See 2015 töö, 2016 oli sama 1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised? Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõde...
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist
motiivid Moraalne kohtustus on tingimusteta nõudmine meie käitumisele see ei sunni meid tegema midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus Psühholoogia "teadus on organiseeritud teadmised, tarkus on organiseeritud elu" teadusena on psühholoogia võimatu, sest inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "mina olen", mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Seega saab psühholoogiat käsitleda empiirilise teadusena. Denis Diderot 1713 1784 5 oktoober 1713 Langres'I linnas Õppis jesuiitide kolleegiumis, hiljem Pariisi ülikoolis 1743 abiellus Antoinette Championiga alates 1746 aastast tegeles Entsüklopeediaga 1749 mõisteti artikli "kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks" eest kolmeks ja pooleks kuuks vangi 1762 aastast oli kirjavahetuses Vene tsaarinna Katariina Iiga kes määras Diderot endale
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi
Kuna ka selles mudelis on meeste osakaal jätkuvalt ebaoluline, eemaldati mudelist ka nimetatud muutuja. Lõplik mudel, kus kõik muutujad on statistiliselt olulised, on toodud lisas 9. Vähimruutude meetodiga leitud parameetrite hinnangute olulisusetõenäosused näitavad, et kõik mudelisse jäänud parameetrid on statistilised olulised. Saadud mudeli statistilist olulisust näitab F-statistik ning selle olulisusetõenäosus (p = 2,53x10-21). Kui F- statistiku empiiriline väärtus on suurem selle tabeliväärtuseset, siis saab vastu võtta sisuka hüpoteesi. F-statistiku empiiriline väärtus (72,86) on suurem kui F-statistiku kriitiline väärtus (2,53969) kohal kus vabadusastmete arvud on vastavalt n1=55 ning n2=4. Edasise analüüsi viivad autorid läbi sellesama mudeli kohta, kus sõltuvaks muutujaks on brutopalk ning sõltumatuteks muutujateks kõrgharitute osakaal ning fiktiivsed muutujad erinevate aastate kohta (vt lisa 9)
o Oma kasu võrreldes teiste riikidega Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted o Abstraktne konstruktsioon Tekivad spontaanselt Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrium) Väliste muutujate sekkumine uued trendid Disequilibrium Uus tasakaal Majandusteaduste piirangud Eelduste seos reaalusega o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus o Võrdsus vs vabadus o Huvide harmoonia o Efektiivsus vs õiglus o Kosmopoliitiline vs rahvuslik o Rahuarmastus o Valitsuse või turu läbikukkumine? o Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia Turu roll Erinevad küsimused o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziim Muutuste seletamine
q pq 10 5 10 S res S gen S fakt 37539,28 4973,08 32566,2 2. Dispersioonid 2 S fakt 4973,08 s fakt 1243,27 p 1 5 1 2 S res 32566,2 s res 723,69 p (q 1) 5(10 1) 3. Empiiriline kriteerium 2 s fakt 1243,27 Femp 2 1,72 sres 723,69 Fkr (0.05,4,45) 5.3 Femp Fkr Järeldus: Kuna , siis moodustatud gruppide keskväärtuste H 0 : 1 2 3 4 5
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. (paratamatus ja üldkehtivus) 20) Mis on empirism? Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid.Teadmised eelkõige meele kogemustest. Empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne. Alati ei ole tarvis isiklikku kogemust, et midagi teada saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele 21) Mis on epistemoloogia? Teadus teadmiste kohta! Mis teadmine üldse on? Mida võime teadmiseks pidada? Kust teadmisi saame ? Epistemoloogia on teadmisteoori, mille osa on tunnetusteooria. E nim seda osa filosoofiast, mis tegeleb teadmisega
ülikoolides nii. Ülikoolide juhtimissüsteem: õpetada võisid ainult need,kellel on teduskraad, õppejõud valisid ise endale juhi(dekaani) Skolastika-autoriteetidele toetuv,triviidium-Iastme e baasharidus(grammatika,retoorika,dialektika) Kvadriidium-aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika. Fakulteet-1445 tekkis trükikunst, pedell-ülikooli politsei ülem. Empiiriline õpetus-katsetele põhinev. 1445- Johannes Gutenberg-trükikunsti algus Ülikoolid ja teadus Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad.
