Indigolaste teemaga kokku puutunute kinnitusel tuleks koolisüsteemi sobivaks muutmiseks muuta kogu pedagoogika aluseid. Praeguste muudatuste puhul jääb maailmapilt täpselt samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon. Näide minevikust on 60ndate hipiliikumine
1 Vajaduste erinevaid võimalikke jaotusi Majanduslikud vajadused Mittemajanduslikud vajadused Ainelised (hüviste tarbimise vajadus) Füüsilised (tervis) Töised (töise eneseteostuse vajadus) Sotsiaalsed (vabadus) Vaimsed (tunnetus) Emotsionaalsed (armastus) Vajadused Looduslikud Majanduslikud Füüsilised Vajadus olla terve Tervishoiuasutuste rajamise vajadus Vaimsed Vajadus maailma tunnetada Haridusasutuste rajamise vajadus Emotsionaalsed Vajadus armastada ja olla Kodukolde loomise vajadus armastatud
Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1) keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv, jne. Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng. Emotsionaalsed karakteristikud: ekstra-/introvertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, ärevus, skisofreenia, häbelikkus, alkoholism. APsühholoogid võtavad inter..something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel. 2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi. Uuritakse, et mis on olulisem kas kvalitatiivne kvantitatiivne areng. Kvantitatiivne areng on mingi
võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Kui pidzinkeel muutub iseseisvaks, saab temast kreoolkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Sellel on oma sõnavara ja grammatika. Keele päritolu teooriad (naljaga pooleks): *bow-wow teooria – esimesed sõnad onomatopoeetilised; *pooh-pooh teooria – esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; *yo-he-ho teooria – esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; *la-la teooria – kõne algus on laul; *keele žestilise päritolu teooria 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika – häälikuid uuriv teadus; kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid
viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. 7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest
Aeglane pöördumine pikaajaline protsess. Sisu on intellektuaalne ja puudutab oma maailmapildi ümbervaatamist Motiivid: 1. Intellektuaalset pöördumist iseloomustab kestev elu- ja olemise mõtte otsing. Pöörduja loeb palju, osaleb loengutel ja diskussioonidel. Pöördutakse üksinduses, usuorganisatsiooniga liitutakse , kui üldse, siis hiljem. 2. Müstilise pöördumise prototüübiks on apostel Paulus. Iseloomulikud on sügavad emotsionaalsed elamused, ka müstilised kogemused. Ajaliselt on see kiire pöördumine. 3. Eksperimentaalse pöördumise puhul inimene muudab mingi sisemise kriisi tulemusena oma seisukohti, harjumusi, käitumist, elustiili. Seesugust pöördumist võib tunglikult nimetada ka kohanemiseks. Erilisi emotsioone pöördumisega ei kaasne. 4. Emotsionaalne pöördumine toimib suhte, kuuluvuse ja ühistegevuse kaudu. Kogu intellektuaalne elukäsitlus on allutatud "sentimentaalsele korrale"
Pluuto-Jupiter suurema võimu soov; suurem mõjutusvaldkond. See kombinatsioon ei ole tihti siiski kuigi teadlik, ning on muude olulisemate kontaktide kõrval teisejärguline. Pluuto-Saturn vaata Saturn Pluuto-Uraan vaata Uraan Pluuto-Neptuun vaata Neptuun Pluuto-Pluuto vaata tsükleid. Pluuto-Põhjasõlm kohtumine rühmaga, kellega tunned karmalist sidet. B.Brady: Predictive Astrology Pluuto-Lõunasõlm intensiivsed emotsionaalsed muutused sinu perekonnas või hõimkonnas; kohtumine kellegi või millegagi minevikust, mis sind oluliselt mõjutab. Pluuto-Tõusumärk: emotsionaalsete sündmuste kaudu muutused inimese isiksuses. Raputav emotsionaalne periood võib muuta keha, nime ja viisi kuidas end maailmale esitled. Pluuto-Langusmärk: isiklike või ärisuhete emotsioonidel põhinev teisendumine; emotsioonidega täidetud kohtuasjad. Noore inimese puhul võib tähendada muutusi vanemate suhetes.
