Peamisteks vahendideks on eelarvelised kulutused ja maksud. Monetaarpoliitika: eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Finantseerimis meetodid: kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta need finantseerida ühel viisil kolmest: 1) maksustamine maksed võivad olla nii otsesed (tulumaks) kui ka kaudsed (käibemaks) 2) raha emissioon kui riik emideerib(käibele laskma) raha, et finantseerida oma kulutusi, suurendab ta raha pakkumist. See toob kaasa inflatsiooni. 3) Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigi võla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem kui ta makse on kogunud. 9. Raha mõiste ja funktsioonid. Intress. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele.
uuesti elektrienergiaks. Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal. Ehkki hübriidautosid peetakse üldiselt keskkonnasõbralikeks, on Tallinna Linnavalitsus siiski alates 2010. aasta algusest lõpetamas hübriidautode omanikele tasuta parkimisvõimaluse andmise. Põhjuseks on see, et on mitmeid automudeleid, mille CO2 emissioon ja kütusekulu on tunduvalt väiksemad kui hübriidautodel. Hübriidautode puudujäägiks lisaks tavalise autoga võrreldes tunduvalt suuremale soetamishinnale võib pidada ka seda, et kui auto eluiga ükskord otsa saab, siis selle auto utiliseerimine on oluliselt kallim ja keskkonnaohtlikum kui mistahes muul sõiduautol. Puugaasiauto Puugaasi saab kasutada autokütusena naftasaaduste asemel
· Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad: · Taastuvad bimass, hüdro-, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia · Taastumatud nafa, turvas, süsi, uraan Tootmisega seotud probleemid: · Energiavarude ammendumine · Heitmete kaasnemine · Süsinikdioksiidi emissioon · Kasvuhoone ilmingute tugevnemine · Mulla ja vee hapestumine · Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht · Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine · Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades Suurimad tarbijad: · Transport · Tööstus · Kodumajapidamine · Teenindamine · Põllumajandus Lahendus: · Alternatiivsete energiaallikate kasutamine · Majade soojusisolatsiooni parandamine
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
50 krooni (EV - 90) 100 krooni (EV - 90) 10 krooni (XXIX suveolümpia) 10 krooni (ERM - 100) 100 krooni (laulu- ja tantsupeod) 10 krooni (laulu- ja tantsupeod) 10 krooni (XXI taliolümpia) Eesti Pank. Bank of Estonia EURO-RAHA Euro Euroopa Liidu arvestuslik rahaühik alates 1995. a., mile emissioon algas 2002.a.; ECU ECU (ing. Europen Currency Unit) Euroopa valuutaühik, mille kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse kaalutud keskmisel (nn. ,,valuutakorvis" oli Saksa mark, Prantsuse frank, Holandi kulden, Belgia frank, Luksenburgi frank, Itaalia liir, Taani kroon, Iiri nael, Inglise naelsterling, 20% ulatuses kuld, 3.sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a
Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro. (wikipedia. 2012. Raha. [Online] http://et.wikipedia.org/wiki/Raha. 03.04.12) 5 RAHAREFORM Rahareformi olemus Rahareform (ingl. monetary reform) on riigis uue rahasüsteemi käivitamine või olemasoleva rahasüsteemi ümberkorraldamine raharingluse stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks; keskseteks on uute rahamärkide emissioon või emissioonis olevate rahamärkide pariteedi muutmine (deflatsioon, devalvatsioon, nullinflatsioon, revalvatsioon). (Raudsepp,O. 1997. Väike panganduse leksikon). Ja ka riigivõimu poolt läbiviidavat rahasüsteemi täielikku või osalist muutmist, mille eesmärgiks on raharingluses ilmnenud häirete kõrvaldamine ja valuuta stabiliseerimine, nimetatakse rahareformiks. Rahareformide põhiliikideks on: üleminek uuele rahasüsteemile, olemasoleva rahasüsteemi
EMT0110 Projekteerimise metoodika, teemad/küsimused eksamiks 2018/2019 1. Tehnilised süsteemid ja nende omadused. Tehnilised süsteemid on kunstlikult loodud geomeetrilis-materiaalsed moodustised, mis täidavad kindlat eesmärki (funktsiooni), see tähendab teostavad operatsioone (füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi protsesse). Konkreetsed omadused: 1)erinevat uudsust ja tuntust (füüsikalised tingimused, konstruktsiooni liik, normeerimisaste); 2) erinevat komplektsust (energiate füüsik efektide liik ja arv, materialide liik, osade komplektsus, toote komplekts, tootmisprogrammi komplektsus); 3) erinevaid turge (majandusharude liik, turu suurus, geograafiline ulatus); 4) kindlat määratud omadusi (elementide liik, kujundus, asetus); 5) kaudselt määratud omadusi (funktsioon, ohutus, kasutamine, tootmine, ergonoomika, keskkond, kulutused,aeg; 6) norme, seadusi, garantiisid (normid, reeglid, seadused, tarbijale garanteeritud omadused jne) ...
Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist ja müügihind võib olla kas nimiväärtus või müüakse aktsiad preemiaga. Esmasturu ülekurss ei ole kasum aktsiatehingutest vaid ta tulebki kajastada arvestuses aktsiaülekursina. Akstiaülekurssi võib kasutada kahjumikatteks kui muid viise pole. Teine võimalus ülekursi kasutamiseks on korraldada aktsiate fondi emissioon, mis tähendab aktsiaemissiooni ilma täiendatavate sissemakseteta. Peale esmasturu läbimist kaubeldakse aktsiatega järelturgudel, kus tehingu hind kujuneb vabalt nõudmise ja pakkumise alusel. rahaturu ja kapitalituru tehinguid ei eristata arvestuses(raamatupidamises) absoluutselt. Pikaajaliste tehingute lühiajalist e kuni 1a osa kajastatakse lühiajalise finantstehinguna, kusjuures tehingu koguväärtus jagatakse proportsionaalselt aastatele.
Troopilises vööndis 7 suurt kõrbeala. Põua all kannatab 35% Maakerast (4,5 mlrd ha), sellest viimase poolsajandil kõrbestunud 810 mln ha. Kõrbestumine ohustab 70% Maakera kuivadest aladest kus elab 850 mln inimest ehk 1/5 Maakera elanikkonnast. Kõrbestumisel selge seos arenguprobleemidega 16 vähearenenud riiki kannatavad enam kõrbestumise tõttu. Põhimõtteliselt saab kõrbestumist takistada erosioonivastaste abinõudega maakasutust arukalt planeerides. Vääveldioksiid CO2 emissioon atmosfääri kasvuhooneefekt, meil kõige suurem elektrienergia tootmisel, järgneb turba kuivendamise järgne mineralisatsioon, hoonete kütmine ja mootorikütuste kasutamine. CO2-ga paisatakse atmosfääri ka taimedele ja inimesele kahjulikke ühendeid. Kõrgem CO2 sisaldus soodustab taimede kasvu. Kõrgem CO2 sisaldus atmosfääris kutsub aga esile kliimamuutusi ja sellega seoses muutusi ka bioloogilises mitmekesisuses. Kyoto protokolliga on riikidele paika pandud CO2 heitmete kvoodid.
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad v...
