Häälestumine e.täie tähelepanuga kuulamine. Häälestumine on tähelepanu, mis läheb hetkelisest empaatiast kaugemale, jõudes välja täieliku kohaloluni, mis hõlbustab rapportit. Me pakume inimesele oma täit tähelepanu ja kuulame hoolikalt. Püüame teistest aru sada mitte aintult oma mõtteid väljendada. Me saame kõik häälestumist hõlbsustada, kui lihtsalt tahtlikult rohkem tähelepanu pöörame. Tähelepanelik kuulamine maksimeerib füsioloogilise sünkroonsuse, nii et emotsioonid joonduvad. Empaatiline täpsus e. teiste inimeste mõtetest, tunnetes ja kasvatusest aru saamine. Empaatiline täpsus põhineb esmasel empaatial, kuid lisab juurde ilmse arusaamise sellest, mida keegi teine tunneb või mõtleb. Teadlikkus kellegi kavatsustest võimaldab täpsemat empaatiat, et saaksime paremini ennustada, mida see inimene kavatseb teha. Sotsiaalne tunnetus e. teadmine kuidas sotsiaalne maailma toimib. Selle tunnetuse liigis
2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaotsustamistel on tihti mitmeid eeliseid, sest selles osalevad väga erinevad spetsialistid, kes avaldavad oma arvamust. Selle tagajärjel suudetakse luua rohkem ja väga tinhti ka paremaid alternatiive ning lisaks ka häid ideid, mis lõppkokkuvõttes annavad probleemidele palju parema tulemuse vaadates erinevatest vaatenurkadest. Siin jäävad alati välja hetke emotsioonid ning isiklikud eelarvamused, sest lõppkokkuvõttes tekib paljude seisukohtadest parim kombinatsioon. Ma arvan, et selle tagajärjel oleks ettevõttele tehtud palju vähem kahju ning kindlasti ka paremaid praktilisemaid ideid juurde tulnud. 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? Nike kiire reageering turu suurenemise ja uue toote nõudluse järele aitas esialgu täita Nike-l tekkinud nõudluse augu ja lisaks ka jõuda edasi. Terve ettevõte panustas
Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus
Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool "personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia) Interpersonal skills /noun/ - the ability to communicate or interact well with other people.(google translate)
Loovus ei sünni täiesti nullist vaid olemasolevatest teadmistest ehk nö ehitusplokid, alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust. Kujutlustvõime harjutused ja kujutlused on terapeutilises protsessis ühed kesksemad. Näiteks klientide puhul, kes on kinni jäänud enese loodud fantaasiamaailma aitavad kujutlusharjutused kaasa kriitilise mõtlemise arengule
...........................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika......................................................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9
kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne. Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: (a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus; (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus) (c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu. Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil:
Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring).
võimete olemusest. Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. 4. Õppimine. 4.1. Õppimise olemus. Sageli on õpetajate ja üliõpilaste arusaamine õppimisest ülelihtsustatud. Õppimine on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine, kuid õppematerjaliga õpivad õpilased veel palju muudki, samuti kujunevad neil hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugi seostuda otseselt õppeainega. Et mõista õppimise tegelikke resultaate, peab õpetaja tajuma õpilase isiksusele toimivat mõjuvälja tervikuna. See tähendab nõustumist tõsiasjaga, et kõikjal õppetunnis või teistes elusituatsioonides toimub üheaegselt nii tahtlik kui tahtmatu õppimine. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi
psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng. Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Kasvamine pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
56 aastane laps on koostöövõimeline, tehes võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada lubatut ja keelatut 2
Kas mõjutab positiivselt või negatiivselt, see sõltub reklaamist. ,,Emotsionaalne reageering ja hoiak reklaami või reklaamitavasse tootesse on justkui ühe medali kaks külge." (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 87) Igale reklaamijale on tähtsaks osaks kliendi emotsioon, millega too reageerib antud tootele/teenusele. Reklaami mõju tarbijale on suurem, kui seda korratakse. Samas tuleb olla kordustega ka ettevaatlik. Mingil hetkel tekib küllastumus ja algsed emotsioonid võivad muutuda vastupidiseks. Reklaamijal tuleb see hetk ära tabada, kus klient võib olla antud reklaamist küllastunud. Kui ei soovita reklaamimises teha pausi, siis võiks kaaluda reklaami muutmist Reklaami mõju kliendile ei saa alahinnata. Kui vaadata tuntud kaubamärke (nt Adidas), siis võib öelda, et antud firma või margi suhtes on kujunenud tugev tarbijapoolne margiteadvus. Siinkohal on tähtsad reklaamikampaaniad ja tugev firma- ja kaubamärk. Kui
arukamaks, kaalutlevamaks ning palju tähelepanelikumaks. 6. Autor kirjeldab traagilisi sündmusi ning suuri muudatusi sõjajärgses Eestis. See teos kajastab väga selgelt, mis juhtus tegelikult peale sõda-kuidas käituti rahvaga nii ebaõiglaselt. 7. Algul tundus see raamat igav, kuid teose arenedes muutus see palju huvitavamaks. Raamat andis mulle väga selge kujutluse, mis on Eesti ajaloos toimunud ja mis tundega elasid inimesed sõja ajal ja peale seda. Kõik emotsioonid anti teosega väga reaalselt edasi. Soovitan seda lugeda kõigil inimesel, kel on vähegi huvi ajaloo vastu. Ise ma otsustan lugeda ka teist osa, sest see oli väga huvitav raamat ja lõppes ootamatult.
