Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühisko...
riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga. Vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimlikust mõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. tabula rasa e. tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad)
tundvat." 2) Meeled võivad tekitada vale esmapilgu a. Vaadates kaugel olevat torni tundub see väike b. Lähemale jõudes saab aga näha, et tegelikult on see suur 3) Meeled võivad edastada infot, mida tunneme, kuid ei vasta tõele a. Jäseme kaotanud inimene olevat kurtnud Descartes'ile, et tunneb amputeeritud jalas valu. 3. empirismi kriitika - argumendid meelelise tunnetuse tõesuse poolt ja vastu poolt - kummagi kohta vähemalt 3 (VI meditatsioon) --> mõelge kas need argumendid on veenvad Mis on keha ja hing: Keha : Descarte'i järgi on keha midagi, mida saab jagada osadeks. Sellel on pea, käed, jalad jne, mis kokku moodustavadki keha. ,,Kõigepealt niisiis aistisin, et mul on pea, käed, jalad ja muud liikmed, millest koosneb see keha,
materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime.
saksa klassik L.A.Feuerbach. Tema lause on SENTIO ERGO SUM tunnen, järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 3. ratsionaalne tunnetamine (ratio- mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on
huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks neist saama piiramatu võimu, et kehtestada seadused ja ettekirjutused, mis ühiskonna kontrolli all hoiaksid. Maailmast pole teada ühtki riiki, mis sel viisil oleks tekkinud. John Locke (29. august 1632 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja. Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas Jean-Jacques Rousseau'd. Pooldas parlamentarismi ja usuvabadust. Arvas, et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest. Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Rene Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
Russell võrdleb seda näidet käsitledes kui kolmnurka geomeetrias. Arutletakse nii nagu Berkeley ja Hume kirjeldasid. Kuigi kui valida, et kuidas teada, et kas miski on punane või kolmnurke, siis peab olema mingi muu alus, mis on punane või kolmnurke, ja kasutama seda kui mingit kriteeriumit, et öelda „peab olema õige sarnasus valitud asjaga“. Seega, sarnasus on eelduseks, et valida mingi kindel asi ja sarnasus on universaalne. See on seos, mis hoiab kõiki paare, mis on punased. Empirismi alterantiiv kaudselt viitab abtraktsele universaalidele. Sarnasuse seos on tõene universaal. Sarnasuse mõiste ei ole tavaline, millel on tegemist nt välimusega. Pigem on see tehniline ja filosoofiline sarnasus – eripära jagamine. Kui võtta kindel kuju või värv nagu punane, ja me tahame õppida, kuidas seda tingimust teisele kujule-värvile rakendada, siis me peame nägema, et esimene sarnaneb teisele kindlale kujule või värvile
välja kannatab. Vastavalt sellele kohandas ta oma aparaadid. Ta tegi koostööd paljude tehnikaga tegelevate inimestega. Sealhulgas ka tehnikaülikooli õppejõu dotsent Raimond Eegiga, kes aitas Seppol vormistada luu tugevusõpetust ja konstrueeritud aparaadi teooriat. Nii pandi alus uuele teadusharule, luu tugevustopograafiale, mille kohta öeldakse hiljem Seppole välja antud USA patendis: ,,Sellega tõstis A. Seppo luude ühendamise teaduse esimest korda ajaloos kliinilise empirismi tasemelt täppisteaduste tasemele". Kuna Dr Arnold Seppo oli samuti traumatoloog puutus ta tihti kokku ka luupõletike ja tuberkuloosiga. Nende ravi oli sel ajal ebaefektiivne, pikaajaline ja raskesti talutav. Nende raviks konstrueeris Seppo oma kuulsa puur-nõela, millega ta suutis ka oma viieaastase haigestunud poja ruttu terveks ravida. Dr Seppo meetod oli väga edukas. Kuuldused sellest levisid Eesti piiridest väljagi. 1966
determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest.John Locke: Empirismi rajaja. Me ei peaks muretsema selle pärast, kui mõned asjad jäävad väljapoole meie teadmist. Teeb ettepaneku uurida vaid inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Tavaliselt peetakse sünnipäraseks loogikaseadusi, näit. pole võimalik korraga olla ja mitte olla. Jumal on Locke'i arvates andnud inimesele meeled, et ta kõike ise kogeks, seega kõik ideed pärit kogemusest
nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) · Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) · Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõige nimetada, kuigi seda on proovitud LOCKE · John Locke (1632-1704) oli inglise filosoof, empirismi rajaja · Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest · Locke oli mõtlejana esmaklassiline nii tunnetusteoorias kui ka poliitilises filosoofias · Esimeses pani ta aluse tööle, mida paljud peavad tänini selle ala tähtsaimaks nimelt inimmõistuse piiride uurimisele. Tema arvates, ükskõik kuipalju ei oleks võimalik tajuda, sel ei ole nii või teistpidi tähtsust, sest selleni, mis on väljaspool
On olemas kahte sorti teadmist: Aprioorne teadmine(eelkõige matemaatiline)- kogemusest sõltumatu Empiiriline teadmine- kogemusest tulenev Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest Mitte miski ei ole mõistuses, mida pole olemas meeltes Locke sünnib Inglismaal(1632-1704), oli arst ja andis nõu mitmetele tarkadele inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane). *Empirism- teadmised pärinevad kogemustest *Sündides on lapse mõistus „tabula rasa“ *Liht-ja liitideed. Alguses võtab laps kaasa ainult lihtidee, siis hakkab lihtideesid omavahel seostama ja tekivad liitideed. Nt apelsin on kollane, ümmargune ja krobeline. *Teadmised moodustuvad kogetud detailide ja sündmuste kokkupanemisest George Berkely(1685-1753) oli väga järjekindel empirist, jõudis absurdini. Ta oli vaimulik, hiljem ka piiskop
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust, polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast. FILOSOOFIA Hume'i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empiristid seadsid muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Hume'i filosoofia põhi seisukohad, ütlused ja arvamused: · Kõigi teadmiste allikaks on kogemus. · Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. · Aga mida mõista mina ise või mina all? Kui ma mõtlen endale, siis alati seostuvad selle
Meelte treenimine ja manualism (käelise tegevuse rõhutamine) (Pestalozzi) John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise http://hollanderleadershipblog.files.wordpress.com/2013/04/clothersfactory.gif filosoof, empirismi peamine põhjendaja 1
SUBJEKT (kr. hypokeimenon). Iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (näit. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud
sureb, algab kirjutus. Siiski on seda nähtust eri aegadel erinevalt mõistetud: primitiivsetes ühiskondades ei lähtu jutustamine kunagi isikust endast, vaid temast kui vahendajast -- samaanist või laulikust, kelle puhul võib äärmisel juhul imetleda rema ,,osavust" (s.o narratiivse koodi valdamist), kuid mitte kunagi tema ,,geeniust" . Autor on uusaegne tegelane, kelle on loonud tõenäoliselt meie ühiskond, kus pärast keskaja lõppu avastati -- inglise empirismi, prantsuse ratsionalismi ja reformatsioonist võrsunud personaalse usu printsiibi abiga -- indiviidi või kõlavamalt öeldes, ,,inim isiksuse" väärtus. Seega on loogiline, et kirjanduse vallas omistas just positivism, kapitalistliku ideoloo gia kokkuvõte ja kõrgpunkt, suurima tähtsuse autori ,,isikule". Autor valitseb endiselt kirjandusloo õpikutes, kirjanike elulugudes, ajakirjausutlustes ja isegi kirjameeste endi teadvuses, kui nad