Laste hulgas on olemas lapsed, kellega ongi tegelikult raske ja keda pole nii kerge kasvatada. Selle teooria loojad on Thomas & Chess jt. Mõisteti sellal, et on erinevat tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis:
linna elanikkonnast. Sellest ajast kuni kahekümnenda sajandini tõusis linnades koos suhkru tarbimisega ka patsientide arv. Kolmsada aastat hiljem on "emotsionaalselt tasakaalutud" inimesed muudetud jalutavateks automaatideks; nende aju kontrollitakse psühhoaktiivsete ainetega. Tänapäeva ortomolekulaarse psühhiaatria pioneerid, nagu näiteks dr Abram Hoffer, dr Allan Cott, dr A. Cherkin ja dr Linus Pauling on kinnitanud, et vaimsed haigused on müüt ja et emotsionaalsed häired on vaid esmased sümptomid ilmselgest olukorrast, kus inimese organism ei suuda enam taluda suhkrusõltuvuse stressi. Raamatus "Ortomolekulaarne psühhiaatria" kirjutab dr Pauling: "Aju- ja närvikude sõltub rohkem keemiliste reaktsioonide kiirusest kui teiste organite ja kudede toimimisest. Ma usun, et vaimuhaigused on enamjaolt põhjustatud ebanormaalsest reaktsioonikiirusest, mida tingib geneetika ja dieet ning samuti ebanormaalsetest vajalike ainete
Need on ajus alaliselt esindatud ehk representeeritud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Karlssoni õpik: lk 292-318 9. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. Keele päritolu teooriaid: "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised; "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; "la-la"teooria: kõne algus on laul; keele zestilise päritolu teooria Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
suruda, et jätkata oma igapäevaelu. Selle põhjuseks võib olla toetuse puudumine. Aastal 1973 tehti uurimus, milles osales 31 teismelist tüdrukut kes olid kogenud raseduse katkemist. Teismelised läbisid kõik leina normaalsed ja tavalised etapid (šokiseisund, igatsus, soov jälle rasestuda). (Puusepp, L. 2011) Teismelistel esinesid järgnevad reaktsioonid: Füüsilised reaktsioonid: unehäired, kurnatus, isu muutus, valud, suu kuivus Emotsionaalsed reaktsioonid: süütunne, viha, ärrituvus, hirm läbikukkumise ees, kergesti nutma puhkemine, meeleolumuutused, tühjuse tunne Sotsiaalsed reaktsioonid: enda isoleerimine teistest, tunne, et on erinev teistest Kognitiivsed reaktsioonid: uskumus, et kaotust pole olnudki, segadus, milline oleks elu siis kui oleks teisiti läinud jne (Puusepp, L. 2011) Teismelised vajavad emotsionaalset tuge ja infot leina kohta, samas ka ennetavat
nende loomulik käitumine ei tekita kahtlust neile pole kognitiivselt keeruline valetada nad ei tunne sellised emotsioone nagu kartus või süü kui nad valetavad nad on head näitlejad nende atraktiivsus võib viia vooruse ja aususe vale hindamiseni teiste isikute poolt nad on head "psühholoogid" 62. Mis on väga kriitiliselt võttes see info, mida me profileerimise abil võime kurjategija kohta saada? Isiku vaimsed, emotsionaalsed ja isiksuse omadused (selle järgi, kuidas asju tehakse ja jäetakse kuriteopaigale) füüsilised tunnused, perekonnaseis, haridus, kuritegelik taust, asukoht, eritunnused. 63. Milline on Alisoni järgi praktiku lähenemine profileerimisele? Milline on teaduspõhine lähenemine? Praktiku lähenemine tuleb hinnata erinevaid aspekte; võetakse arvesse varasemaid kogemusi (varasemaid juhtumeid) Teaduspõhine lähenemine tuleb arvesse võtta tausta, eelnevaid tegusid.
