Kehtib, et log =-h I , kus h on kontsentratsioon lahuses. -¿ OH empiiriline, lahuse tüübist ja lahustist sõltuv koefitsent. Happeliste lahuste puhul H +¿ >C ¿ (kuna hape C¿ Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon ja vesinikeksponent
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
- Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus - Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus -> riigi võimekus kontrollida oma piire (kui palju inimesi, raha, kaupa jne seal liigub) - Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne - Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi Suveräänsuse puudumine ● Läbikukkunud riigid - Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad - Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse - Rahvad ilma riigita, nt kurdid, uiguurid Välispoliitika ● “Otsustajate poolt omaks võetud üldiste põhimõtete kogum suhetes välismaailmaga” Nicholson
Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi nii KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem. 3. Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim- resistentsete mikroorganismide arengut? * Valel eesmärgil manustamine * Ravikuuri enneaegne lõpetamine * Antibiootikumide jäägid kodus * Empiiriline ravi * Laia toimespektriga antibiootikumid * Pikad ja korduvad ravikuurid · Mikroorganism võib olla antibiootikumile: *tundlik-mikroorganism tapetakse või kasv inhibeeritakse; *resistentne-mikroob ,,tegutseb" edasi. · Resistentsus: *loomulik resistentsus-liigiomane tunnus *omandatud resistentsus-mikroobi geneetiliste omaduste muutused. Resistentsuse areng on suur probleem. Uusi antibiootikume on turule tulemas väga vähe. Samas areneb pidevalt resistentsus
IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus. Seaduse täielik kinnitamine võimatu. Seaduse ümberlükkamine.
Molekul elektriliselt neutraalne, st aine iseseisvalt eksisteeriv väikseim osake. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O. Vt pilet nr 4 Mool (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi).
esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.4)Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 96. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 97. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keeleuurimine 98. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele,
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, ,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. · aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem: - mõtlemine on universaalne => selle seaduspärasust kirjeldab loogika
fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandiga kõrgkultuurile. Tänaseks on termin üsna aegunud, üleliigne ja soovimatu. See viitas inimeste massi maitsele, eelistustele, käitumisviisidele ja stiilidele. Oli üldiselt halvustav tähendus, massikultuuri seostati harimatute, vähevalivate või alamasse klassi kuuluvate inimeste kultuuriliste eelistustega. Laialdaselt kasutatuna oli rohkem ideoloogiline kui empiiriline mõiste, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis. Massikultuur: · Ebatraditsiooniline · Mitte-elitaarne · Massiline toodang · Populaarne · Kommertslik · Ühtlustunud 16. Massikommunikatsiooni protsessi nelja mudeli võrdlus Massikommunikatsiooni kui protsessi algne definitsioon tugines erinevatele meediumitele ühistele massitootmise, levitamise ja taasesituse põhimõtetele. Tegemist on väga tehnoloogia ja
üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb. Töötajat epab hoidma ja arendama, et ta annaks võimalikult hea kasuteguri 5) rahvusvahelistumine: töö-ja tööjõuturg üha rahvusvahelisemad 6) tehnoloogia arengu mõjutused: tekitab ärevust Psühholoog organisatsioonis:
Meetoditeoreetikud siiski ei kahtle teaduslikkuses, siiski eristatakse jurisprudentsi tehnikat kui vähemteaduslikku osa. Õigusega on seotud mitmed teadused, nt filosoofia, õigusajalugu, jurisprudents jne. Õigus hõlmab mitmeid teadusi õigusest, sest õigus ise on kompleksne fenomen. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalistlik suund tunnetuse alus on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel empiiriline suund seda, mida me teame, teame kogemuse põhjal mõistusel pole erilist rolli. Tunnetus peab olema tagasiside näol tegelikkusega kontrollitav. Kust pärinevad õigusteadlaste poolt esitatavad seisukohad? Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna olemas (maailm on kujutlus). Nii satuksid juristid raskustesse. Kui õigusnormid ei kuuluks tegelikkusesse, oleks nende kohta raske midagi öelda (K
