1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
3 http://www.medicalnewstoday.com/articles/35985.php, 10. jaanuar 2006 4 Russell A. Dewey, ,,Psychology: An Introduction", http://www.psywww.com/intropsych/ch06_memory/studying_before_sleep.html 5 http://news.softpedia.com/news/The-Lack-of-Sleep-Decreases-Sharply-Learning-Ability- 46835.shtml, 12. veebruar 2007 6 Matthew P. Walker, ,,A refined model of sleep and the time course of memory formation", Behavioral and Brain Sciences, 2005, 5, lk 51-104 Ärkveloleku jooksul kogetud emotsionaalsed vapustused ja muud tundeid tekitanud sündmused leiavad peegelduse meie unenägudes, kuid ka inimese hetkeseisund võib osutuda lähtekohaks unenäo tõlgendamisel. Näiteks võib unes läbielatud giljotineerimine johtuda voodi-eesriide kepi kukkumisest inimese kaelale7. Sellest järeldub, et magamise ajal suudab aju mingi tõuke jõul uut infot toota ning analüüsida ehk teisisõnu, lähtuda ka une ajal asetleidnud sündmustest.
uut proovida. Näiteks otsib töö kaotanud mees endale uue töö ja toimunud muutus pakub talle vaheldust. 2) Enda toimetulekuvõimalustele hinnatakse oma ressursse, kuivõrd inimene on võimeline toime tulema sündmusest tingitud kahju, võimaliku kahju ja esitatud väljakutsega millised on sotsiaalsed (pere ja lähedaste toetus), materiaalsed (kas on säästetud raha, kas on võimalus raha laenata, kas abikaasa toetab), emotsionaalsed (kas töö kaotusest tekib masendus, kas eesseisev väljakutse põhjustab ärevust jne) ja muud ressursid. Subjektiivne stressikogemus kujuneb nendele kahele aspektile antud hinnangu tagajärjel kui sündmuse tekitatud kahju tajutakse suurena ja oma toimetulekuvõimalusi vähestena on stressikogemus tugev, kui aga vastupidi, siis on ka kogetav stress minimaalne. Stressi kogevad aegajalt kõik inimesed ja stressireaktsioon
1996. Peaaegu kogu oma karjääri on bänd koosnenud vokalist Masafumi Got`st, kitarrist Kensuke Kita`st, bassist Takahiro Yamada`st ja trummar Kiyoshi Ijichi`st. Bändi muusikalist stiili on osaliselt mõjutanud lääne punk ja alternatiiv ja jaapani indie rocki taust. Tulemuseks nende laulud säilitavad tasakaalu erinevate zanrite vahel. Kõige tüüpilisemalt väljendab seda tõtlik tempo ja esileküündiv kange-servaline kitarr, nagu ka rütmiline vool ja emotsionaalsed laulusõnad. Hoolimata indie iseloomust nende muusikas, on bänd nautinud ülemaailmset äriedu lisaks kriitikale. MOODUSTAMINE JA INDIE VÄLJASTAMINE (1996-2002) AKFG moodustati esimest korda 1996. aastal, kui Masafumi Got, Kensuke Kita ja Takahiro Yamada kohtusid Kanto Gakuin`i eraülikoolis (Yokohama, Jaapan) samal ajal osaledes muusika klubis. Pärast avastamist, et nad jagavad sarnast muusika maitset, otsustas kolmik alustada päris oma bändi
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab ...
- Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne Mitteformaalne Formaalne A. Struktuur Spontaanne Planeeritud a) Kujunemine Emotsionaalsed Ratsionaalsed b) Suhted Dünaamiline Stabiilne c) Iseloom Rollid Amet A. Positsiooni terminid Liikmete vajaduste rahuldamine Kasulikkus või ühiskondselt B. Eesmärgid vajalikud teenused C. Mõju a) Alus Personaalsus Positsioon
HUMANISTLIK, KONSTRUKTIVISTLIK, SOTSIAALNE) JA NENDE VÕRDLUS HUMANISTLIK ÕPITEOORIA · Humanistid arvasid, et inimesed pole lihtsalt bioloogilised objektid. · Nad keskendusid inimlikusele, vabadusele ning otsuste ja elu tähendusele. · Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu. · Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel: Mis motiveerib inimest elule? Millised on õppimise emotsionaalsed küljed? Kuidas tekib frustratsioon, igavus, ärevus, saavutustunne ja rahulolu ning miks? · Humanistliku käsitluse aluseks on inimese "mina". · Lähtutakse subjektist ja tema vaatenurgast. · Huvitutakse elukogemuse reflektiivsest analüüsist, nt kuidas õppija õpimist mõistab. · Humanistide arusaam tegeleb inimese isikliku arengu ja kasvuga TÄHTSAD TEGELASED: Abraham Maslow- motivatsioon
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837
liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu,
Kelleltki ei saada toetust ja abi Ebaterve õhkkond (üksteise usaldamatus, intriigid, valitseb kalk konkurents jne) Segased rolliootused (töötajale pole selge, mida temalt oodatakse ja nõutakse) Suur vastutus 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. B-tüüpi inimesed rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimesele. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"? psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ja nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Juht/liider Kaaslased Isoleeritud Tõrjutud
Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2
Tunnustusvajadus: igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Eneseteostusvajadus: inimene esitab endale küsimusi, mida ta elus tahab. Leitakse eneseteostusvajadust spordis, kunstis ja ametialal. 28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid
· Muutuste esilekutsumine: uue suundumise algatamine, uues suunas juhtimine · Konfliktiohjamine: erimeelsuste lahendamine · Sidemete loomine: suhtevõrgustiku arendamine ja ülalpidamine · Meeskonnatöö ja koostöö: meeskonna loomine ja koostegutsemine FAKTE EMOTSIONAALSEST INTELLIGENTSUSEST EQ teooria baseerub teaduslikel uuringutel, kus on leitud, et edu tagavatest kompetentsidest kuni 80% on emotsionaalsed: · Emotsionaalsed seisundid kanduvad üle, toimub jäljendamine. · Aju võib treenida ise rohkem serotoniini tootma, st. võitlema tulemuslikumalt stressi ja depressiooni vastu. · Emotsioonid on tõelised, nende taga on ajukeemia, millele organism reageerib. · Tunnetest rääkimine on ülikasulik, sest nii moodustuvad seosed aju mõtleva ja tundva pooluse vahel. · Staaridel on võrreldes keskpärastega 27% kõrgemad IQ ja 53% on kõrgemad EQ võimed.
Eetika kohaselt saata klient teise psühholoogi juurde, kuna muidu kvaliteet kannatab. Pidevalt tuleb valmis olla ausaks eneseanalüüsiks. Eetikaga tegelemine on evolutsiooniline protsess. Enne tuleb leida lahendus enda probleemidele, kui kliendi probleemidele. Kui suur on võimuvajadus ja hoolitsemisvajadus? Tööd tuleb teha kliendi, mitte enese heaolu nimel. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ei ole ta objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Ka osad kliendid on väga tundlikud psühholoogi isikliku elu suhtes. Eetikakoodeksid muutuvad aja jooksul. Kliendi vajadus on alati enne nõustaja vajadusi. Nõustaja peab praktiseerima kompetentsuse piirides. Peab lõpetama nõustamissuhte kui see kliendile enam vajalik ei ole. Vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne.
