Eesti ajalugu küündib 11 000 aasta vanuseni ning kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Eesti- kui ka võõrkeeltes õpitakse toetuma aprioorsetele ning empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. Grammatika õppimisel toetutakse empiirilistele argumentidele, kuna väga suur fakt on see, et g,b,d ning k,p,t on sulghäälikud. Empiirilised teadmised ei tee inimest harituks. Igal inimesel peaksid olema ka enda uskumused ja arusaamad erinevatest asjadest.
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele ? Inimesed alustavad oma haridusteed 7. aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud. Keemias ja füüsikas on igasugused katsed, millega tõestatakse ära faktid. Näiteks, kui õpilane ei tea Pythagorase ja Eukleidese teoreemi, siis on väga raske hakkama saada 9. klassis, kus peaaegu ...
Argumendid Argument ehk põhjend on argumentatsiooni osa, piisava alusega ja loogiliselt korrektne seisukoht. Argumendi paikapidavus peab kehtima talle toetuvast väitest või teesist sõltumatult. Empiirilised argumendid Aprioorsed argumendid Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele,
Katseandmed peaksid tulema sarnased, paraku aga on erinvus liiga suur. Võimalikud põhjused, miks katse ei õnnestunud, on toodud kokkuvõttes. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed aga teoreetiliste seisukohtadega kokku ei lange. Selle põhjuseks võivaderrtrttr eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus
Valim ja selle moodustamine Üldkogum: mõisteid Element (ühik, objekt?) ese, nähtus, indiviid vms, mille kohta kogutakse informatsiooni (küsitletakse, mõõdetakse, vaadeldakse) Üldkogum, populatsioon (population, universe) elementide agregatsioon, looduse või ühiskonna nähtuste või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Uuringuülesande jaoks täpsustatud üldkogumit nimetatakse ka uuringu sihtrühmaks (target group). Üldkogum sisaldab sihtkogumit, mida uuritakse. Tunnus näitaja, mida mõõdetakse (vaadeldakse) ja mis võib omandada erinevaid väärtusi erinevail objektidel Kõikne uuring (census) - andmete kogumine kõigilt üldkogumi objektidest. On · väga kallis; · saadavate andmete hulk piiratud. Üldkogum II Võimalikud ka registripõhised uuringud. Register - olemasolev andmebaas mingi üldkogumi kohta. · piiratud andmed; · sobilik alusmaterjaliks uuritavate objektide hulga ...
Filosoofia otstarve 1. Teksti autor Isaiah Berlin esitab kaht liiki küsimused- empiirilised ja formalsed küsimused, mõlema küsimuse puhul on teada kuhu suunas peab iikuma, et vastuseni jõuda. Formaalsed distsipliinid on näiteks matemaatika, loogika, male jne, kus tee vastuseni on niisama selge, sest formaalse küsimuse vastus sõltub ainuüksi arvutlusest. Empiirilised küsimused- aine või uurimsvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, mille vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2
vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust E= (e-e)(a+b*v), kus E- aurumise kiirus, e- küllastav veeaururõhk veepiiri temp, e- õhu tegelik aururõhk, a,b,c- empiirilised koefitsendid, v- tuule kiirus(km/h) Kasutatud materjal file:///C:/Documents%20and %20Settings/Birgit/Local%20Settings/Temporary %20Internet %20Files/Content.IE5/G6R3MTCD/4_Aurumine %5B1%5D.ppt#256,1, Aurumine http://www.msi.ttu
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
Rahvusvaheline kaubandus- ja majandusareng. Kaubanduse ja arengu raport Viimase viie aasta laienemine maailma majandusse ja kaubandusse on olnud kasvuks paljudele arengumaadele ja aidanud toetada aastatuhandete arengueesmärkide edusamme. Isegi kõige vaesemates riikides on võimalik saada kasu püsivast kasvust maailmamajanduses, suuresti tänu soodsale hinna arengule.Seega maailma väliskeskkonna areng on tugevalt paranenud pärast aastatuhande vahetust. Viimastel aastatel ei pööra poliitikud suuremat tähelepanu piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamiseks riikliku arengu püüdlustele. Aastal 2007 on viiendat aastat järjest maailma majanduses oodata laiendamist, selleks et säilitada hoog ja et hinnanguliselt kogutoodangu kasv oleks 3,4%. Paljudes arengumaades, sealhulgas Aafrika, on positiivne arengusuund kaubandusele, sest 2003 aasta on kaasa aidanud välis-ja eelarve tasakaalu. Kõige kiiremini kasvavad regioon...