keskkonnamuutuste mõju heaolule, näit selgitades seda, kuipalju oleksid inimesed nõus ise kulutama keskkonna kvaliteedi parandamiseks või seda, kuipalju nad tahaksid kompensatsiooni, et nad oleksid nõus keskkonna halvenemisega. Tingliku hindamise meetodit ongi rakendatud väga erinevates hindamissituatsioonides biodiversiteedist kuni keskkonnamuutustega kaasnevate terviseriskideni. Meetodi juured on Ameerika Ühendriikides, kus Ciriacy-Wantrup soovitas seda juba 1947.a. Esimene empiiriline rakendamine oli seotud metsad puhkekasutuse hindamisega. Alates 1980ndatest on meetodit palju arendatud ja see on USAs saavutanud nii õigusliku kui administratiivse positsiooni. Euroopas on meetodit kasutatud Suurbritannias ja Põhjamaades. Soomes on näiteks igaüheõiguse väärtust hinnatud Nautura 2000 alade hindamisel 1998.a (Pouta ja Rekola, 2000). Maksevalmiduse ja loobumistasu selgitamine Tarbijate maksevalmidust on klassikaliselt püütud selgitada küsitluste kaudu. Kahjuks
TEOREETILINE KÄSITLUS .......................................................................................... 6 1.1. Kinnisvaraturu tsükli mõiste ja tsükli faaside kirjeldus ......................................... 6 1.2. Kinnisvaraturu tsükleid mõjutavad tegurid .......................................................... 16 2 KINNISVARATURU TSÜKLITE JA NENDE MÕJUTEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS ...................................................................................................................... 31 2.1. Metoodika riikidevaheliste mustrite hindamiseks ................................................ 31 2.2. Mustrite avastamine Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturgude dünaamikas........ 33 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 48 LISAD .............................
Gaase võib vaadelda ideaalgaasina kõrgetel temperatuuridel ja madala rõhu korral. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja kõrgem rõhk. Reaalgaaside korral (madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel) tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbumisi ja molekulide omaruumala. Seda võtab arvesse van der Waalsi võrrand: Kus P on gaasi rõhk; n moolide arv; V gaasi ruumala; R universaalne gaasikonstant; a gaasi iseloomustav empiiriline konstant, võtab arvesse molekulidevahelisi jõudusid; b gaasi iseloomustav empiiriline konstant, võtab arvesse molekulide ruumalasid; T gaasi temperatuur. Gaaside seadused Boyle'i (Boyle-Mariotte'i) seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdeline talle avaldatud rõhuga. VP = const V1P1 = V2P2 Gay-Lussac'i seadus ehk Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga.
Kui alati kasulik, ka seekord. ·Mingi tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob võimalikult suuremat kasu kõigile, keda antud tegu puudutab. ·Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. 44. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu ? Ut eelised: ·Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada. ·Objektiivsus: võimalus mõõta toimingu moraalset headust (mõõtes kasulikkust). ·Teaduslikkus: eetika teooria, millel on empiiriline vundament. Probleemid: ·Kasu võib mõista erinevalt (õnn, lõbu). ·Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi. ·Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). ·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ?
tasakaalu, kui migratsioon toimub pidevalt (nii sisse- kui väljavool). • Ei ole mutatsioone: mutatsioonide tõttu võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüüpide sagedus. • Ei ole looduslikku valikut: kui on, siis võib nt heterosügootsus olla eelistatud (sirprakuline aneemia, dominantseid homosügoote vähem, aga dominantsus ära ei kao ka.) 5. Kirjelda Hardy Weinbergi tasakaaluvõrrandi peamiseid kasutusalasid tänapäeval. Milline on üldine empiiriline tähelepanek, mis lubab HW-d kasutada suurte populatsioonide (nagu inimene) struktuuri uurimisel? Mis võiks selle põhjus olla? (Sille) Tohutute andmehulkade juures mida täna produtseeritakse on HWE üks kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka mingi lookus on 99% heterosügootne, siis on ilmselt tegemist genotüpiseerimise/sekveneerimise veaga. (700 täisgenoomi andmetes: 40 miljonit varieeruvat saiti ja 14 000 neist viskasime HWE testiga välja).
