ja relvastatud ülestõus, sest töölistega ühines ka osa sõjaväest ja madrustest, kes seal asusid. Hõivati peaarsenal, admiraliteet. Hakati moodustama nõukogusid. Tsaar oli rindel, mitte Petrogradis. Riigiduuma jõudis otsusele, et tsaar ei saa sellises olukorras troonil olla ja moodustada tuleb ajutine valitsus. Märtsi alguses kirjutas tsaar alla troonist loobumisele enda ja oma poja nimel. Enamlased ei tulnud veel võimule! Võim läks ajutise valitsuse kätte. Venemaal kehtestati demokraatia poliitililine amnestia, isikuvabadused. Ajutine Valitsus pidi siiski arvestama tööliste ja soldatitega, kes olid valinud oma nõukogud. Kõigist nõukogudest valiti esindajad. Kuni suveni pidi Ajutine Valitsus Petrgogradi tööliste ja soldatite nõukoguga arvestama kehtis omapärane kaksikvõim. Nõukogudes ei olnud sugugi ülekaalus enamlased ehk bolsevikud, nad olid vähemuses.
kogu rahva elavate ja aineliste jõudude ettevalmistamine sõjaks. 74.Kuiads suurenes rahvaesinduse mõju sõja poliitilise juhtimise teostamisel? V:Asutava Kogu kokkuastumisega. 75.mis oli Eesti riigi välispoliitiline eesmärk? V:Riikliku iseseisvuse tunnustamise saavutamine ja sõbralikud suhted kõigi välisriikidega. 76.Kelle algatusel tõusis Vabadussõja teisel poolel üles rahu plaan? V: N.-Vene eestvedamisel. 77.Kuidas püüdsid enamlased Eesti riiki kaotada? V:Kogu Vabadussõja kestel ei rünnanud vaenlane meid ainult relvade ja meeste vaid ka ägeda kihutustöö ja muu riigivastase tegevusega seljatagant. 78.Mis oli Vabadussõja operatiivse juhtimise eesmärgiks? V: Riigi relvastatud jõudude kavakindel kasutamine võitluseks vaenlasega 79.Kes oli Vabadussõja operatiivse juhtimisekeskne organ? V: see oli Ülemjuhatuse peastap eesotsas J. Laidonäriga. 80.Kus kehtis ülemjuhataja võim? V: Kogu riigi maaalal. 81
Saksamaa ekspordi tõus andis tõuke laevastiku arengule. Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni. Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. · Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed · Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. Euroopa rahvad ja riigid 20. sajandi alguses Suurbritannia
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
petlikult loogilise ja sihikindla projektina. Kuni 1917. aasta hilissügiseni seisid Eesti parteid selle eest, et Venemaa muutuks föderat siooniks ning Eesti oleks autonoomne liikmesriik sellise Venemaa koosseisus. See oli kõik - veel ei püütud Venemaast eralduda. Alles pärast seda, kui bolševikud olid Petrogradis võimu haaranud ja vasakäärmuslaste terror ka Eestis kasvanud, asusid kõik parteid, välja arvatud Nõukogude Venemaaga kokkujäämist soovinud enamlased, iseseisvuse väljakuulutamist toetama. Parteide otsuste näol oli tegemist poliitilise seisukohaga, aga iseseisvumiseks pidid olema nii sisemine valmidus kui ka välised eeldused. Väliseid eeldusi pakkus kahe eestlasi sajandeid härrasrahvana valitsenud impeeriumi kurnatus maailmasõjast ja Sündimus Suremus Loomulik iive 1920-1924 19,6 16,5 3,1 1925-1929 17,8 ühelt poolt
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval ...
