„International bill of rights“ o Inimõiguste ülddeklaratsioon o Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt o Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt 13.11 – rahvusvaheline konflikt Andmeid konfliktide kohta: UCDP, AKUF, COW, Cascon (MIT), BICC Määratlused Kontseptuaalsed o Vägivald Operatsiooniline o Ulatus o Kvantitatiivne lävend Emotsionaalsed o Õiglase sõja teooria o Ius ad bellum ja ius in bello o Marksism o Patsifism ja bellitism Juriidiline Konflikti tüübid Ulatus o Sõda – kui palju ohvreid o Madala intensiivsusega konflikt Osalejad o Riikidevaheline o Riigisisene o Riigiväline, ekstrasüsteemne o Sub-riigilised o Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene
Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste
Igal komponendil on kitsam funkstioon, mis muudab emotsiooni tervikuna teadvustatud seisundiks, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Mõne komponendi puudumisel tekivad muud afektiivsed seisundid, sh meeleolu (ilma käivitava olukorrata), hinnang (peamiselt tõlgendus), tuumafekt (peamiselt elamus), implitsiitne afekt (ilma elamuseta). Elamus on teadvustatud tunne, mis suurendab emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust psüühikas Emotsionaalsed elamused on mõtlemises organiseeritud keeles talletunud mõistete abil Elamused paigutuvad ka 2-mõõtmelisse ruumi, mida saab kirjeldada valentsi ja ärgastuse või lähenemis- ja eemaldumismotivatsiooni dimensioonide abil Emotsionaalset elamust võib pidada teadvuse vormiks, mida inimene jagab paljude loomadega. Tõlgendus on olukorra tähendus motiivide seisukohalt Tõlgendus mõjutab nii emotsiooni
Analüüsida - millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb - milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama - millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest - Meelepuuded - Puudulik koolivalmidus - Madal õpimotivatsioon - Sotsiaal-majanduslikud probleemid - Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid 13. Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt - ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid Arendada oskust planeerida ja kontrollida oma tegevusi – enne saab õpetada kontrollima. Plaani saab
Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel). a) Tunnetusprotsessid(aistingud, tajud,kujutlus,mõtlemine,tähelepanuprotsess) b) Emotsionaalsed protsessid c) Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid 2. Psüühilised seisundid(üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. 3. Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt.Psüüh.om
Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel). a) Tunnetusprotsessid(aistingud, tajud,kujutlus,mõtlemine,tähelepanuprotsess) b) Emotsionaalsed protsessid c) Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid 2. Psüühilised seisundid(üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. 3. Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt.Psüüh.om
Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklikke tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna Gustav.(Gailit(Ge), Under(Printsess), Semper, Tuglas(Felix), Adson(Paaz), Visnapuu(Vürst)). Siuru luuletajad on emotsionaalsed. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album. Esimene album võeti väga hästi vastu. Teine ja kolmas album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel. 1919 lõpp tegevus lõpetati.(Siuru-linnuke/lõoke kalevipojast)
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline
Impulsiivsus Püüdlused Tõsidus Tähendusrikkus Iseseisvus Sensuaalsus suhetes Vastutustund- Lähedus Lugupidamine Põnevus likkus Kiindumus Lojaalsus Tabel 1 2.1 Sinine isiksuse tüüp Sinised on väga emotsionaalsed. Nad hõljuvad tunnetes, võttes vastu ja jagades tundeid. Sageli tunnevad sinised, et tahavad olla muud värvid, tihtipeale oranzid. Sinistele meeldib nende elurõõm, graatsia ja mängulisus. (T. Maddron 2002) Sinised tunnevad kõiki tundeid suuremal määral kui teised. Nende südamevalu on niisama ehtne kui murtud käsivars. Hirm on õgivalt ja füüsiliselt kohal. 8