oleme vabad selles mõttes, et meil on võime toimida teisiti. Moraalne õigsus ja väärus käivad ainult vabade tegutsejate kohta, kes kontrollivad oma tegusid ja kelle võimuses on teo hetkel toimida õigesti või mitte. Psühholoogia I. Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toe...
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel
Esiteks, teaduse arengust devalveerinud paljud "sünteetiline" üldistused, mida peetakse positivism kui igavene ja vaieldamatu omandamine teadusest. Teiseks, teaduse ja eriti radikaalne pausi mõisted füüsika omakorda XIX-XX sajandi., Ja intensiivne areng psühholoogiliste uuringute, et päevakorda küsimuse suhe teaduse teiste distsipliinide, et uurida inimeste ja maailma enda ümber (eriti koos füsioloogia ja füüsika), kõik see tõi uuring filosoofia tegeleda empiiriline ja loogiline alus teaduse, st need "marginaalne" küsimusi teadmisi uurimistöö, mis tugevalt tõmbab ära Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja lõpuks kõik katsed Comte ja tema järgijad 4 tõestada eesmärk kehtivuse kavandatava eetilisi ideaale ja väärtusi osana mehhaanilised ja metafüüsilise sotsioloogia ei õnnestu 2. Empiriopositivism 19. sajandi viimasel kümnendil elab positivism üle oma esimese kriisi, mis oli tingitud
väiksem. Seega selliste roolide pööramine nõuab roolimasina väiksemat võimsust. 1.3.6 Roolilehe balanseeritud osa laius (z) z=(0,2...0,35)b=0,25*2,56=0,64 m Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 7 Sergei Dombrovski MM42 1.3.6 Hüdrodünaamilise jõu rakendus punkti kaugus balleri teljest (l) -on empiiriline tegur ja arvutatakse valemiga =0,195+0,305*sin =35° (roolilehe maksimaalne pöördenurk) l=*b=(0,195+0,305* sin 35°)*2,56=0,95 m 1.4 Rooliseadme ehituse ja tööpõhimõtte kirjeldus Rooliajami ülesanne on jõuülekanne roolimasinalt rooli ballerile. Rooliseade peab kindlustama laeva liikumise antud kursil ja võimaldama muuta laeva liikumise suunda olenemata ilmastiku tingimustest ja laine tugevusest. Kõiki kasutatavaid roole liigitatakse pöördetelje asukoha järgi kolme tüüpi:
3. Turuiidol keele võim mõistuse üle. 4. Teooriaiidol eelarvamused, mis on seotud dogmade või oma ekslike seisukohtadega. Tõetunnetuse aluseks on vabanemine iidolitest. Tunnetusteooria lähtealuseks on tõetunnetamise meetodid(3): 1. ämbliku tunnetus dogmaatiline, ratsionaalsel mõtlemisel põhinev tunnetus, kus kõik üldisemast lähtuvalt lõplikult paikapanduna olemas. Tõde tunnetatakse puhtast teadvusest enesest. 2. sipelga tunnetus äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni. 3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
d – sammaaegne aasta keskmine õhu niiskuse defitsiit, mm x – pikaajaline aasta sademete hulk, mm th – hüperboolse tangensi tähis Energiabilansi meetod Järve üldine energiabilanss: Rn = Re + Rh – Rv+Rq Re – aurumisele vajalik energia Rh – energia ülekandmine atmosfääri – raske mõõta Rv – energia ülekandmine sissevoolus või väljavoolus Rq – muutused veekogus salvestatud energiast Rn – päikese kiirgus Penmani kombineeritud meetod: empiiriline + energiabilanss, potentsiaalse evapotranspiratsiooni määramiseks: , m = küllastusrõhu kõvera tõus (Pa K-1) Rn = Net radiation: kiirguse (sissetuleva ja väljamineva) vahe ( W m-2) ρa = õhutihedus (kg m-3) cp = õhu soojusmahutavus (J kg-1 K-1) ga = õhu juhtivus (m s-1) δe = küllastunud auru rõhu defitsiit (Pa) λv = aurustamise varjatud soojus (J kg-1) γ = psychrometric constant (Pa K-1) Penmani meetod, aurumine avatud veepinnalt: ,