väärtuslik piirkond) · VÕITJA, sest Saksamaa tasus reparatsioone Prantsusmaale- sõda toimus prantsusmaa pinnal. · VÕITJA, sest sai Saksamaad alandada Versailles' lepinguga. · Prantsusmaa majandus taastus väga ruttu, sest sõja kahjustused andsid paljudele inimestele tööd. · KAOTAJA, sest kaotasid palju kaotatud mehi ja palju purustusi. VENEMAA · KAOTAJA, jäi ilma oma äärealadest. Kodusõda. Suured kaotused I maailmasõjas. · Võitjad olid enamlased. ITAALIA · KAOTAJA, sest jäi ilma kolooniatest, mis talle oli lubatud I MS käigus o Itaalial on nõrk armee- leiti et tema panus ei ole olnud piisav et talle neid alasi anda ( Austria-Ungarist suur osa) · Vahetult pärast sõda tuli võimule diktaator Mussolini- Itaalias oli raske seis (polnud otsest võitu ja suur tööpuudus) SÕJAJÄRGNE MAJANDUS: · Tööpuudus · Inflatsioon · Maailmakaubanduse aeglane taastumine SÕJAJÄRGNE SAKSAMAA:
reservid. 19. Kirjelda Verduni ja Somme'i lahingut kus need toimusid, kaua kestsid, millal? Miks olid need lahingud erilised? 20. Sõda merel I MS allveelaevad, ,,Lusitania", Jüüti merelahing. 21. Sõja seis 1917. Aastal Ptk 8: 22. Kirjelda probleeme Venemaal 1917. aastal! Miks olid need probleemid tekkinud? 23. Mis oli Veebruarirevolutsioon? Millal see toimus? Mis toimus? 24. Mis oli Ajutine Valitsus venemaal? 25. Kes olid enamlased? Millal nad Venemaal võimule said? Kes oli Lenin? 26. Mis oli oktoobripööre? Millal see toimus? Mis toimus? Kes võimule tulid? 27. Mis oli Bresti rahu? Millal see oli? Ptk 9: 28. Miks astus USA I maailmasõtta? 29. Kuidas muutis USA sõttaastumine I maailmasõja käiku? USA sõttaastumine pani Saksamaa tegutsema ja oma vaenlasi purustama 30. Nimeta põhjuseid, miks varises Saksamaa sõjaliselt 1918 kokku! - Euroopas levis nakkushaigus "hispaania gripp"
· Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. · Moodustati rahvusväeosad, mille juhiks sai Johan Laidoner. · Aktiveerus parteide tegevus ja parteide loomine. Maanõukogu - Esimene rahvaesindus ehk Eesti Ajutine Maanõukogu. Sinna valiti 62 saadikut. Tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. d) Oktoobripööre - 1917. aastal võtsid VSDTP enamlased eesotsas Leniniga võimu üle. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Muudatused: · Enamlaste kätte koondus võim. · Viktor Kingissepp võttis Poskalt võimu üle. · Maapäev aeti laiali. · Punakaardi relvastatud salkade laialisaatmine. · Suurte ettevõtete riigistamine nt tööstusettevõtted ja pangad. · Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõndadest kirikutest tehti punased
Samasugust paranoilist mõistmatust väikerahva püüdluste suhtes kogesid eestlased ka sakslaste teise evakueerumise ajal 1944. aastal. 1918. aasta lõpul näis olukord troostitu. Punavägi oli tunginud üle Narva jõe, alistades ühe asustatud punkti teise järel ning lähenedes Tallinnale, mis oli mere poolt pealegi täiesti kaitseta. Õnneks saabus Tallinna õigeaegselt Inglise eskaader, tagades julgeoleku merelt. Tallinnas veel teatavat jõudu omavad enamlased üritasid olukorda sellegipoolest destabiliseerida, korraldades raekoja platsil, Eesti Ajutise Valitsuse ees, ähvardava meeleavalduse. Olukorra päästis maja ees valvet pidanud koolipoiste salga kogupauk, ning miks ei võinud nende koolipoiste hulgas olla keegi Indrek või keegi Toomas. Pole kindlalt teada kedagi, kes sellest kogupaugust surma oleks saanud, kuid rahvahulk peletati laiali. Johan Pitka tuli mõttele hakata koostama improviseeritud soomusronge, millest hiljem
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
edaspidine taktika. Samal aastal kutsus Päts kokku Eesti sõjaväelaste kongressi, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks ja tõstatas üles Eesti rahvusväeosade loomise mõtte. Siitpeale hakkas tsaariarmees teeninud eestlasi massiliselt Eestisse tulema ja 1917. aasta detsembris oli moodustatud juba esimene Eesti rahvuslik diviis. 1917. a. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. Kuid siis haarasid Eestis võimu enamlased ja Päts pandi kahel korral vangi, mille järel ta kadus põranda 6 alla. Vene riigi pidev lagunemise tingimustes tuli Päts ja teised juhtivad tegelased otsusele, et Eesti ainsaks teeks saab olla Venemaast lahku löömine. Seda sundis tegema ka Saksa vägede lähenemine, kes valmistusid Eestit okupeerima. 19. veebruaril 1918 tuli salaja kokku enamlaste poolt laiali saadetud Maapäeva