Konfliktide liigid: · sisekonfliktid · inimestevahelised konfliktid · grupisisesed konfliktid · gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: · demonstratiivsed inimesed · rigiidsed inimesed · perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: · asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad · emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine · väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi, mille nimel välja kannatada teise erinevaid väärtushinnanguid, on sageli lahendamatud Probleemi lahendamise astmed: 1. Eelaste- koostöö ja vastastikuse usalduse õhkkonna loomine. 2. Probleemi sõnastamine vajaduste keeles. Teise poole probleemi ümbersõnastamine partneri poolt. 3
reaktsioone olukorrale sobivalt välja elada. Limbilises süsteemis - emotsioonide baas on limbilises süsteemis. Kui limbiline süsteem on üle-aktiveeritud, siis võib inimesel olla häirivaid meelolu kõikumisi või kontrollimatuid (või halvasti kontrollitavaid) emotsionaalseid reaktsioone. Selline inimene võib olla üle-erutunud, kiiresti ehmuv, nö. liiga ärkvel. Hästi toimiv limbiline süsteem tagab tavapärased emotsionaalsed reaktsioonid, sobiva energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme. Retikulaarses aktiveerivas süsteemis - retikulaarne aktivseeriv süsteem (RAS) on kogu läbi aju ulatuv süsteem, mis tagab vajaliku ärkveloleku ja tähelepanu ümbritsevale. See on justkui aju “sisse/välja lüliti”. Retikulaarne
Trombolüüsravi pole efektiivne(30 min) või on suure veritsusriski tõttu vastunäidustatud. Vastunäidustused: KT uuringul väljakujunenud kolle Hüpertensioon(vaatamata ravile) PAREMA AJUPOOLKERA INSULT Vasaku kehapoole halvatud/vasaku kehapoole ignoreerimine 8 Tajuhäired Tasakaaluhäired Nägemishäired Käitumislikud ja emotsionaalsed muutused/impulsiivsus Mäluprobleemid- lühiajalise mälu kahjustus Ajataju häired VASAKU AJUPOOLKERA INSULT Parema kehapoole halvatus Kõnehäired, keelst arusaamine Suurenenud ettevaatlikkus Mäluprobleemid Neelamishäired, põie häired- mõlema poole kahjustuse korral. INSULDI RISKITEGURID Vältimatud: Geneetiline pärand? Vanus (mida vanem, üle 80 ) Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x
Kasutatakse morfoloogilise tehnikana fusiooni - uute tüvede ja sõna muutevormide moodustamine tüvesid fonoloogiliselt teisendades. Polüsünteetiline- (Põhja-Ameerika indiaani keeled) sõna sees on palju morfeeme, kogu süntaks on sõna sees (ei tee vahet sõna ja lause vahel) Keele päritolu: “bow-wow” teooria: oletab, et keel algas häälte/helide imiteerimisest “pooh-pooh” teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused (häälelised reaktsioonid hirmule, valule, üllatumisele) “yo-he-ho” teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused “la-la” teooria: kõne algus on laul keele žestilise päritolu teooria Keelekontaktid: Keelekontakti koht: kakskeelne inimene Substraat on kontaktis olnud keelest jäänud keelelised mõjud Keelekontaktide sõnu võib oma olla ja elemente, sõnavara tulemusel kreoolkeele
Ta oli Sonja isa. Ideestik: 1. Inimene ei võitle oma ideaalide eest. 2. Ideaale pole olemas. Inimesed peaksid püüdlema, mitte piirduma lootmisega ,,Kolm õde" ,,Asjatult närbuva inimliku elu nukker lugu." (Tsehhov). Tegevus toimub väikeses provintsilinnas, kus elab kolm õde: Irina, Olga, Masa. Linna prototüübiks on tema enda kodulinn. Ainus, mis linna elevust toob, on aeg-ajalt sealt peatuvad sõjaväeosad. Kolm õde on kõik väga emotsionaalsed, vastuvõtlikud ilule, suureks unistuseks on neil pääseda Moskvasse, et elada teistsugust elu. (,,Moskvasse, Moskvasse!" fraas unistuste täitumiseni pürgimise kohta.) Õed ei tee unistuste täitumise heaks mitte midagi. Muutust ei too isegi Masa armumine ohvitserisse, kes teda kaasa kutsub, kuid Masa ei julge minna. Tsehhov tõdeb kurbusega, et kuigi õed võiksid Moskvasse pääseda, ei muutuks nende elus tegelikult mitte midagi. Inimesed ei julge võimalusi kasutada.