on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida" · arst praktiliselt preestriseisuses Mesopotaamia: · esimene farmakopöaga. Kirjatükk, kus oli kirjas erinevatest mähistest nig sees- ja välispidiselt kasutatavatest rohtudest. · Peamiselt raviti timedega, aga ka nafta, asfalti, kilpkonna kilpidega jne. · Haiguspõhjused kolmeks: loomulikud, üleloomulikud, karistus · Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu empiiriline arstikunst ja Asiputu rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama äparduste eest (välja arvatud oma moraalireeglite vastu eksides)!!!! Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon.
juhendina, mis näitab, kuidas teha kindlaks, et kaks sündmust on üheaegsed. Bridgman väitis, et mõisted, mida ei saa sel viisil defineerida, tuleks teadusest välja jätta. Uurimistöö meetodid- konspekt - sisaldavad liiga lihtsustatud, absoluutseid väiteid- ei arvesta, et need ei pruugi kehtida kõigis olukordades, ei teadvustata, et need on lihtsustatud Töö struktuur: empiiriline töö (sisuliselt andmete kogumine) · Sissejuhatus. - Mida uuritakse? - Üldine põhjendus: miks on see teema oluline? - Uuringu eesmärk: mida tahetakse teada saada? · Teoreetiline taust: kas sarnaseid asju on varem ka uuritud, kuidas neid varem määratletud on, mida neis uuringutes on leitud? · Meetod. - Mõõtmisvahendid. - Uuritavad isikud. - Uurimisprotseduur. · Tulemused. · Arutelu. - Kas eesmärk sai täidetud?
700 eKr) Iliase ja Odüsseia. Ta suri 4. detsembril 1679 Hardwickis. Looming Seitsmekümnenda sajandi keskpaiku andsid Euroopa intellektuaalsele eliidile kõige rohkem mõtteainet kaks kogemust. Esiteks olid Euroopat laastanud kohutavad reformatsioonijärgsed ususõjad : 1562-1598 Prantsusmaal, 1642-1646 Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Kesk-Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõikjal oli teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteatus. Need kaks kogemust olid aluseks Hobbesi mehhanitsistlikule süsteemile, mis räägib looduse tunnetamisest ja inimloomusest, kõige rohkem aga riigist. Hobbesi vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis saada tõuke Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kui tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem kohtumine G.Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige
........................................... 11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi aluseks on kogumikust Keel ja Kirjandus 8 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on 2 tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", ilmunud 2002 aastal ja Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel kogumikust Keel ja Kirjandus 4 ,,Tee tööd ja näe vaeva,...aga ikka oled vihane", ilmunud 2005 aastal. Esimese artikli puhul on aluseks EKI-s läbiviidud empiiriline eestlaste emotsioonisõnavara uuring ning selle tulemuste põhjal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö. Viimast kasutatakse ka teises artiklis, lisaks iseloomuomaduste uurimusele. Välja on toodud küsimused eestlaste emotsioonisõnavara kogumise, uurimise, mahu ja iseloomu kohta ja kirjeldatakse eestlaste tüüpilist iseloomupilti ja emotsioonide pilti. Materjal on järjestatud artikliti. 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid
Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 ...
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel? Ta üritab ka oma ...