muutlikuse printsiipi. Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha. Olulisim ning kõrgeimosa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida
järgmised tõed: pärast koolitee alustamist suunab õpetaja lapse küsimusteni, mis tema mõtlemist ning iseloomu edasi arendavad. Aastatega kujunevad välja hobid ning huvid. Oleks ebaloomulik, kui neile tähelepanu ei pöörataks ning nendel aladel või teemadel teadmisi ei ammendataks. Kuid mida põnevam teema on, seda rohkem tekib sellega seoses küsimusi juurde. Näiteks toon iseenda huvi erinevate inimtüüpide ning iseloomude vastu. Mind on alati paelunud erinevad emotsioonid ning nendega seonduvad iseloomulikud liigutused mingi kindla isiku juures. Imehea on tunda, et sõbranna silmaläigatus ei jää mulle märkamatuks ning ma tänu sellele arvata oskan, mis tema mõtetes toimub. Mõne kuu möödudes on tavaliselt välja selgunud juba need nipid, mis igat inimest isiklikult iseloomustavad. Aegamööda võib juba ära arvata, kuidas miski kellele mõjub ning salaja mõistatada, milline reaktsioon mind ees ootab. Siiski on minu sõpraderingis keegi,
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid
Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult. Kuna ma pole ise suur klassikalise muusika armastaja, siis mulle see kontsert väga ei meeldinud. Esinejad mängisid küll väga hästi ja panid kogu oma hinge muusikasse, aga nende emotsioonid ei jõudnud minuni. Ma keskendusin märkmete kirjutamisele ja muusika iseloomustamisele, seega ei saanud kontserti täielikult nautida. Minu jaoks oli kontserdile valitud liiga sarnased lood ning neid oli raske kuulata. Kasutatud materjalid Kontserdi kava Heliloojate kohta sain teada järgmistelt lehekülgedelt: https://et.wikipedia.org/wiki/Ottorino_Respighi https://et.wikipedia.org/wiki/Surnud_11._mail https://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt
LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Kaotatakse tahtmine teiste inimeste vastu huvi tunda. Termini “läbipõlemine” võttis kasutusele 1970ndatel Herbert Freudenberger - Ameerika psühholoog. Läbipõlemissündroom emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele Läbipõlemist iseloomustab Vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, inimesed tunnevad end "tühjaks väänatutena". Inimene muutub ükskõikseks oma töö suhtes, tema kompetentsus väheneb. Depressiivne meeleolu. Inimese emotsionaalsed ressursid on kurnatud, kuna liiga palju energiat on kulutatud liiga pika aja jooksul. Sümptomid On kolm peamist sümptomite k...
,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas ,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal) Põhilised teemad armastus, armukadedus, emotsioonid, vihkamine Peaosatäitjad põlatud tegelased: ,,Traviata" lõbutüdruk Violetta; ,,Rigoletto" küürakas õuenarr Rigoletto WAGNER Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, ...
Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine. Vaimsemad inimesed panevad looduskatastroofid inimeste süüks – negatiivsed emotsioonid ja halvad mõtted ning teod peegelduvad meile loodusõnnetuste näol tagasi. Loodusõnnetustega kaasneb inimestel sageli suur finantsiline kahju, kahjustada saab keskkond ning paljud inimesed kaotavad elu või oma kodud. Loodusjõud on küll suur oht inimkonnale, kuid minu silmis suurem oht on inimeste endi tegevus, mille tagajärgedega puutume me igapäevaselt kokku. Kahjuks peab tõdema, et raha ja võimu nimel on suur hulk inimesi kõigeks võimeline,
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele
maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. Teine näide: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi narnudki me suu, Seda polnud ammu juhtund ju. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Rootsis kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga.
Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. Teine näide: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi narnudki me suu, Seda polnud ammu juhtund ju. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Rootsis kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga.