0.022 0,033 0,05 0,069 Graafik on illustratiivne, sest empiiriline graafik ei andnud rahuldavaid tulemusi. Arvutus: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g A1 = (0,069-0,022)*1000 * 26 * 5 * 2/ 916 * 181 * 1 *0,02 = 3,68 kat/g A2 =3,56 kat/g A3 = 3,44 kat/g Katseandmed tulid sarnased, katse võib lugeda õnnestunuks. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed erinevad veidi . Selle põhjuseks võivade eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud.
materiaalne..me näeme asju, pidevas mutuumises..koguaeg midagi tekib ja hävib..pole midagi püsivat(-näilisus).Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee, alguses elas hing ideede maailmas, sattudes muutuvasse maailma, tuleb kõik meelde mida ta teadis varem, me ei õpi midagi uut vaid õppimise läbi üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Tõelised teadmised-teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised Induktsioon-suure kogemus materjali põhjal järelduste tegemine e üldistamine. Deduktsioon-mõnest kindlast eeldusest v'i aksioonist lähtudes loogilise järelduse tegemine. Analüüt.ap.ots- otsused, mis ei sõltu kogemusest ja ei anan uusi teadmisi, vaid selgitavad olemasolevaid teadmisi nt kolmnurgal onkolm nurka Sünt.aposterioos.ots-järgnevad kogemusele ja annavad meile uusi teadmisi nt mõned kehad onrasked. Sünt.ap
Teaduslikud ja argiteadmised · TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on probleemid avastanud ja lahenduseks välja pakkunud. Teaduse ülesanded · Teaduse ülesanded on: · kirjeldada ümbritsevat maailma ja selle nähtusi; · seletada ja avada nähtusi ning nendevahelisi seoseid; · prognoosida nähtuste kulgemise suunda tulevikus. Teadused jaotatakse: · 1. Empiirilised teadused, kus järeldused põhinevad kogemustel, need omakorda jagunevad: · a) eksperimentaalseteks, kus oluline on katsete korraldamine, · b) mitteeksperimentaalsed, kus eksperimente reeglina ei ole võimalik või otstarbekas korraldada. Teadused jaotatakse: · Mitte-empiirilised teadused, kus järeldused tuletatakse loogiliste ja abstraktsete arutluskäikude tulemusel (nt. matemaatika). Uurimistööd rakenduskõrghariduses
Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada siis on teada millisest valdkonnast vastust otsima peab. Leidub ka küsimusi, mida ei saa liigitada ei empiiriliste ega ka formaalsete küsimuste alla. Küsimu...
Isiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne.
Tõde on kusagil kindlas punktis olemas. Me peame eemdalama vigu. Vastuväited, et on teadusajaloos olnud käsitlusi, kus kogu süsteem kokku kukub. Teooria ütleb, mida saab eksperimendis teha, mida saab mudelites luua. II seminar TEOORIA JA VAATLUS Rudolf Caranp: Viini koolkond Univeersaalne seadus e teaduslik teadmine – eksisteerib vaadeldav reeglipärasus (kõikides kohtades ja igal ajal). Generaliseerimine. Teaduse eesmärk: ennustamine ja seletamine; empiirilised seadused, edasi teoreetilised seadused. Saame kõigepealt üldised empiirilised seadused, mis võimaldavad prognoosida mingi sündmuse aset leidmise. Seadus: universaalne ja statistiline, omadused, mis ilmnevad teatava regulaarsusega. Regulaarsuse kinnitused, korrelatsioonid. Teaduses seletamine: seadus kui üldväide (kõik A-d on B-d) – eeldus, ja konkreetseted tingimused, järeldus – mingi sündmuse aset leidmine. Üldiselt üksikule – deduktiivne ehk üldise alla viimine.