või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks, või klient saavutab nõustamissuhtes sõltumatuse. Psühhoteraapisa tegeleb probleemidega, mille juured on minevikus. Nõustamine suunab tähelepanu probleemidele lühima taustaga. Tihtipeale inimene ise ei ole valmis teraapiaks. Psühhoteraapia (Brammer, Shostrum) : rekonstrueeriv, isiksuslik, analüütiline, teadvustamatu, pidevad emotsionaalsed probleemid, minevik, kestvus pikem. Nõustamine : hariv, situatiivne, probleemi-lahenduslik, teadvus, nö olmeprobleemid, olevik, kestvus lühem. Nõustaja roll sõltub sellest kus, kellega ja mis tingimustel ta töötab. Enne koolipsühholooge rahastas linnavalitsus, nüüd aga koolidirektorid (tavalisem näide: kliendiks on direktori tütar). Roll tuleneb sekkumise direktiivsuse astmest, erialasest kuuluvusest, organisatsiooni koosseisu kuulumisest, probleemi käsitlemise laadist
halvenev (kulgu iseloomustab viies koodinumber). Mõnikord (eri kultuurides ja populatsioonides erisugusel määral) on tulemuseks täielik või peaaegu täielik tervenemine. Mõlemad sugupooled on haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva
käitumisviisis. Konfliktide liigid: sisekonfliktid inimestevahelised konfliktid grupisisesed konfliktid gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: demonstratiivsed inimesed rigiidsed inimesed perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi, mille nimel välja kannatada teise erinevaid väärtushinnanguid, on sageli lahendamatud Probleemi lahendamise astmed: 1. Eelaste- koostöö ja vastastikuse usalduse õhkkonna loomine. 2. Probleemi sõnastamine vajaduste keeles. Teise poole probleemi ümbersõnastamine partneri poolt. 3
Tihti aetakse sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Kui uurida täpsemalt Koraani, siis on jõuab väga kiiresti järeldusele, et islam on usk, mis aitas tohutult kaasa naise staatuse parandamisele, lubades naistele ka palju selliseid õigusi, mis tänapäeva maailma jõudsid alles 20.sajandil. Islamil on ka tänapäeva naistele pakkuda eneseväärikust ning austust ja kaitset. Naisi tunnustatake, tal on õigused täita oma vaimsed, intellektuaalsed, füüsilised ja emotsionaalsed vajadused. Iga naine, nagu ka iga mees, vastutab ise oma tegude eest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö autor on leidnud vastused oma uurimisküsimustele ning lükanud ümber püstitanud hüpoteesi. Autor on saanud teada palju uut mosleminaise õigusliku staatuse kohta Koraanis ning avardanud silmaringi. Antud töö põhjal oleks võimalik alustada uusi referaate, mis kajastaksid konkreetsemalt kindlaid teemavaldkondi. Teemadeks tooks autor välja islami algallikate (Koraani ja sunna)
asjadesse või siis ignoreeritakse neid väitega "Ära muretse, kõik on OK". Välises käitumises ilmneb süvenev emotsionaalne tuimus, osavõtmatus varem oluliste inimeste ja tegevuste suhtes, samuti varasemast tunduvalt märgatavam meeleolu kõikuvus koos pahuruse ja vihapursetega, mis võivad muutuda agressiivsuseks. Võib ilmneda ümbritsejate jaoks absurdsena tunduv valetamine, milles selline noor võib olla väga osav. Endised emotsionaalsed suhted kaotavad järk-järgult oma tähtsuse, asendudes uute suhetega, mis seisnevad koos "peo pidamises" ja mõnuainetega seotud käikudes, ostus - müügis - vahetuses - võlgades jne. Välimus muutub järjest hooletumaks, välisilme särav-eufoorilisest või õnnis-äraolevast kuni halli, haige näo, nõrkuse ja värisevate käteni. Probleemi teadvustamine toimub reeglina siis, kui ilmnevad füüsilise sõltuvuse nähud ehk ärajäämasündroom: äärmiselt halb ja raskesti talutav, mõnedel