et viis põhilist printsiipi muutuste elluviimiseks toimiks sümbioosis ning mängitaks nagu kontserti. Kõik teavad täpselt, mis on nende roll ja funktsioon organisatsioonis, et üks või teine muutus teoks teha efektiivselt.3 Selleks, et omada moraalitunnetust ei pea olema Ema Theresa. Osad inimesed on sügavalt kirglikud seoses sellega, kui midagi muuta enda elus märkimisväärselt paremaks ja efektiivsemaks, teised on seevastu jällegi vähem emotsionaalsed, kuid siiski pühendunud elujärje parandamisele. Lühidalt ükskõik, milline on juhi stiil, siis sellest olenemata peab ta tegelema igapäevaselt moraalse tunnetuse arendamisega. Moraalne tunnetus on kindlasti alati seotud kõikide osapooltega ning peab arvestama nende arusaama ning hoiakut. Näiteks klientidele orienteeritud ettevõtte ei saa pelgalt lähtuda ainult nende nõudmistest, arvestamata töötajate vajadustega
isikutevahelist suhtlemist ja armastust..., seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. Seksuaalse tervise kaitse eesmärgiks on parandada naise elukvaliteeti ning rikastada isikutevahelisi suhteid, seksuaalse tervise kaitse ei piirdu vaid järeltulijate saamist ja sugulisel teel levivaid haigusi puudutava nõustamise ja arstiabiga (WHO 1975). Erinevad aspektid: 1. Somaatilised e.kehalised, emotsionaalsed, intellektuaalsed ja sotsiaalsed aspektid 2. Teadmised seksuaalsusest, selle võimalustest ja sellega kaasnevatest ohtudest. 3. Positiivne jõud elusolendites; ohtude vältimine on eeltingimus selleks, et seksuaalsuse positiivset potentsiaali täielikult kasutada. 4. Seksuaalse tervise tähendus ja piirid sõltuvad individuaalsetest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest tingimustest. Pereplaneerimine - sageli mõistetakse pereplaneerimise all pelgalt rasestumisvastase
lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu · On pigem valdkonnaspestiifiline kui üldine (st meeldejätmise edukus sõltub ainevaldkonnast) · Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu) Arengulised muutused · Töömälu maht suureneb algklassides · Kiirus tõuseb, 14-15a-tel täiskasvanute tase · Osa tegevusi automatiseerunud jääb aega raskemate ülesannete täitmiseks · Tähelepanu osatakse paremini jaotada (eristada olulist ja ebaolulist) · Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning seostama (känkima) · 7-8a suurem rõhk verbaalsele meeldejätmisele,
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid ...
Tal on mittestandardne värvus, suured laigud. Tema mokad ja silmalaud on pigmendita. Tal on roosa ninapeegel. Tema liigutused on vabad, kerged, kiired, hoogsad, otsejoonelised ja vetruvad. Keskspitsi pea on kiilukujuline ja proportsionaalne koera kasvuga. Ta silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava temperamendiga, mõõdukalt erutuvad, energilised, liikuvad, emotsionaalsed ja valvsad. Kääbusspits Kääbusspits on väga väike, kompaktne, energiline, elegantne ja liikuv. Tal on väga pikk kohev püstine karvkate. Iseloomulikud tunnused on teravatipulised püstkõrvad, terav rebasekoon, selja kohal sirgelt ja tihedasti laiali hoiduvate karvadega saba. Nad on väga hästi dresseritavad. Ta karvkate on väga pikk, kohev, sirge, tihe ja karmivõitu, aluskarv tihe ja pehme. Saba karvkate on tal eriti pikk, tihe ja kohev
elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu. Imikueas kogetud tugevate emotsioonide kontekst klassifitseeritakse ohtlikuks mandelkeha tasandil ning et narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole selles eas nii hästi välja arenenud, vb nimetatud kontekst hilisemas eas vallandada ebaadekvaatseid emotsionaalseid reaktsioone. Emotsionaalsed elusündmused vallanduvad geeniekspressiooni aktiveerides emotsionaalse tundlikkusega seotud geene. Mandelkeha on temporaalsagara mediaalses osas, hipokampuse eesmises otsas. Koosneb 13st tuumast, millel alaosad. Tihedad tuumadevahelised ja tuumasisesed seosed. Projektsioonikiud kortikaalsetesse ja subkortikaalsetesse ajuosadesse, mis vastutavad emotsioonide töötluse eest. Lüliti kognitiivsete, tähendust
