x Teisest küljest, võib otsustada, et muudetakse segmendi ideaalpunkti, ning seda püütakse lähemale tuua brändi tajutud positsioonile. See on kindlasti raskem lähenemine. x Kolmandaks võib lansseerida hoopiski uue brändi või ümberpositsioneerida olemasoleva brändi, et saada parem sobivud ideaalpunktiga, mis iseloomustab tarbija täitmata vajadusi. 14) Brändi hüvis/hüved. Brändi funktsionaalsed hüved. Brändi emotsionaalsed hüved. Tarbijad ei osta brändi tunnuseid vaid hüvesid e kasusid. Hüvede/väärtuste kujundamine: x Kesksed väärtused (central values). Margitoote seisukohalt peegeldavad need väärtused seda, mida tarbija ja bränd jagavad fundamentaalsel tasemel filosoofilisel, moraalsel, käitumuslikul tasemel. Tarbija seisukohalt püstitatakse küsimus millist elu tarbija tahab elada (edukat, täiuslikku, stabiilset, jõudsat)?
implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab
Vaimsed tööd nagu teadus, majandus, ärikorraldus, on stressirohkemad. · Perestress Perestress on kindlasti üks keerulisemaid stressi vorme. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad - mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada (abielu, lahutus, perekonnaliikmete surm, lapse sünd). · Koolistress Peamisteks teguriteks on õppimisega seonduvad emotsionaalsed pinged (kehv seis mõnes aines, eesolev tähtis kontrolltöö jne.), alaväärsuskompleks (tuntakse, et ollakse teistest kehvem), koolivägivald ning kooli vahetus/lõpetamine/astumine. 5 · Muudatused Muudatused võib jagada kaheks: isiklikud ja ühiskondlikud. Ühiskondlikud mõjutavad teatud inimeste gruppi, isiklikud seevastu ainult ühte persooni.
-vastab sageli küsimustele mõtlematult, enne kui need on esitatud -raske ära oodata oma järjekorda, millal tema poole pöördutakse katkestab sageli kaaslasi või on nende suhtes pealetükkiv 4 3.Raskused nõudmiste järgimisega. Lastel on raske töötada mingi kindla eesmärgi nimel. Võimetus pikemat aega millegi kallal töötada viib sageli tegevuse katkemiseni. 4. Üliärrituvus. Enamik tähelepanu puudulikkusega lastest on väga emotsionaalsed ja üliaktiivsed. Nad ei suuda kontrollida oma keha liigutusi. Eriti märgatav on see olukorras, kus on vaja teatud aega rahulikult istuda. -liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes -olukordades, kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt -sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes kohtades liigselt ringi -sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegelemisel -on pidevalt ,,kuskile minemas" -räägib sageli üleliia.
stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 8. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11
Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupidi - vahest on kõik liiga kerge ja tund on sellepärast igav? Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10-11 tunnini! Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines. Vanemais klassides annab tunda õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused on viimaseil aastail kiiresti muutunud. Juba põhikooli lõpuklassidest peale tekitab pinget vanemate surve: haridust
surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt. Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga
On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annan ülevaate Võgotski, Bronfenbrenneri ja Piaget`i mängu arengu teooriatest. LEV VÕGOTSKI Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158). Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu
tihti öeldud vestluses osalejate arvamusest hoolimata. Selle sõnumi eesmärk on panna kasutajad reageerima, tihti sõnumi autor ei ole taktitundeline. Tulemusena unustavad vestluses osalejad jutu teema ja hakkavad riidlema omavahel. Fleimist räägime, kui sõnumite autor hakkab riidlema, rääkides teiste puududest, diskrimineerib soo, usu või millegi muu põhjal, kui autori sõnumid on liiga emotsionaalsed (tihti negatiivsed) ja provotseerivad skandaali. · Fluud (ingl. k. ,,flood", uputus) suured mahukad sõnumid foorumites või ajaveebis, mis kasutadav palju ruumi, kuid ei sisalda mingit mõtet (infot). Sellised sõnumid koosnevad hüüdnimedest, smailidest, tsitaatidest, slängist, abreviatuuridest jne. Tehniline fluud on häkkerite rünnak. Tegelikult see on suur kogus päringud, mille eesmärk on rikkuda süsteemi tööd. · Spämm (släng ingl. k
meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. Tüpoloogiline o Keelte liigitus struktuuri järgi: o analüütilised ehk isoleerivad keeled o aglutineerivad ehk afiksaalkeeled o flektiivsed ehk fusioonikeeled o polüsünteetilised keeled Keelte päritolu teooriad o "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised (sarnased erinevate häältega) o "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused o "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused (tegevustele abiks) o "la-la" teooria: kõne algus on laul o keele zestilise päritolu teooria Keele kontaktid o Keelekontakti koht: kakskeelne inimene o Substraat on kontaktis olnud keel, millel jäi teise keele mõju. o Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva
• ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. Moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste
Niisugune lisa tähelepanu võib näidata õpilasele, kui tähtis on minu jaoks tema edukus aine õppimises ja ta võib minu abile loota. Samuti ma määraks, kui palju peab olema tehtud tunni lõpuks. Kui ülesandeid ei ole tehtud laiskuse pärast, siis see peegeldub hinnas. 4 12. Liiga emotsionaalne õpetaja Ma püüaks juba algusest jaotada tööd ja isikelu, et emotsionaalsed probleemid töölt ei piinaks mind kodus. Nii ma võiks järgmisel päeval uut hinnangut anda olukorrale ilma liiga emotsionaalseks muutumiseta. Kui tunni ajal stress on liiga suur, siis, kui on võimalik, väljuks ruumist ja teeks rahustavaid hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13
justkui unisena langetatud, kulmud kõrgele tõstetud, laubal horisontaalsed kortsud. Veel arvatakse üheks tähtsamaks emotsiooniks Armastust, mis pole paasemotsioon. Armastuse korral tunneme erutust, heaolutunnet, veri hakkab kehas kiiremini liikuma, tekivad õrnad tunded. Selle perekonda kuuluvad tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine.5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad Subjekti vajaduste rahuldamise käigus jagunevad emotsionaalsed nähtused kaheks põhirühmaks. Ühe rühma moodustavad elamused, mis annavad värvingu vajaduste objektidele. Teise emotsionaalsete elamuste rühma moodustavad need elamused mis tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ja armukadedus. Need on universaalsed nagu põhiemotsioonidki, kuid need on kultuuriliselt suurema erinevusega. Nende tekkimine ja kadumine võtab kauem aega kui paasemotsioonidel. 5
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine....................................................6 Tabel 1......................................................................................................................... 6 Tabel 2........................
mõte?" Vähehaaval jõuab normaalne nooruk välja selgema pildini iseendast (Mangs ja Martell 2000). Minaareng on selles faasis keerulisem ja variatsioonirikkam. "Huvid, võimed, osavus ja talent pannakse proovile ja need arenevad". "Nooruki ülitundlikkus ja egotsentrilisus, isoleerumine ja üksindus püüavad leida vaheala, kus rikkalik fantaasia ja unistused annavad võimaluse toime tulla raske tegelikkusega" (Mangs ja Martell 2000). Inimesel tekib selgem pilt iseendast, tugevad on emotsionaalsed seisundid näiteks lein ja armumised. Hakkatakse töötlema suhteid vanematega ja ka ümbritseva keskkonnaga. Selles eas on raskusteks mõtlemisvõime blokeerumine, häiritud teadlikkus, passiivsus, popitegemine, ükskõiksus ja kontsentratsiooniraskused (Jaanisk 2013/2014). 8 5. HILISTEISMEIGA Hilisteismeiga on vanuses 16-25 aastat. "Nooruk püüdleb tasakaalu poole ning kuidas see tal
teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 9. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 10. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus)
Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5
Neitsi Maarjale on kunstnik seadnud lipu. Monumentaalselt mõjub kompositsioonis sammasarhitektuuri sissetoomine. 7 Maarja taevaminek Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on
ja pidulikuma õhkkonnaga harjumiseks. See vastuvõtt ei nõua suuri kulutusi, kuid peaks siiski olema hoolikalt ettevalmistatud ja läbi mõeldud. Kindlasti tuleks lastele leida sobiv ja kõiki 7 huvitav ajaviide, et koosviibimine ei kujuneks ainult lauas istumiseks. Ajaviiteks ei sobi väga lärmakad ja emotsionaalsed mängud. Mängutuba peaks asuma eraldi, et mängimisega sageli kaasnev lärm täiskasvanute suhtlemist ei segaks ning õhtu (lõuna) ei kujuneks lõputuks laste korralekutsumiseks. Õhtusöök Õhtusöök korraldatakse tavaliselt pärast kella 21.00. Vormilt on õhtusöök sarnane lõunasöögiga, kuid hilise aja tõttu pidulikum kui lõunasöök ja enamasti ka rangemat ja pidulikumat riietust nõudev. Ärilõunad ja õhtusöögid
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine
i. Stiimul (välised tunnused, füüsilisne atraktiivsus ja käitumine) ii. Väärtus (väärtused, hoiakud, suhtumised) iii. Roll (sobivus erinevatesse rollidesse: abikaasa, lapsevanem..) d. Eelkooselu düaadi mudel (lewis, 1973)-vastastikune Perekonnaelu ökoloogia ja eetika i. Sarnasuse tajumine (demograafilised tunnused, väärtused..) ii. Paari vaimne side (poitiivsed emotsionaalsed ja käitumuslikud reaktsioonid) iii. Eneseavamien (personaalsed kogemused ja sündmused) iv. Partneri rollivõtmine (võime näha partneri perspektiivi ja rõhutada tema rolli suhtes) v. Vastastikune rollide sobimine (rollide sarnasused ja vastastikune täiendamine ) vi. Düaadi kristalliseerumine paari identiteet, pühendunud Suhted:areng a
14 Hoiakud Mari Sats (2004) kirjutab oma magistritöös ,,Tolerantsus Eestis", et hoiakutel väidetakse olevat 3 mõõdet, mis annavad oma panuse tervikusse: tunnetuslik mõõde seotud uskumuste ja ideedega, millised on inimese hoiakud objekti suhtes; afektiivne mõõde seotud sellega, mida inimene tunneb hoiaku objekti suhtes (emotsioonid või emotsionaalsed reaktsioonid); tungide ehk käitumismõõde seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes. Samas viitab Sats (2004) Krechi, Crutchfieldi ja Ballachey antud definitsioonile hoiakute kohta, mille järgi on hoiakud kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete subjektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad. Satsi (2004) arvates tuleks vahet teha eelarvamusel ja hoiakul
Fakte kirjeldades väldi süüdistusi. · Ära muuda teemat. Vaidluse käigus võib tekkida ahvatlus teemat muuta või minevikus sobrada. Talitse end ning piirdu ühe probleemiga. · Tee ettepanek muutuseks. Tee seda konkreetselt ja otsekoheselt. · Kirjelda muudatuse positiivseid tagajärgi. Kirjelda, millised on sinu soovitud muudatuse praktilised, emotsionaalsed või majanduslikud tagajärjed. Räägi ka sellest, mida tunned ja teed juhul, kui muudatust ei tehta. Hoidu tühjadest ähvardustest või liialdatult karmidest meetmetest. · Väldi pingete tõusmist. Selleks jälgi partneri mitteverbaalset käitumist, hinga sügavalt ja vajadusel võta aeg maha. · Lõpeta vestlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusaja määramisega (McKay jt 1999:146-148; Bolton 2002:281-301). 1.1
mida ootame teistelt. ·Enda kohta tehtud ennustuste täitumine Sherman, 1980) ( ·Piirangud ootuste täitumisele, nt väga selge Minakäsitus Hoiakud ·Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein & Ajzen, 1975) ·Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krech et al, 1962) ·Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest eelsoodumustest sellega, et on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks Hoiakud ja käitumine ·Hoiakute ja käitumise koosk õla kas hoiakud m õjutavad käitumist? (LaPière, 1934)
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti ...
looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete maiste rõõmude ja ihade poole 17. mai 1917 - registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G Gailit - Ge U Under - Printsess S- Semper T Tuglas - Felix A Adson - Paaz V - Visnapuu - Vürst · Siuru luuletajad on emotsionaalsed · Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat · Pilkav suhtumine tõusikutesse · Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid · Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda · Esimene suurem ettevõtmine oli album, mis tuli välja 1917 võeti väga hästi vastu · Korraldasid luuleõhtuid, millega teenisid iga õhtu kuni 300 rubla · Siuru teine ja kolmas album, ei tekitanud enam põnevust ning märkavatult sai Siuru
Graafika, visuaalid, audio, värvid, video, 3D jne. Internetis tarbijate interaktiivsuse positiivset taju mõjutabki kodulehe atmosfäär. 5 Psühholoogia väidab, et inimeste esmane reaktsioon, mis tahes keskkonda on afektiivne ehk üliemotsionaalne. Paljud uuringud väidavad, et virtuaalne atmosfäär on sarnane füüsilisele jaemüügikeskkonnale, kus emotsionaalsed kaalutlused on olulised tegurid, mis mõjutavad Internetis ostleja ostukavatsust. Internetis tarbija emotsionaalset seisundit mõjutab positiivselt virtuaalne atmosfäär. Kui analüüsida Internetis ostlemise olukorra tegureid siis üks olulisemaid eeliseid Internetis tarbimisel on mugavus ja aja säästmine ostlemisel eriti, kui ollakse ajaliselt survestatud. Väheneb ka toote/hinna jms otsingu kulu. Mugavus mõjutabki peamiselt elekroonse ostukeskkonna tarbijarahulolu
katsub, maitseb neid). 5.2. 3 aastased laps Kolmandal eluaastal on suurimad muudatused lapse identiteedi arengu ja eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. · Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi. 8 · Loeb peast või korda järele 1-2 salmilisi luuletusi. · Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme · Areneb oskus hääldada pikemaid sõnu
konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel. Konkurentsieelised võivad olla toote või teenuse paremad ratsionaalsed omadused, nt: kiirem teenindus suurem pakend paremad füüsilised omadused parem asukoht kergem juurdepääs rohkem asukohti suurem valik odavamad hinnad eri värvitoonid Konkurentsieeliseks võivad olla ka toote või teenuse paremad emotsionaalsed omadused ehk omadused, mida saab mõõta vaid kaudsete võtetega ja mis on subjektiivsed – just antud tarbija jaoks olulised, nt meeldivam teenindus soojem õhkkond naeratus tervitamine ja tänamine kliendi murede empaatiline ärakuulamine Konkurentsivormid ja nende tunnused Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest: 4
· ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtust, on nad universiaalsed ettekirjutused. 5 Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda (eri kultuuride keeled, või enamik neist,
Kes saavad tasuta karjäärinõustamist Alates 1.02 tasuta kõik. 15. Tööturuteenused Eestis. Töötute karjäärinõustamine – missugused on töötutele pakutavad põhiteenused? – karjäärinõustamine, tööpraktika, töövahendus, proovitöö ja tööturukoolitused. 16. Missugust infot pakuvad EURES-e nõustajad? – pakub tööpakkumiste, tööle asumise, töötamise tingimuste jm seotud infot EL ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide kohta. 17. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid – šokk – inimene on näiliselt rahulik, võib välja näidata, et on ehmunud, küsib detailide kohta, sest info ei jää meelde. Võib kõigele napisõnaliselt vastata, on mehhaaniliselt kõigega nõus. Vihastamine – “mind koheldakse ebaõiglaselt, seda te veel kahetsete”, süüdistab juhti v teisi, võib ähvardada kohtuga, kaine mõtlemine on võimatu, sest emotsioonid on üleval. Kauplemine – inimene palub võimalust edasi jääda, lubab ennast kokku võtta,
Kolmandal eluaastal: Kolmanda sünnipäeva künnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti püüab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus. Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne. Peaaegu iga lapse elus on momente, kui ta äkki muutub roosapõsksest võluvast põngerjast iseseisvaks ja sõltumatuks inimeseks. Üldjuhul toimub see muutus umbes kolmeaastaselt.