Empirism seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemusest, mõistus on vaid abivahendiks järelduste tegemisel Ratsionalism seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest, tõelisi teadmisi iseloomustavad üldkehtivus ja paratamatus tabula rasa puhas leht tõelised teadmised teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised induktsioon suure kogemus materjali põhjal, järelduste tegemine deduktsioon mõnest kindlast eeldusest loogilise järelduse tegemine
põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid. 2) empiirilised teadmised- teadmised, mis tulenevad meelelistest kogemustest. aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks: * mõistuspärased- ehk loogilised teadmised, mis on nii inimselged, et nendes kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.) Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja
"mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku
Teadus põhineb uurimisel. Teaduslik teadmine on uurimistöö tulemus, mis on saavutatud uurimismeetodite abil. Teadust peavad iseloomustama objektiivsus, see tähendab, et teadus peab uurima reaalseid asju. Objektiivsuse kriteerium sisaldab lõpuks eksperimentide korrutavuse nõuet, st eksperimendid peavad olema taasesitatavad. Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse. Kriitilisus on ka see, et empiirilised teadused peavad olema kontrollitavad, sest kui teadus ei vastaks kontrollitavuse nõudele, siis ei areneks see ja muutuks pseudoteaduseks. Teadus on autonoomne ning ta peab olema progressiivne. Teadus on ennastkorrigeeriv. Pseudoteadus on teaduslik maailmavaade, mis on vähe levinud. Pseudoteadus ei ole teaduslikult seletatav seda ei saa uurida empiiriliselt ning ta ei põhine faktidel. See on seotud maagia ja religiooniga.
enam edasi, vaid tegemist on paratamatusega. Samuti on analüütiline otsustus seotud tugevalt vasturääkivuse seadusega ning aprioorsette tunnetustega. Näiteks on analüütiline otsustus: iga keha on ulatuvuslik ning ükski keha pole mitteulatuvuslik ehk tegemist on vasturääkivuse seadusega ning mõlemad laused on aprioorsed, olenemata kas need põhinevad kogemusel või mitte. Kuna analüütilised laused on aprioorsed otsustused ning nad ei olene sellest, kas on empiirilised või mitte, võib teiseks näiteks tuua kuld on kollane metall. Näide põhineb empiirilisusel, sest kuld on kollane ja kuld on metall ning sellest koosnes kogu mõiste, ilma et seda oleks pidanud edasi arendama. Sünteetilise otsuse puhul mõeldakse mõistest kaugemale. Näiteks on sünteetiline otsustus 7+5=12, sest kasutusele võetakse mõiste 7, millele lisatakse juurde mõiste 5 ning lõpuks jõutakse järeldusele, et need kaks kokku on mõiste 12,
• Moraalikeel käsib („petmine on väär“ tähendab „ära peta“.) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. • Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) („mina kiidan selle heaks, kiida sina ka“) Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) 7 Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et • eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja
*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal 2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oska...