iseseisvuse kaitseks. Sõda algas ja lõppes võideldes Nõukogude Venemaaga. 29.11.1918 kuulutati bolsevike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt), eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda, kuid ETK polnud mingil juhul iseseisev riik, sest · selle väljakuulutamine ei olnud rahva tahteakt; · kommuuni juhtkonnal puudus tegelik võim; · ETK juhid olid VSDTP liikmed; · ETK-d ei tunnustanud ükski riik maailmas; · enamlased ise eitasid omariiklust. 02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus Narva jõel. Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07.1919 sõda Landeswehri vastu, mida peetakse Vabadussõja raskeimaks osaks, sest eestlaste vastas olid elukutselised ja lahingutes karastunud väeosad, kes võitlesid oma elu eest, olles väga hästi relvastatud. Nimetatud võitlust ja võitu Landeswehri üle nimetatakse Eesti armee küpsuseksamiks ja 23.06.1919, kui
rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal
Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku • 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga” • keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud • keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone • ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus
1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel. · Taheti luua rahvusväeosad. · Kohalike omvalitsuste valimine. Enamlaste poliitika Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid.
9. klasside ajalooeksam I Eesti ajalugu A) EESTI VABARIIK 1918.-1920. 1. Kuidas iseseisvus Eesti? 1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad: ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks! Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda! Samal ajal muutus olukord Eesti jaoks üha ähvardavamaks. Sakslased vallutasid Eesti saared ja kavatsesid edasi tungida mandrile. 18. veeb.1918. alustasidki sakslased oma plaani täideviimist. Vene enamlased põgenesid hirmust. Eestlased tegid väga targa otsuse:
autonoomiaelementidega omavalitsuse. Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsusorganina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kui Eesti rahva esimene esindus. Valimistega moodustati Maanõukogu, kus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad ja tähtsamad poliitikud. Enamlaste valitsuse ajal kuulutas Maanõukogu 15. (28.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni, mis oli tegelik esimene samm omariikluse suunas. Kuigi enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali, tegutses see illegaalselt edasi. Novembris 1917 ajasid enamlased laiali samal päeval valitud Ülevenemaalise Asutava Kogu. Jaanuaris 1918 Eesti Asutava Kogu valimistel jäid enamlase häältearvuga vähemusse ning katkestasid valimised ja kehtestasid linnades sõjaseisukorra. 24. veebruaril 1918 avaldas Päästekomitee Tallinnas Maanõukogu Vanematekogu ,,Manifesti kõigile Eestimaa
26. märtsil toimus toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30. märtsil ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühtseks rahvuskubermanguks ja see sai autonoomia. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, rahvusväeosade loomine ja luba kokku kutsuda Maapäev. Johan Laidoner eesti rahvusväeosade juht. Oktoobripööre 1917 oktoobris toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna ebademokraatliku ühepartei diktatuuri väljakujundamisele. Asutava Kogu valimised katkestati, maa ja linna omavalitsused asendati nõukogudega, kärbiti kodanike õigusi ja vabadusi, riigistati ettevõtted, pangad ja maad, rahvusväeosad asendati punaarmeega. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Viktor Kingissepp kommunist, Sõja-Revolutsioonikomitee juht.