kahepoolne: • Reklaam kutsub esile emotsionaalseid seisundeid (vahuveini reklaam loob kõrgendatud meeleolu) ja olemasolev emotsionaalne seisund mõjustab ka reklaami vastuvõttu (leinaseisund moonutab vahuveini reklaami ebameeldivaks). • Emotsionaalne apellatsioon – taotletakse reklaami poolt esile kutsutud positiivse emotsiooni ülekandumist reklaamitavale kaubale (samuti seotud tingitud reflekside kujundamisega). Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute... • ...on seotud seksuaalsfääriga, • ...suhtlemisrõõmuga, • ...kujuteldavate puuteaistingutega, • ...maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
rakendada võimu on aluseks konfliktide sagedusele ja tüübile. Konfliktid tekivad kui inimesed püüavad muuta teiste käitumist, saada mingeid eeliseid. Väärtused- ühtesid asju ja seisundeid eelistama teistele . Konfliktid kui üks osapool ei aktsepteeri , et teisel võivad olla oluliselt erinevad väärtused. Kui ignoreeritakse teiste või enda emotsioone ja tundeid. Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus. Emotsionaalsed 0skused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm. Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused. Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada. eesmärkidele, koostöö, kompromiss, taandumine, nõustumine, keskendumine suhetele. 42. Organisatsiooni konflikt. Osapooled ei ole samal arvamusel sellest, mis on organisatsiooni väärtused ja mida väärtustatakse
naturaalsed. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik!, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid! EMOTIVISM Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad! Eetika-väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid! Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised.
praktika valdamist ning selles praktikas esineb üldjuhul ka mingisugune füüsiline tegevus. Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest. Primaarne sotsialiseerumine leiab aset väiksemas kogukonnas, peres. Laps tegutseb ja õpib koostoimes kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed. Sekundaarse õppimise korral, mis toimub koolis ja teistes institutsionaliseeritud keskkondades, on tingimused õppimiseks teistsugused. Lapsel pole institutsiooni ega selle esindajatega niisugust sidet, nagu perekonnaga. Kodus ja perekonnas on tegu nähtamatu pedagoogikaga, koolis on õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
oskus ja võime eriti head. Juba sellepärast, et partner ise on nii avali ning tal on sinu suhtes nii suured ootused. 7 Kas see tähendab, et inimene hakkab käituma automaatselt ja tihti just sel moel, mis partnerit ärritab? Kui tavapärase pingega olukorras suudab inimene mõistlikult käituda, siis niipea, kui olukord muutub pingeliseks, käivituvad emotsionaalsed automatismid. Samas, mida küpsem on isiksus, seda turvalisem on tema reaktsioon ka tüliolukorras. Ta ei pruugi käituda automaatselt. Tüüpilisi reaktsioone kriitilistes olukordades kirjeldatakse psühholoogias seotusstiilide kaudu: turvaline, ärev või vältiv seotusstiil. Kogemus, kuidas käituda, on sageli saadud juba varajases eas. Näiteks äreva stiiliga inimene ei suuda oma tunnetega toime tulla, ta liialdab pidevalt muretseb, nutab, karjub või ähvardab