värvi. Me ei küsi, kust Dostojevski teab, et Raskolnikovi juuksed on helepruunid. Ma olen väitnud (Dennett 1978a; 1979: eriti 109-110; 1982), et katseisikute protokollide sellised interpretatsioonid on teatud piirides kasutatavad, ent siin see kvaalide kaitsjaid ei aita. Loogilisi konstrukte otsustustest tuleb käsitada teoreetikute väljamõeldiste sugulastena, kuid kvaalide sõbrad tahavad, et konkreetse kvaali eksistents igal konkreetsel juhul oleks hea kuulsusega empiiriline fakt, mitte teoreetikute kasulik tõlgenduslik väljamõeldis, muidu ei kangastuks ta väljakutsena funktsio- nalismile ega materialismile ega kolmandaisikulisele objektiivsele teadusele. Paistab niisiis, nagu oleks üsna kerge välja nuputada empiirilisi teste, mis püüaksid kinnitada Chasei ja Sanborni erinevaid lugusid, kuid ehkki selliste testide läbimine võiks nende autoriteeti (see tä- hendab, nende usaldatavust) kindlustada, kaotaks testidest läbikukkumine selle täiesti. Hinnaks,
uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese
See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. Saavutused meditsiinis, füsioloogias ja bioloogias ühelt poolt ning teiselt poolt vajadus inimesi tootmises efektiivsemalt kasutada viisid teadusliku psühholoogia väljakujunemisele 1870. aastatel. Teadmine tuleb kogemusest, empiiriline teadmiste kogumine on oluline tõese teadmise kogumisel. Comte (1798-1857): Comte oli esimene, kes eristas selgelt omavahel tavafilosoofia ning teadusliku filosoofia. Tema jaoks oli tingimata oluline mõista enne reaalteadusi kui hakata hindama keerukat ja kompleksset inimühiskonda. Tema vaatenurgast aitab see määratleda üksikasjalikult sotsioloogiliste meetodite empiirilised eesmärgid. Positiivsest sotsioloogiast peab enne aru saama, et mõista üldse teisi teadusi
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
lisame, kokku pandud. "sealpool kogemusi asuvat". · Mis on enne kogemust? · Aisteetika ja loogika · Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne · Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna kogemust a priori (enne kõike). inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja · Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast mõistuslik. kogemust) saadud. · Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori · Millega eristada sellist puhast tunnetust elemente. empiirilisest? · Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". · Kaks tunnust, mis ei peta: · Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest.
probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama." -Sokrates Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida).
iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H 2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O. Mool (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab 6,0210²³ mistahes aine osakest. Faas - ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s
dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Kunstiteose kui mudeli olemuslik eripära Teaduslik mudel taasloob näitlikus vormis objekti süsteemi. Ta modelleerib uuritava süsteemi «keele». Kunstiline mudel taasloob objekti «kõne». Kuid selle tegelikkuse suhtes, mida teadvustatakse juba omandatud kunstilise mudeli valguses, esineb see mudel kui keel, mis diskreetselt organiseerib uusi kujutlusi (kõnet). Süsteem ja tekst, struktuur ja empiiriline fakt Struktuur eksisteerib teksti empiirilises olemasolus, ei tule aga arvata, nagu oleks seos siin ühepoolselt suunatud ning empiiriline fakt reaalsuse määratlemise ülim kriteerium. Kirjeldav vs srukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi
Inglise teoloog ja moraalifilosoofWilliam Paley (1743-1805) Loodusobjektide keerukus, peen ülesehitus ja toimimine on tõendiks, et see kõik on kavandatud/kujundatud Jumala poolt. Kõik klapib maailmas nagu kellavärk. Kell on kellassepa kavandatud ja tehtud. Loodusobjektid, eriti elusorganismid on kellast palju keerukamad. Järelikult on olemas Jumal ehk looduse lõputult tark ja kõikvõimas Looja. Teoloogilise argumendi loogiline iseloomustus · empiiriline lähtekohaks on vaatlus · tugineb analoogiale (kui kaks asja on mõnes suhtes sarnased, siis on nad sarnased ka mõnes muus olulises suhtes) · kell kellassepp · silm, mollusk, universum tervikuna - Loojatagajärjelt põhjusele - vaatame nt silma, kirpu, tähistaevast (tagajärgesid) ja ütleme midagi nende põhjuse kohta. Teleoloogilise argumendi kriitika Kes kavandas kavandaja? Nõrk analoogia Kurjuse probleem Ühistöö argument
Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A.Feuerbach. Tema lause on SENTIO ERGO SUM tunnen, järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 3. ratsionaalne tunnetamine (ratio- mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik
2.Tunnetuse mehhanismid: ratsionalism Ratsionalism: teatud asju ei ole võimalik meeleliselt kogemuselt tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni(võime tunnetada asju, mis meil kogemuste vahendusel selged ei ole) vahendusel. Kui ma õpin lihtsalt meelelise kogemuse alusel grupeerima laudu, mis erinevad toolidest, aga ma ei tea, mida nendega teha, sest ma ei tea, mis need on, siis pole empiiriline taju piisav. N: naine peab olema allutatud mehe tahtele. Miks? Sest nii on aegade algusest peale olnud. Kui tahame öelda, et selline asi pole õige, ei saa me seda põhjendada empirismi abil, vaja on ratsionalismi. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine 3.Immanuel Kanti ,,transtsendentaalne pööre" Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks? Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meil on mingi fakt,
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
(Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised. · Irratsionalistlik tunnetamine e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e.