Lisaks puudulik sõjaväekorraldus (halb logistika, sõdurite eludest mittehoolivad ohvitserid) Veebruarirevolutsioon - veebruaris 1917 puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti revolutsiooniks ja Tsaarivõim kukutati Venemaal. Venemaal kehtestati vabariik. Tegelikult kujunes Venemaal välja kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus (G.Lvov) jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad.: 1. Enamlased e. kommunistid (juhtis Uljanov Lenin) 2. Vähemlased (Kerentski) Eestis toimusid samuti rahutused, kus rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju ja vabastati vangid. Võim Eestis läks kuberneri asemel Ajutise valitsuse komissari kätte, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Eesti Autonoomia – Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames. Ajutisele valitsusele esitati vastav eelnõu, mille vastuvõtmise kiirendamiseks korraldasid
mis suruti maha enamlaste abiga. Enamlaste mõju tugevnes, ülekaal saavutati Moskva ja Petrogradi nõukogus. 25.oktoorber 1917 võtsid enamlaste alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril vormistati võimu üleminek enamlastele II Nõukogude kongressil, kus: A)loodi esimene Nõukogude valitsus, eesotsas Vladimir uljanov Leniniga. B)Võeti vastu rahu ja maa dekreet. Oktoobripööre. Riigipöörde järel hakkasid enamlased võimu kindlustama: a)Käivitati terror poliitiliste konkurentide vastu. B)6jaanuaril 1918 saadeti laiali Asutav Kogu. C)Kevadel 1918 visati vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis suruti maha esseeride mäss. D)Venemaal kehtestati ühe parteisüsteem. 1917.aasta lõpul, 1918. aasta alguses kujunes välja Venemaal kodusõda. 1917. aasta lõpul algasid Brestitovskis rahu läbirääkimised Venemaa, Saksamaa ja tema liitlaste vahel, millega
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
18.04 Tlna 1. mai töörahvapüha. Sel puhul otsustas Tlna nõukogu korraldada suure ülelinnalise rongkäigu. Vahetuslt enne miitingu toimumist osustas Tlna Nõukogu Täitevkomitee, et eestlased ei tohi demonstreerida sinimustvalgeid lippe. Ikka tuldi, see põhjustas suurt ärevust, kuna kõik teised vähemlased tohtisid oma lippe eksponeerida. Revolutsiooniliste madruste poolt kisti maha (ka majadest) smv lipud ja pilluti maha. Madruseid ässitasid smv lippude vastu eesti rahvusest enamlased. Vasakpoolsed ja vene sovinistid ühinesid eesti lippude vastu. Mitmel pool tekkisid kähmlused. Suhted teravnesid, eesti enamlased hakkasid õhutama meeleolusid rahvuväeosade vastu. Enamlased leidsid, et igasugune rahvuse rõhutamine võib tuua rv proletariaadile, maailmarev-le ainult kahju. Enamlaste juttudele ei jäänud kurdiks ka vene sõdurid, keda ähvardas eestist väljasaatmine (räägiti, et neid saadetakse rindele). Tlna nõukogus oli üsna palju soldatite esindajaid.
Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest tagasi tulnud Maapäeva liige Hugo Kuusner, kes teadis, et Päästekomitee tahab Eesti Vabariigi välja kuulutada Eesti polgu kaitse all Haapsalus. Ja kui see ei õnnestu, siis Pärnus, kust enamlased olid juba lahkunud ja kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud. Tallinnast saabus 23. Veebruari päeval Pärnusse Maapäeva asjade valitseja Jaan Soop. Võttis jalast kõrge kalossi, mille voodri vahele oli peidetud kaks õhukest paberilehte iseseisvumismanifestiga. Nüüd oli vaja see rahvale teatavaks teha enne sakslaste sissemarssi. Manifest toimetati trükikotta ja telliti sellest 60 000 eksemplari. Õhtul kella 8 aeg luges Hugo Kuusner selle teatriesisel väljakul ette. Pühapäeval 24