1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides
ajakavast ja lähteülesandest täpselt kinni pidada. Muudatusi esialgsesse plaani viia ta ei Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus armasta – leiab kindlasti põhjuse, miks seda teha ei saa. Kui teil on vaja administraatorist ülemuse meelt muuta, siis tulge lagedale konkreetsete faktidega ja reegleid arvestava alternatiivplaaniga, veelgi parem, viidake pretsedendile. Emotsionaalsed argumendid jätke enda teada. Ettevõtja juhitüüp on eelkõige suur Projekti meeskond innovaator ja ideede genereerija. Ta on loova mõtlemisega ning entusiastlik. Talle meeldib Ettevõtja olla uute projektide algataja, kuid mitte lõpuleviija. Ettevõtja on väga + kaugele mõtlev kohanemisvõimeline. Ta on alati valmis plaane + suure loovuse ja algatusvõimega
kui näiteks tekivad kokkupuuted sõbraliku lambakoeraga, kellega koos saab isegi mängida. Siia 5 saabki tuua näiteks Sheila ja Torey suhte. Neiu usaldamatus ja usaldus vaheldusid küll väga suurte tõusude ja mõõnadega, aga lõpptulemusena saavutas Sheila Torey abiga rahu oma minevikuga. Väidab ka Goleman, et õigete kogemuste saamisel võib häire leevenduda; “ tugevad emotsionaalsed mälestused ja mõttekäigud ning reaktsioonid, mida nad esile kutsuvad, võiva aja jooksul muutuda.“. Tiina kuidas sulle tundub see raamat? Soovitan sinulgi seda lugeda. Minu arvates väga paeluv, emotsioone esile kiskuv ning mõtlema panev. Mind on raamatu algusest peale saatnud mõte, et mida oleks saanud, teha, et olukord Sheilaga poleks kunagi nii kaugele jõudnud. Mulle tundub, et puudu jäi võrgustikutööst. Sheilale küll tekkis usaldusisik Torey näol, aga võrgustik selle
Üleolekuväg. (power rape) Kasutavad haruharva kui üldse relva. Juhitud soovist alandada, hirmutada. Tunda ennast psüühiliselt üleolevana. Mida alandlikum ohver, seda halvem.Mida rohkem koostööd, seda hullem. Kui üritatakse vastupanu osutada, siis ehk lõpeb kiiremini. Üldjuhul teatakse enda ohvrit. Võib olla planeeritud, kavandatud. Ülemäärast jõudu ei kasutata. Füüsilised kahjustused on minimaalsed. Psüühilised ehk emotsionaalsed kahjustused väga võimsad! Harva tulevad vägistamise järgselt arsti kontrollile ja psühholoogi juurde. 3. Sadistlik väg. (sadistic rape) Kõige rängem. Tavapäraselt ettekavandatud ja suhteliselt pikaajalise toimega. Neid kas vangistatakse, hoitakse kinni. Võidakse kasutada ülemäärast jõudu, viiakse läbi rituaale,mis on nii füüsiliselt kui psüühiliselt
naised peavad oskama seda esile tõsta (imetamisel õpetatakse, et piima tekitada), targemad naised kasutavad seda ka võrgutamiskuntstis, ema armastusega üks tähtsamaid hormoone(dopamiini siis vähem). Selleks, et armastada peab olema terve! KOLMAS LOENG Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris Sümbolid- sõrmus, süda. Inimestega töötades on vaja panna nad mõtlema. Inimesed ei pane tavaliselt sümboleid tähele. Armastusega seotud kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud esitused 1 Armastuse objekt- üldjuhul on ta idealiseeritud, kogu tähelepanu keskendub talle Armastatut ülendatakse- ei nähta vigu, ülistatakse Sundmõtlemine- vaatas otsa, tähendab, et meeldin talle, sundmõtlemine on see, et teda ei saada peast välja ka, iga detail seostub temaga. 2 Tunded muudkui keerlevad- hõljuvad tunded, ei tohi võtta isiklikult, võivad olla tõrksad või ülevoolavalt rõõmsad
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loo...
kuid tegelikult nii ei ole. See on palju süvenenum ning peab olema kestnud vähemalt 2 nädalat. Depressioonis inimene on maailmast eraldatud ning halvimal juhul võib tekkida paanika teiste inimeste juuresolekul ning nende kõnetamisel. Võib juhtuda ka nii, et haiguse põdeja ei suuda kodustki lahkuda. 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon Psühholoogiline depressioon on kõige levinum depressiooni kategooriates. Seda tekitavad emotsionaalsed sündmused. Näitena võib tuua abielunaise, kelle mees nõuab lahutust. Naine langeb depressiooni, sest ta armastab oma meest ning tal on raske ning kurb lõpetada abielu. Selle näite puhul on tegemist konkreetse valusa ning stressirohke sündmusega ehk lahutusega. Tihtipeale võivad ka depressiooni vallandada ebamäärased olukorrad. Siinkohal saab näitena tuua selle, kui abielus olev mees tunneb, et hakkab oma elukaaslasega aegamini aina kaugemaks jääma
SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7
millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest Meelepuuded Puudulik koolivalmidus Madal õpimotivatsioon Sotsiaal-majanduslikud probleemid Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid Arendada oskust planeerida ja kontrollida oma tegevusi – enne saab õpetada kontrollima.
3) Emotsionaalne häire- esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). (Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html, Ruth Raielo) Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? Soovitusi lapsevanemale: 1) Olulisim on: ole järjekindel.