valdkonda panustanud teadlasi: Karl Marxi, Emile Durkheimi, Max Weberit ja Auguste Comte'i, kellest viimast peetakse ka sotsioloogia kui iseseisva teaduse rajajaks (Aimre 2006:14). Sotsioloogia jaotatakse kaheks osaks teoreetiliseks ja empiiriliseks ehk konkreetseks osaks (kr empeiros `empiiriline, kogemustel põhinev, vaatlus loomulikes tingimustes'). Empiiriline sotsioloogia kujunes 1920ndatel ja 30ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, levides sealt üle maailma. Empiirilised uuringud jagunevad akadeemilisteks ja rakenduslikeks. Rakendusuuringute tähtsus tõuseb, need muutuvad teatud osas iseseisvaks, hõlmates kõiki inimtegevuse valdkondi (vaba aja veetmisest sõjanduseni) (Aimre 2006:72). See teine osa on ühtlasi ka see osa, mis mind sotsioloogias kõige enam puudutab ja huvitab. Minu jaoks on uuringud kõige praktilisemaks valdkonnaks sotsioloogiast, seda nii sellest küljest, et omada ettekujutust sellest, mis asi on
isiksusehäirega seonduvaks tunnuseks ja mitmed uurijad on täheldanud enesetapu tõusumärke justnimelt selle tunnuse põhjal. Ühelt poolt kirjeldavad nad psühhopaatiat antisotsiaalse isiksusehäirega sünonüümselt, niiet mõlemad peaksid enesetapule kalduvat käitumist ennustama. Teisalt ei rõhuta Clerkey klassikaline kliiniline kirjeldus psühhopaatiast antisotsiaalset käitumist. Selgeks tuleks teha konseptuaalsed ja empiirilised seosed antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühholoogia ja enesetapu suhetes, et anda kohtuarstidele võimalus enesetapule kalduva käitumisega hakkama saada ja seda ennetada. Antisotsiaalset isiksusehäiret defineeritakse suures osas vastutustundetu ja seadusevastase käitumise mõistes, psühhopaatiat kirjeldatakse mõjutava ja interpersonaalse isiksuse kalduvuse mõistes (süütundetus, kalkus, egotsentrism, hirmutundetus, võimetus luua emotsionaalseid sidemeid).
· Moraalikeel käsib (,,petmine on väär" tähendab ,,ära peta".) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. · Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) (,,mina kiidan selle heaks, kiida sina ka") 4 Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et · eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja
analüütiline tunnetus lihtsalt seletab subjekti ja aitab meil subjekti mõistest paremini aru saada samas midagi mõistele lisamata. 3) Kogemusotsustused omavad objektiivset kehtivust ehk on üldkehtivad, see tähendab kõik inimesed tunnetavad mingeid objekte ühtemoodi. Tajuotsustused on subjektiivsed, ei saa nõuda, et kõik inimesed teatud objekte sarnaselt tajuvad. Kuigi mõlemad otsustused on kogemuslikud ehk empiirilised erinevad nad teineteisest. Otsustus tuba on soe saab olla vaid tajuotsustus kuna on subjektiivne, kuigi minu jaoks võib tuba soe tunduda ei ole see kõikide inimeste jaoks ühene, leidub palju neid, kelle jaoks tuba on jahe. Õhk on elastne on aga üldkehtiv ehk kogemusotsustus kuna ei sõltu subjekti seisundist ning kõik inimesed seostavad omavahel õhku ja elastsust. Erinevuseks tajuotsustuse puhul pole taju
arvu ja kella 10.30 lõpetamata kõnede seost. Veel uuriti planeeringu intervalle (1-36), iga intervalli pikkus on 15 minutit ning uurimuse eesmärgiks oli, et kui palju kõnesid saabus erinevatel intervallidel ja aegadel. Viimane uurimus vaatleb mõlema meetodi (SIPP ja CSS) lähenemist koos, mille tulemusena selgus, et SIPP lähenemine võib olla lühikestel planeeringu intervallidel ebatäpne, sellise stsenaariumi tulemusena peaks kõnekeskuse juhtkond vastu võtma CSS meetodi. 4. Empiirilised tulemused Tegevuskulude vaatenurgast lähtudes peaks kõnekeskuse agentide arv olema minimaalne. Samas võib agentide vähesus viia klientide rahulolu languseni sellisel juhul kõnekeskused saavutavad klientide rahulolu tasuvuse arvelt. Väga tähtis kõnekeskuse tegevuse juhtimisel on teha kindlaks optimaalne personali arv (minimaalne arv agente saavutamaks konkreetse, teatud teenuse taset).