Sama võib täheldada eelmainitud alleelide kohta. Lisaks evolutsioonilistele etioloogilistele faktoritele saab uurida ka psühhobioloogilisi erinevusi seoses psühhopaatiaga. Selles valdkonnas jagunevad uurimused emotsionaalse- reageerivuse puudujääkidega tegelevateks, kognitiiv-töötlemise kõrvalekalletega tegelevateks ja kahe teooria mudeliga tegelevateks. 1. Emotsionaalse-reageerivuse puudujääkidega tegelevad. Emotsionaalsed puudujäägid on üheks peamiseks viisiks, kuidas töödelda, psühhopaatias uuritud häireid. Uuringud 10 näitavad tugevaid puudujääke negatiivsete-emotsionaalsete reaktsioonide puhul. Näiteks Lykken, kes uuris närvilisuse esinemist psühhopaatias, tõi enda uuringus välja, et psühhopaadid reageerisid nõrgalt vastumeelsetele helidele, mis hoiatasid tulevasest elektrisokist
Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust. - Taju - Sensoorse info transformeerimine närvisüsteemis terviklikuks meeleliseks kujundiks - Kontekst, emotsionaalsed seisundid, kogemused, tähelepanu jen - Sama sensoorne stimulatsioon täiesti erinevaks kogemuseks erneval ajal - Illusioonid - Sünteesia e mitmiktaju – ühe sensoorse tee stimuleerimine viib automaatse, mittetahtliku elamuseni teises sensoorses või tunnetuslikus modaalsuses nt künntega tahvli kraapimine - Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos - Valusa koha silitamine töötab, sest on olemas valuvärav. Ühed retseptorid saadavad
Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. Lee 6 armastuse stiili J. A.Lee (1973) tõi välja 6 erinevat liiki armastuse stiili: EROS, AGAPE, MANIA, LUDUS, STORGE, PRAGMA: Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele. Need inimesed, kes kogevad Erost räägivad seotusest, füüsilisest meeldivusest, eneseavamisest oma
alimendikohustustest kõrvalehoidmisel ebaausate võtete kasutamises, siis üksikemasid süüdistatakse isade poolselt liigses ahnuses, omavastutuse eitamises ning kättemaksusoovis. Teine võimalus elatisraha kohuslaste kõrvalehoidmise selgitamiseks on lähtuda põhjustest, miks elatisraha ei maksta. Alimentide maksmise kohustustest kõrvalehoidmisel on peamiselt tegemist emotsionaalsete või ratsionaalsete põhjustega. Emotsionaalsed.(Viha, kurbus, pettumine endises elukaaslases- ebakõlad vanemate vahelises suhtes. Vanemad ei suuda negatiivsete tunnete taustal esikohale seada lapse huvisid ning seetõttu jäävad paljud elatisraha küsimused täiskasvanute,mitte lastekeskseks.) Ratsionaalsed.(Võimetus maksta alimente seoses majandusliku toimetulematusega. Selline olukord tekitab niinimetatud suletud ringi, kus üksikvanem, kes eraldielavalt
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebis...
Või kui korraks upubki, saate teie ta sealt jälle välja aidata. Soovitused lapsevanematele: · alla kahe aasta vanused lapsed ei tohiks üldse TV saateid vaadata. Hoolimata sellest, et rida TV-saateid on suunatud just sellele vanusegrupile, on uuringud aju varajase arengu kohta näidanud, et väikelapsed vajavad otsest vanematepoolset sekkumist selleks, et lapse aju saaks areneda normaalselt ja kujuneksid välja õiged sotsiaalsed, emotsionaalsed ja tunnetuslikud oskused. · kindlameelselt ja hoolikalt valida välja TV-programmid, mida üldse vaadata - jälgida programmi koos laste ja noorukitega ja arutada nende sisu · õpetada kriitiliselt vaatama · limiteerida ja kindlalt määratleda aeg, mida kulutatakse meediale, eriti TV le, videomängudele ja arvutile. · olla ise eeskujuks, vaadata ainult valikuliselt saateid ja mitte lubada lastel piiramatult ise valikuid teha
toimimisviis on neile puhkuseks ja lõõgastuseks. Tasakaalustatud eesmärgipärane füüsiline aktiivsus võimaldab inimesel keskkonda kontrollida, suurendades seega ka tema sõltumatuse ja autonoomsuse tunnet. Isegi potentsiaalselt agressiivsetele vaimse tervise probleemidega inimesele õendust osutades võivad lõõgastumine ja jõulised mängud agressiooni maandada. (Kinsella jt, 1993) 3.2.3. Reageerimine emotsionaalsetele traumadele Varase nooruse kujunemisaastatel üleelatud emotsionaalsed kahjustused võivad mõjutada täiskasvanu käitumist ning teatud juhtudel ka füüsilise aktiivsuse elamistoimingut. Stabiilses armastavas kodus üleskasvanud lapsed on eristatud traumeeritavatest juhtumitest. Juhul kui lapse varaste kogemuste hulka kuulub turvalisuse või armastuse pikaajaline puudumine, võib vanemate ängistus lastele edasikanduda ja tagajärjeks on lapse kartlikkus ja liiga vähene eneseusaldus. Emotsioonid võivad mõjutada liikumist, tekitades püsiva rahutusseisundi,