2. märts Veebruarirevolutsioon jõuab Tallinna 6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena kuberneriks Jaan Poska 26. märts Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kus nõutakse Eestile autonoomiat 30. märts Põhiline osa Eestimaast ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks; eestlaste etnilne piir langeb nüüd enam-vähem kokku administratiivpiiriga 24.-25. oktoober Petrogradis haarasid võimu enamlased eesotsas V.I. Lenin-Uljanoviga 27. oktoober enamlased võtavad kubermangukomissarilt võimu 15. november Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis -------------------------------------------------------------------------------- 1918 ja omariikluse sünd (edaspidi on antud daatumid ka maailma kohta) 11. november Compiegne'i vaherahu lõpetas I ms. Novembrirevolutsioon Saksamaal Saksamaa kompartei loomine 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 1
veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Sellise rõõmsa sündmuseni jõuti tänu Venemaa nõrgenemisele, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Juba 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest midagi teada. Kuid 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 1918. veebruaril tungisid Saksa väed saartelt edasi mandrile. Selles olukorras moodustati Eesti
Nikolai II – Elas 1868-1918. Venemaa viimane keiser 1894-1917. Kukutati veebruarirevolutsiooni käigus. Wilson – Elas 1856-1924. USA president 1913-1921. Tema kõne oli üheks Rahvasteliidu loomise aluseks. Pariisi rahukonverents. Clemenceau – Elas 1841-1921. Prantsusmaa peaminister, riigitegelana. Pariisi rahukonverents. Lloyd George – Suurbritannia peaminister. Pariisi rahukonverents. 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused? Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine. Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest,
maailma globaliseerumist. Liidriks oli Inglismaa, aga hiljem tõisis selleks Saksamaa. Tööstuslik pööre toob kaasa uue klassi tekke, kelleks on töölisklass ehk proletariaat. Tööandjate ja töölisklassi vahel kestab võitlus oma õiguste eest terve 19.sajandi. 20 sajandi alguses oli töölisklassil selline jõud millega tuli arvestada ka riikide valitsustel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes välja 4 suunda : · Vene enamlased Lenin- pooldasid vägivaldselt revolutsiooni · Tentristlik suund nemad üritavad leida kuldset keskteed kõikide teiste suundade vahel · Revisionistid arvasid, et maailma tuleb parandada ja seda on võimalik teha reformidega. · Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassi vastuolud likvideerida ja see saavutatakse atentaatidega suurriikide valitsejate vastu. Töö nr.3 [email protected]
Kui Ajutine Valitsus tõrkus, korraldasid eestlased 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse ning Ajutine Valitsus oli sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Samas kujunes Eestis välja igasugune kaksikvõim nagu Venemaal. Ametlikult olid võimul Ajutise Valitsuse poolt tunnustatud võimuorganid, tegelik võim siirdus aga Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule. Viimases pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist. Sammhaaval suutsid eestlased oma positsioone siiski laiendada, esiteks moodustati Eesti rahvusväe osad. Peagi sai selgek, et Venemaa ei suuda Eestit sõjaliselt kaitsta, sest olukord läks keeruliseks. Augustis vallutasid Saklased Riia ja 20. dets 1917 korraldasid dessandi Saaremaale. Vene väed ei suutnud eriti vastupanu osutada. Saksa okupatsioon oleks olnnud Eestile reaalne oht, kuid see aga andis uut
massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir – toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees – Hans Bögelmann, Utro Pravdõ – Ivan Rabtšinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit – rahu, leiba, maad! Enamlased AV ei tunnistanud, tahtsid kogu võimu endale saada. AV kukutamine pidi toimuma vägivaldse relvastatud riigipöördega. Kehtsetada proletariaadi diktatuur. esseerid, *Enamlastest veidi paremal seisis esseeride partei. Esialgu ülevenemaaline, Eestis esmakordselt tekkinud 1905. a, kuid siiani eestlastest üsna kaugeks jäänud, olid põhitähelepanu pööranud vaid vene talupoegadele ja propaganda Eestis peale ei läinud.