· Allüül fenoksüatsetaat puuviljane, ananassi-sarnane · -amüül kaneelaldehüüd lilleline, jasmiin ja liiliad · Hüdroksütsitronellaal magus, lilleline, liilialine · 6-metüül kumariin kuiv, rohutaoline · Propenüülguaetool (vanatroop) fenoolne, aniisi-sarnane · Piperonüül isobutüraat magus, puuviljane, marjane Essentsid Essentsi koostis peab vastama toiduainete tööstuse vajadustele. Retseptuuri koostamine on empiiriline tegevus. Aroomid prekursoritest Toidu aroomi saab parandada: 1) prekursorite taseme suurendamisega 2) Valgu- ja polüsahhariid-hüdrolaaside lisamisega toiduainetele Aroomide stabiilsus Võimalikud muutused säilitamisel. Aldehüüdid ja tioolid on eriti tundlikud. Stabiilsus sõltub keskkonnast.
patsient muutma vääraid hoiakuid oma kehakuju ja– kaalu suhtes; soodustada emotsioonide reguleerimise õppimist ja impulsi kontrolli; parandada interpersonaalset ja sotsiaalset funktsioneerimist; suunata tähelepanu komorbiidsele psühhiaatrilisele patoloogiale ja psühholoogilistele konfliktidele, mis suurendavad ja hoiavad alal söömishäiret ning tõsta patsiendi motivatsiooni muutuseks.( Järv jt, 2010, 6.) Palju on kirjutatud erinevatest teoreetilisest teraapia mudelitest, kuid nende empiiriline väärtus söömishäirete ravis on oluliselt piiratum ( Jaffa, McDermott, 2007, 233-234). Psühhoteraapiasuundadest on enim uuritud kognitiiv-käitumislikku psühhoteraapiat. Kognitiiv-käitumislik psühhoteraapia sobib hästi söömishäirete raviks, kuna ta on efektiivne sümptomite vähendamisel. Ta on tõhus muutmaks patsendi väärat suhtumist oma toitumisesse ja kehakujusse- ning kaalu. Meetodit saab kasutada tavaliste/ lihtsamate ja ka haigusele
92 0,003 92 93 0,003 93 94 0,003 94 95 0,003 95 96 0,003 96 97 0,003 97 98 0,002 98 99 0,002 99 100 0,002 100 9 11 12 17 24 29 33 33 36 43 51 53 54 55 56 17 56 9 29 24 33 4 53 51 80 36 54 84 htlane jaotus Empiiriline jaotus f(x) - parem telg x F(x) F ühtlane (x) 0,010 0 0,00 0,00 0,010 0 0,00 0,01 0,010 0 0,00 0,02 0,010 0 0,00 0,03 0,010 1 0,04 0,04
uurima konkreetset kategooriat eri keeltes. Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Tänapäeva keeletüpoloogia teemad --hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika transformatsioonigrammatika Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance).
Looduses omavad vahad kaitsefunktsiooni Steroidid on lipiidid, mis sisaldavad tsüklilist struktuuri nn steroidtuuma, mille moodustavad omavahel seotud kolm tsükloheksaani tsüklit ning üks tsüklopentaani tsükkel. Steroidid sisalduvad sapisoolades ning erituvad soolestikku ja osalevad rasvade suspendeerimisel kolloidseks emulsiooniks, mis võimaldab nende edaspidist keemilist lagunemist ning seedimist. Mõned steroidid on hormoonid. 15. Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid? Sahhariidide bioloogilised funktsioonid on järgmised: energiaallikad; energeetilised varuained; struktuursed (ehituslikud) ained; füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhappete, antikehade jt) koostiskomponendid. Sahhariide võib kirjeldada empiirilise valemiga (CH2O)n ning need koosnevad lihtsuhkrutest. 16. Ensüümid, nende põhilised klassid ning bioloogiline roll. Ensüümid on elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad ehk
1. Teoreetilise kirjanduse teaduslik uurimine ja analüüs 2. Uuritud andmete üldistamine ja võrdlus 3. Vaatlused 4. Anketeerimine Hüpotees: Dieet – kahjulik organismile. Töö kirjutamiseks, autor kasutas ainult vene keelseid allikaid ja tõlkis vene keelest eesti keelde. Uurimistöö metodoloogiliste alusteks olid sellised meetodid nagu uurimine, analüüs, saadud andmete üldistamine, video materjali vaatlemine ning empiiriline uuring. Antud töö koosneb Sissejuhatusest, neljast peatükist, Kokkuvõtte ja Kasutatud materjal. Esimene peatükk on pühendatud mis on dieet, huvi dieedi vastu ja väike läbivaade dieteetika 3 ajaloost. Teises peatükis uurimuse autor vaatleb missugust negatiivset mõju toob dieet naise organismile ja mis haigused võivad sellele järgneda.