häbenenud enda sõpru teiste ees, olgu nad kui imelikud tahes. Ta armastas elu ja iseennast. Ta arvas enda vaateid ja arvamusi olevat väga palju kujundatud G.P poolt. Talle ei meeldinud kurjus ja see mis Frederick temaga tegi, polnud kindlasti tema arvates õige. Ta arvas, et kui inimene teist inimest armastab, siis ta ei tohi niimoodi teda kohelda. Ta ei olnud väga temperamente inimene, kuigi tujutses küll, see väljendus isegi tema söömisstreikides. Mõnikord olid tal emotsionaalsed puhangud, kohati ta isegi karjus ilma põhjuseta. Kuigi alati oli temas mingi kogus sõbralikkust, tema endagi sõnul oleks temas nagu tekkinud iga päev sõbralikkust, mis mingil hetkel pidi lihtsalt vallanduma. See tähendas ka, et ta ei saanud olla kaua Fredericki peale kuri. Tegelase kunstiline teostus Miranda iseloom tuleb eelkõige välja tema enda päevikukirjete järgi. Olulised stseenid, mis näitavad Miranda iseloomu ja olemist, on mitu. Kui Frederick
soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks; lastel kasvamiseks; lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks; õppimisvõime parandamiseks. B1-vitamiini puudust soodustab rafineeritud toiduainete kasutamine, seega kasutage täisteratooteid, sest need sisaldavad antud vitamiini tavatoodetest rohkem. Vitamiini pikemaajaline puudujääk põhjustab haigust nimega beri-beri ja toob endaga kaasa kaalulanguse, emotsionaalsed häired, nõrkuse ja valu lihastes. 10 Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: 45 g päevalilleseemnetes; 60 g nisuidudes; 80 g küpsetatud seafilees; 165 g kuivatatud hernestes; 200 g pärmis; 300 g kaerahelvestes;
saadakse üle, olles paindliku suhtumisega ja valmis muutuma. Siinkohal on heaks näiteks Roger Von Oech ütlus: „ Elu kaks põhilist reeglit on: muutus on vältimatu ja kõik on muutustele vastu. Muutustele vastuseis on sama loomupärane kui pimeduse kartus või Muudatuste juhtimine 8 armumine. Neid reaktsioone ei saa vältida. Need on loomulikud, emotsionaalsed ja paratamatud“. Vastuseis muutustele ilmneb seetõttu, et enamikule inimestest meeldivad kindlad ja tuttavad asjad. Vastavalt Armenakis ja Fredenberger (1997) publikatsioonile on vastupanu loomulik reaktsioon muutuste katsetele. Mõistes seda protsessi inimeste puhul, kes on muudatuste olukorras, aitab see vähendada negatiivseid tagajärgi (Bringselius, 2014). Väga palju on erinevat kirjandust, mis pöörab tähelepanu individuaalsele valmidusele
kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminekul kodu keskkonnast lasteaia keskkonda toimub laste arengule hinnangu andmises aga suur pööre, mis kandub tihti edasi kooli, ülikooli ja töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine
Samas võivad aga nt inimesed tahta konfliktis erinevaid asju, seetõttu on ka lahendusi lihtsam leida. 4) Taotlege tungivalt objektiivsete kriteeriumide kasutamist – erinevates situatsioonides võivad selleks olla erinevad kriteeriumid. Oluline on aga see, et objektiivsed kriteeriumid peavad olema sõltumatud poolte tahtmistest. Teine võimalus on õiglase protseduuri leidmine – nt üks laps lõikab kooki esimesena, teine aga valib esimesena. 22. Konflikti emotsionaalsed komponendid (põhimõtted) Emotsionaalseteks komponentideks on viha, usaldamatus, enese kaitsmine, põlgus, vim, hirm ja tõrjumine. Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema lahkarvamuse emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. Vaid siis kui tugevad emotsioonid taanduvad, võib asuda sisuliste küsimuste ratsionaalsele lahendamisele. 1) kohelge teist inimest lugupidavalt – seda antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil.