Karen Horney (1885-1953). Esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Ta heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised himustavad meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, edu ja vabadus, millest naised on kõrvale jäetud. Isiksuse struktuuris toob välja 3 tasandit: 1. Aktuaalne e. empiiriline mina- inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina- nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980)
Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, Valiidsus uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole. Valiidsuse liike: Usaldusväärsus Ülekantavus Kinnitatavus Kvalitatiivse uurimistöö kriitika ja üldistamise võimalusi Kriitika: Subjektiivne Raske korrata Vähene läbipaistvus Pole esinduslik Üldistamise võimalused: Empiiriline üldistamine ei saa tulemusi laiendada Teoreetiline üldistamine näidata, kuidas uuring suhestub Valim kvalitatiivuuringus Uuritavaid väike arv. Statistilisi protseduure ei kasutata Kasutatakse sihiteadlikku valimit Valimi kvaliteedi kriteeriumiks pole mitte statistiline esinduslikkus ja arv, vaid variatiivsus ja läbilõikelisus, kuid seda mitte-statistilises võtmes Valim kvant vs kvalitatiiv
Sotsiaalse investeeringu paradigma pearõhk (teenimis-)võimaluste suurendamisel, mis võib, vähemalt lühiajaliselt kaasa tuua ebavõrdsust. Iseasi, kuidas mõjutab 2007 finantskriis sotsiaalsete investeeringute tasuvust. Trade-off, triple tragedy ja sotsiaalse investeeringu paradigma erinevates mudelites Trade-off ja triple tragedy – tõendid puuduvad ja/või vastuolulised. Skandinaaviamaad kui empiiriline näide trade-off’i ja triple tragedy mittekehtivusest; samuti on nemad kõige selgemalt võtnud suuna sotsiaalse investeeringu paradigmale- investeerivad enim haridusse, ALMPi, lastehoidu ja vanemahüvitisse. Liberaalsed riigid on edukad tööhõive suurendamise, GDP kasvu ja eelarve konsolideerimisega, kuid suured probleemid ebavõrdsusega ja vaesusega. Kontinentaal-Euroopas GDP kasvab, vaesusnäitajad keskmised, kuid pole õnnestunud tööhõive parandamine (v
Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
kaitsevahendite kasutamiseks. Siin tulevad vaatluse alla kolm olulist küsimust. Esiteks, kuivõrd on valitsus võimeline suunama oma poliitikat õigetesse valdkondadesse? Valitsusepoolne poliitika tuleks suunata valdkondadesse, kus on tegemist uurimis- ja arendustööga, mida firma ise ei ole suuteline läbi viima. Teiseks, kui oluline on tehnoloogiline ülejääk antud tööstusharus? Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb otsustada subsiidiumi optimaalse suuruse üle, mis on keeruline empiiriline probleem. Välistele mõjutajatele on iseloomulik, et nendega kaasnenud tulul ei ole turuhinda ja neid on raske mõõta. Kolmandaks, tööstuspoliitika pooldajad kontsentreeruvad uurimis- ja arendustööle, mis on suunatud tootmissektorisse. Vaatamata kriitikale on ülevooluefekt üks mõjusamaid argumente aktiivse tööstuspoliitika kaitseks Samuti on tööstuspoliitika pooldajad toonud välja terve rea olukordasid, kus valitsus peaks soodustama tööstusharu kasvu
21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22. Ainete ohutuskaart Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2
meelevaldne. Esineb näiteks siis, (1) kui PSJV kohus jälgib karistusmäära sanktsiooni põhiseadusepärasust (nt laste seksuaalkohtlemise alammäära sanktsiooni kontrolli kaasus) või (2) sotsiaalteenuste jagamine Mänguruumi definitsioon ? Abstraktsed kriteeriumid sobiva kontrolli viisi valimiseks: 1) asjasse puutuvate õigushüvede tähtsus ja riive intensiivsus 2) vaadeldava valdkonna eripära 3) Empiiriline mängu ruum, kui head ja kontrollitud on olnud seadusandja käes olevad andmed 4. PSJV ja EL õigus Milline õigus, mis liiki õigus on Euroopa Liidus: (EL leping, EL toimise leping, Põhiõiguste Harta) primaar- ja (siduvad määrused, direktiivid, otsused) sekundaarõigus. Primaarõiguse leping, mis ei ole veel jõustunud, on kehtetu. Kehtiva esmase õiguse üle Eesti kohtud järelvalvet teostada ei saa; kui alusleping jõustub, siis on ta