Kriitilised elusündmused. Kriitilised elusündmused põhjustavad muutusi, mis omakorda põhjustavad väljakutseid organismile. Psühholoogiline stress (Lazarus). Stress on relational kontsept ehk stressi ei defineerita kui spetsiifilist välist stimulatsiooni ega ka spetsiifilist füsioloogilist, käitumuslikku või subjektiivset reaktsiooni. Stress on pigem suhe individuaali ja keskkonna vahel. Hinnang (appraisal) ja toimetulek (coping). Emotsionaalsed protsessid on sõltuvad reaalsetest ootustest, mis inimestel on. Sinna arvestatakse ka tõsidust ja tulemust kindla olukorra puhul. Esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne) hinnang. Primaarne hinnang: eesmärgi tähtsus, eesmärgi kongruentsus (ehk kui väga inimene on kooskõlas oma personaalsete eesmärkidega), egoosaluse tüüp. Sekundaarne hinnang: süü või au ehk vastutus sündmuse eest. Stressi liigid (kahju, oht, väljakutse) ja nende seos hinnanguga
Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt TÜ arvutuslingvistika uurimisrühm: www.cl.ut.ee Vaata veel näiteks www.filosoft.ee, www.dialoogid.ee, www.eki.ee 16. Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keelte areng · Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. · Keele päritolu teooriaid: · "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised · "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused · "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused · "la-la"teooria: kõne algus on laul · keele zestilise päritolu teooria Liik Aastat Aju maht tagasi Simpans 395 cm3
sõimad. GRUPID JA VASTUOLUDE ÜLETAMINE NENDE JUHTIMISEL JAQUES: grupist saab rääkida alles siis, kui koos tegutsevaid inimesi iseloomustavad järgmised tunnused: kollektivne taju(grupi liikmed tajuvad end kui grupi), jagatud ideed, võimalus rahuldada vajadusi (liikmed usuvad, et saavad grupi kaudu rahuldada oma vajadusi,huve), vastastikune sõltuvus (grupi iga liikme iga tegevus mõjutab teisi), sotsiaalne organiseeritus (oma normid, rolled, staatused, võimud ja emotsionaalsed suhted), interaktsioon, kohesiivsus (grupi liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku, säilib ka siis ,kui suheldakse eemal olles). Gruppe saab jaotada mitmel viisil: 1) Suuruse alusel, kõige väiksem on DIAAD ja see on kaheliikmeline, 2)Kestuse alusel, peoõhtu seltskond ja perekond, 3)Moodustamise viisi ja vormi alusel: formaalne grupp nt osakond tööl ja mitteformaalne, mik tekib vastavalt inimeste ühistele huvidele ja
Rolliootused nende kaudu defineeritakse rolle Referentgrupp - see inimeste rühm, kelle hulka isik ennast kuuluvaks peab Gruppide liigid Tinglikud ja reaalsed kui liikmete vahel pole otsest psühholoogilist kontakti statistilised ; liikmed on reaalses suhtluses loomulikud) Väikesed grupid - kuni paarkümmend inimest, kes üksteist tunnevad, kelle vahel on kujunenud tööjaotus, kelle liikmed omavad kindlaid rolle Esmased ja teisased liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalsed suhteid ; mille raames inimestevahelime side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad Formaalsed ja mitteformaalsed struktuur ja rollid määratakse väljaspoolt ( erakond, asutus) ; ühiste huvide ja sarnasuse alusel Liider kõrge staatus, peaks olema kõrge autoriteet Juhtimisstiilid Grupimõtlemine Grupi-polarisatsioon reegliks on ,et grupi liikmed teevad grupiarutelule järgnenud ja grupiotsusena vormistatud seisukoha puhul sageli radikaalsemaid või äärmuslikumaid
On olemas toetav ja sekkuv teraapia. Teraapia ja nõustamise erinevused: Teraapia Nõustamine Rekonstrueeriv Hariv Isiksuslik Situatiivne Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja
· Lapsena seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. · Lapsena vanemate konfliktide nägemine ja vanemate lahutus- suhetes kus on tekkinud vägivaldsus on kalduvus muutuda veel vägivaldsemaks. Hilisemad füüsilised rektsioonid, mis võivad kaasneda: · unehäired(uinumishirm, painavad unenäod) · söömisharjumuste muutumine · nähtava põhjuseta füüsiline ebamugavustunne, valu · peavalu, kehalised pingeseisundid. Emotsionaalsed rektsioonid, mis võivad kaasneda: · kergenenud hirmutunne · tujukus, kerge ärrituvus · segadus · katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat · sõltuvus- ja jõuetustunne · viha, vaenulikus (nii vägistaja, kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes) Otsi toetust ja abi. Isegi pärast soki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtumit eitada. Sul