reageerib naeratusega inimnäole (Tiko 2006: 13-14). 1.4 Imikuiga Imiku elu sõltub suurel määral täiskasvanust, kes rahuldab tema nii orgaanilised vajadused kui ka vastava vajaduse muljete järele. Sel perioodil on lapse emotsionaalse, tunnetusliku ja füüsilise arengu tempo kiirem kui iial kogu järgneva elu jooksul. 1.4.1 Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend ja tema emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad arengu kõiki aspekte. Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse eest hoolitsevatele täiskasvanutele kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikatele. Esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Selle tekkeks on oluline täiskasvanu reageering lapse igale signaalile. Lähedus, tähelepanu ja turvatunne loovad aluse lapse MINA arengule (Tiko 2006:14-15). 8
Pidevalt toimub mõlema elus muutusi jne. Oma probleemidele leitakse enne lahendus, kui hakatakse kliendi omadega. Probleemiks osutub tihti ka see, et nõustaja tahab kontrollida, veenda jne. Kui teraapia üheks osaks peaks olema mõjuvõimas terapeut, siis see on mõjuvõimas, kes tunneb ennast hästi ilma, et ta tahaks teisi valitseda, juhtida, suunata. Kui teete tööd teise heatunde nimel, siis võimu ja kontrollivajadus ei nihku paigast. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ta pole enam objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Eetika koodeksid on kah muutuvad, pole jäigad. 3) informeeritud nõusolek (informed consent), info edastamise õigus/kohustus Monahan (1993), Corey (2001). Annad teada, mida nõustamisprotsess endas hakkab sisaldama. See on KOHUSTUS. See on ülevaade sellest, milline on nõustaja professionaalne taust, mida hakkab nõustamisprotsess endas sisaldama, millised on võimalikud kõrvalmõjud, millised
Keel intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Kõne keele suuline kasutamine Semantika tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Konnotatiivne tähendus selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga. KT annavad sõnale abstraktsed seosed, emotsionaalsed tähendusküljed, sümbolism. ,,Kana" konnotatiivne tähendus ei pruugi osutada linnule vaid väljendab näiteks hoopis abitu, rumalavõitu inimolendi olemust või siis hoopis ahistatud sisetunnet. Erinevatel inimestel on samale nähtusele või asjale erinev konnotatiivne tähendus. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Seda ühist, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus
Keel intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Kõne keele suuline kasutamine Semantika tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Konnotatiivne tähendus selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga. KT annavad sõnale abstraktsed seosed, emotsionaalsed tähendusküljed, sümbolism. ,,Kana" konnotatiivne tähendus ei pruugi osutada linnule vaid väljendab näiteks hoopis abitu, rumalavõitu inimolendi olemust või siis hoopis ahistatud sisetunnet. Erinevatel inimestel on samale nähtusele või asjale erinev konnotatiivne tähendus. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Seda ühist, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud
Samuti on kasulik meelde tuletada, kuidas suhtub inimene muinasajast alates ja veel meile üsna lähedase ajani kolme kõige olulisemasse pöördepunkti elus: sündi, seksi ja surma. Kui vaadelda eri kultuure ajaloos, siis kõik nad sakraliseerivad nimetatud elupunktid ja, mis peaasi, õpetavad, mis on sün- dimine, uue elu loomine ja kuidas on väärikas elust lahkuda. Inimese tähelepanu oli suunatud olulisele. Enamasti tehti seda väljakujunenud rituaalide kaudu, need olid rõhutatult emotsionaalsed ja jäid hästi meelde. Rituaalid distsiplineerisid, isetegevusele kohta peaaegu ei olnud. Eelkäijate kogemused ja tavade 1 korrastatus olid alati suurema väärtusega kui uudislooming. Lisaks oli väga tähtis initsiatsiooni eksamikompleks. Seda ei saanud läbimata jätta ükski kogukonna liige.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10....
Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast. Negativism (negativism) - motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne) Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga) Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Automatism (automatism) - ** Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Ülemäärane aktiivsus (overactivity) - (= hüperbuulia) Psühhomotoorne rahutus (psychomotor agitation)
Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Looming : Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi : (1813-1901) Verdi sündis Roncole külakeses kirjaoskamatus külakõrtsminu perekonnas. 7-aastaselt oli ta kohaliku kiriku organisti abiline, 12-aastaselt sai ta aga Busseto peakiriku
aegu. Nimekiri mille alustab S. Pietro di Bethsaida in Galilea, lõpetab täna Johannes- Paulus II. Ja just see nimekirja viimane mees, meie oma kaasaegne, on muutnud kahe tuhande aasta vanust kirikut rohkem kui nii mõnigi tema eelkäija. Loodan, et see ei ole ajaloofilosoofiline lühinägelikkus. Nii mõnigi küsib täna, et milline aeg kirikuajaloos on olnud kõige olulisem. See küsimus pole sugugi lihtne, sest vastates peame olema eelkõige kiretud ajaloolased ja vähem emotsionaalsed usuvennad. Sellele on tõesti keeruline vastata kuna periood, mis tõi meieni skolastilise filosoofia, tõi meieni ka ristisõdade koledused, Gregooriuse koraali tekkega koos tunneb ajalugu arianismi julma väljajuurimist ja Peetruse katedraali nauditavad rikkused tulid koos Tetzeli liialdustega indulgentside tõlgendusel. Mida suurem oli kirikuriik, seda suuremad olid tema ihu rebestavad vastuolud. Mida suurem tema võim, seda vastuolulisemad olid selle võimu säilitamise meetodid.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...
Suhtlemine aitab vältida isolatsiooni ja depressiivseid sümptomeid. Emotsionaalne ebastabiilsus on üsna tavaline dementsusega kaasnev sümptom. Emotsioonid, mida eakas dementsusega patsient väljendab, võivad olla kiiresti muutuvad ning mitte alati seotud käesoleva situatsiooniga. Ka ärevus ja hirmutunded võivad sageli tekkida ootamatult. Tavaliselt õnnestub õel/hooldajal pikapeale välja selgitada, millised situatsioonid või tegevused kutsuvad haigel esile erinevad emotsionaalsed reageeringud ning see omakorda aitab kas emotsioonide teket ära hoida või neid olukordi võimalikult kiiresti lahendada. Õel/hooldajal on oluline meeles pidada, et dementsusega eakas tekkinud negatiivsed tunded ei pruugi sugugi olla tingitud hoolduspersonali käitumisest. (Jaanson 1999: 13). 9 Magamine - ka palatite valgustus avaldab mõju dementsusega patsientidele. Hämara
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
vahetult omandatava situatsiooni piiride taha, on vaja lisatöö täiskasvanud peavad spetsiaalselt õpetada seda. Kõne tunnetusliku funktsiooni tekkimine määrab tähtsat momendi lapse kõnearengus. 1.7. Emotsionaalne areng Lapse psüühiliste funktsioonide areng on tihedalt seotud tema emotsionaalse keskkonnaga. Emotsioonaalse keskkonna areng sõltub lapse suhtumisest täiskasvanute ja eakaaslastega. Varases lapsepõlves on iseloomulikud ergud emotsionaalsed reaktsioonid. Emotsioonid on seotud lapse soovidega. Vanuses 1 aastast kuni 3-aastani lapse soovid kiiresti muutuvad ja tema ei saa neid kontrollida. Laps ei saa ka valida midagi üht. Kõik soovid omavad ühesugust jõudu. Suheldes teiste lastega varase vanuse laps alati lähtub iseenda soovidest, ei arvesta teiste soove. See on egotsentrismi väljendus. Väike laps ei oska veel läbi tunnetada. Varase vanuse last saab kergesti eemale kiiskuda, kui tema on halvas tujus, on piisavalt,
- sooritada tegevusi, mida üksi teha ei saa või saab ainult piiratult (mäng) - realiseerida käitumisnorme ja moraalinorme, kui puudu otsene autoriteetne reguleerimine. Ilmnevad iseärasused, mis suhtlemisel laps-täiskasvanu ei avaldu, või avalduvad tagasihoidlikult: - vaidlemine - oma tahte peale surumine - petmine, rahustamine, fantaseerimine - tegevuse suunamine - tegevuse kontrollimine - hindamine võrdlemise kaudu - esinevad emotsionaalsed reaktsioonid 9 korda sagedamini kui täiskasvanuga Laste puhul on ülekaalus initsatiivsed aktid, millele saadakse vähe vastuseid ja seetõttu suhe katkeb. Laste tegevus on vähe kopeeritud. Suhtlemise tüpoloogia Uuring on seotud 3-7 aastaste laste suhtlemisvajaduse rahuldamise viisiga/vormiga, mida autor nimetas kaaslastega suhtlemise tüüpideks ja kirjeldas neid kompleksidena. I kompleks vajadus ühise tegevuse järele
Indigolaste teemaga kokku puutunute kinnitusel tuleks koolisüsteemi sobivaks muutmiseks muuta kogu pedagoogika aluseid. Praeguste muudatuste puhul jääb maailmapilt täpselt samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon. Näide minevikust on 60ndate hipiliikumine
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriu...