Sissejuhatus Tegin kodusetöö ,,prt815" kohta, Andmed pärinevad Maaülikooli kohalikust võrgust ja Külliki Kiviste kodulehelt, dokumentidest: prt815.xls, yld12.xls ja mkkt.xls. Töö vormistamisel on lähtutud ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". 3 1. Diameetri klassi keskmised Tabel 1. Proovitüki rühmitatud andmete diameetri klassi keskmised (di), klassi ülemised piirid(dü) , empiirilised sagedused klassides (ni (emp) ja vaatluste üldarv N. di dü ni (emp) 6,5 7,5 14 8,5 9,5 22 10,5 11,5 36 12,5 13,5 43 14,5 15,5 22 16,5 17,5 11 18,5 19,5 9 20,5 21,5 7 N= 164 2
uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused? Kvalitatiivne uurimismeetod on, kui püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või kogemuste esiletoomine. Kvanitatiivne uurimismeetod: kindlate piiridega objektid, mille eesmärk on on saada võimalikult objektiivsed empiirilised andmed. Järeldusi tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal. Küsitlus- võib olla mõlemat. Personaalne intervjuu- kvalitatiivne. Dokumentide analüüs- kvantitatiivne Põhilised erinevused: kvalitatiivne üritab vaadelda nähtust sügavtutti ja eri vaatenurkadest. (Sirje Virkus, 2010) 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded? Peamised reeglid mida jälgida: mitte kahjustada osalejate huve,
W πd r 3,14 ∙ 0,05 S 1,5 Kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on liistupesa mille mõõtmed valitakse vastavalt võlli läbimõõdule. Vaata Lisa 1 (Tabel 3). Kuna dr = 50 mm, siis liistu mõõtmed b = 14 mm ja t1 = 5,5 mm. Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid Kσ ja Kτ saab Tabelist 1 ning mastaabitegurid Kdσ ja Kdτ – Tabelist 2 Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid ψτ = 0,1 – legeeritud ja süsinikterastel ning ψσ = 0,25 ... 0,3 – legeeritud ja ψσ = 0,2 – süsinikterastel. Seega Kσ = 1,75; Kτ = 1,6; Kdσ = 0,82; Kdτ = 0,7; KF = 0,95; ψτ = 0,1; ψσ = 0,2. Varutegur paindele σ −1 Sσ = Kσ σ +ψ σ K F K dσ a σ m kus amplituudpinge M 32∙ √ M x + M y 32 ∙ √ 185 +96 2 2 2 2 σa= = 3
Kordamisteemad: 1. Katastroofid ja suurõnnetused maailmas - Suurõnnetuse mõistel on laiem ja kitsam tähendus: Disaster – hõlmab praktiliselt kõiki hädaolukorra kujunemist võimaldavaid suuremaid õnnetusjuhtumeid; selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu...
mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus 9) Võrreldavus - ei saa võrrleda summeerida ega leida keskmisi väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt: nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades) ordinaal - järjestusväärtus (hierarhia) meetriline - mõõtmisväärtus tunnused liigitatakse hulgaliste väärtuste järgi.
Lisaks vertikaalse juhtimise juhendajad, võistkonna liikmed võivad näidata ka horisontaalse juhtimise, mis võib olla jaotatud erinevate liikmete vahel. Juhtimine on jagatud meeskonnas, kui iga meeskonna liige tegeleb juhtkonna funktsioonidega ja on nõus näidata oma kolleegidele eeskuju. Jagatud juhtimine ja meeskonnatöö käitumine Kuigi meeskonna tulemused on kõige sagedamini uuritud seoses jagatud juhtimisega, empiirilised tõendid hakkasid kogunema ja näitasid, et tulemused sõltuvad ka meeskonna protsessidega. Jagatud juhtimine erineb meeskonnatööst (või meeskonna protsessidest), endised stressid on jagatud meeskonna liikmete seas, kuigi viimane kasutati seatud koostööga suunatud tundmisele, hoiakutele ja meetmetele, mille kaudu meeskonna liikmed teisendavad liige sisendid meeskonna väljundeid. Meeskonnatöö käitumist vastavad meeskonna liikmete selged meetmed, et hõlbustada ühise ülesanne saavutuse
Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? Teooria on kinnitust leidnud hüpotees, teadmiste, praktika, ja kogemuste loogiline üldistus. Selle all mõeldakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlas seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus. Teooria võimaldab meil asjadest aru saada. Teaduslik teooria eeldab seda, et see on kontrollitud teaduslike meetoditega. Empiirilised meetodid (kogemuslikud) Kontrollitavad 10. Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? Metodoloogia on õpetus teadusliku tunnetuse põhimõtete kohta, mida tuleks silmas pidada mingite faktide tuvastamisel ja neist lähtuvate otsuste tegemisel. Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi • objekti ja aine märkamiseks,
vähendab muutujate rohkuse ja juhtumite vähesuse probleemi. Kvalitatiivse käsitluse puhul huvitab võrdleva analüüsi läbiviijaid ajaline järjestus või tulemused ja nende põhjused sarnaste juhtumite puhul. Uuritakse, kuidas üks kombinatsioon käitub ühes või teises situatsioonis, analüüsitakse sarnasusi ning erinevusi. Võrdleva meetodi puhul ei käsitleta valimeid üksikuna, vaid koos keskkonna mõjuga (Ragin, 1987, 13-15). Tegelikult sisaldavad kõik empiirilised uuringut mingisugust võrdlust (Ragin, 1987, 1). Võrdlus annab aluse empiiriliste seaduspärasuste põhjal väidete sõnastamisele ja tulemuste analüüsimisele teoreetiliste kriteeriumite alusel. Kõiki meetodeid, mille eesmärk on selgitada kõikumist, võime käsitleda kui konkureerivaid meetodeid, mis eristuvad vaid eesmärkide poolest. Võrreldes võrdlevat analüüsi statistilise uurimusega toob Ragin (1987, 15-16) mitmeid
seda on argumenteerimine. 2 1. Argument Argument on mis tahes suuline või kirjalik tekst või tegu, millega kedagi milleski veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus. Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust
Usuti, et Maa on lame Teaduslik meetod: Kujundab tõekspidamisi kogemuse alusel Korratav, ennast korrigeeriv ettevõtmine, mis püüab mõista fenomene empiirilise uurimise alusel, siis näeme teaduse eeliseid võrreldes eelnevalt nimetatud meetodiga Pakub protseduure, millega selgitada ühe seisukoha ülimus teise suhtes. 6. Induktsioon ja deduktsioon kui teadusliku seletuse erinevad viisid. (õpik) Induktsioon: Uskumus, et empiirilised vaatlused on primaarsed Andmed ja teooria on olulised Teadus liigub praegu andmetelt teooriale Sotsiaalse logelemise puhul oleks induktiivne positsioon, et eksperimentidest saadud faktid sotsiaalse logelemise kohta viisid vastuste hajutatuse teooriani. Probleemiks on empiiriliste uuringute lõplikus piiratud ulatus Indutseeritud teooriad on esialgsed ideed, mitte lõplikud tõed - probleemiks autoritaarse meetodi puhul
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist. Lahendus: K kaaliumferrotsüaniidi lahuse parandustegur võrreldes täpselt 1%-lise lahusega; V tiitrimiseks kulunud kisselli maht; A proovi lahjendus, antud juhul 250/20 = 12,5; 20,12 & 0,035 empiirilised parandustegurid (reaktsioon ei kulge stöhhiomeetriliselt); X1= X*0,95 m(suhkur)=10,67 g m(keeduklaas)=129,23 g m(klaas+kissell)=326,45 g m(kissell)=197,22 g tiitritud kissell 1=7,5 ml tiitritud kissell 2=6,5 ml Esimene tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*7,5)*12,5)/10*7,5=3,40% X1=3,40*0,95=3,23% inverteerunud sahharoosi sisaldus kissellis Y=(3,23*197,22)/10,67=59,70% Teine tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*6,5)*12,5)/10*6,5=3,91% X1=3,91*0,95=3,71% Y=(3,71*197,22)/10,67=68,57%
kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast lainet on islam nii traditsioonilistes maades kui ka diasporaas ja nelipühi kristlus, mis on väga tugevalt muutnud Ladina-Ameerika usulist olukorda.