*) Leidis aset teadusrevolutsioon. Nikolai Kopernik (Poola astronoom), raamat ,,Taeva kehade pöörlemine", võttis esimest korda kasutusele mõiste ,,revolutsioon" mõistis selle all taevakehade pöörlemist. Hiljem mõiste laienes põhjalik/järsk pööre ühiskonnas. Heliotsentriline süsteem päikesesüsteem asendas geotsentrilist (maa keskset) süsteemi. I. Newtoni mehhaanika seadused. Põhiliseks meetodiks kujunes eksperiment katsed. F. Bacon Esindab uusaja õpetust empirismi tunnetamine basseerub kogemusel (katsetamine, eksperimendid jne). Temal: 1) viljarikkad eksperimendid ja valgusrikkad eksperimendid. 2) LEHELT skeem 3) tõi välja vigade või siis ekslike järelduste (mõtlemise) struktuuri- ehk õpetus iidolitest (e. mõtlemis vigadest). Liigitas mõtlemis vigasid neljaks: 1) koopa iidol viga tuleneb inimese eripäradest. Iga inimese spetsiifikast (inimesed on erinevad iga ühel oma ,,koobas"), tunnusjooned erinevad, saavad erinevalt aru asjadest jne
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel. Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist:
On väitnud, et alles 40. hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tähtsaim teos on 1000-leheküljeline ,,Essee inimmõistusest"Filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine.Suure osa elust töötas riigiametites (nt sekretärina ja arstina), mitte elukutselise filosoofina.Teadmised ei ole sünnipärased. Teadmised põhinevad kogemusel ning ka tulenevad sellest. Inimene sünnib puhta tahvlina ehk tabula rasana. Kogemus joonistab tahvlile Määras inglise empirismi arengu suuna.Näib tavamõtlemisele vägagi vastuvõetav.Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrab kogemuse.Vaatlused annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.Idee on see, millega mõistus tegeleb. Ümbritseva jälgimine ja seejärel selle analüüs eeldab Locke'i filosoofias seda, et eksisteerib vaimu ja mateeria dualism (ühine joon Descartes'i filosoofiaga).Teadmise liigid:Aistingutel põhinev teadmine (teadmine, mille vahendavad meile meie meeled; enamjaolt
allikas, objektid, subjekt) 2. Teadmise ulatus: Kui palju me teame ja kus on piir. Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine
+ Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning Human Understanding" ( Katse kirjeldada inimlikku mõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks.
tekitab meis kujutlusi. Milles siis saab kindel olla? Mis on tõsikindel teadmine, milles kahelda ei saa? Ka ekslike kujutlusi saab minus tekitada vaid siis, kui ma olen olemas mõtleva (ladina keeles cogito, ergo sum) olendina. See geniaalne üksik idee ongi tema filosoofia aluseks. Ratsionalistina uskus ta kaasasündinud ideede olemasolu, näiteks jumala idee. Uusaja empirism John Locke (1632 1704) vaatame tema kolme küsimust. Empirismi rajajana on tema põhilauseks: ,,Kõik meie teadmine, välja arvatud loogika ja matemaatika teadused, on pärit kogemuses". 1. Sünnipäraste ideede kriitika See on suunatud Platoni ja Descratesi vastu. Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures. See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast. Samuti saab laps enne aru, mis on kibe ja mis on magus,
8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap)
Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Empirism- esimene suur metafüüsika vastane programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley- väidabet ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Olla tähendab olla tajutud. 12. Kant- enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde.......................................................................................................
Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis. Varasemalt hoonetes olnud ehitusmaterjali või skulptuuride taaskasutus uutel objektidel. Näiteks on taaskasutatud Santa Maria basiilika kolonnaad Trastevere'is. Mida tähistatakse sõnaga ,,humanism", kes on humanistid? Tooge näiteid. Humanism tähistab renessansiaegset suhtumist, mis rõhutab inimese olulisust nii indiviidi kui kollektiivi ning peab oluliseks ratsionalismi ja empirismi, nende kauda saadavaid teadmisi sissejuurutatud dogmade asemel. Uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. Humanistid olid eelkõige ajaloolased, õpetlased, filosoofid ja bibliofiilid Humanistid olid näiteks Rotterdami Erasmus, Petrarca. 21. Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas BoileauDespréaux?
praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on "asi iseeneses". See tundmatu asi iseeneses mõjutab
KLASSIKALINE EMPIRISM kõik teadmised tegeliku maailma (kus me elame, kus asjad toimuvad tavapäraselt. Võimalik maailm muinasjutumaailm) kohta pärinevad kogemusest (ei pea olema isiklik kogemus). Locke KLASSIKALINE RATSIONALISM ld ratio mõistus. Tõsikindel (paratamatus, üldkehtivus) teadmine pärineb mõistusest (lõppkokkuvõttes kogemus ei ole tühine, vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika. Teadmised põhjendatud tõene uskumus (Aristoteles). 18. Rene Descartes kui Platoni mõtlemissuuna kinnistaja. Ego cogita, ergo sum, res extensa, res cogitans. RENE DESCARTES (1596-1650) Prantsuse filosoof. Vastandus keskajale. Oli teaduses isetegev matemaatik.
hüpohondriline tuul kõhus märatseb, siis sõltub kõik sellest, mis suuna ta võtab, kui ta läheb allapoole, siis tuleb sellest peer, kui ta tõuseb ülespoole, siis on see ilmutus või püha inspiratsioon." - Kant loobub metafüüsikast vanas mõistes andes sellele uue määratluse. - Metafüüsika on teadus inimmõistuse piiridest. Selle piiri määratlemine kujuneb talle eluülesandeks. - Ta püüab luua ratsionalismi ja empirismi vahele silda. Õigus võib olla mõlemal, kuid piiratud ulatuses. PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA - Kanti 57 eluaastal ilmub tema "Puhta mõistuse kriitika". - Iseloom, ülesehitus ja põhimõtted - "Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta." - Teose teise väljaande maht on 884 lk.
kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja
STANDARDISEERIMINE Objektiivsusest subjektiivsuseni Kuhn jt – relatiivsus Absoluutne objektiivsus püüab subjektiivsus välja tõrjuda, niisamuti protsessiline objektiivsus. !!! Distsiplinaarne objektiivsus püüab allutada subjektiivsust grupi arvamustele. Subjektiivsus on aga dialektilise objektiivsuse aluskivi. REALISM JA EMPIRISM TEOORIATEST. VAATLUS JA EKSPERIMENT Teaduslik teooria: semantiline, süntaktiline ja praktiline käsitlus Loogilise empirismi käsitlus: teoreetiline süsteem moodustab võrgustiku (Feigl, 1970ndad, Viini koolkonnast, Ameerikasse II MS eel põgenenud). Süntaktiline teooriakäsitlus/ mudel: üldised ja teoreetilised seaduses (ei ole vahetult vaatlustega seotud, vaid seal on postulaadid). Läbivalt jääb süntaks muutumatuks – eeldatakse, et on mingi ühtne struktuur ehk süntaks. Semantiline teooriakäsitlus: teooriat vaadatakse kui mudeli kogumit. Mudel on ligilähedaselt sarnane tegelikkusega
QED (quod erat demonstrandum) – “mida oligi vaja tõestada” (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) ■ Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) ■ Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõigenimetada, kuigi seda on proovitud 8.JOHN LOCKE- inglise (1632-1704) ■ empirismi rajaja (EMPIRISM- arusaamine, et kõik teadmised tulenevad kogemustest, RATSIONALISM- teadmine tuleb mõistusest enesest, on sünnipärane) ■ hea tunnetusteoorias ja poliitilises filosoofias ■ pani aluse inimmõistuse piiride uurimisele- tema arvates, ükskõik kui palju ei oleks võimalik tajuda, sel ei ole nii või teistpidi tähtsust, sest selleni, mis on väljaspool meie taju piire, me lihtsalt ei jõua
millised on teadmise kriteeriumid? 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest"? See käsitleb probleemi kui palju me teame/võib teada? Suunad on siin skeptitsism ja ratsionalism, esimesed arvavad, et me teame väga vähe, ei midagi peale enda teadvuse hetkeseisundi. Ratsionalistid aga, et me teame üsna palju endast ja ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Et trad. epist. jätab tagaplaanile teadmise subjekti. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha,
Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi. 22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti õigustamatult tahaplaanile. Kui igapäevaelus võetakse naiste juttu enam- vähem tõsiselt, siis äärmuslikul kujul ei väärtustata mehe ja naise uskumust võrdselt. Ühesõnaga, kui sa oled naine, mustanahaline ja lesbi ei tea sa midagi. 23.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Emprism (Locke, Hume): ainus teadmiste allikas on kogemus. Idealistlik ratsionalism (Platon): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ainus tõeline teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Descartes ja Leibniz): jääb nende kahe vahel. Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähem tähtis roll). 24
"EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 3.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. *Kas "naissus" on printsessiks olemiseks tarvilik? Jah, ok. *Kas "naissus" on piisav tingimus Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ei! Leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, "kuninglik päritolu"? *Seega, "naissus" Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti
4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“? Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b) Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus
2. Mida tähendab küsimus „teadmise määrast“? Teame väga vähe, igatahes palju vähem sellest mida me arvame end teadvat. Me ei tea midagi muud peale endi praeguste teadvuse seisundite(mõtted, kogemused). 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Jätab teadmise subjekti (soo, ühiskondlik staatus) kui ebaolulise õigustamatult tahaplaanile.(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus. Klassikaline ratsionalism- me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti kohaselt saavad teadmised alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest täielikult. Mõistus on see, mis vormib kogemuse teadmiseks
3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi. Tunnetuses eristab kahte aspekti: 1
teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o. teadmine oma teadmatusest” [seals., lk. 1850-1851]. Teadmise allika probleem. Eelpool kirjeldatud teadusfilosoofilistest seisukohtadest lähtudes diskuteerib Popper oma osutatud kirjutises “Teadmised ilma autoriteedita” Euroopa filosoofia ajaloo üle. Tema kriitika peamiseks objektiks antud kirjutises on empirism, mille klassikalise esindajana on tule all David Hume. Empirismi käsitleb Popper traditsioonilise arusaama kohaselt seisukohana, mille järgi meie teadmiste ülimaks allikaks ja selle kaudu ühtlasi tõesuse kriteeriumiks on vaatlus. Kuid ta jagab selle väite kaheks: 1) leidub teadmise ülim allikas, millele teadmist tagasi viies on võimalik lõplikult kindlaks teha teadmise tõesust; 2) niisuguseks teadmise allikaks on just vaatlus. Viimane väide on spetsiifiline empirismile, ja argumendid,
on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria. Riigiideaaliks on absoluutne monarhia. Kodaniku kohus on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldine südametunnistus. Riigivõim ei tohi sundida kodanikke enesetapule. Riigi ohtlikeimad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Riigivõimul on alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse. Ainus ja õige religoon on riigi poolt tunnustatud kirik. JOHN LOCKE (1632-1704) Inglise empirismi peaesindajaid. Empirismi aluseks on kogemus. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tunnetusteooria: Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi=ideesid, mis pärinevad kogemusest. Iinimesel ei ole kaasasündinud ideid, sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele (tabula rasa). Kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Eelnevalt on olemas vaid võime kujutlusi luua. Kogemuse allikad on väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection).
Mõistus ületab kujutluse ja vaatleb üksikliike üleüldiselt. Taibu silm on veelgi ülendunum ning jätab üleüldisuse valdkonna maha, et teadvuse puhta nägemisega saada kätte lihtne idee ise. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”
jumalateenistused olid inglisekeelsed, usulise tõe allikaks oli Piibel. Vastureformatsioon: Vallandumise põhjuseks oli katoliku kiriku võitlemine reformatsiooni vastu. Eesmärk oli võidelda inkvisitsiooni vastu ja taastada kiriku ühtsus. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid. Skolistika asendumine empirismiga: Skolastika oli ülikoolides õpitav teadus, mis põhines siis muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti püüti loogika abi selgitada. Empirismi aluseks olid kogemused, mis eitas kaasasündinud ideid. Esimesed ülikoolid: · Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool · Bolongas oli esimene ülikool, õpetati põhiliselt õigusteadust · Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine · Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused · Cambridge ülikool · Salamanca ülikoolid · Uppsala ülikool Ülikoolide juhtimine: · Õppejõud oli magister, proffessor või doktor.