töötaja eeskujulik käitumine vastuolulistes tingimustes Kliendi rahulolu Ostujärgne toetus Kaebav käitumine Margilojaalsus VÄSIMUS Väsimuse esinemise sagedus Väsimuse dimensionaalsus Füsioloogiline väsimus / füüsilise suutlikkuse alanemine Objektiivne väsimus / töö tulemuslikkuse alanemine Subjektiivne väsimus / väsimustunne Akuutne ja krooniline väsimus Taastumine Väsimuse avaldumine Objektiivsed füüsilised ilmingud Subjektiivsed füüsilised ilmingud Emotsionaalsed vaimsed ilmingud Käitumuslikud ilmingud Väsimusega seotud tegurid Individuaalsed tegurid Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised
Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
- Indiviidi seisukohalt on ühiste väärtuste ja käitumisnormide omandamine vajalik ühiskonnas toime tulemiseks: Füüsiline kaitsetus –inimesel on teiste toeta ja ühiskondliku tööjaotuseta keerulisem toime tulla ilmastikuga (peavari), toidu hankimisega. Sõltuvus psüühilise toe järele –inimene, kui sotsiaalne olevus, vajab teise inimese lähedust. Oluline on kuhugi gruppi kuulumine ja enese selle kaudu identifitseerimine. Emotsionaalsed vajadused (kindlustunne, heakskiit) –inimesel on vaja tunnustust oma tegevusele. Ühiskonna seisukohalt on ühised väärtused ja käitumisnormid vajalikudreeglipärase käitumise alalhoidmiseks, ühiskonnakorra ja suhete taastootmiseks. Üldtunnustatud korrast hälbimise tabuks pidamine sunnib korrale alluma. - Indiviidide ühiskonnana toimimise aluseks on ühtsustunnet loovad tegurid:
Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: intensiivsuskomponenti, kestvust ja valentsi. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund sõltub järgmistest teguritest: kordus, klassikaline tingitud seoste kujunemine, huumor(parim meelelehutus, inim ostab seda, levib), hirmualpellatsioon, tunnetusprotsesside vahendusel saadud tebe mõju. INKONGRUENTSUS (incongruity) – ühtimatus, ebasidusus, kontekstiga kokkusobimatus. Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute: on seotud seksuaalsfääriga, suhtlemisrõõmuga, kujuteldavate puuteaistingutega, maitse- või haistmiselamustega. Imago/ imidž-kuvand(tugev-nõrk)emotsionaalne ostuargument. Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Maine-reputatsioon(kõrge-madal, hea-halb), ratsionaalne ostuargument,
hiilides ning arenevad esialgu peaaegu alati ilma vaevusteta. Kui lihate areng ei jõua järele pikkuse jne. 12. Liikumismängud mõjutavad ka laste esteetilist kasvatust. Sellele aitavad kaasa mängud muusika kasvule, muutub lülisammas ebastabiilseks. Häiritud on nii kehatunnetus kui keha valitsemine, millest saatel. Need on emotsionaalsed, aitavad arendada liigutuste ilu ja rütmitunnet.Näiteks: Mängujuht, tingituna võivad kergesti areneda rühivead.# Rühihäiretest põhjustatud muutusi tugi – vastavalt mängu sisule, hindab mängijate asendite ilu;13. Erinevate ainevaldkondade lõimimine on liikumisaparaadis saab aga edukalt mõjutada spetsiaalsete kehaliste harjutuste abil ja ainult varajases liikumisõpetuses väga tavapärane
Toote ümberpositsioneerimiseks nimetatakse toote koha nihutamist ideaaltootele lähemale. Selle käigus sõnastatakse brändi väärtused ümber ja sageli toode ka diferentseeritakse. 6 Positsioneerimise aluseks on toode, kuid samas ei tehta tootega midagi, vaid positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Positsioneerimisega eristatakse brändi unikaalsed väärtused: emotsionaalsed väärtused (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus – uudsus, ajalugu jne); funktsionaalsed väärtused (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega - kvaliteet, hind, vastupidavus jne). Positsioneerimisel peab arvestama pakkumise eristamise võimalustega. Selleks on mitmesuguseid võimalusi. Positsioneerimisel kasutatakse tavaliselt viit muutujat, millel on oma varieerumise võimalused. Need viis muutujat ja iga muutuja eristamise võimalused on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