...................................................................................8 2VANEMAELISTE TOOTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED.....................................9 2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid.....................................................................9 2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid.......................................................................11 3VANEMEALISTE TOOTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS..........................................................................................................................................15 3.1Vanusegruppidevaheline tööjõu pakkumise dünaamika.............................................................15 .........................................................................................................................................................15 3.2Vanemealiste tööjõupakkumine SHARE-Eesti põhjal........
Teaduslike meetodite väljaarendamine. Teaduseelsed hoiakus on kaks tendentsi, mis on teaduse eelsed ja mida arendatatakse edasi. Need jagunevad mõistmiseks ja konstrueerimiseks, tunnetuseks (teaduslikud meetodid). Lk 80. teaduslik objekt pole valmiskujul antud, vaid see lootakse. Mõistus loob vaimse objekti ja tunnetus loob füüsilise objekti. Objekt kui see, millega tegeleb teadus. Loodusseadustele alluvad korrad – loodusseaduste kogum. Teadus on empiiriline tunnetusviis; abstraheeritud elamuste küllusest teatud parameetrid ja nende vahel loodud seosed. Teine tendetns: Loodusseadusi ei saa läbi elada; vaimne objekt on läbielamises tuttav. Mõistmine võib olla ka „liikumine füüsiliselt psüühilisele“. See jagunes psüühiliseks protsessiks ja vaimseks tähenduseks. Vaimne tähendus on teadusliku uurimise objektiks. Teaduslik objekt konstitueerib. Järgmine punkt kavas. Vaimne seos (vaimne tähendus). Illustreerib kahe näite varal-
Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne? Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost. Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast?
Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne? Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost. Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast?
Kõrgeseltskonna tavade uurimise päris Pascal Montaigne´lt. Erinevalt temast lõi Pascal kindla konseptuaalse skeemi, tuletas inimese käitumise kõik elemendid ühestainsast allikast- enesearmastusest. Käsitledes enesearmastust inimese tegutsemise peaprintsiibina, tegi ta sellest omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada. "Mõtetes kirjutas Pascal, et inimene soovib säästa oma Mina, ega taha mõelda omaebatäiuslikkusele. Iseenda eest püüb ta põgeneda välisesse olemisse: meelelahutusse, lõbude jahtimisse, seltskonnatutvustesse, mis millekski ei kohusta, hasartmängudesse jm. Niisuguse elu pärisosaks on tühisus. Pascal kujuta ilmekalt kõikide seisuste tühiselt toimekat elu. Õnne peavad
produktiivsed. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. Keeleuniversaalid Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Siiski on kõik väited universaalsuse kohta esialgsed. Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed. Omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (näiteks kõigis keeles on oraalseid vokaale).