instrumendi skeem Valgusallikad: valgusallikas peab olema intensiivne ja stabiilne (päike 10-16 W/(m sr Hz), impulsslaser 1014 W/(m sr Hz) ). vesiniku vôi deuteeriumi gaaslahendus lamp hôôglamp wolframist filamendiga (sisaldab joodiauru, mis puhastab lambi sisepinda) laser (monokromaatne valgusallikas, kus täiteaine ergastatakse metastabiilsele nivoole ("negatiivne temperatuur") ja footoni spontaanne emissioon käivitab teiste footonite kiirguse, mida vôimendatakse peeglitega laseri otstes) Protsessid laseris (vasakul) ja laseri ehitus (all) 3 Kindla lainepikkusega kiirguse valimine Filtrid
(Eamets, et al. 2005, :196) Ressursside ebaefektiivne jaotuse toimub nii majandussektorite kui ka ajaperioodide vahel ja põhjustab heaolu kaotust nii indiviidi kui ka majanduses terviku seisukohalt. (Paas 2000, :102) 1.1.Põhjused Inflatsioon on üks tõsisem probleem ühiskonnas, millega kaasneb enamikus riikides tööpuudus ja majandusliku kasvu vähenemine. Üheks enimaks äramärgitud tekkepõhjuseks on raha ülemäärane emissioon. Ühiskonnas, kus riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada ning on märgatav defitsiit, proovitakse tasakaalu luua raha juurde trükkimisega. Sellega kaasneb hüppeline rahamasside kasv ning raha väärtuse kahanemine. Tulemuseks on inimeste soov koheselt ja hulgaliselt oste sooritada ja oma tarbimist suurendada, et vältida suuremat raha väärtuse vähenemist ja säästude muutumist väärtusetuks. (Pettinger, Why Printing Money Causes Inflatsion 2008)
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
püsimise juhendust, reguleeritavat autopilooti ja automaatse hädaolukorra süsteemi, mis 7 peatab auto enne kui sõiduk jõuab liikluses olevatele autodele liiga lähedale, tekitades ohtu. (Gibbs 2017) Suureks mureks ja teadmatuseks on ka keskkonnale tekkiv mõju. Mugavad ja taskukohased isejuhtivad autod võivad tõsta aastas sõidetavate kilomeetrite arvu. Kui nende sõidukite kütuseks on bensiin, siis transpordist tulenev emissioon võib tõusta liiga palju. Samas, loomulikult, kui need sõidukid on hoopis elektrilised, siis transpordist tulenev emisioon võib hoopiski langeda ja üpriski märgatavalt. (Self-Driving Cars… 2017) 8 3. ISEJUHTIVA AUTO POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED 3.1. Positiivsed küljed Sõidukites kasutatav kõrgelt arenenud sensoorne tehnoloogia suudab potentsiaalselt tajuda ümbritsevat keskkonda paremini kui inimeste meeled
energiat tagasi kätte saada Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi?? Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine, paisjärvede kalastik väheneb (SEI, sõnaseletusi). Eesti oludes jääb h. osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks
- ÜRO sõltumatud agentuurid · Maailmapanga Grupp Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) - Euroopa Investeerimispank (EIB) - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) - Põhjamaade Investeerimispank (NIB) - Riigivõlakirjade emissioon - Laenud kommertspankadelt (vt finantseerimisallikad äriühingu vaatepunktist) vi. Riigi- ja erakapitali partnerlus (PPP) - Projekte võib osaliselt rahastada muudest vahenditest kui kohaliku omavalitsuse või valitsuse eelarvest, kaasates erasektori. - Võimalikud on erinevad koostöövormid: · erasektor ehitab ja hooldab vara ning saab selle eest tasu (infrastruktuuri
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Kuigi turvas on taastuv maavara, on ta siiski nii aeglase juurdekasvuga, et inimmõõtmelises perspektiivis tuleks turvast käsitleda ja majandada kui taastumatut ressurssi. Looduse seisukohalt on turbakaevandamise suurimaks probleemiks suured muudatused maastikul ja ökosüsteemis. Rikutud saab kaevandamisala, selle esteetiline pale ning kaevandamisalaga seotud veerežiim. Taimkattest kooritud turbapinnal suureneb märgatavalt CO 2 emissioon, vallandub tuuleerosioon jms (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). 10 5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA Turbavarude kaitseks on paika pandud mitmeid arengukavasid ja tegevuskavasid. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ütleb, et turba kasutatava varu suuruse ja aastase kasutusmäära, sätestab maapõueseaduse ning turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks on 2,65 mln tonni