Ilmselt jääb jääb konfliktidiagnostika alati millekski subjektiivseks, mida õpitakse ja omandatakse konkreetsete konfliktide analüüsimise käigus. Samas mõjutab konfliktide diagnoosimine kogemus ilmselt meie endi käitumist konfliktides. Seda juba päris konflikti algusest peale (Lehtsaar, 215-218). KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Konflikti põhiküsimuse sõnastamine tähendab kõigepealt endas selgusele jõudmist. Pahatihti võivad esmased väljaütlemised olla sedavõrd emotsionaalsed ja ebamäärased, et nendele on raske kuidagi reageerida. Selle taga on aga tõsiasi, et ütleja ei tea ise, mida ta päris täpselt tahab. Selle kohta, kuidas põhiküsimust konstruktiivselt sõnastada ja seda välja öelda, on esitatud mitmesuguseid soovitusi. Williams soovitab probleemi väljaütlemise ehk vastandumissõnumi üles ehitada kolmeosalisena: 1. Faktid, mida ma näen. 2. Tunded, mis minus tekivad. 3. Mida ma tahan? Faktid on kontrollitavad tõsiasjad
· Toosti ütlemine - Ameerikas eriti ei harrastata, näiteks Armeenias, Gruusias väga tähtis ja keeruline protseduur. 1. Suhtlemisdistantsid ja asendid a) intiimse suhtlemise distants (kuni 1m) b) isikliku suhtlemise distants (1 - 1,5m) c) ametliku suhtlemise distants (1,5 - 3m) d) ühiskondliku suhtlemise distants (>3m) 2. Veenev esinemine Esitlemine: mida / kuidas = 20 - 40 / 80 60 Motiivid: ratsionaalsed / emotsionaalsed = 30 / 70. R: (funktsioon, omadused, kokkuhoid, hind); E: (disain, pehmus, maine, värvus) Silmside: vaadake otsa Kõne: selgus, tempo, hääletoon, grammatiline kõne, hingamine, pausid 3. Suhtlemisviisid a) verbaalne informatsioon b) vokaalne informatsioon 8
Rõhutame veel kord, et praegu tegeldakse kloonimisega embrüo tasemini eesmärgiga saada tüvirakke. Kogu see metoodika on seni katsetamisjärgus, kuid võib tuleviku meditsiinile oluliseks osutuda. Inimese puhul on hakatud sõltuvalt eesmärgist eristama kahesugust kloonimist. Üks on reproduktiivne ja teine terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljunemist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem eetiline vastunäidustus põhineb teaduslikel argumentidel. Nagu loomade kloonimise andmetest eespool näeme, hukkub praeguse metoodika kasutamisel suurem osa kloonindiviide enne või pärast sündi ja on võimalik, et eluvõimelised indiviidid vananevad enneaegselt. Kõigi nende asjaolude tõttu keelustati enamikus arenenud riikides inimese reproduktiivne kloonimine kiiresti pärast selle tehnoloogia avalikustamist
1.3 Pettuse kolmnurk Uuringud on näidanud, et esineb kolm käitumuslikku tunnust pettust toime pannes: surve, võimalus ja täiustamine. Surveavaldused Surve on inimese ajend või motivatsioon sooritada pettust. Välja on kujunenud kolme tüüpi surveavaldust, mis suunavad inimesi toime panema töötaja pettusi. Nendeks on majanduslik olukord (suured isiklikud võlad, väike sissetulek, kehvasti lõppenud investeeringud ja maksudest kõrvalehoidmine), emotsionaalsed tunded (ahnus, töötulemuste mitte hindamine, kartus kaotada töö, vajadus kontrollida, väljakutse süsteemimurdmiseks) ja elustiil (hasartmängu harjumused, narkootikumid või alkoholi probleemid, perekonna surve). Samuti on kolme tüüpi surveavaldusi, mis võivad suunata inimesi toime panema pettusi, mis on seotud majandusaasta aruannetega. Nendeks on juhtimistegurid (juhtimise eetiline kaheldavus, ebasobilikud teenimise meetodid), ettevõtte tingimused (ettevõtte
Emotsionaalne ebakindlus TÜDRUKUD: PLUSSID: • Varaküpsed: • Imetletakse atraktiivsust • Liidriroll • Sotsiaalselt kompetentsemad • Hilisküpsed: • Pole sotsiaalset survet • Väiksem konfliktivõimalus vanematega MIINUSED: • Varaküpsed: • Erinevad eakaaslastest • Kinnisem, häbelikum • Enesehinnang madalam • Rahulolematus välimusega • Eemaldumine eakaaslastest • Enesekontroll väiksem • Emotsionaalsed kriisid • Situatsioonid, milleks pole valmis • Koolis probleeme, õpib halvemini • Hilisküpsed: • Riiakam, nõudlikum • Vaidlushimulisem • Sotsiaalselt vähemadekvaatne SOTSIAALSE ARENGU SEADUSPÄRAD. Varajane areng ja suhted perekonnas Lugemiskontroll 1. Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega: autoriteetsed 2. Järjesta seotussuhte kujunemise etapid (Bowlby, 1969 järgi): 3. Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hin...