Kui räägitakse millegi loomisest või millegi algatamisest, ei mõtle me sageli sellele, et see on midagi rohkemat, kui lihtsalt tühipaljas ajaviitmine. Kui keegi räägib, et tema midagi lõi, et tema midagi algatas, polegi see meie jaoks nii tähtis, sest meie ei saanud sellest osa, asi pole meis ning meie ei tea, mis tundeid see võis tuua, aga, kui me ise midagi enda kätega või enda mõttega teeme-algatame, hindame me seda väga kõrgelt ning tulemuseks on hea tunne ning rõõmsad emotsioonid. Midagi ise luua ja algatada on minu jaoks väga tähtis, arvatavasti tähtsam, kui see, et ma millegagi lihtsalt hakkama saaksin. See on palju suurem ja võimsam tunne, sest ma olen üleni selle sees, ma tean, millest käib jutt, ma tean, kuidas asjad toimivad ning ma tean, kui palju vaeva võib millegi loomine või algatamine tähendada. See pole lihtsalt tühipaljas mõtete virn või ideede laadung, mille käsitlemist ma pealt vaadates ootan, see tähendab seda, et ma
sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. 5. Ekspressionism, atonaalsus · 20. sajandi esimestel aastakümnetel · Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine · Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Süvendatud huvi inimese siseelu vastu · Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951). Loomingus erinevad etapid Melodraama "Kuu-Pierrot" - naishäälele ja kaheksale instrumendile atonaalse perioodi tippteos Atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt...
suhtumisi sväljendama. Paluma neil mõelda selle teema üle. Ära anna neile kinnitavat tegustsemissuunda. Nt suitsetajale selle kahjulikkusest rääkimine – ei anna talle konkreetset asj amid akuida speab teha. Palub erinevate lahendusteed eüle mõelda. Teine viis on üldist tausta kasutades, rühutada küsimusi mille suditoorium ja kõõneleja on ühel nõul või ühised eesmärgid, ühised teemad. 3. pooldav – kasuks tulevad tekkivad emotsioonid. Seda peetaksegi põhjendsuseks. Visualiseeritakse. Antakse neile ülesanne veenda teisi auditooriumis. Olemus Tekkimine Püsimine/muutmine
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...
-temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info)
ilm jne. b) Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus. c) Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid nt ärritumine või pettumus. d) Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega. e) Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus.Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda
ANTIIKAJA KUNST Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör ...
oimusagar (temporaalkorteks) – keerulisemate visuaalsete kujundite ja kategooriate töötlemise, kuulmissignaalide töötlemise, tekstitööluste keskused ning olulised mälufunktsiooni kandvad keskused kiirusagar (parietaalkorteks) – nähtava maailma ruumisuhete esindamine, asukohtade töötlus, tähelepanu valikute jaoks väliärritajate liigendamine, somatosensoorsete signaalide töötlus hüpotalamus – tagab siseregulatsioonid, emotsioonid, ainevahetused, osaleb seoste kujundamises mandeltuum – tundlik ohusignaalidele ja suudab teadvustamise-eelselt aktiveeruda 2. Tunnetusprotsessid kognitiivsed ehk tunnetusprotessid aitavad inimesel luua ideaalse mudeli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. sensoorsed tpd – vahendavad objektide ja sündmuste üksikomadusi ja nende protsesside tulemuseks on aistingud
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine
komorbiidseteks häireteks. Agomelatiin – ööpäevarütme korrigeeriv antidepressant MT1 ja MT2 melatoniiniretseptorite agonist- mõju unekvaliteedilne – SWS, REMI ei mõjuta 5-HT2c retseptorite antagonist Puuduvad mitmesugused serotonergilist süsteemi mõjustavate antidepressantide kõrvaltoimed ( unehäired, kaalutõus). EMOTSIOONID Emotsiivsete süsteemide väljakujunemine evolutsioonis Triune theory (MacLean) Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus.
ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks
organiseeritud jõupingutuste läbi. 3. Tervisemõjurid- mõiste, liigid (bioloogilised, psühholoogilised sotsiaalsed), tasandid, levinumad mudelid. 4. Tervise biopsühhosotsiaalne mudel, selle erinevus ja eelised võrreldes bioloogilise/meditsiinilise käsitlusega. Erinevus: Bioloogiline ,meditsiiniline käsitlus: lahutas keha ja vaimu (body/mind), näeb haiguste tekkes ainult biomeditsiinilisi faktoreid, kujutlused ja emotsioonid ei mõjuta kehalisi haigusi. haiguse põhjuseks kas välised (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, ainevahetuslikud) ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad. Selles mudelis ei olnud kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
surmaga, ei ole see üldjuhul siiski planeeritud. (Hawton ja James, 2005). Jennifer J. Muehlenkamp on väga hästi kokku võtnud David E. Klonsky uurimuse autoagressiivse käitumise kohta enda artiklis "Self-Injury: A Research Review for the Practitioner." Klonsky on välja toonud põhjused, miks inimesed end tahtlikult vigastavad. Tema uurimuse kaudu on üheks tähtsaimaks põhjuseks enesevigastamisel eneseregulatsioon ehk negatiivsete ja tugevate tunnete väljendamine. Emotsioonid nagu viha, ärevus ja frustratsioon esinevad enne enesevigastamist ning taolise käitumise tagajärjel mainitud emotsioonid justkui kaoksid või saaksid mingisuguse leevenduse ja inimest valdab rahulolutunne. Olgugi et on olemas teatud psühholoogilised ja bioloogilised seletused, mis näitavad, kuidas enesevigastamine negatiivseid emotsioone leevendab, ei ole selle mehhanismid siiski täielikult mõistetavad. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006: 229 kaudu)
Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks Muutused arhitektuuris,-'seinapind on eenduv ja taanduv*seinapinnal on palju skulptuure* aknad ümmargused või ovaalsed * Hästi palju pisikesi kaunistusi.*keerdsambad * fassaad võib olla omaette kujundatud * Interjöör väga kirju. Skulptuuris- olid liikuvuses. Baroksel skulptuuril, mis on paigast ära liigutatud keha, ülad(pöördes) ning pea EMOTSIOONID on näos.Kujutatakse valgust. Skulptuuri taustal päikesekiired. EMOTSIOONID,PEAPÖÖRDED ja VALGUS. Maalikunstis- Laemaalidel kujutati tihti arhitektuurilisi detaile. Liialdati , kasutati kuldseid värver , diagonaalsed, tekkis maastiku maal Tuntumad ehitised-*Inglise barokk- Saint Paul'i katedraal-ümmargused aknad, eenduv ja taandub seinapind* Zwingeri loss- (prantsuse park, mis on geomeetriliseks pügatud). Katusel on skulptuurid, mis aastatega tumedamaks muutuvad
Suits kui kütises all tüve laiub, Aurab nagu lubjaahju suust. Kuuse sammaöhabemen on tali, Jäisi purikaid ja lumepuru Ripub alla nagu jõulupuust. Rähn- üks kena kirvemees- see raiub, Kuni leiab kätte tõugu peidet uru. 1940.date aastate teisel poolel põgenes ta välismaale. 1941. aastal suri ta armastatud abikaasa ning võibolla oli ka see üheks põhjuseks, miks ta Eestist lahkus. Pagulusperioodil oli ta väga suure loomejõuga, ta suunas oma kurbuse ja emotsioonid luulesse. Ta avaldas kuus luulekogu: ,, Tuuline teekond", ,, Esivanemate hauad" ,, Ad astra" ,, Periheel" ,,Mare Balticum" ja ,,Linnutee". Lugedes Visnapuu selle aja luuletusi, on võimalik täpselt jälgid ta teekonda läbi Austria ja Saksamaa kuni Ameerikani. Luuletus ,,Emigrant" Kui raskes pohmeluses mingis Ma küpsen rõdul, hulgun linnas Eesmõrgita ja raugelt ringi Kui võõras keas oks või pinnas. Mäed piiravad kui vanglamüürid Mind igalt poolt. All orus lipud
käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur.
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust.
Teadus Praktiline, andmete väljaselgitamine ja üleskirjutamine. Matemaatika oli heal tasemel, tunti ruutjuurt ja kuupjuurt. Astronoomia: 12 kuud. Astroloogia: ennustamine, sodiaagiosad, seostamine jumalatega. Arhitektuur Savi. Templites: tsikuraat, oli üks kompleks. Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik Indoeurooplased iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased, germaanlased. Kreeklaste esivanemad. Hetiidid aasias. Aarialased indias ja Iraanis. Iraanis pärslased. Keldi Itaali ja germaani rahvad lääne-euroopas. Hetiidid Esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Pealinn Hattusa. Väike-
· Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat. Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul laieneb veresoonte sisekest ehk endoteel, mis võimaldab suuremal kogusel verel liikvele pääseda.Endoteeli kahjustused mängivad südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes olulist rolli.Südamearstid ei pea avastust üllatavaks, sest aina suurem hulk teaduslikke leide viitab tõsiasjale, et positiivsed emotsioonid mõjuvad tervisele hästi. · Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks: NAERMINE Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek. Mõnus naer võib avada tee ummikust välja. Naermise ajal teevad kõhulihased aktiivseid
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused: a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