Kolmandaks: nõue, et ilma uskumuse tõestuseta ei saa olla teadmist, on liiga range. Nii võib juhtuda, et teadmisi jääb järele ainult vähe-kui üldse jääb. 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse. Aprioorne (teadmine ideedevaheliste suhete kohta) teadmine. Aprioorne teadmine ei tule kogemustest (nt 2+2=4). Aprioorne teadmine võib olla kas mõistuspärane (loogiline) või konventsionaalne (kokkuleppeline). Empiiriline (teadmine faktide kohta) teadmine tugineb meelelisele kogemusele. seda liiki on näiteks teadmised, et Päike täuseb idast, et mõned loomad on lihatoidulised jms. Teaduslik teadmine-kogu koolihariduse üks eesmärke on teadusliku maailmavaate kujundamine s.o. teaduslike teadmiste omandamine. Teaduslikud teadmised moodustavad süsteemi st teadlased püüavad luua teooriaid, mis ühendaksid võimalikult palju teadmisi mingi valdkonna kohta. Tänapäeval liigitatakse teadusi formaalseteks (n
meeleorgani retseptoritel.Ainus viis saamaks infot väljaspool asetsevate distaalsete stiimulite kohta, on proksimaalsete stiimulite abil, mis esimesi põhjustavad. See seisukoht tekitab probleeme, kuna me tajume palju omadusi (nt. sügavus, objektide muutumatu suurus ja vorm jm.; vt. selliste erinevate objektide projektsioon, mis kõik tekitavad sarnase võrkkestakujutise), mis ei sisaldu proksimaalses stiimulis.Kuidas aga nähakse sügavust, suurust? Empiiriline filosoofia väidab, et teadvus tugineb aistingutele (sensations) primitiivsetele kogemustele, mis meelte kaudu saadakse. Taju ehitatakse üles assotsiatsioonide abil, mis põhinevad varasemate kogemuste meenutamisel. Seega õpitakse sügavust ja kuju tundma assotsiatsioonide kaudu. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. Vt. Croce üldist all Individualism. Kuigi renessanss ei sünnitanud ühtki suurt filosoofi, muutus kogu
Õigussotsioloogial on kaks poolt: Pole kokku langevad, vaid täiendavad teineteist. 1. Teoreetiline Tegeleb faktide üldistamisega, sotsiaalsete reeglipärasuste uurimistega, uurimis- hüpoteeside püstitamisega (nendes hüpoteesides tulenevad reeglina uued hüpoteesid, mida on tarvis empiiriliste uuringute käigus kas kinnitada või ümber lükata). Arengus toetub õigussotsioloogia klassikutele, ning nende uuringud toetuvad ikka ja jälle klassikutele 2. Empiiriline Teaduse praktiline pool, kus tegeletakse sotsiaalse tegelikkuse kirjeldamise kaudu sotsiaalsete faktide süstematiseerimisega, hüpoteeside kontrollimisega ja kogutud empiiriliste andmete töötlemisega statistilis-matemaatilis meetoditega. Suveräänse rahvusriigi seadusloomet mõjutavad: · juriidiline ekspertiis (konstitutsioonilisus)- · transsnatsionaalne õigus kõikidele meile kohustuslik; kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas; tekib
Et jäädaval temp. on n võrdeline rõhuga p, siis on vaba tee keskmine pikkus pöörd-võrdeline rõhuga: 1/p. Molekulide efektiivdiameeter, väheneb temp. tõustes, seepärast kasvab vaba tee keskmine pikkus. Vaba tee pikkuse sõltuvuse temp.-st T määrab Sutherlandi valem: =*T/T+C. §68. Ülekandenähtused: soojusjuhtivus, difusioon, sisehõõre. Kui gaasi voolamise kiirus u muutub kihist kihti, siis mõjub kahe naaberkihi piiril sisehõõrdejõud, mille suuruse määrab empiiriline valem: f= du/dz*S, kus on viskoossus- ehk sisehõõrdetegur, du/dz- kiiruse gradient, s.o. suurus mis näitab kui kiiresti muutub liikumise kiirus kihtidevahelise pinnaga risti olevas suunas z, S- pinna suurus, mille ulatuses jõud f mõjub. Oletame, et kask kokku-puutuvat gaasikihti paksusega z liiguvad erinevate kiirustega u1 ja u2. Iga gaasimolekul võtab osa kahest liikumisest: kaootilisest soo-