ja McCormack leidsid, et sellised korduvad tsüklid on väga tähtsad keskkonnas, mis vajavad kiiret elujõu süsti. Uurimised on näidanud, et turundus ja strateegilised valdkonnad on ette määretletud samm-sammulise edasimineku "radikaalsetest innovatsioonidest" kus mõlemad tehnoloogia ja turundus on uus. Selline projekt näib iseloomulik olema laialdasem ja paindlikuma visiooniga. (Michael T. 2002:1009) Reaalsus on see, et me elame kahemõttelises ja keerukas maailmas, kus empiirilised uuringud on näidanud, et vajame sidusamat või korrapärasemat probleemide lahendamist. (Michael T. 2002:1010) 5 Tulemused on näidanud, et turundus ja strateegiline mõtlemine liigub radikaalsete muudatute suunas, kus turundus ja strateegiline mõtlemine on uuenenud. (Michael T. 2002:1010) Selline projekt tundub iseloomustama laia ja paindlikku visiooni, kus prototüübi ehitamisel on kasutatud „probleem ja lahendus“ näidet
Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG. Ivancevich'i ja Mattesoni arvates pole Alderferi ERG teooria just kõige suurepärasem teooria teadustööks. Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis. Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele (work behaviours). On välja pakutud, et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad
madalama taseme vajaduste rahuldamine. Aluseks on inimvajaduste hierarhia. Füsioloogiline vajadus (toit, uni, tervis, kehatemperatuur, seksuaalsed vajadused), armastuse- ja turvatunne, kuuluvus, tunnustusvajadus, eneseteostus (proovib ära kasutada oma potensiaali, mis pole seotud esmaste vajadustega) KRIITIKA: • inimeste vajadused on erinevad • inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud • empiirilised uuringud pole seda teooriat kinnitanud 3. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Too välja kriitika antud teooria suhtes. Herzbergi kahe-teguri mudeliteks on: HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener)
Matemaatiline modelleerimine inseneridele (4 EAP) TE.0933 [email protected] Õppeaines käsitletavad teemad on: 1. Mudelite liigid ja modelleerimise käsitlused. 2. Tutvumine programmipakettiga SCILAB. 3. Maatriksid ja lineaarvõrrandisüsteemid (rakendused). Võrrandid ja võrrandisüsteemid ning nende lahendamine. 4. Funktsioonide lähendamine. 5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] ...
Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest,kunstist ja ka spordist. Ja see ei olnud veel kõik, samuti kirjutas ta ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Arvatavasti Aristoteles käsitles kõike tol ajal võimalike valdkondi. Erinevalt Platonist huvitasid Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogus materjali ja juba tema laste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles.Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus. Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks. Alles
"heterogeensusrakukese" sees, kaugustel umbes 2 megaparsekit, kuna aga üleminek Universumi homogeensusele leiab aset vähemalt 100 korda suurematel kaugustel. Selle paradoksi lahendamiseks viidatakse "varjatud energiale", mis tekitab dünaamika juba kaugustel 1,5...2 MPc ning jaotub palju homogeensemalt kui aine. Võimalik heterogeenne Universum Kosmoloogilise printsiibi kehtivusele heitab väljakutse üldine probleem induktiivsete järelduste tegemisel: empiirilised vaatlused mustrite kohta, mis esinevad piiratud raamides, ei saa heita valgust asjade seisule väljaspool neid raame (induktsiooniprobleem). Heterogeenses ruumis võib väha hästi olla homogeenseid ja isotroopseid piirkondi (kuigi nad peavad olema jaotunud ebareeglipäraselt ja ebaühtlaselt). Nii võib Maa paikneda säärases homogeenses ja isotroopses piirkonnas (mis on siiski nii tohutu suur, et ulatub meie senistest
Erinevad vastused, ent konsensus selles, et filosoofilised probleemid on kuidagi veidrad, vastikud Kus on mu mees? ja tülikad. Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? Isaiah Berlin eristas järgmiseid küsimusi: Milline on Eesti kriminaalseadustik? a) empiirilised b) formaalsed c) filosoofilised Vastuse saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. 3
Väetised- ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetamisega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi,füüsikalis-keemilisi ja biol.omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi...
Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG. Ivancevich’i ja Mattesoni arvates pole Alderferi ERG teooria just kõige suurepärasem teooria teadustööks. Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis. Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele (work behaviours). On välja pakutud, et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad
Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Erinevalt Platonist huvitavad Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogub materjali ja juba tema bioloogiaalaste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles. Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus. Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