Tüdrukud suudavad varjata narkootikumide tarvitamist veelgi kauem. Kui küsida noorukilt, kas ta on pruukinud mõnuainet siis eitab ta seda igal juhul. Vanem peaks muutuma tähelepanelikumaks, kui lapse käitumises esineb muutusi. Hoiatavad märgid: ·Huvide muutus. Laps ei tunne enam huvi nende asjade vastu, mis teda varem huvitasid. ·Tõrksus koolikohustuste täitmise vastu. Puudub põhjuseta koolist, ei taha enam koolis käia. ·Käitumise ja õppeedukuse halvenemine. ·Ebatavalised emotsionaalsed puhangud, silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus, rahutus, kärsitus. ·Vägivaldne käitumine ·Nooruk veedab enamus ajast väljaspool kodu, võimalik, et endast vanemate isikutega või uute sõprade seltskonnas. ·Isoleerib ennast, enamiku ajast istub enda toas. ·Kulutab ja laenab ülemäära raha. ·Varastab asju ja raha. ·On ülemäära väsinud (selge põhjuseta). ·Toimuvad drastilised muutused kehakaalus. ·Isutus
Murdeeas aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed, milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin- ja apokriinnäärmed. o Ekriinnäärmed-võib leida kõikjal naha pinnakihis. Nad eritavadvärvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on osaleda kehatemperatuuri reguleerimises, kontrollides vee, soola ja teiste jääkainete hulka, mis nõristub läbi naha pooride. Emotsionaalsed ergutid (pinge, närvilisus, erutus) võivad märkimisväärselt suurendada erituva higi hulka. o Apokriinnäärmed-asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks murdeea alguses. Neid seostatakse kehakarvade kasvuga ja teiste murdeeas ilmnevate füüsiliste muutustega. Apokriinnäärmed eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega
Jutustajatüübid 1)heterodiegeetiline– väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev (sh. nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest (võib olla ka ebausaldusväärne) ja 3) autodiegeetiline jutustaja– peategelane kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist + kognitiivsed, emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt); sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil). Autori mõiste. Asub
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, · jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, 6 · keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), · kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõkked: · Personaalsed tõkked · Emotsionaalsed tõkked · Valikuline taju · Psühholoogiline distnts · Füüsilised tõkked · Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked · Semantilised tõkked · Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Ametlik ülalt-alla informeerimine Edukaks suhtlemiseks on vajalikud järgmised eeltingimused: 1
Eksistentsialism • Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele • Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta. Sören Kierkegaard • Esimene moodne eksistentsialist – eluajal teda naeruvääristati. • Sisukas suhe jumalaga on puhtpersonaalne. Jumala omaksvõtt usu baasil. Teda häiris fakt, et paljude kristlaste jaoks oli palvetamine ja religioossed rituaalid automaatsed ning mitte personaalsed ja emotsionaalsed. • Religioon ja teadus liiga ratsionaalsed – oli kriitiline kiriku suhtes. On vaja isiklikku, emotsionaalset suhet jumalaga. • Tõde on subjektiivsus – mida inimene usub personaalselt. • Religioon ja Jumal kui loogiliselt seletamatu paradoks, mida saab kogeda läbi usu – suhe jumalaga peab olema emotsionaalne. Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt.
turud, piirkondlik turg, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus); sotsiaal-psühholoogilised näitajad (inimeste omadused, seltsivus, ambitsioonikus, elustiil, sotsiaalne klass). 2. Mille alusel toimub positsioneerimine? Positsioneerimise üldisteks alusteks on ainulaadsus, olulisus ja püsivus. Positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Eristatakse brändi unikaalsed väärtused – emotsionaalsed (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus), funktsionaalsed (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega). 3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu segmentimist oma tegevusstrateegiana? Segmentimist ei ole mõtet kasutada kui turg on liiga väike; kui kaalukad ostjad on suures ülekaalus; toode domineerib turul (segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit); segmendi kindlakstegemine on võimatu; toode on elutsükli lõppfaasis;
lähtuvalt. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Esmased grupid on väikesed. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne (perekond). Liikmete eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Esmases grupis tuntakse muret teiste heaolu pärast. Suhteliselt püsivad. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Sekundaarsed grupid on suuremad. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Kui esmases grupis valitsevad spontaansed suhted, siis teiseses formaalsed. Iga grupi liige ei pruugi suhelda teiste liikemetega. Kõigil liikmetel on küll mingi ühishuvi, kuid kontaktid on suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Kogukond ja ühiskond
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema Personaalsed tõkked: Emotsionaalsed tõkked, Valikuline taju, Psühholoogiline distnts. Füüsilised tõkked: Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked. Semantilised tõkked: Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid). 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalse suhtlemise puhul on tegemist ametlikku struktuurihierarhiat järgiva kommunikatsiooniprotsessiga. Alanevas suunas antakse juhiseid ja töökorraldusi,
emotsioone; tugevate negatiivsete emotsioonide olemasolu riskifaktor liigsöömishoogude väljakujunemiseks. Positiivne impulsiivsus - lisaks negatiivsele impulsiivsusele on hakatud uurima ka positiivset impulsiivsust. Kalduvus käituda impulsiivselt positiivseid emotsioone kogedes. Seostatud riskikäitumisega → alkoholi tarvitamine, hasartmängurlus, ülesöömine. Ka positiivsed emotsioonid võivad viia ülesöömiseni (positiivse filmiklipi vaatamisel ajal tarbisid emotsionaalsed sööjad rohkem jäätisekokteili kui negatiivse filmiklipi vaatamise ajal). Positiivsete emotsioonide ajel söömine ilmneb sotsiaalsetes situatsioonides. Tähistamine → suurendada positiivseid emotsioone? Positiivsete emotsioonide ajel suureneb toidu tajutud meeldivus, tervislike toitude tarbimine, motivatsioon toitu nautida. Hedooniline söömine - toidu söömine naudingu tõtttu. Positiivne ja negatiivne emotsionaalne söömine on eraldiseisvad nähtused!
võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel (jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave tähelepanuta või ununeb), keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale, omaenda vastuesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak infoedastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu PERSONAALSED: emotsionaalsed, valikuline taj, psühholoogiline distants FÜÜSILISED: müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked SEMANTILISED: mõistete, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, žestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt? Ülalt-alla – infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele, alluvate informeerimiseks aksutatakse informeerivaid dokumente, tihti ei saavutata arusaamist. Parima
koolikohustuse mittetäitmine ja lõpuks õpingute katkestamine. Sellega seoses suureneb üha noorte hulk, kes pärast põhikooli lõppu ei leia endale rakendust. ,,Õppimisprobleemidele tähelepanu pööramine on väga oluline lapse üldise arenguseisukohalt mitte ainult õpitavate teadmiste ja oskuste omandamise tähtsuse tõttu, vaid ka seepärast, et õppimishäiretest saavad sageli alguse paljud sotsiaalsed, emotsionaalsed ja motivatsiooniprobleemid" (Tropp, 2010, 189). Erivajadustega lapsed võivad õppida traditsioonilise klassi tingimustes oma elukohajärgses koolis. Neil kõigil on õigus tasuta haridusele, aga antava abi ulatus ja eripära varieerub sõltuvalt nende probleemide tõsidusest. Kui lapsel on hariduslikud või arengulised erivajadused, on lapsevanema olukord üsna keeruline. Kust leida abi ja infot, keda usaldada? Eelkõige peab seda julgema küsida koolist.
raseduste korral. Tehislik abort soodusta mitmeid haigusi (nt emakavähki), võib põhjustada järgnevate sünnituste puhul komplikatsioone või halvimal juhul jääb naine viljatuks ega saa enam kunagi lapsi. Eriti ebasoodsalt mõjub naise tervisele ja arenemisele esimese raseduse katkestamine. Peale abordi tegemist võib esineda ka emotsionaalseid traumasid. Abordi füüsiline mõju ei olegi arvatavasti nii ränk kui on selle emotsionaalsed ja psüühilised tagajärjed. Need võivad avalduvad näiteks selle, et naine hakkab hiljem kahetsema, et aborti tegi. Kui naine kasutas rasestumisvastasied vahendid, kuid need vedasi alt, võib tekkida kartus suhuühte ees, kuna püsib hirm uue tahtmatu rasestumise ja abordi ees. Naised, kes ei soovigi aborti teha, kuid materiaalsete põhjuste pärast on selleks sunnitud, võivad hiljem olla väga masenduses. Eriti
Aasiast pärit inimesi lausa häirib zestikuleerimine ja näomoonutuste tegemine. Hiinlane võib teatada naeratades, et puudus töölt lähedase sugulase surma tõttu, toetudes kultuurilisele arusaamale, et teistele valu või kurbust edasi anda ei ole sobiv. Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid zestikuleerides, naerdes, rääkides harilikust valjema häälega ja kirglikumalt, puudutades seejuures sageli kaasvestlejat. Seetõttu tundub põhjaeurooplasele mõnikord, et nad on kasvatamatud ja agressiivsed. 4.1 KUIDAS TOIMUB KOHTUMINE VÕÕRA KULTUURIGA? Kõigil, kes pikemaks ajaks välismaale satuvad, tuleb ette probleeme ja läbielamisi, mis ei sõltu ainuüksi keeleoskusest
Murdeeas aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed, milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin- ja apokriinnäärmed. o Ekriinnäärmed-võib leida kõikjal naha pinnakihis. Nad eritavadvärvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on osaleda kehatemperatuuri reguleerimises, kontrollides vee, soola ja teiste jääkainete hulka, mis nõristub läbi naha pooride. Emotsionaalsed ergutid (pinge, närvilisus, erutus) võivad märkimisväärselt suurendada erituva higi hulka. o Apokriinnäärmed-asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks murdeea alguses. Neid seostatakse kehakarvade kasvuga ja teiste murdeeas ilmnevate füüsiliste muutustega. Apokriinnäärmed eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega
õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad üldstrateegiad eristrateegiaid Metakognitsioon Metakognitsiooniks ehk teadmistoimingute kontrolliks nimetatakse sellist toimingut, kus õppija ise jälgib end õppijana.
abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes selle kliendikesksemaks. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 - http://www.just.ee/49973 10. meede Perevägivalla-alane ennetustöö Tegevused 10.1. Õigusteadlikkuse suurendamine ja perevägivallaalane teavitamine 10.2. Riskirühmade perevägivallaalane teavitamine Perevägivalla ohvrite vajadused võib jaotada viide rühma: turvalisuse vajadus, emotsionaalsed, majanduslikud vajadused, lisaks vajadus info ja nõuannete ning õigusabi ja kohtukaitse järele. Nende tagamine eeldab kriisisituatsioonis /…/ psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, varjupaiga- ja tugigrupiteenuse olemasolu. Perevägivalla puhul on harva tegu vaid ühekordse juhtumiga, tihtipeale satutakse ohvriks korduvalt. Seetõttu on oluline, et oleks loodud kohad, kuhu abi saamiseks pöörduda.
.. ... ... mis on omane homo industrialis'ele - keskmine Eesti 5-6 aastat 2-3 aastat ** Selgelt väljendamatu teadmine: "Vaikiv" teadmine (sotsiaalsed Intuitiivne (loomulik, (väike)ettevõte varjatud ja raskesti mõõdetav ja emotsionaalsed oskused) kaemuslik) teadmine AJUTISED: keskmine 3-5 kuud 3-5 kuud ... mis on omane homo entreprenaurus'ele projekt kellegi portfellis * Stora Enso (algselt Stora Kopparberg) privileegid kinnitas Rootsi kuningas Magnus IV
või meelsus põhjalt. · «Lisaks näitas katse, et lapsed on paremad inimesetundjad, kui täiskasvanud,» nentisid teadlased · Faculty of Business and Economics, University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. Faculty of Business and Economics, University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/323/5918/1183 E-mail: [email protected] Mida võiks sellest järeldada? Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool Nimetatute · on seotud seksuaalsfääriga, · suhtlemisrõõmuga, · kujuteldavate puuteaistingutega, · maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele v mitte-
................................................................................41 11.3 Homöopaatiat peaksid eelistama ..................................................................................42 11.4 Homöopaatiline ravi on vastunäidustatud ....................................................................42 12 Ida meditsiin.........................................................................................................................43 12.1 Emotsionaalsed mõjurid................................................................................................43 Rõõm................................................................................................................................43 Hirm................................................................................................................................. 43 Viha....................................................................................................
näiteks leedulastega, sest usaldus tuleb kiiremini. Samas on eestlased märganud, et lätlased ei pea kellaaegadest kinni, nende jaoks on tähtis positsioon. Kokkulepped tuleb lätlastega äri ajades alati kirjalikult vormistada (Vahemets 2001) ning pitsatiga tembeldada. (Saar 2007) Üldiselt kirjeldatakse lätlaste iseloomu kui eestlaste ja leedulaste vahepealset. See tähendab, et lätlased on emotsionaalsed nagu leedulased. Teatud situatsioonides säilitavad nad aga sarnaselt eestlastele külma ja põikpäiselt ratsionaalse olemuse. Lätlased on kohati kergemeelsemad ja avatumad kui eestlased, samas nad naeratavad rohkem. (Latvians 2001) Lätlased on enamasti reserveeritud ja isegi suhtlemisvaesed, emotsioonide näitamine ja fanatism on lätlaste puhul harv nähtus. Nad vajavad tutvumiseks ja sõprade leidmiseks rohkem aega kui näiteks venelased. Lõunanaabrite
võiksid olla kasulikud, surevad tuhandete kaupa, ilma et keegi vaevuks neid aitama või isegi läbi vaatama. - Šoti arst, 1769 Arvamused lastest Enne täiskasvanuks saamist läbivad lapsed mitu kvalitatiivselt erinevat arenguetappi: Laste erinevus täiskasvanutest on: Täiskasvanud töötavad ja on kohusetundlikud, lapsed mängivad ja on vastutustundetud. Täiskasvanud on ratsionaalsed, lapsed aga emotsionaalsed ja irratsionaalsed. Täiskasvanud mõtlevad abstraktselt, lapsed konkreetselt. Täiskasvanud on seksuaalsed, lapsed on seksuaalsed olendid Täiskasvanueani peavad lapsed viibima kohtades, millised aitavad neil saada täiskasvanuks – kodus, koolis, mängualadel jne. Laps – otsustaja Lastel kujunevad põhilised kõlbelised ja vaimsed omadused välja varakult. Alates 12. eluaastast suudavad nad teha keerulisi otsuseid. Sealt edasi on
asjadega loopimine. (vt lisa 2. näide 1) Paljud õpetajad on kogenud, et normaalset koostööd klassis segavad lahkhelid ja pinged, sest igas klassis õpivad ja suhtlevad erinevad õpilased, kellel on omad harjumused ja elukogemused. Nende erinevad vajadused ja huvid võivad viia konfliktideni. Lapsed, kes tekitavad teadlikult konfliktisituatsioone, lahendavad neid ka sageli vägivalla abil. Õpilased reageerivad sellele tavaliselt nii: kel jõud, sel õigus. Nooremas koolieas on ülekaalus emotsionaalsed konfliktid. Lapsed ei oska oma emotsioone ohjata ja lahendusi leida. Tüüpilisemad põhjused, mis võivad lahkhelisid põhjustada: Õpilane ei nõustu kaaslase arvamusega; Õpilased tahavad samaaegselt kasutada üht ja sama õppevahendit; Eriarvamused tegevuste suhtes; Kaaslased narrivad ja sõimavad; Kedagi ei taheta mängu võtta; Laps seisab rivis ja keegi trügib temast ette; Võetakse midagi luba küsimata; Tõugatakse; Keegi saab haiget ja teised naeravad;
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