lojaalsuse musternäidis. Kirjanduses kasutatakse kliendisidumist kui üheksakümnendate kriitilist edufaktorit ja reklaamitakse seda, kui kohustuslikku strateegiat. Kiindumusstrateegia ehk positiivse seotuse puhul tekitatakse kõigepealt kliendirahulolu. Bliemeli ja Eggerti arvates on selleks sobivaimad meetodid netokasude suurendamine ja ootuste mõjutamine. Rahulolule lisandub kliendiusaldus, mille tekitab turunduskommunikatsioon või lihtsalt korduv empiiriline rahulolu. Kiindumus tekib rahulolu ja usalduse koostoimes ning see viib lojaalsuse ja taasostudeni. Kiindumus ei teki ühest kontaktist, vaid kumuleerunud netotuludest, mis aja jooksul on konkurentsile vastu pidanud. Seda strateegiat võib ka nimetada ,,ei soovi vahetada" strateegiaks ja see on soovitatav konkurentsivõimelistele ettevõtetele. Nõrkadel ettevõtetel selle strateegia järgimine ei õnnestu, sest vähene rahulolu ja
Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga jahutus aeglustub (nurk 2). Reeglina seisustamise temperatuur saab määrata suhteliselt täpselt, lähtudes metalli keemilisest koostisest, kasutades faasidiagrammi või käsiraamatuid. Kuumutuse kestuse määramine aga on suurel määral empiiriline ülesanne. Tavaliselt seda tehakse erinevate kvalitatiivsete tegurite abil, mille mõju on teoreetiliselt raske ennustada: metalli mass, kuju, ahju konstruktsioon, kuumutuskeskkond jne. , selle küsimuse arutlemine on toodud konspekti teises osas. Peale kuumutamist kasutatakse ka metalli töötlemine külmaga (mitte segada seda külmsurvetöötlusega), selleks kasutatakse erinevad jahutuskeskkonnad: vedelgaasid või krioheenseadmed. Paljudel juhtudel
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
oskavad juhtida. Varem oli aga paljuski nii et head tegijad edutati juhiks. A la ta on parim näitljea, parim ooperilaulja ja parim oma alal, kui tema panna teatrijuhiks, siis läheks kõik pekki, sest tal pole juhtimi annet ega kogemust. Tähtis on see et sa oleksid juht ja oskaksid seda teha. Tajuks kuidas org. Protsessid käivad ja kuidas kõik toimib. st et koolitatakse prof. juhte. Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele – uurime enne kui otsustame. Mõõdame (mot. Uuringud, rahulolu uuringud). Suureneb inimressursiga tegelemine – inimressurss kui üks ressurss teiste ressursside kõrval. Materjaalne ressurss ja inimresurss. Kui hästi org läheb sõtlub sellest kui head ja motiveeritud on ta töötajad. Inimressurss on inimkapital. Rahvusvahelistumine – tööturg muutub rahvusvahelisemaks. Me peame tundma
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
a. ning tööperioodil 19952000 on olnud 120 seksuaalse väärkohtlemise juhtu, sh. 41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001. aastal. MTÜ Tallinna Laste Tugikeskus loodi 1999. a., mil Tallinna Laste Tugikeskuse töös oli 40 seksuaalse väärkohtlemise juhtu. Aastal 2000 oli seksuaalse väärkohtlemise juhte 39 ning aastal 2001 juba 63 juhtu. Kutsari (2000) artiklist selgub, et sagedamini tuleb ette kerget füüsilist ja verbaalset seksuaalse sisuga väärkohtlemist. Empiiriline alus: 1670 üheksanda klassi õpilast (1999) ja 494 Tartu linna ja maakonna gümnaasiumi lõpuklassi õpilast hõlmanud küsitlus (19971998). Gümnaasiumi lõpuklassi õpilastele esitati küsimustik, milles oli toodud 17 erinevat situatsiooni, mida lapse- ja noorukieas võidakse tajuda kui seksuaalselt ahistavat või vägivaldset (Rosental & Tilk 1999). 70% vastanutest väitis, et nad on läbi elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