Raamatukoguhoidja 2,0 [2] Tööstressi sümptomid Stress võib muuta inimese tundeid, mõtlemist ja käitumist. Sümptomite hulka kuuluvad: Organisatsiooni tasandil: · töölt puudumine, · kõrge personalivoolavus, · tähtaegade ületamine, · distsiplinaarprobleemid, · ahistamine, · tootlikkuse langus, · õnnetused, · eksimused ning · hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine. Üksikisiku tasandil: · emotsionaalsed reaktsioonid o ärrituvus, o ärevus, o unehäired, o depressioon, o hüpohondria, o võõrandumine, o kurnatus, o pereprobleemid; · kognitiivsed reaktsioonid o raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega; · käitumuslikud reaktsioonid o narkootikumide, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine;
teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt,
17s. Prantsusmaal, oletatavasti Ludwig IV valitsuse ajal, toimuvad kristlike riituste sarnased esimesed “Mustad Missad”. Kuidas seletada seda nö tagasikäiku. Mustad Missad on katoliku kiriku missade karikatuur, mis pole ka otseselt religioossed, vaid on seotud mingi profaanse kasuga. Koketeerimine tabuteemadega, nagu Marquis de Sade seda tegi, on väga inimlik. Ratsionalistlik Valgustusaeg on hea aeg teaduste arenguks, samas inimeste emotsionaalsed vajadusi ei rahuldata. Hiljem kirjutab Anton Szandor LaVey, et inimene vajab rituaale, fantaasiat et völutud olla ja et psyhhiaatria on kõige positiivsuse juures varastanud inimestelt ime ja fantaasia, seda mida varem religioonid andsid. 18s. inglismaal tekkivad “Hellfire Clubs", nö kõrgemast seltskonna meesteklubid. Kuigi “saatanlik Paradigma” on ristiususga Euroopasse transporteeritud on
sõltuvuse tees- moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus Etnotsentrism-sallimatus, meile kultuur on parem kui teiste Emotivism Kõlbelised tegurid pole midagi muud kui emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale Eetiline egoism Hea on see, mis maksimaliseerib üksikiindiviidi huve Hedonism Naudinguõpetus, hea on see, mis pakub naudingut (eetiline egoism+hedonism=nartsissism) Psühholoogiline Nietzsche Nietzsche sündis pastori peres, isa suri noorelt. N oli
(Gibson jt 2003; 41) Tähtis on aru saada patsiendi probleemidest ning toetada sel määral, et ta suudaks oma mõtetes selgusele jõuda. Õde peab oskama kuulata patsiendi isikliku murestest, sest tavaline kuulamine ja emotsionaalne toetus võib tõsiselt parandada inimeste elu. Väga tähtis on aidata perekonnaliikmetele mõista probleeme ja seltada võimalikke lahendusi. Õde peab arvestama patsiendi emotsionaalsed ja info vajadused, arendada oma teadmisi ja aru saamine kuidas seljaaju kaela piirkonna kahjustus mõjub elukvaliteedi. (Gibson jt 2003; 41) Psühhosotsiaalsed aspektid on väga olulised ja ei tohi olla mitte märgatud õendusabi osutamises. Selle traumaga patsient võib tunda kurbust tingitud tema seisundist ja iseseisvalt funktsioneerimise oskuse puudumisest. Patsient võib tunda depressiooni ja frustratsiooni teistega kommunikatsioonides. Võib esineda ärevus ja ängistus, mis võib olla
Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks "Viie faktori" teooria Elulugu Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Iseloomulikud Neurootilisus kohastumused Ekstravertsus Avatus Püüdlused, Sotsiaalsus
11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt 12.Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused Šokeerivad katastroofikajastused Seos ühiskonda huvitavate teemadega nt tervis, turvalisus, bürokraatia Keskkonnaohu suurenemine Soovitused, mida ise ära teha Emotsionaalsed teemad Konkreetsed tulemused ja tegevused Kohene kahju, mõju 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel 14. Konsumerism ja selle levik Eestis 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel 18
kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus, töö ei vasta võimetele ja/või oskustele, liigne kontroll, ebaterve õhkkond töö juures, suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. Tekib pingeline olukord, Malle reageerib kiirelt ning haarab ohjad enda kätte, et olukorrast väljuda võitjana. B-tüüpi inimesed vastand A-tüüpi inimestele, loomult rahulikult, reageerimine nõrgem. Tekib pingeline olukord, Jüri ei reageeri nii kiirelt, võtab rahulikult, kuna ei näe ka vajadust selleks. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"? Psühhofüüsiline väsimusseisund ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