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne. Aga ta ei püüa inimest defineerida. Miks? Inimese loomust ei saa avada samal moel kui esemete loomust. Füüsilist eset võib kirjeldada tema objektiivsetest omadustest lähtudes, kuid inimest võib kirjeldada ainult tema teadvusest lähtudes. Järelikult empiiriline vaatlus ja loogiline analüüs, mida kasutati eelsokraatilisel perioodil, ei ole efektiivne ja adekvaatne. Ainult vahetu suhtlemine inimesega võimaldab mõista tema iseloomu. Ainult dialektilise mõtlemise abil võime jõuda inimese loomuse tunnetamiseni. Sokratese arvates on inimene olend, kes lakkamatult iseennast otsib - olend, kes oma eksistentsi igal hetkel peab oma eksistentsi tingimusi vaatlema ja uurima. Selles uurimises, selles kriitilises suhtumises oma
Lõppkokkuvõttes on kõik meie ideed vaid meie muljete koopiad. Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika Oma argimõtlemises toetume pidevalt ja lugematutel eri viisidel kausaalsussuhtele. Kui sööme leiba, usume et toidab meie keha; joome vett ja usume et see värskendab, mitte ei mürgita ja õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis. Näeme, nagu sugupõlved enne meid, et päike tõuseb hommikul. See empiiriline fakt on ilmne ja vankumatu, sest see kuulub meie igapäeva kogemusse juba lapsest peale. Aga kas võib tõsiasjast, et päike on seni hommikuti tõusnud, täie kindlusega ja vaieldamatult järeldada, et päike ka homme tõuseb? Hume vastab: EI! Sest mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? Mis alusel me liidame paratamatuse sidemetega üksteise külge kõik eelnevad, juba toimunud päikesetõusud ning homse päikesetõusu, mida pole veel toimunud? Kas meil on
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
või kumb kumba rohkem mõjutab. Probleeme on tekitanud ka nn. rendilõhe (inglise k.rent cap ) olemasolu. Neil Shmithi poolt 1979.a loodud kontseptsiooni järgi on linnades alasid, mis oma pideva alainvesteerituse tõttu on allpool oma potentsiaalsest väärtusest e. siis antud piirkonna arvelt saaks raha teenida. See vahe, mis eristab tegelikku väärtust potentsiaalsest kõrgemast väärtusest, kannabki nimetust rendilõhe. Selle teooria empiiriline tõestus ei ole siiamaani täit kinnitust leidnud. Linnade arengu uurimisega ruumilisest vaatenurgast tegeleb linnageograafia. Kuna igal nähtusel linnastunud ühiskonnas on oma ruumiline aspekt, on see olemas ka gentrifikatsioonil ja nii kuulub ka gentrifikatsiooon geograafia ja geograafide huviorbiiti .Gentrifikatsiooniprotsess on tekitanud kestva arutelu ja vaidluse juba 1980.aastate algusest (Ley 1986, Smidth 1987 ) . Põhjus, miks gentrifikatsiooniprotsess on nii palju tähelepanu
töövahend leida variatsioonikordajad ja neid võrrelda – VALE, sellega ei saa seose tugevuse kohta mingit infot, vaid näitab, kas kogumid on ühtlased või ebaühtlased hinnata korrelatsioonikordaja absoluutväärtust – ÕIGE Dispersioonanalüüsil analüüsi käigus antakse hinnang faktortunnuse mõju olulisusele – ÕIGE põhieesmärgiks on leida kogumi kirjeldamiseks dispersioon – analüüsib, mitte ei kirjelda nullhüpoteesi tagasilükkamiseks peab olema empiiriline F-suhe negatiivne – dispersioonid jagatakse omavahel, dispersioon on positiivse märgiga (hälvete ruutude keskmine), seega suhe ei saa negatiivne olla!! dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade sisese ja rühmade vahelise dispersiooni korrutisega – summaga, mitte korrutisega Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm keskm 80üh, standardhälve 20üh, üldkogumi maht 1200
Statistika üldiseks eesmärgiks on: asjakohastest eeldustest lähtudes leida vaadeldava stohhastilise objekti kohta mingi tõenäosuslik mudel, sh hinnates mudeli arvparameetreid ja kontrollides erinevaid hüpoteese objekti mudeli kohta. Mediaani hinnang: - kasvavalt järjestatud valimi keskelement (kui valimi maht on paaritu arv) - kasvavalt järjestatud valimi keskelementide poolsumma (kui valimi maht on paarisarv) Haare: valimi suurima ja vähima elemendi vahe Statistika põhiteoreem: Empiiriline jaotusfunktsioon FN(x) on teoreetilise (üldkogumi) jaotusfunktsiooni F(x) nihutamata ja mõjus hinnang. Histogramm: Histogramm on enimkasutatav (üldkogumi) jaotustiheduse hinnang. Histogrammi kasutatakse ettekujutuse saamiseks üldkogumi jaotusseadusest ning ta kujutab endast tulpdiagrammi, mille tulpade kõrgused näitavad vastavasse vahemikku sattumise sagedust. 2-jaotus on kasutusel normaaljaotusega juhusliku suuruse dispersiooni hinnangu jaoks usaldusvahemike arvutamisel.