visuaalid, tekst, logo, reklaamiapellatsioon) Reklaamiapellatsioon - virtuaalelement, mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühholoogilises suunitluses ja sisus. Reklaamimine kui protsess: peibutis - huvi tekkimine - mäluandmetega seostamine - ostumotivatsioon või selle puudumine - ostlemine või ostust loobumine Lühiloengud: Emotsioonid. Otsus sünnib alateadlikult ning on pigem emotsionaalsed - ratsionaalsed põhjendused on meie emotsionaalsete otsuste põhjendamine nii endale kui ka teistele. Emotsionaalne otsus toimub varem kui ratsionaalne - hiljem tulevad põhjendused, kiitus jms Hea reklaam on selline mis kutsub esile emotsioone, peamiselt positiivne sest see loob ka pos. seosed brändiga. Reklaami eesmärgiks on tingida pos. emotsioone vaatajas ning luua kollektiiv pos. emotsioone - kui rohkem inimesi on sama hoiakuga selle suhtes siis see loob suurema usaldusväärsuse jms
ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse
...............15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele..........................................................................19 2.2.1Õpetajate mõju............................................................................................. 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori.....................................
Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. 27. LEE 6 ARMASTUSE STIILI J. A.Lee tõi välja 6 erinevat liiki armastuse stiili: eros, agape, mania, ludus, storge, pragma: Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele. Need inimesed, kes kogevad Erost räägivad
Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem – emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Hüpotalamus – homoöstaas, söömine-joomine, intuitiivsed tegevused - Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad? Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi
Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse. Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku käitumise.
KASUTATUD KIRJANDUS H.Hiiuväin. (2007). Laste ja vanemate suhted luubi all http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0705,19045 J.Madisson.(2009). Keskkond lapse arengu mõjutajana http://jmadisson.wordpress.com/2009/07/09/keskkond-lapse-arengu-mojutajana/ J.Madisson.(2009). Perekonna ja lapsevanema osatähtsus lapse arengus http://jmadisson.wordpress.com/2009/07/09/1-1perekonna-ja-lapsevanema-osatahtsus- lapse-arengus/ K.Mägi ja M.Salum.(2006) .Millised on lapse emotsionaalsed vajadused ja kuidas neid rahuldada? http://www.omapere.ee/page_done.php?pageid=84 L.Keltikangas-Järvinen. (2004). Agressiivne laps http://raulpage.org/agressiivne/agress4.html R.Lind.(2009). Kuidas kasvavad head lapsed? http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2446 Robert L. Powers.(2008) Kuidas saavutada laste poolehoid? http://www.puhjag.edu.ee/lastepoolhoid.pdf Tiia Tulviste.Imik vajab lähedust (1996) http://www.perekool.ee/index.php?id=937 T.Annuk
inimesed, kelle keskel see töö toimub, ja kuidas koostöö nende inimestega võiks edasist arengut stimuleerida. Tööpakkumises peaks olema selgelt välja toodud töö sotsiaalne iseloom ehk siis professionaalsete Personali värbamine ja valik 8 arenguvõimaluste kõrval ka emotsionaalsed väärtused ja grupikuuluvus. (Vahur 2007: 41) Nii tööpakkumise sõnumi kui selle avalikustamise kanali valikutes on edukamad need, kes lähenevad küsimustele loovalt ning on mõelnud oma sihtgrupi vajaduste ja harjumuste peale (Pedras etc 2007: 98). 1.3. Värbamise allikad Kavandades värbamist, peab ettevõtte juhtkond otsustama, milliseid allikaid
Tegelikult on vägistaja kõik eelpool nimatatud kokku ilmselt teatud kombinatsioon kõigist mainitud inimtüüpidest. Kõigile vägistajatele on ühine ebatavaliselt kõrge vaenulikkus naissoo vastu, mis tuleneb veendumusest, et neid on naiste poolt reedetud. Erinevate uurijate kirjeldusi vägistajate kohta: · Vägistaja iseloomujooned psühhoanalüüsi seisukohast lähtuvalt: kastreerimiskompleks, Oidipuse kompleks, anaalne fikseeritus, emotsionaalsed häired, sadismijooned, mis viivad agressioonini, hirm autoriteetide ees. Väidab, et vägistajate vanemate seas olid domineerivad just emad, kes ei kiitnud heaks enda kui naise rolli · Vägistajad on arad, mitte kedagi usaldavad, sotsiaalselt kohanematud ning sadistlike omadustega · Vägistamist soodustavateks isiksuslikeks teguriteks on alkoholism, sadism, huligaansus, psühhoemotsionaalne lodevus; 58% vägistajatest on kuriteo sooritamise ajal purjus
sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. Preskriptiiv-mittekognitivism Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (preskriptsioonid). Preskriptivism on õpetus, et moraalsed juhtnöörid on kokkuleppelised ja need pole tõesed ega väärad, kuid nad võivad
vastu. Kleidikesed on lihtsalt Sõnnide trump. Samas hoidu pitside-satside ja rüüside küllusest Hea väljanägemine on sõnni jaoks väga oluline. Ei suuda taluda inetust. Enda eest hoolitsemine pealaest jalatallani ja kaunistamine on esmase tähtsusega, alles peale seda võetakse käsile töö. Sõnn ja Armastus Sõnn on sensuaalne armastaja, ning talle meeldib massaaz, sensuaalne toit, parfüüm, raha ning siidised linad. Sõnni tähtkuju all sündinud on emotsionaalsed, kuid vasturääkiva iseloomuga inimesed. Võib jääda mulje, et sõnn on praktiline, maalähedane ja täielikult romantika meeleta inimene - vale puha. Sõnne juhib Veenus, väga rahumeelne ja armuküllane planeet. Sõnn võib väga kaua aru pidada, kas te vastate tema ideaalile, aga kui ta on otsustanud, et jah, siis ei jäta ta jonni enne, kui on võitnud oma armastatu südame. Sõnn oskab kurameerida, iial unustamata teise sünnipäeva või mõnda teist mõlemile tähtsat kuupäeva
Vastuolud, mis tekivad kui üks indiviid rikub teise õigusi. Õigused „on antud“ indiviidile: A) seadustega (kirjutatud reeglid) B) läbi sõlmitud kokkulepete Sageli arvab indiviid ekslikult, et tal on õigus. Eesmärgikonfliktide lahendamisel tuleb aru saada sellest, et peab püdma mõista teiste eesmärke.. Pondy (1967) esitab konflikti mudeli: 1) kognitiivne - indiviid hindab situatsiooni vastavalt oma väärtustele ja tõekspidamistele (mõtlemine ja analüüs) 2) afektiivne - emotsionaalsed reageeringud, emotsioonid. 3) käitumuslik – tuleneb eelneva kahe koostamisest. Võitlemine – agressiivne käitumine, jõu kasutamine. Iga välise konflikti korral tähtis. Indiviid kohaneb, eemaldumine tegelikkusest (patoloogia). Eitamine. Noorte puhul normaalsed, muidu depressiooni: - Põgenemine fantaasiatesse - Projektsioon (paranoia) - Idealiseerimine e teistele rohkemate positiivsete omaduste omistamine - Põgenemine haigusesse (tunnetavate neg
2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR Inglismaal ja Wales'is on valitsus võtnud kasutusele HEV toetuse, mis kujutab endast progressiivset toetust, toetusi, mida HEV laps võib saada on kahte tüüpi ja järgnevatel tingimustel: School Action (SA): Laps teeb väga väikeseid edusamme või siis ei tee neid üldse, hoolimata talle suunatud õppemeetoditest. Lapsel on raskusi kirjutamis- ja/või arvutamisoskuste arendamisega. Lapsel on püsivad emotsionaalsed või käitumuslikud raskused, mis ei käi normaalse käitumise definitsiooni/liigituste alla. Lapsel on tunnetuslikud või füüsilised probleemid, teeb väga väheseid edusamme või ei tee neid üldse. Kui lapsel on suhtlemisraskused ning diferentseeritud õppekava, siis ta teeb, kas väga vähe edusamme või ei tee neid üldse. School Action Plus (SA+): Laps ei tee endiselt edusamme spetsiifilistes valdkondades (pikema aja vältel).
Reklaami kulumine – protsess, mille tulemusel pärast oprimaalse korduste arvu (3x) möödumist suhtumine reklaamteatesse hakkab korduste arvu edasisel kasvamisel halvenema. Kulumist põhjustavad psühholoogiline vastuseis, tüdimus, huvilangus. Kulumise vastu aitavad esitussageduse „hõrendamine.“ Uinunud efekt – võimalus, et ebausaldatava või ebameeldivaid elamusi tekitanud saate sisendav mõju võib aja möödudes suureneda. Afekti erinev ülekanne ajas – emotsionaalsed reaktsioonid, mis tekivad reklaami suhtes, kanduvad margile või tootele vahetult üle lühikese aja möödumisel reklaami esitamisisest; pikkade ajaintervallide möödumisel kutsuvad aga nii meeldivad kui ka selgelt ebameeldivaid reklaamteated esile positiivseid muutusi hoiakutes margi või toote suhtes, võrreldes neutraalse hoiakutasemega. Emotsionaalselt ekstreemsetele seisunditele viinud reklaami sisu mäletatakse kauem kui neutraalse reklaami sisu.
