4). JamesLange teooria on juba olnud pikka aega kestnud vaidluste keskpunktiks. Üheks peamiseks vastuargumendiks selles vaidluses sai autonoomse funktsionaalsuse uurimise pioneeri, Walter Cannon'i poolt esile tõstetud kriteerium (vt peatükki 3). Cannon osutas sellele, et osavõtlikud (sümpaatilised) reaktsioonid esilekerkinud stiimulitele on üsna suures osas ühed ja samad, kuigi meie kogetavad emotsioonid võivad seejuures olla väga laias ulatuses erinevad. Võtke näiteks raevu ja hirmu vaheline suhe. Cannon näitas, et nende kahe emotsiooniga kaasneb just üks ja see sama autonoomne mahalaadimisprotsess. Seega, JamesLange teoorias peab olema mingi viga, kuna me nende kahe nimetatud emotsiooni kogemise puhul suudame kindlalt nendevahelist erinevust eristada (Cannon, 1927).
eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. 3. Kõrgem kognitiivne emotsioon: armastus 4. Baasemotsioonide ja kõrgemate kognitiivsemate emotisoonide vahe: Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laiaslaastus kogu maailmarahvastikul sarnased. Esineb varieerumisi nii rahvuselt, rassiliselt kui ka individuaalsel tasandil. Kõrgemad kognitiivsed emotsioonid on samas õpitavad ning ainult inimesele omased erinevalt teistest loomadest. 5. Ajutegevuse seos emotsioonidega: Ajus asub emotsioone kontrolliv piirkond, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Ühtlasi talitab ta kaasasündinud emotsioone nagu toitumine. Hirmu korral (ka kõikide teiste emotsioonide korral) juhib aju kogu protsessi. Algab kõrgendatud pingeseisundiga, suureneb vererõhk, pupillid avanevad, lihased pingulduvad, tekib kõrge keskendunud olek
............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k
vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava
(hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika)
mõjutab inimest tervikuna. KIRG - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. FRUSTRATSIOON - psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. ÄREVUS - ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Emotsioonide eesmärk Kaitsta organismi Väljendavad inimese omapära Kordineerida suhtlemist ja käitumist Väljendusrikkuse tõstmine Emotsioonid Emotsioon Vastand Rõõm Kurbus Usaldus Põlastus Kartus Viha Üllatus Ootus Kompleksemotsioon Koosneb... Vastand Optimism Ootus + rõõm Pettumus Armastus Rõõm + leppimine Kahetsus Allumine Leppimine + hirm Rahulolu Aukartus Hirm + üllatus Agressiivsus
kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
................................................................................. 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2. Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajalikku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades;
kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse
tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu.
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus: aastal 1872 ilmus Charles Darwini teos ,,Emotsioonide väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instiktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James-Lange teooria: 19.sajandi lõpu poole ilmusid peaaegu samaaegselt kaks ühelaadset emotsioonide käsitlust. Neist ühe esitas ameerika filosoof ja psühholoog William James ja teise taani arst Carl Lange. See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil objektiivselt hinnata situatsioone ning langetada vajalikke otsuseid. Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid. Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid. Heaolu ja õnne hindamisel ja mõõtmisel tuleb neid kaht tegurit alati silmas pidada.
Emotsioonid Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus),
tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev
• Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad?
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroo...
positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil objektiivselt hinnata situatsioone ning langetada vajalikke otsuseid. Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid. Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid. Heaolu ja õnne hindamisel ja mõõtmisel tuleb neid kaht tegurit alati silmas pidada.
määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi omadusi, mille olemasolu pakub kinnitust asjaolule, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid
Tavaliselt on läte ühes sündmuses, mis kasvatab juurde üha uusi probleeme. Kuid probleemide avastamisega pole asjad lahendatud. Tuleb edasi tegutseda ja astuda vajalikke samme. Peab olema julgust teha lõpp oma väikestele harjumustele ja rutiinile. Muidugi, kui mingitel põhjustel pole võimalik ise toime tulla, võib abi paluda oma sõpradelt, vanematelt või siis psühholoogilt. Peamine on see, et tuleb leida iseennast. Võib-olla avastate hiljem isegi selle, et mingid negatiivsed emotsioonid on tulnud hoopis esile sellepärast, et meeldida kellelegi teisele. Arvan, et nii nagu positiivseid emotsioone, on vaja ka negatiivseid. Just tänu viimastele õpidki tegema erinevaid analüüse ja järeldusi. See omakorda aitab aga järgnevate negatiivsuste tekitajatega toime tulema. Öeldakse ju ikka, et läbi vigade õpitakse. Kasutatud kirjandus: · Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" lk 17-20 ja 40-44. · http://www.terviseleht
10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks:
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika)
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus,
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Nä...
Järsku tundusid nad kõik väga elavad, kuid erinevast eelmisest lemmikust olid nad kõik kurvad ja kohati isegi meeleheitel, Tundus nagu nad olid elanud rasket elu, nad näisid kurnatud ja väga väsinud. Mulle jättis see kompositsioon kuidagi väga kurva meel, . kuna need panid tõepoolest mõtlema selle üle, kui üksildane võib üks inimhing ikka olla. Arvan, et tegu oli huvitava ja väga mitmekülgse näitusega. Eriti meeldisid mulle skulptuurid, kuna neis kõigis olid oma emotsioonid ja tunded. Maalid kippusid suures osas minu maailmast mööda minema. Üldiselt jäin väga rahule.
SÖÖMISHÄIRED JA EMOTSIOONID Söömishäired nagu paljud teisedki psüühikahäired on mitme-teguriga haigused. Haigused arenevad erilise isiksuse, tema tunnetuse, emotsionaalse ja bioloogilise olemuse, tema kogemuste ja teatud sotsiaalse korraldusega seotud kandepinna baasil. Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Näiteks tegi seda ka Grete- Liis Arro, Eesti üks lootustandvamaid triatleete, kes ka endale alguses probleemi ei tunnistanud ning varjas seda. Kõik algas sellest, et ta hakkas toitu piirama- alguses jäid ära hommikusöögid, edaspidi ka koolilõunad. Selle noore naise olukorra tegi veel tõsisemaks see, et ta käis igapäev trennis ja võttis osa erinevadest võistlustest. Seetõttu peaksid vanemad ja samahästi õpetajad olema tähelepanelikud ja sellest haigusest teadlikud. Enamasti on õpilaste käit...
Igal hetkel valitseb meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli sünnitrauma tõttu ratastooli aheldatud. Chauncey'de pere oli rongis, mis paiskus teelt jõkke. Kui vesi uppuvasse rongi tungis, püüdsid vanemad
Negatiivsed emotsioonid Emotsioonid meie elus mängivad suurt rolli ja paljud otsused ja ettevõtmised on tehtud nende toel. Kas tõesti määravad negatiivsed ja positiivsed tunded inimese heaolu ja selle, kuidas ta elu edasi pürgib? Vastuseid saab vaadata iga nurga alt, sest arvamusi on mitmesugused nagu näiteks, et ,,hea ei saa olla ilma halvata", ,,et elus hakkama saada peab olema heale emotsioonile häälestatud". Mis siis neist õige on, selle üle ei olegi kindlat vastust.
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinev...
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või
Etteheidetud põhiemotsioonide teooriale: · Kõik näoväljendused ei seostu emotsioonidega, inimesel on tuhandeid näoväljendusi. · Puudub üksmeel kui palju on põhiemotsioone, millised on põhiemotsioonid? · Inimesed kogevad vastandlikke emotsioone · Kas näoväljenduste universaalsus on seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Veel emotsionaalsete reaktsioonide liigitamist: · Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid. 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismis ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. (NT. Nutan, järelikult olen kurb.) Cannon-Bardi teooria: Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral.
Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt
- tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...) *regulatsioon: avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult (kultuurinormid) NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS - bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon
emotsioonid koosnevad Tõlgendus (kognitiivne reakts.) – olukorra ning mis on nende potentsiaali taju funktsioonid? Tegevusalge (käitumuslik reakts.) – motivatsioon ja ettevalmistus Väljendus (väljenduslik reakts.) – seisundi kommunikeerimine Kuidas mõjutavad Positiivsed emotsioonid haaravad tähelepanu ÕO14 emotsioonid taju ja paremini. Tähelepanu haaravad pigem asjad, mis tähelepanu? pakuvad naudingut vms, kui neutraalsed asjad. Kuidas mõjutavad Kui me märkame emotsionaalselt võimast stiimulit ÕO14 emotsioonid mälu? siis me mäletame seda paremini. Kui vaadata nt pilti, mille keskpunkt on häiriv/õõvastav vms, siis
Keha säilitamine. Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine. Hirm Paaritumine. Sugutung Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus 5. Näoväljenduste kodeerimisel kasutatava süsteemi üksik ühik action unit vastab ühele nähtavale näoväljenduse elemendile. 6. Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7. Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada valentsi-ärgastuse ja lähenemis-eemaldumise dimensioonipaaride abil. Esimesest dimensioonipaarist moodustatud teljestik asub teise suhtes 45-kraadise nurga all. 8. Emotsioone ja motivatsiooni reguleerides suureneb aktiivsus ajukoores ja eriti selle prefrontaalses piirkonnas. Seevastu amügdalas või ventraalses striatumis aktiivsus väheneb. 9
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses
tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse
sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipoolest on võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie
11. HÜPNNOOS teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12. MOTIVATSIOON vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab eesmärgi poole. 13. EMOTSIOONID e tundmused on psüühilised seisundid, mis on tingitud teatud sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2)
näitavad,kuidas on seotud töö ja tulemus. Emotsioonid Cannon-Bradi teooria emotsionaalset käitumist juhib aju. 1.Emorsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos nt hirm,ehmatus ja raev esinevad organismis ühtemoodi 2.Emotsioon säilib ka kehalise reaktsioonide puudumise korral 3.Khalise muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki- sibul paneb nutma,kuid ei tekita emotsiooni. 4.Kehalised muutused on üsna aeglased,kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist- nt nähes madu,ehmume ning alles siis kahvatume. Põhiemotsioonid; Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone,mis on omased enamile inimestele,nendeks on; Õnnelikkus- rõõmu-jaharmooniatunnet,rahulolu iseendaga ning oma eluga,probleeme pole Üllatus ehk imestus,kestab teiste emotsioonigega võrreldes lühemat aega Kurbus kellegi/millegi kaotus,lahkumine,vead,eksisammud,aitab kohanemisel
Metallica Retsensioon 18. aprillil 2010 käisin Saku Suurhallis vaatamas maailmakuulsat rokkmuusika legendaarset bändi Metallica. Kuigi minu lemmik žanriks ei ole heavy metal, kuulan seda vahest ja nautisin ka kontserti täiel rinnal. Metallica on USA heavy metal bänd, mis alustas oma tegevust 21. oktoobril 1981 ja tegutseb siiani. 1980. aastatel oli ta ülipopulaarne tõsiusklike hevirokkarite seas, alates 1991. aasta "Black Albumist" on ta liikunud rohkem mainstreami poole ja saanud üle kogu maailma väga tuntuks. Eestit on külastanud Metallica nüüdseks juba kolmel korral. 29. juunil 1999 ja 13. juunil 2006 anti kontserdid Tallinna Lauluväljakul. Kolmas kord külastas bänd Eestit 18. aprillil 2010, mil anti kontsert Saku Suurhallis, kuhu jõudsin lõpuks ka mina. Metallica on müünud ligikaudu 100 miljonit plaati üle maailma ja sellega ollakse 18. b...
seisnebki, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Emotsioonid Kolm peamist emotsiooni omadust: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid: 1. Eelnev sündmus 2
.. Väheneb pisut nii naistel kui meestel 8) Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. 9) Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega. Üksikvõimed- spetsiifilised võimed, mida ei ole võimalik jaotada osadeks Erivõimed- õimekus mingil konkreetsel alal Üldvõimed- erinevate võimete kogum Kontrolltöö 3: Emotsioonid 1) Tunnete puhul on inimesel võimalik kognitiivse ümberhindamise ja tunnete mahasurumise teel suures ulatuses kontrollida mida, millal ja kui intensiivselt ta tunneb. Tõene 2) Hirmu tundega kaasneb kiirem südame töö. Kui inimesel kutsutakse esile südamepekslemine, siis kas inimesel tekib kindlasti ka hirm? Ei 3) Põhiemotsioonid väljenduvad...: kuues esmases näoväljenduses, mida mõistetakse erinevates kultuurides sarnaselt
Enesejuhtimine Koostajad: Anastassia Kivisaar Zara Mesropjan Õppejõud: Mare Kurvits Mis on enesejuhtimine? Enesejuhtimine (selfmanagement) on lai teemadering, milles käsitletakse inimese edukaks toimetulekuks vajalikke oskuseid nii töös, õpingutes, kui igapäevases elus üldse. Enesejuhtimine Eesmärgid Probleemide lahendamine Edu Ajajuhtimine Enesemotivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Eesmärgi püstitamine Eesmärk on tulemus, mida me soovime saavutada Lähieesmärk Kaugem eesmärk EESMÄRKIDE olemasolu: motiveerib tegutsema võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida võimaldab tegutseda suunatult Probleemide lahendamine Tunnetamine Sõnastamine Eesmärk Lahendusvariandid Parim lahend Tegevusplaan Tegevus EDU EDU VALEM: Võimed Motivatsioon Võimalus Ebaedu põhilise...
Mis on armastus? Kindlasti, iga inimene vähemalt kord oma elus on sellest mõelnud. Armastust on raske seletada, seda peab igaüks ise tunda saama. Kõik tahavad armastada ja olla armastatud. Tihti inimesed arvavad, et armastus on tunne, mis ilmub maagiliselt ja spontaalselt ja mis jääb terveks eluks. Mõnikord inimest köidab intelligentsus, kütkestav välimus või iseloom ja nemad arvavad, et see on juba armastus. Aga armastus on palju rohkem kui ainult emotsioonid ning palju enam kui hea tunne ja nauding. Armastus on teise inimese vastu võtmine sellisena, nagu ta on. See on teise inimese austamine, sügav hoolimine, kiindumus, lahkus – see kõik viib meid edasi sügava armastuse juurde. Armastus on valik ja kui me valime kedagi armastada, siis lihtsalt peab keskenduma teise inimese headele omadustele. Siis on palju lihtsam armastada. Keskendudes headusele, inimesed võiksid armastada peaaegu igaüht. Armastus tähendab väga palju panustamist
"Now You See Me" The film starts with introducing the four main characters: a street-magician (Jesse Eisenberg); a beatiful lady who performs extreme tricks (Isla Fisher); a mentalist (Woody Harrelson) who reads poeple's mind using hypnosis to cheat off their money; and a humble illusionist (Dave Franco) who earns money with pickpocketing. A mysterious stranger slips each of them a Tarot card to what is written a date and an address. A year later a troupe of magicians called The Four Horseman, performs on Las Vegas. They represent a big difficult illusion, where a random person from audiance is teleported to bank in Paris in few seconds. About a minute later, the cash starts to fall down from the ceiling over the audience. The next day, FBI arrests The Four Horseman, and the big thrilling chase starts. The FBI, leaded by the general agent (Mark Ruffalo) and an Interpol detective (Mélanie La...
Milliseid ettevalmistusi Te tegite Balti ketis osalemiseks? Tõenäoliselt suuri ettevalmistusi ei olnud, tuli vaid kindlalt kohale minna. Kui olulised olid Teile teiste ketis osalenud inimeste arvamused? Ma usun, et kõik , kes ketti tulid, olid ühte meelt ja kõikide lootused olid suunatud vaid ühele sündmusele – saada vabaks maaks. Kuidas Te hindate Balti ketti tänasel päeval? Hindan väga kõrgelt, üks suuremaid elamusi ja sündmusi meie ajaloos. Emotsioonid Millised olid Teie emotsioonid seoses Balti ketiga tollal ja millised on need täna? Ma arvan, et emotsioonid olid ülevad, tehti ju midagi tavatut. See oli väga põnev, astuda kogu rahvaga vastu nõukogude süsteemile. Ka täna on selline hea tunne vaadates vanu filme, arhiive nendest aegadest ja mõelda, et olen olnud 1 nende seast. Millised tunded valdasid Teid Balti keti ajal? Taaskord raske meenutada, aga tõenäoliselt ärevad, liigutavad ja põnevad tunded, olin ka ülikooli sisse saanud ja suured muutused olid õhus
Interneti ohud Perverdid Petturid Häkkerid Viirused (mille võid saada sõpradelt) Interneti eelised Saab suhelda millal on vajadus Korraga saab suhelda mitme inimesega Saab suhelda inimesga kes elab kuskil teises maailma otsas. Suhtlemiskanalid MSN Skype Facebook Twitter Kuidas jääda internetis viisakaks? Tuleb olla salliv teiste inimeste vastu Hoida oma teravad emotsioonid kontrolli all Ei tohi inimesi ähvardada ega solvata. Oma kogemus Oma kogemus on mul selline, et põhiliselt räägin internetis sõbradega keda iga päev ei näe. Mida uut teada sain? Kõik mis ma internetis teen, sellest jääb jälg maha. Internet võib parandada suhtlemisoskust. Kasutatud allikad http://noortehaal.delfi.ee http://www.targaltinternetis.ee http://www.unicef.ee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