kõrtsides elult viimast. Niipea kui inimesed said aru, et keegi neid päästma ei tule algas vabatahtlike üksuste loomine(nt. Skautpataljon, Kalevlaste Malev..), muutus ka seniste kõhklejate meeleolu. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 a. Esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma, pärast seda algas Eesti Rahvaväe vastupealetung, soomusrongidega vabastati Tartu, meredessant tõrjus enamlased Narvast. 1. veebruar pärast Paju lahingut vabastati Valga, samal päeval ka Võru, Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Lahingud kestsid ligi kolm kuud kuid olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Läti ja Vene territooriumile. SÕDA TOIMUS PUNASTE JA EESTI RAHVA VAHEL! Landeswehr´i sõda- Saksa vägede juhi kindral Golzi vaikival
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karja keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome. Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud Karjala autonoomiat. Valitsusjuhiks sai endine Helsingi Ülikooli majandusõppejõud Edward Gylling
hetuskaubanduseks. Sisseveetavate Tsaariaegsete suurettevõtete kuuluvuse kaupade väärtust püüti hüvitada küsimus oli äärmiselt segane - osa omapoolse ekspordiga. Vabadussõja tehastest olid sõja-aastail algul veeti peamiselt välja kartulit ja sekvestreeritud, ülejäänud olid lina, veidi hiljem lisandusid puit, paber enamlased natsionaliseerinud. Tartu ja piiritus. Kuid neidki saadusi vajas rahulepingu alusel anti Eesti valitsusele ennekõike Eesti ise, ning väljaveetud üle 24 miljoni kuldrubla väärtuses kaupade koguväärtus ei küündinud ettevõtete aktsiaid ja muid ligilähedaseltki impordi tasemele. väärtpabereid, kuid loomulikult polnud Seetõttu “maksti” paljude välismaiste valitsus suuteline korraldama kõigi
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3. Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4. Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid
4. rahulolematuse üldine kasv – rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad, töölisliikumised Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris algas Peterburis (Petrogradis), sest valitses toidupuudus. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle ja võim saadi mitmetes linnades. Nikolai II kirjutas 3. märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922
3. Välispoliitika RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS Esimese maailmasõja lõppedes oli Eesti rahvusvaheline seisund ebakindel. Antanti huvi Balti piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude- ja Saksa-vastasest poliitikast. Eesti väljumine sõjast ja eraldirahu Nõukogude Venemaaga pahandas lääneliitlasi. 1920. a tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et enamlased on Vene kodusõja võitnud ja mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921. a saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt, USA alles 1922. aastal. 1921. a võeti Eesti Rahvasteliitu. 1939 oli Eestil 10 välissaatkonda ja 151 konsulaati. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, eriti suuri lootusi pandi
ning lähenesid juba kesklassile. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund - Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri
iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi
a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi, mille juhiks nimetati Johan Laidoner. Muutused andsid tulemusi ning esimese nädala lahinguga pandi Punaarmee seisma. Eesti vabastati 1919. a veebruaris, kui lõplik rünnak venelastele toimus Valgas, Võrus ning Petseris ja Alüksenes. Nende lahingutega sunniti enamlased lahkuma ning Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest? Eesti vabastati võõrvägedest 1. veebruaril 1919. 4. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919. aasta kevadel ja kuhu jõudsid välja Eesti väed? Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. 1919. aasta mais viidi sõjategevus Vene ja Läti territooriumidele, kus
tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karja keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome. Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud Karjala autonoomiat. Valitsusjuhiks sai endine Helsingi Ülikooli majandusõppejõud Edward Gylling
lämmatamiseks? ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. 6) Kes olid enamlased? Miks hakkas nende populaarsus järk-järgult kasvama? ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. Peep Reimer
vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul). 2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai lüüa ja kaotas valdused." Balti hertsogiriik - isv. 1918, eralduti venemaast, kreisisaadik Stryk, 19.nov 18' eesti ja läti isv Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine
kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus, keelati abielluda sakslastega. 9-10 nov 1938 kristallöö purustati juutide ärisid, vägivald juutide kallal. eesmärk oli juudi vaba riik saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes, lõppes majanduskriis. tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi. tööpuudust aitasid likvideerida hädaabi tööd nt teede ehitamine nõukogude liit veebruar 1917 kukutati tsaar nikolai II okt 1917 said võimule enamlased e bolševikud neid juhtus v.Lenin 1918-1920 kodusõda; 1914-1918 I m.s –s pärst kodusõda oli venemaa sügavas kriisis sõdades oli hukunud 20 mln inimest invaliidiks jäi 4,4 mln läände põgenes 1,5-2 mln nälga suri 3-4 mln linnad tühjenesid inimesed metsistusid kõigest oli puudus töötstustoodang langes 19 saj lõputasemele teravilja toodeti pool endisest kogusest inimesed ei igatsenud taga tsaari aega kuid oldi kommunistide vastu 1921 kehtestati uus majanduspoliitika nep
(Uibopuu, 1984) Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama. (Uibopuu, 1984) 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi 10 Karjala Töökommuun, 1923 muudeti Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. (Uibopuu, 1984) 1920. aastail anti ka Tveri karjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu
Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eestlaste ebaedu põhjused: demoraliseeritus välisabi puudumine sõjaliste võimaluste puudumine vägede vähesus Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: abi välisriikidelt
Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eestlaste ebaedu põhjused: demoraliseeritus välisabi puudumine sõjaliste võimaluste puudumine vägede vähesus Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: abi välisriikidelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