Sellistel lastel on hea taju, nad kasutavad võrdlusi ja mäletavad nähtut pildiliselt. Ruumiline intelligentsus osutab võimele kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Need lapsed on head orienteerujad, mida võib kõigepealt märgata kas või pimesikumängus. Hiljem on nad osavamad kaardilugejad, oskavad hästi lahendada ruumilist kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista erinevaid skeeme. Interpersonaalne andekus on võime mõista ümbritsevaid inimesi ja nende tegevust, nad on emotsionaalsed ja koostööaltid. Sobivad varakult teiste lastega, mõistavad hästi kaaslasi, aitavad ja õpetavad neid. Samas tahavad just nemad olla teistele juhiks. Suuremaks kasvades võib neis märgata empaatiavõimet, väga tähtsal kohal on inimestevahelised suhted. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. 6 Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid
ei ole õiglane ja ei vasta tehtud tööle, või tööohutus, mis seab inimesed pidevasse ohtu. Halvasti mõjuvad töösuhted ja õhkkond, mis tekitab inimestevahelisi pingeid, juhtimispraktika ja -stiil, mis ei arvesta inimestega, tööst välja kasvamine, kus inimene ei näe enam arenguvõimalusi, ebareaalsed eesmärgid ja usu puudumine edusse. Ka juhi liiga vähene suhtlemine, liiga emotsionaalsed otsused ja juhtimine või igasuguse emotsiooni puudumine, tühja töö nõudmine ning tunnustuse ja tagasiside puudumine mõjub töötajale demotiveerivalt. Kui põhilised demotivaatorid on likvideeritud, saab juht hakata tegelema alluvate motiveerimisega. 2.1. DEMOTIVEERITUD TÖÖTAJAD UURISTAVAD ETTEVÕTET Sisemine motivatsioon on elavas inimeses ikka olemas tänu elutahtele ja elujõule. Iseasi on
käitumise iseärasused hirmureaktsioonid vanema lähenemisel lapsele, üldine füüsilise kontakti vältimine, seletamatud muutused käitumises passiivsus, enesessetõmbumine või vastupidiselt kõrgenenud agressiivsus, ennastkahjustava käitumise sagenemine jne. (Soonets 1997) Füüsiline vägivald käib tihti käsikäes kas emotsionaalse või psühholoogilise väärkohtlemisega, mis toob lapsele lisaks füüsilistele kannatustele kaasa ka emotsionaalsed ja vaimsed kannatused. Nende koosmõjul on vägagi tõenäoline lapse arengu pärssumine. Füüsiline vägivald lapse vastu mõjutab ka lapse enda käitumist. Kõige sagedam on antud juhtudel lapse käitumise muutumine vägivaldseks, julmaks, tusaseks, teisi kahjustavateks. Antud juhtudel laps mõtleb: ,,Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan neile vastu lüüa, kui olen haiget saanud." (Walton & Powers 1993; loengumaterjalid) Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus
Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds
KOKKUVÕTE Taimede paljundamine on Terase (2009:6) väitel aedniku mantra, mis kordub aastast aastasse. Köögiviljade paljundamine, mis valdavalt toimub seemnetega, on tõenäoliselt paljudele aednikele põnev ja huvitav protsess, mis pakub eduelamust ja rahuldust mitmel moel. Kui aastate eest oli köögiviljade paljundamisel ja oma aias kasvatamisel üheks oluliseks motivaatoriks värskete köögiviljade tarbimise vajadus, siis tänapäeval on selleks pigem isiklikud kogemuslikud ja emotsionaalsed vajadused. Saab ju värskeid köögivilju poeletilt osta aastaläbi ja ka ökoloogiliselt puhtaid köögivilju on võimalik osta vähemalt hooajal. Käesoleva iseseisva töö käigus uuriti köögiviljade paljundamise võimalusi. Jõuti järeldusele, et enamus köögiviljadest paljundatakse seemnetega. Välja on toodud ka üksikute vegetatiivsel teel paljundatavate köögiviljade nimekiri. Analüüsides köögiviljade paljundamise kasvutegureid leiti, et meie kliimas on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