t/GWh t/GWh t/GWh t/GWh Kivisüsi 1058 3,00 3,00 Maagaas 824 0,25 0,34 Tuumakütus1 9 0,03 0,03 3,6 Biokütus 02 0,61 0,15 1 Emissioon kogu tsüklist, arvestades kütuse tootmist, elektrijaama ehitust ja ekspluatatsiooni 2 Arvestades biokütuse (biomassi) taaskasvamist Tõsised avariid Three Mile Island'i (1979), Tsernobõli (1986) ja Fukushima (2011) tuumaelektrijaamades on teadvustanud, et tuumaoht ei tunne riikidevahelisi piire. Avalik arvamus on vastu tuumaenergeetika arengule. Pärast 1986. aastat on tehtud palju tuumareaktorite ohutuse tagamiseks rahvusvahelises koos- töös
Ökofeminism: Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalsele, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. 5 Rahvusvahelise koostöö algus: Rahvusvahelise koostöö areng alates 20. Saj. algusest. Trail'i (Kanada) sulatusahjude juhtum: Tegutses alates 1896 Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis, USA's. 1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA'le. 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. Varajased lepingud keskendusid eelkõige looduskaitsega seotud teemale, näiteks: 1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon Hiljem lisandusid ka muud teemad: 1954 naftasaaste vähendamine meredes
ioonide kui neutraalsete aatomite spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema.3.Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist.4.Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist.5.Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist.6.Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda.7.Kui emissioon ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.8.Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.Spektraaluuringud näitavad tähtede suurt mitmekesisust, kõikvõimalikke pöörlemis -, tiirlemis ja paisumiskiirusi. Tähespektrite klassifikatsioon.Põhiklasse on 7 ja neid tähistatakse suurte ladina tähtedega alustades kuumematest tähtedest.Põhiklassid järgmised: O, B, A, F, G,K,M.
laenudest, kanti need üle selleks asutatud Pikalaenu Panka. [4] 1928. a. läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati seaduslikuks maksevahendiks Eesti Panga pangatähena Eesti kroon, mis sisaldas 100 senti (1 sent võrdus endise margaga). Kroon võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1924. a. kehtestatud kullastandard (100/428 g) jäi muutmata, kuid see sai reaalse tagatise (kattevara). Riigikassa- ja vahetustähtede emissioon lõpetati. Krooni usaldusväärsuse kindlustamiseks kohustus Eesti Pank kroone välisraha vastu ümber vahetama. [4] Kõik need meetmed taastasid usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas. 4.4 1931-1940 Läbi majanduskriisi ja devalvatsiooni majandustõusule Pärast 1930. a. ülemaailmse majanduskriisi puhkemist, kui Inglismaa otsustas 1931. a.
perioodi alguses Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 perioodi lõpus 1 Raha ja raha ekvivalentide 43 404 633 muutus Kontserni omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Jaotamata Omakapital Eesti kroonides Aktsiakapital reservkapital kasum kokku Omakapital seisuga 31.12.2004 128 714 300 22 855 471 131 323 460 282 893 231 Fondi emissioon 16 157 400 0 -16 157 400 0 Regionaallennujaamade ühendamine 0 0 11 523 500 11 523 500 2005 aruandeaasta kasum 0 0 88 297 746 88 297 746 Omakapital seisuga 31.12.2005 144 871 700 22 855 471 214 987 306 382 714 477 2006. aruandeaasta kasum 0 0 95 099 748 95 099 748 Omakapital seisuga 31.12
kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste
muutumist. Kyoto leppe järgi peavad tööstusriigid vähendama aastateks 2008 - 2012 oma KHG keskmiselt vähemalt 5% võrreldes 1990 tasemega. Sveits, enamus Euroopa Liidu riikidest 8%, USA 7%, Kanada, Ungari, Jaapan ja Poola 6%. Venemaa, Uus- Meremaa ja Ukraina peavad emissioonid stabiliseerima. Norra võib emissioone tõsta 1%, Austraalia 8% ja Island 10% võrra. Kyoto lepe Leppe jõustumiseks pidid liituma sellega niipalju riike, et nende summaarne CO2 emissioon ületaks 55%. Kyoto lepe jõustus 2005. a. pärast Venemaa-poolset ratifitseerimist. Suurimateks kliimaleppe vastasteks on USA ja Austraalia. Ka mõned teised arenenud riigid on lepet ebaõiglaseks pidanud, kuna liituma ega KHG emissioone ei pea piirama sellised suured arengumaad nagu India, Hiina ja Brasiilia. Leppe nõrkuseks peetaksegi asjaolu, et majanduse nõrgestamise hinnaga tuleb KHG piirata vaid arenenud riikidel. Kyoto mehhanismid: Emission Trading emissioonidega kauplemine
Tegemist on suure numbriga, arvestades, et võrreldes maailma vaesemate riikidega on vahe üle mitmesaja korra (nt. keskmine Etioopias on vastav näitaja 40 kWh). Energiatarve inimese kohta näitab vägagi selgelt riigi arengutaset, sest suurem tarbimine tähendab, et inimestel on rohkem elektrilisi seadmeid, tööstus on rohkem arenenud jne, näidates seeläbi ka inimkonna ja riigi jõukust tervikuna ning ka arengutaset. USA süsinikdioksiidi emissioon inimese kohta on 19,74 tonni. Aastal 2005 tootis USA 15,74% kogu maailma süsinikdioksiidist. USA on liitunud järgmiste lepetega: Air Pollution, Air Pollution-Nitrogen Oxides, Antarctic-Environmental Protocol, Antarctic-Marine Living Resources, Antarctic Seals, Antarctic Treaty, Climate Change, Desertification, Endangered Species, Environmental Modification, Marine Dumping, Marine Life Conservation, Ozone
nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste
Müntide emiteerimise juriidiline õigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad, sest EKP'l endal puudub sularahakassa. 4. Eurode emissiooni tagamise varad Eestis käibiv sularaha tuleb tagada Eesti Panga varadega. Euro emissioon võib olla tagatud nii välis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala ühistele nõuetele, mille on kehtestanud EKP. Euro kattevaraks võivad lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad nagu näiteks laenud pankadele. 5. Eesti Panga tulud ja kulud Tulud: Intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt
Seega raha tuleb mõõta, mis on omakorda probleemne valdkond rahandussektoris. Kuidas määrata ringluses olev rahahulk, et raha piiratuse nõue oleks täidetud) 7. Äratuntavus (selleks, et majandustehingud toimuksid tõrgeteta peavad tehingu osalised raha ära tundma. Kui raha ei tunta ära, siis ei saa neid majandustoimingutes kasutada) 4 Usaldusraha – usaldusraha emissioon on selline, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või konventeeritava välisvaluutaga (oma olemuselt on usaldusrahaks ka eespool mainitud veksel). Kui on kaetud suures osas tagatisega, siis see ei tähenda midagi..sest kui ka väike osa on usaldusel, siis ta on usaldusraha. Kuni 19. sajandi lõpuni / 20. sajandi alguseni oli tegemist nn konverteeritavate pangatähtedega ehk toimis konventeeritavate rahatähtede süsteem, mis tähendas seda, et raha sai konverteerida kullaks
Kallaste ja P. Kuldna). - 12 - Kumbagi raamatut trükiti 500 eksemplari. Tänaseks on kogu tiraaži saadetud kliimauuringutega tegelevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja uurimisasutustele üle maailma. Eestis on globaalse kliimamuutusega seotud probleeme uuritud laias laastus vähemalt kolmest aspektist lähtudes: 1) kui suur on inimtegevusest ja looduslikest protsessidest tingitud aastane kasvuhoonegaaside emissioon saastamise seisukohalt. Kui palju seotakse kasvuhoonegaase looduses toimuvate protsesside tagajärjel ja millised ökosüsteemide muutused on aset leidnud. 2) Kuidas globaalsed kliimamuutused on mõjutanud ökosüsteeme (näiteks siseveekogude voolurežiimi, põllumajandusliku tootmise tingimusi ja viljakust, puidumassi juurdekasvukiirust metsades, atmosfääri läbipaistvust jne). Millised on võimalikud kohanemismehhanismid ja resultaadid.
Kuna aastane juurdekasv on suurem noortes ja keskealistes puistutes, siis just noored metsad on intensiivsed süsiniku sidujad. Vanad puistud, kus aastane puidu juurdekasv on tagasihoidlik, oluliselt süsinikku juurde ei seo. Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine (varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Aastane süsiniku emissioon võib olla sidumisest suurem ka mõnedes kuivendatud soometsades. Pärast kuivendamist pääseb hapnik ülemistesse turbahorisontidesse, orgaanilise aine lagunemine ja koos sellega CO2 emissioon intensiivistuvad. Metsade majandamisega on võimalik puistute süsinikubilanssi mõjutada ning metsade süsinikku neelavat toimet suurendada ja siin on olulisel kohal raied. Kuna süsiniku sidumine on intensiivne perioodil, mil puistute juurdekasv on
Esitada tuleb järgmised dokumendid. Asutamisleping, põhikiri, äriplaan, struktuurikirjad. Andmed aktsiate kohta, juhtimine. Üldkoosolek kus on aktsionäärid. Planeeritud üldkavas nõikogu liikmed töötavad välja ideaalse strateegia. Juhatus Krediidikomitee. Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on järgmised meetodid: 1. Omavahendite minimaalväärtus 2. Ligviitsus Eesti panga ülesanded: 1. Üldine rahapoliitika. 2. Teiste pankade järelvalve. 3. Raha emissioon (Raha trükkimine) Kui finantsinspektsioon leiab, et mingi pank on raskustes, siis võib ta kehtestada morratooriumi, siis määratakse haldur panka juhtima: 1. Saneerimine saab korda. 2. Pankade liitmine. 3. Pankrott Valimiste seadusandlusrevulutsioon. On olemas otsene ja kaudne demokraatia. Valimissüsteeme on Eestis mitmesuguseid kuid ideaalselt ei ole: 1. Isiku valimine. Nimekirja valimine 2. Propotsionaalne ja majoritaarne. Valimiste tunnused. 1. Salajasus. 2. Vabatahtlikkus.
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
rekvireeritud esemetes, samuti andis välja tõendeid ja lubasid väärismetallist esemete välismaale viimiseks. Eesti NSV-s töötanud tolliorganid Vabariigi Rahandusministeeriumile ei allunud omades seega otsealluvuse NSV Liidu Tolli Peavalitsusele. Liidu eelarvesse kanti täielikult ka kõik laekunud tollikulud. II Nõukogude Liidus olid pangad riiklikud krediidiasutused. Pangasüsteemile oli omane panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud krediteerimine, kommertskrediidi asendamine otsese pangakrediidiga. Valdav osa lühiajalistest krediiditehingutest oli koondatud riigi ühtsesse krediidi- ja arvelduskeskusesse - NSV Liidu Riigipanka. Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor, kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid: 1.analüüsida vabariigi rahakäibe seisundit, korraldada rahakäivet ja kassaplaani täitmist ning
3. On olemas optimaalne kogus laenu. - mille puhul WACC on minimaalne, - ettevõtte väärtus maksimaalne Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga, mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest. Finantshierarhia teooria Põhineb informatsiooni asümmeetria eeldusel – ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid Investoritel võib olla põhjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks.
3. On olemas optimaalne kogus laenu. - mille puhul WACC on minimaalne, - ettevõtte väärtus maksimaalne Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga, mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest. Finantshierarhia teooria Põhineb informatsiooni asümmeetria eeldusel ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid Investoritel võib olla põhjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest
juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende võlakirjade protsendimäärad on tavaliselt veidi kõrgemad riigi väärtpaberitest saadavast tulust. 11. Laenud teistest fondidest
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
· ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid). Tavaliselt peab uut ettevõtet finantseerima kõigepealt aktsia- või osakapitaliga (vt tabel 1.3). Eestis on nõutav minimaalne aktsiakapital aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni ja osakapital osaühingu puhul 40 000 krooni. Selleks emiteerivad uued ettevõtted omandiõigust tõendavaid väärtpabereid . Aktsiate emissioon võib olla avalik (public issue) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid. Aktsiate avaliku emissiooni puhul eristatakse aktsiate avalikku esmaemissiooni (initital public offering IPO) ja teiseseid avalikke emissioone (seasoned public offering). Suunatud emissiooni puhul nähakse ostjate seas vaid kindlaid huvigruppe (nt teised ettevõtted, investeerimisfondid, pensionifondid).