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Chiiv 11,0704976935 jaotuste erinevused on olulised. Normaaljaotus ei kõlba meie andmete kirjeldamiseks. HII RUUT 0,0009936841 3,800115913 0,4876521875 0,2589864581 3,1935686952 0,4855805317 8,2268974698 Uuriti autojuhtide sattumist liiklusõnnetustesse (ka väikestesse intsidentidesse) sõltuvalt autojuhi vanusest teatud aja jooksul. Kas liiklusõnnetustesse sattumine sõltub juhi vanusest? empiiriline Vanus Õnnetuste arv 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 0 748 821 786 720 672 1 74 60 51 66 50 2 31 25 22 16 15 >2 9 10 6 5 7
autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus ja sellest tingitud liiga lühikesed alapeatükid ja -punktid mõjuvad halvasti tööle kui tervikule, liiga vähene liigendus seevastu muudab töö raskesti loetavaks ja süsteemituks. Empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks, mis tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Et seda kontrollida, viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse vastav metoodika. Saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse rakendamise võimalusi. Empiirilise uurimuse puhul esitatakse töö tavaliselt kolme peatükina: · teoreetiline osa ehk ülevaade teemakohasest kirjandusest (mida teised on teinud);
ühiskondlikud protsessid keele varieerumine mitmekeelne ühiskond Praktiline sotsiolingvistika: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jmt. Meetodiks enamasti sotsiloogilised küsitlused keelega seotud teemadel (nt rahvaloendus) Kitsas tähenduses sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise kvantitatiivne / statistiline analüüs Kitsas tähenduses sotsiolingvistika - keeleliste variaablite detailne empiiriline uurimine, nt indlise keeles: fourth floor (r hääldamine või mittehääldamine) - eesti keeles näiteks nud/nd Keele varieerumine "Eesti murde ja kohanimed", Tallinn 2002, eesti murrete jaotus põhjaeesti (PE) ja lõunaeesti (LE) keeled PE LE Kõht kõtt Üks, kaks üts, kats Laps lats Küsimus küsümüs Linnad, õunad liina, ubina Linnas liinan Peab piat Keel ja identiteet
mõistust liikuma? Ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. Võib ju ka olla, et see, mida meie nimetame kogemuseks, on juba ise midagi kokkupandut, kokkupandud väljastpoolt tulevatest aistingutest ja millestki, mida me ise lisame. Kriitiline analüüs peaks mõlemad faktorid isoleerima. Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? On kaks tunnust, mis ei peta: Hädavajalikkus (paratamatus) ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse. Kogemus õpetab meile ( nagu Hume oli näidanud), et miski on nii või teisiti loodud, mitte, et ta paratamatult nii peaks loodud olema
(demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni ■ Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus ■ Analüütiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika
võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt. Siis on tegu metafüüsilise elu määratlusega, millega Kant ei taha nõustuda. Elu on empiiriline nähtus, tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine. Utilitarism- moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks