jõududega. Peenelt tunnetab loodust, kunsti. Oskab meelde jätta ning reprodutseerida kord läbielatuid emotsioone. Nii Aivazovski maalis oma meremaastike toas tumepunaste seintega mis väljusid merest vastaspoolele. Hindab elu kõikides variantides. Armastab mõnusid ja oskab neid teistele pakkuda. Kunstnik armastuses. Väga arvestab teiste inimeste mugavustega, tähelepanelik ja hoolitsev. Väga kiired teadvustatud emotsionaalsed reaktsioonid on suunatud ümbritsevate emotsioonide tundmaõppimisele ja muutmisele. See on paljude naljade põhjus millest, kui nad on tehtud ebasobival ajal, ta kiiresti loobub. Toimub pidev emotsionaalne looming, kõige toimekindlate variantide otsing millised aktiviseerivad partnerit. Erilise agarusega kontrollib oma lähedaste meeleolusid. Ei meeldi skandaalitseda, öelda "ei", katkestada ebasoovituid tutvusi, - seepärast kardab neid kes võivad "külge liimuda". Talle on
ajaks. Millest sellised erinevused tulenevad? Üsna tavatu oletus Väga mitmed faktid viitavad sellele, et keskkonna, kultuuri ja elukogemuste mõju põhilistele isiksuse seadumustele on suhteliselt väike! Isiksuse seadumused on inimese bioloogilised omadused, mis elu jooksul vähesel määral muutuvad ja keskkonna mõjude suhtes. Isiksuse mudel Elulugu Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Neurootilisus Iseloomulikud Ekstravertsus kohastumused Avatus
pahatahtlikkus, oma nina toppimine võõrastesse asjadesse või siis ignoreeritakse neid väitega "Ära muretse, kõik on OK". Välises käitumises ilmneb süvenev emotsionaalne tuimus, osavõtmatus varem oluliste inimeste ja tegevuste suhtes, samuti varasemast tunduvalt märgatavam meeleolu kõikuvus koos pahuruse ja vihapursetega, mis võivad muutuda agressiivsuseks. Võib ilmneda ümbritsejate jaoks absurdsena tunduv valetamine, milles selline noor võib olla väga osav. Endised emotsionaalsed suhted kaotavad järk-järgult oma tähtsuse, asendudes uute suhetega, mis seisnevad koos "peo pidamises" ja mõnuainetega seotud käikudes, ostus - müügis - vahetuses - võlgades jne. Välimus muutub järjest hooletumaks, välisilme särav-eufoorilisest või õnnis- äraolevast kuni halli, haige näo, nõrkuse ja värisevate käteni. Probleemi teadvustamine toimub reeglina siis, kui ilmnevad füüsilise sõltuvuse nähud
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama...
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
Liivlased on valelikud paganad. Lollid. Baltisakslased on heaad. Kuidas ,,usk" maale tuleb? Kaupmehed (raha) - > nende varjus tulevad preestrid (jumalasõna) -> siis ehitajad (kodukindlus) -> ja siis sõjamehed (sõda). Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast nähtuvad suhted teiste maadega, seal on mainitud Saksamaad (kust toodi naisi), Itaaliat jne. Stiili poolest on ta palju liialdanud, emotsionaalsed ülepaisutused, metafoorid, iroonia. Russowi jaoks on patud liiderdamine, hooramine, priiskamine, kõlvatus, liigsöömine, liigjoomine, laisklemine ja logelemine. Samuti tuleb välja katoliku kiriku/usu vastasus. Kaks ajatasandit: olevik ja minevik. Russow ise pidas end tallinlaseks. Tema tekstide huvipunkt oli alamkiht e talupoeg. Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3
t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud
vastuväite, mis koostöös jõuavad koosväiteni (teesini) dualism seisukoht, et miski koosneb kahest mittetaandatavast elemendist. (kahene maailmapilt jms) empirism õpetus, mille kohaselt teadmised saadakse kogemuste kaudu emotiivne emotsioone väljendav. Filosoofiaalses kirjanduses kasutatav halvustav termin, tähistamaks väljendeid,mis pretendeerivad objektiivusele või erapooletusele, kuid on tegelikult emotsionaalsed. idealism tegelikkuse koosnemine millestki mittemateriaalsest, vaimsest. Intuitsioon teadmise vorm, mis ei vaja arutlust kosmoloogia universiumi, kosmose jms uurimine. küllaldase aluse printsiip (!) seisukoht, et iga kogemuslikus maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid materialism õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne. monism seisukoht, et kõik koosneb ühest algest
ema, kes laps ja kes isa. Seejärel arutletakse, mida ema hakkab tegema (näiteks läheb lapsega arsti juurde ja see järel poodi). Lapsed õpivad mängudes täitma erinevaid sotsiaalseid rolle ja vastavalt käituma. Laps samastab ennast mängitava rolliga emotsionaalselt ja esikohale tuleb ,,emotsionaalne mina" [6] Mängides tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemus alusel kujunevad mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neid on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast 6 Mäng ja lapse areng on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti [7]Mängides mitmeid rolle, õpivad lapsed tundma vastavate isikute tundeid ja vaatlevad maailma nende seisukohalt. Tabel 2. Lapse võimalikud tegevused grupimängus
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
ohjamisega,psühhopaatidel see sageli aga ei funktsioneeri.(Psühhopaate toodab...2009) Psühhopaatide ajukoor on kahjustunud , silmade kohalt, silma koobastes ja samuti oimusagara sisemises osas. Ajukahjustused on aga erinevad, see sõltub vägivallageenide mõjust, nagu MAO-A geen, mis on seotud sooga. MAO-A geeni sisaldub X- kromosoomis. Selle võib saada vaid emalt. See seletabki, miks on enamjaolt mehed psühhopaadid.(Fallon, 2009). Samuti ei mõjuta emotsionaalsed sõnad (surm,vähk) psühhopaatide limbilisi ajupiirkondi nii nagu tavalistel inimestel. (Ramsland, 2005). Psühhopaatide keelekasutus Teadlased on teinud kindlaks, et psühhopaatidest mõrtsukate keelepruuk on teistest eristatav. Jeff Hancocki sõnul langeb psühhopaadi sõnakasutus kokku tema loomuomadustega, milleks on isekus, emotsioonitus ning empaatiavõime puudumine. Tekstiuuringutest on välja tulnud, et psühhopaadid kasutavad rohkem selliseid sidesõnu nagu "sellepärast" (ingl
Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks.
seedehäired kiire väsimine ja pikaajaline väsimus ebaregulaarne hingamine ja õhupuudus migreen lihaspinge või kerged valud rinnas, kõhus, õlgades, lõuas, kaelas, rusikate kokkusurumine unehäired kõhuvalu südamepekslemine kaalutõus või langus soodumus allergiate tekkeks nõrkus rahutus ja kärsitus rasvumine suguelulised probleemid, näiteks impotentsus Stressi emotsionaalsed sümptomid ülemäärane kritiseerimisvajadus organiseerimatus intuitsiooni ja tundlikkuse langus otsustamisraskused mälu alanemine hiljutiste sündmuste suhtes inimestes pettumise tunne võimetus keskenduda ärrituvus ja kannatamatus, teiste vestluse katkestamine vigade sagenemine väljapääsmatuse tunne ravimitest abi otsimine Stressi käitumuslikud sümptomid
kindlaksmääratud etappide kaupa. Teisti öeldes võivad erinevad seksuaalset arengut iseloomustavad tunnused esineda erinevas vanuses laste puhul. Varasemaga võrreldes muutub murdeeas nii poiste kui ka tüdrukute eneserahuldamise iseloom ja sagedus. Eneserahuldamise eesmärgiks saab nauding ja orgasm. Paljud tüdrukud ja poisid alustavad eneserahuldamisega just murdeeas. Bioloogilised muutused ei ole ainukesed mis aset leiavad. Nimelt on teismeliseeas toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused sama olulised, eriti seetõttu, et need on seotud seksuaalsusega. Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui enne murdeiga suhtlevad lapsed pigem samasooliste eakaaslastega, siis nüüd hakkavad nad rohkem suhtlema ka vastassugupoolega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EMOTSIOONIDE MÕJU OTSUSTUSPROTSESSILE JUHTIMISES Analüüsiv referaat Juhtimine Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.........................................................................................
- EURES-e nõustamine. Lisaks veel võla- ja sõltuvusnõustamine. 15. Missugust infot pakub EURES-e nõustajad? Pakub tööpakkumiste, tööle asumise, töötamise tingimuste jm seotud infot EL ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide kohta. 16. Mis on outplacement? Koondamise või vallandamise korral organisatsioonipoolne tegevus lahkuva töötaja heaks, et lahkuja saaks firmast positiivselt välja juhatatud. 17. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid. AKSEPTEERIMINE Lepib olukorraga. On valmis tegutsema edasiliikumise huvides. Meenutab viimast töökohta positiivsetes värvides (helged momendid vms). Näeb tulevikus võimalusi enda jaoks. EEMALDUMINE Mul on ükskõik! Enesehaletsus. Kui teie mind ei taha, siis ei taha mina teid ka. Ma ei soovi mingit nõustamist. Ega midagi muud teilt. Eluisu on kadunud. Te võtate mult kõik, mis mulle tähtis.
haigestuda suureneb iga aastaga. Halva rühi tekkepõhjusteks võivad olla: · traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise; · vale harjumusliku istumise, seismise ja magamise asendid; · halvasti kohandatud töökoht, sundasendid · jalgade probleemid või valed jalanõud liiga kõrge kontsaga kingad · ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine · nägemishäired · emotsionaalsed probleemid · tööstress Sageli väljenduvad halva rühi taga mitmed eelnimetatud vaevused üheaegselt. Tänapäeval täheldatakse rühihäirete sagenemist järjest enam. Väga sagedased on eelkooliealistel lampjalgsus ja X-jalad. Koolipingist saame kaasa kühmus selja ja lühinägelikkuse. Vanemas eas annavad need tunda ning põhjustavad tõsiseid tervisehädasid. Halva rühi peamiseks põhjuseks
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Sageli ootamatu alguse ja lõpuga. Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: 1)dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud kliinilised tunnused 2)kehalise haiguse tunnuste puudumine, millega võiks sümptomit või sümptomeid seletada 3)tõendid, mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu. Dissotsiatiivne amneesia. Peamine iseärasus on mäluhäire. Tavaliselt seotud psühhotaumeerivate sündmustega. Enamasti osaline ja selektiivne. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired. Nõutus, distress, varieeruva astemega tähelepanuotsiv käitumine. Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest. Liiga tugevalt väljendunud, et saaks seletada tavalise unustamise või väsimusega. Dissotsiatiivne fuuga. Esinevad kõik dis.amneesiale iseloomulikud tunnused. Lisandub näiliselt sihipärane retk kodust või töökohast eemale, enese eest hoolitsemine säilib. Võib olla seotud uue identsuse omandamisega, tavaliselt mõneks päevaks
- Hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed - Sagedaseimad näited: o Tagakiusamise-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus-, kiivusluulu mõtted o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia - Juhtivaks on emotsionaalsed häired lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu
massimeedia, usuorganisatsiooni ja arstiabi osas. Meie vajaduste muutumine ning nende rahuldamise tase sõltub paljustki lähikondlastest- pereliikmeist, töökaaslastest, naabritest, sõpradest jne. Kooli stress Kooli stress väljendub selles, et lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine, tekib koolihirm, popi tegemine, õppimisele käegalöömine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab vähenema. Samuti kehva edasijõudmisega õpilastel on tihti stress. Samuti tekitab lastes stressi alaväärsuse ja kibestumise tunne. Ühtedel on küllaldaselt taskuraha, kuid teistel on napilt. Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid kiusatakse, teist tõrjutakse, mõnda pekstakse). Vanemais klassides annab tunda õpihuvi
tundeline portree. Selle märgi esindajad on äärmiselt intuitiivsed ja ülielava kujutusvõimega. Ülekoormuse ja vääritimõistmise korral võivad need iseloomujooned avalduda rahutuses ja liigses muretsemises. Sodiaagimärkide rühmad ja valitsevad planeedid Vähi tähtkuju all sündinud inimesed on naiselikud ja kardinaalsed. Vähki valitseb ürgelement vesi. Veemärgid on loomult tundlikud, intuitiivsed ja loomingulised, kuid samas emotsionaalsed ja pidevalt kaitsepositsioonil. Jõuliste isiksustega suhtlemisel on nad pigem ettevaatlikud, nende vead tulenevad harilikult liigsest emotsionaalsusest. Vähid on sageli juhtivad ja sõbralikud. Kõige paremini sobib kokku Kaljukitsega. Planeetide mõju Vähi valitsev planeet on Kuu, eksaltatsiooniliselt mõjutab Jupiter, vastasmärk on Saturn, langus märk on Marss. Nii et, kui valitseb Kuu planeet siis on Vähil kõige parem aeg oma suuri otsusi teha,
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
skisofreenia diagnoosi. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid
reklaamide või arvamusliidrite hinnangute ajel. Toidukaupade erinevates tootegruppides on tarbija jaoks kõige tähtsam omadus maitse. Olenevalt tootegrupist ja tarbijasegmendist peetakse täpsemalt oluliseks kas toote pehmet, mahedat, puhast või tugevat maitset. Mida enam on tarbijateadvus mingis valdkonnas brändistunud, seda vähem mängivad rolli toote füüsilised ja objektiivsed parameetrid ning tõusevad esile emotsionaalsed parameetrid, mis määravadki suures osas selle, kuidas tajutakse toote füüsilisi omadusi (maitset). [http://www.emor.ee] Joonis 2 Allikas: Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/sotsiaalelu/sissetulek/kulutused/toidukaupade keskm.kogus ja hind Joonisel 2 on töö koostaja välja toonud TOP-10sse (töö koostaja arvates enim ostetud toidukaubad) kuuluvad toidukaupade kulutusete muutused aastatel 1997, 1999, 2001 ja
1919 d see M.Under, looming tuleneb II" ja ,,Siuru III" olgu me Semper, inimese sisemistest ainus Tuglas, vajadustest. tõukejõud. Adson, Looming väljendab Visnapuu. inimesi tundeid ja elamusi. Olid emotsionaalsed. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Kritiseerisid teiste tööd, kuid ise kriitikat ei kannatanud. Avalikud esinemised ja
4. grupis valitseb ühine liikmeksoleku ehk meie- tunne. 17.Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Vastus: Charles Horton Cooley (1864-1919) -esmased ja teisesed ehk primaarsed ja sekundaarsed grupid. Esmased grupid. Väikesed grupid. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne, eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Teisesed grupid. Suuremad grupid. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Formaalsed suhted. Kõigil liikmetel on mingi ühishuvi, kuid kontaktid grupi liikmete vahel suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18.Kogukond ja ühiskond (Tönnies) Vastus: Ferdinand Tönnies(1853- 1936) kogukond ja ühiskond. Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud, tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Valitsevad esmasele grupile omased suhted. Neid
Motiivit selittävät ihmisten valintoja (miksi ostaa merkkitakin eikä kierrätysvillapaitaa) Motiivid selgitavad inimeste valikuid (miks osta märgipintsak ja mitte kasutatud villasärk) Ostomotiivit voivat olla järkiperäisiä (halpa hinta, moottotin tehokkuud, auton turvallisuus) tai tunneperäisiä (muodikkuu, naisellisuus, urheilullisuus) Ostumotiivid võivad olla ratsionaalsed (odav hind, mootori tõhusus, auto turvalisus) või emotsionaalsed (mudel, naiselikkus, sportlikkus) Asenne on ihmisen tapa suhtautua toisiin ihmisiin, tuotteisiin, yrityksiin ja eri asioihin Suhtumine on inimese viis suhtuda teistesse inimestesse, toodetesse, ettevõttesse ja eriküsimustesse Asenteiden syntymiseen vaikuttaa tieto, kokemukset ja ympäristö Suhtumise teket mõjutab info, kogemused ja keskkond Uutuuksien omaksuminen Uuenduste omaksvõtt
b) Sõnad, mis on keeles kasutusel kui isiksuseomadused. Lisaks emotsioonide puudumist või varjamist iseloomustavatele omadustele (nt tõsidus, kinnisus, tuimus), jagunevad ülejäänud omadused positiivseteks (nt lõbusus, kergus, headus, leebus) ja negatiivseteks (nt laiskus, kurjus, tigedus, rumalus). c) Emotsioonidega seotud sõnavara. Siin osutatakse mõistetele, mis ilmnevad rahva teadvuses kui emotsionaalsed väljendid. Nt tegevused: reisimine, jalutamine, lugemine, tantsimine, naermine ja asjad: lilled, päike, meri, uni, usk jne. Järeldub, nagu poleks eestlaste emotsioonisõnavaras konkreetsed emotsioonisõnad, vaid emotsioonimõisted. Selgus, et keelendite rohkuses viitas samale emotsioonile palju mitmesuguseid erineva morfoloogilise komplekssusega ja eriliigilisi väljendeid, milles kordus teatav ühisosa
üha suuremat territooriumi. Mida rohkem on meil ladusid seda suuremad on tõenäoliselt varudega seotud kulud. Siiski viimastel aastatel on see tendents muutunud klientide jaoks on tähtis, et tellimused täidetakse võimalikult kiiresti. Kuna transpordikulud järjest kasvavad, siis on otstarbekas suurendada jaotuskeskuste arvu. 4. Mis on väärtus? Väärtus on summa, mida klient on nõus toote ja/või teenuse eest maksma. Väärtus = toote füüsilised ja emotsionaalsed omadused / raha+aeg+JP(füüs.+em.) 5. Mis on lisandväärtus? Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisandväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus
sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Negatiivne stress on seisund, milles meile esitatavad nõudmised ja meie toimetuleku võime ei ole tasakaalus. (O'Hanlon 1998) AJALUGU Antoine de Sa...
Lugemishäirete põhjustajana on toodud esile nii pärilikke kui ka keskkonnategureid. Kuigi kaksikute uuringute tulemused osutavad tugevale geneetilisele mõjule, on düsleksia siiski hulgiteguriline häire, mida mõjutavad nii geenid kui ka keskkond. (Pruulman, 2010) Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega Lugemisraskus on kompleksne nähtus. Sageli käivad sellega koos ka kirjutamis- ning arvutamisraskus, võivad kaasneda ka emotsionaalsed ja käitumishäired, tähelepanu- ja aktiivsushäire, motoorika- ning koordinatsiooniraskused. On selge, et mida rohkem häireid või raskusi lapsel on, seda keerulisem on tal õppimisega toime tulla ning eluga hakkama saada. (Lukanenok, 2008) Enamasti ei taba lugemisraskus last ootamatult. Üks kindlamaid lugemisoskuse ennustajaid on suulise kõne tase varases eas. Eakohase kõnearenguga lapsed omandavad kirjaoskuse enamasti raskusteta
....................................................10-11 Kokkuvõte..............................................................................................12 2 Sissejuhatus Referaat käsitleb noorukiiga ja sellega kaasnevaid muutusi. Noorukiiga on periood, mis juhatab sisse täiskasvanuea. Referaadist leiab vastuse küsimusele: millised füüsilised, vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks
mitte selle põhjustega). Kui konflikti osapooled tegelevad vaid vastastikku viha välja valamisega, siis on selge, et konstruktiivsusest on asi kaugel. Viimasele aitab kaasa kui vaadata pigem tulevikku (kuidas võiks teisiti teha) selle asemel, et minevikust süüdlast otsida. Kuidas konflikti lahendada? Konflikti lahendamiseks vajalikud oskused: Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus Emotsionaalsed oskused: Visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Ikka on hetki kus Sinu ideed, vajadused või eesmärgid ei sobi kokku Sind ümbritsevate inimestega. Inimestel on kalduvus selliseid negatiivseid tundeid vältida või teha nägu nagu poleks neid olemas justkui lootes, et kõik laheneb iseenesest
Jaotuskanal on institutsioonide süsteem, mille kaudu toimub kaupade ja teenuste füüsiline liikumine tootjalt tarbijale. Jaotuskanal võib olla lühike või pikk. Pika puhul kasutatakse mitmeid vahendajaid. Lühikese kanali puhul kasutatakse ühte vahendajat või ei kasutata üldse vahendajaid. 20. Kuidas mõjutavad vajadused ja motivatsioon tarbija ostukäitumist? Ratsionaalsed vajadused (hind, töökindlus, toitvus) Emotsionaalsed vajadused (ilu, köitvus, maine, seksikus) Freudi teooria järgi pärinevad motiivid alateadvusest, inimese käitumine kujuneb isiksuse 3 osa koostöös: Id – primitiivne osa, sümboliseerib kirge ja iha Ego – reaalse maailmaga kontaktis olev osa, sümboliseerib tervet mõistust ja ohjab Id-i poolt ärgitatud ihasid, saades reeglid superegolt Superego – arusaamine heas ja halvast, õigest ja väärast
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon: Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi ning on oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 2 Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest.
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .........................................................
Indiviid bioloogiline tähendus ISIKSUS on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. ·Isiksuse kujunemise protsessi sotsialiseerumist mõjutavad: kultuur, grupid ja kogemused ·Mõjutegurid: Sots.demograafilised Pädevus ja asjatundlikkus Psühholoogilise ja bioloogilised tegurid 20. Grupi tunnused Vastastikune sõltuvus: igaühe igasugune tegevus mõjutab teisi Sotsiaalne orienteeritus: normid, rollid, staatus, võim ja emotsionaalsed suhted Interaktsioon: liikmed suhtlevad omavahel ja mõjutavad üksteist suhtluse käigus Kohesiivsus (seotus, ühtekuuluvus): liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku 21. Grupi omadused Grupikliima Kui lähedased, sõbralikud või vabad peaksid olema omavahelised suhted? · Osalus Millist osalust oodatakse? Milline peab olema suhete kvaliteet ja sagedus? · Eesmärk Mil määral peab grupp omama ühist arusaamist eesmärkidest? Kuivõrd pühendunud peavad liikmed olema
pöördeliste teaduslike saavutusteni.Puudus: haavatavus lühiajalise orientatsiooniga tegevustes. 4. Protsess-kultuur:vähese või puuduva tagasisidega ja madala riskiga. Keskendutakse protsessile ja sellele, kuidas midagi tehakse.Omane pankadele, riigiasutustele jne.Pikad koosolekud. Eelis: korrastatus,Puudus:administratiivsus, mis võõrandub eesmärkidest. Ettevõttekultuur ning oivikud Petersi ja Watermani käsitluses: Idee: inimeste väärtused ja emotsionaalsed käitumisajendid etendavad org.toimimisel sama suurt või isegi suuremat rolli kui ratsionaalsed org ülesehituse põhimõtted, mis sageli jätavad loomingulisuse tagaplaanile. Paljud org-d on loodud minevikuprobleemide lahendamiseks ning tulevikunägemus kaob lõpututesse pikaajalise planeerimise tegevustesse. McKinsey 7-S-raammudel(idee, et inimesed ja nende tõekspidamised kuj.org. toimimiseks vajalikud tegurid) Märksõnad:
Ettevõtlus. Äriga alustamine. Tähtsad on ostjad- hõlbus juurdepääs ning võimalus kaupa osta. Suurte rahvusvaheliste ettevõtetega sõltub poliitilisest olukorrast ja seadusandluse arengust. Turismiärid sõltuvad vaatamisväärtustest. Tervise-ja puhkuseärid linnast eemale, vee äärde, head transporditingimused jm. Frantsiis- kaubamärgid, nimi ja sümboolika. Selle alusel tegutseb mitmeid kette(hotelliketid, toitlustusketid, bensiinijaamas jne). Nt on Hiltoni hotelliketis tuhandeid hotelle maailmas, aga see ei tähenda, et needk õik temale kuuluks. Frantsiis annab ka õiguse midagi teha, tooa või teenindada. Nt Coca-cola, mis samastub karastusjookide tootmisega. Coca-cola varustab finantsiisivõtjaid kontsentreeritud siirupiga. Riskid: Tururisk- järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine või äralangemine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed tooted/ teenused, odavamad h...
Töötajate arendamine. igapäevane tegevus kindlates piirides. Piiride vähendamine ja uuendused. Motiveeri- Ametlik võim, sanktsioonid ja hüviti- Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väär- mine sed töötajate suunamisel. Kontrollil tuste ja käitumise muutmine ja ümber- põhinev töösoorituse parandamine. kujundamine. Järgijate võimustamine. Isiksuse- Emotsionaalne distants, eksperdiks Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja omadused olemine. Rääkimine ja kuulekus. hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine. ja oskused Organisatsiooni mõistmine. Terviklikkus, teisitimõtlemine ja mina- mõistmine. Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabili- Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse seerimine. Organisatsiooni stabiilsuse tekitamine. Radikaalsete muutuste tagamine
atsetüülkoliin) Duodeenumi täitumisel sümpaatilise NS aktiivsus tõuseb ja parasümpaatilise NS aktiivsus väheneb mao tühjenemine aeglustub Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP, madal pH peensooles, peptiidid ja rasv peensooles pidurdavad motoorikat 10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine Muud ärritid sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid, Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred. Peensool - keemiline seede ja imendumine Seedenõred: Sapp Pankrease nõre 12. Pankreasenõre koostis ja sekretsiooni regulatsioon. Pankreasenõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre
Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad. Kõik need inimesed tulid doktori vastuvõtule teadmisega, et kui füüsiline viga eemaldada, saab nende elu korda. Kuid inimesed, keda ta opereeris, reageerisid operatsioonile erinevalt. Paljud neist nõudsid peale esmast operatsiooni uut lõikust, sest neile tundus, et midagi ei ole muutunud samas kui mõned patsiendid said oma emotsionaalsed haavad parandatud isegi ilma lõikuseta. miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teise jaoks ei muutnud lõikus midagi. Minapilt kontrollib täpselt seda, mida ma saan ja ei saa teha. Kui ma näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana ... siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään. Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end
mängu tekkimine ja täiustamine avaldab mõju emotsioonide tekkele ja arenemisele, kujunenud emotsioonid omakorda mõjutavad mõnede mängude arengut. Need seaduspärasused ilmnevad erinevalt, sõltudes sealjuures lapse vanusest ja mängulise tegevuse arengutasemest. Emotsionaalne käitumine mängus: · Lapse emotsionaalne suhtumine mängu tervikuna · Emotsioonide areng, mis seotud rolli- ja nukumängude mängimisega · Emotsionaalsed suhtumised, mis tekivad mängukaaslastega koos mängides Lapse emotsionaalse suhtumise järgi mängu võib eristada emotsionaalselt aktiivseid ja passiivseid lapsi. Emotsionaalselt aktiivsetel lastel on eredalt väljendunud huvi mängu mänguasjade vastu. Mängu saadab naer, vaimustus, imestus ning sageli ka kõne. Niisuguste mänguliste toimingute foonil tekivad mängijatel tõelised mänguepisoodid, mida saadavad eredad emotsionaalsed väljendused ja kõne. Lapse emotsionaalse
teatatakse sõpradele ja vastatakse väljaspoolt sekkujatele. 4) Kalmu ehtimise faas - keskenduvad kunagised partnerid lahkuminekust ülesaamisele. 12 Hoiakud Hoiakute definitsioonid: 1) Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein, Ajzen). 2) Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krechi, Crutchfieldi, Ballachey). 3) Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekuseisundeist sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks (Osgood, Suci, Tannenbaum). Hoiakute omadused (Fishbein, Ajzen): 1) Nad on õpitud. 2) Nad on järelkindlad. 3) Nad on seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega.
(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed ja käitumishäired, sõltuvushäired Haigused ja häired on individuaalsus, erivajadus (sh sõltuvus). Vaimupuue *intellektuaalne mahajäämus + 2 kaasnevat toimetulekupiirangut (suhtlus, enese eest hoolitsemine, sots oskused, enesejuhtimine, ohutuse tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus) *kerge (mild) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34 *sügav (profound) IQ alla 20
Siiski ollakse seisukohal, et arvutiga kestvalt töötajatel on "luu-lihsedikomfordi" kaebused sagedasemad, kui kontrollgrupina vaadeldud kontoritöötajatel. Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihaste korduvate koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on: · istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur; · ebasobiv iste; · emotsionaalsed koormused; · kestev töö klaviatuuriga. Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised. Selliste haiguste hulgas võib olla vastava kehapiirkonna tendovaginiit, epikondüliit, tendosünoviit, stenoseeruv ligamentiit jm. Staatiline isteasend kutusb esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige töörežiim võib põhjustada rühihäireid. Üldunnustatud on järeldused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