Saaks öelda ainult, kas miski on minu arvates nii, kuid see on nagu oma arvamuse peale surumine. Kui emotsioone mitte välja näidata, on see eisegees ehk mõtete juurde mõtlemine (1. inimene mõtleb, 2. mõtleb, mida 1. mõtleb, 2. inimene mõtleb ise juurde ideid). Kui fakti sõnastada, anname erinevad hinnangud. Õiget ja vale ei saa empiiriliselt eraldada. Empirism tähendab tõde kogemist läbi meeleelundite.Näiteks kui katsun mingit eset, on see olemas, sest empirismi järgi on see olemas, kuna ma saan seda katsuda ja kogeda, aga emotivism seletab, et tõde ei saa empiiritleda, ainult tunnetada saab. Eetiline egoism Eetiline egoism on teooria, kus õige ja vale sõltuvad sellest, kui palju need toovad mingisugust tagajärge isikule. Seda teooriat selgitatakse läbi hedonismi ehk elul pole sügavat mõtet, vaid tuleb seda lihtsalt nautida. Hedonism on mõtteviis, kus eelistatakse intellektuaalseid naudinguid ehk mis suurendavad naudingut, on head
tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse naiste juttu vähem-tõsiselt. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Empistide arvates (Francis Bacon, John Locke) kogemus on ainus teadmise allikas. Laias mõttes st sisaldab ka mälu ja sisekaemust. Idealistlik ratsionalism (Platon): kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Leibniz, Descartes): me saame teadmisi läbi puhta mõistuse
Ühiskonna erinevate tasandite olemasolu ja kvaliteeti seletas Durkheim nende funktsioonide kaudu, mida need tasandid ja kvaliteedid omavad, et ühiskonda koos hoida. Seetõttu on teda süüdistatud ka liigses funktsionalismis. Sellega on seotud tema epistemoloogia käsitlus : Kantilikus traditsioonis peab tähtsaks mõtlemise kategooriate olulisust, kuid lisab et need on sotsiaalselt kujunenud, mitte individuaalset päritolu (liigiomane). Empirismi puhul rõhutab ta tajude olulisust, kuid jällegi, need on kollektiivselt tajutud. 3 Oma peamises teoses "Sotsiaalne tööjaotus", mis ilmus 1893. aastal tegeleb ta just ühiskonna koospüsimise probleemiga. Ta eristab kahte tüüpi solidaarsust, mis funktsioneerivad sidususe loojana: · Mehhaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades elavad erinevad
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
sellele uue määratluse. · Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles · Metafüüsika on teadus inimmõistuse piiridest. 20.sajandil. 18 köidet. Selle piiri määratlemine kujuneb talle · Kriitika eelne periood eluülesandeks. · Ta püüab luua ratsionalismi ja empirismi vahele Loodusteaduslikud teosed · Kuni "Puhta mõistuse kriitika" ilmumiseni silda. Õigus võib olla mõlemal, kuid piiratud ulatuses. nimetatakse seda aega "kriitikaeelseks" perioodiks. · PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA · Enamus kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke
neile peab leiduma õigustus. Rene Descartesi järgi peavad tõendid uskumust õogustama vääramatult (õigustus on vääramatu, kui pole võimalik, et p on väär ning p-d õigustav väide on tõene). „Teadmise ulatusest“: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? a) Skeptitsism b) Ratsionalism. Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe. Ratsionalistid väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 2. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empirism: Ainus teadmise allikas on kogemus. Locke. Ratsionalismid: Idealistlik ratsionalism (Platon): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz). Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et
Milline järgmistest väidetest väljendab aprioorset teadmist? Vali üks: c. Ruut külje pikkusega 2 ühikut on suurema pindalaga kui ring diameetriga 2 ühikut Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?The correct answer is: Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaseltThe correct answer is: On uskumus teatud käitumisviis Empirismi seisukoht on, etThe correct answer is: Kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kellegi kogemusest Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohaltThe correct answer is: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine John Lockei arvates ( "Essee inimmõistusest" II raamat, I ptk) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed:The correct answer is: kollase, külma ja magusa ideed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