Eelarve puudujääk Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud jateisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelaarve taskaalu. Olenevalt sellest ka sissetulekud on suurem või väiksemad kui väljaminekud on eelarve kas ülejäägiga või puudujäägiga. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid Kulutuste finantseerimiseks on kolm võimalust. Maksustamine, raha emissioon, defitsiidiga finantseerimine. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu. Võib vähendada erasektori investeeringuid. Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa haarata suure osa erasäästudes, mis tõrjub välja erainvesteeringud. Riigivõlg Defitsiit on tihedalt seotud riigivõlaga, sest akumuleerunud defiitsitede summa on riigivõlg. Seejuures on oluline ka see milleks on riigivõlg võetud, ehk millele on avalik sektor antud raha kulutanud
(rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all. investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu- müügi tehinguid, sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga, laen on väga suur, investeerimispank otsib erinevaid laenuandjaid ja koondab need kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab
suurenemisest. Finantshierarhia teooria Pohineb informatsiooni asummeetria eeldusel ettevotte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionarid Investoritel voib olla pohjendatud voi ka pohjendamata kartus, et aktsiate emissioon voib olla halb uudis ettevotte kohta naiteks voidakse arvata et juhtkond (ning aktsionaride sisering) soovib valiste aktsionaridega jagada ettevotte oodatavat kahjumit voi siis ara kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt voivad
Suhkrukoormustesti (GTT) puhul tehakse esmalt vereanalüüs, nn. tühja kõhu veresuhkru näit, pärast seda juuakse suhkrut sisaldavat jooki ja veresuhkrut mõõdetakse uuesti 2 tunni möödudes. HbA1c (nn keskmise suhkru analüüs), mida mõõdetakse samuti vereanalüüsiga, ei eelda eelnevalt söömatust. Alljärgnevas tabelis 1 on toodud vere suhkrunäitajate viitelised normid. Nõrgenenud glükoositaluvus ja suurenenud glükoosi emissioon on diabeedi eelastmed. 6 Suurenenud Normaal- Vähenenud glükoos tühja Diabeet väärtus glükoositaluvus kõhu veresuhkru
kinnikasvamist. Põhjavette liigne fosfor ei jõua, sest pinnaosakesed hoiavad seda kinni. Ainult väike kogus fosforist on lahustuv. Väliskekskkonda sattuvate ainete koguseid mõjutavad: Söödaga antavate toitainete kogused, nende allikad ja kvaliteet; Toitainete vahekord söödas; Sööda toitainete töötlemine; Sigade soo- ja vanuserühm; Keskkonnatingimused. Hollandis vähenes 1973. st kuni 1995. a. P ja N emissioon vastavalt 58 ja 12 %. 48. Sigade söötmisstrateegia toitainete emissiooni vähendamiseks. SÖÖTMISSTRATEEGIA TOITAINETE EMISSIOONI VÄHENDAMISEKS 1. Erinevate maade söötmisnormides (USA NRC, 1998; UK ARC, 1981; Austraalia SCA, 1987; Holland CVB, 1994; Saksamaa GFE, !987; Prantsusmaa INRA,1984) sigadele soovitavalt toitainete kogused varieeruvad ja on antud nö keskmisele seatüübile
2.3 Paber versus plastikkotid: numbrid ja faktid Et saada aru plastik- ja paberkottide tegelikust keskkonnamõjust, tuleb vaadata nende tervet elutsüklit, selle maksumust, energiakulu, emissiooni ja taaskasutamist. Franklin Assotciates Ltd. poolt koostatud analüüsi põhjal kulutab plastikkott vähem energiat oma elutsükli jooksul 17 ja temast tulenev kasvuhoonegaaside emissioon on samuti väiksem kui paberkottidel. Plastikkotid tekitavad tahkeid jäätmeid 5 korda vähem kui paberkotid. Kasvuhoonegaase emiteeritakse atmosfääri plastikkottide elutsükli jooksul 3,5 korda vähem kui paberkottide elutsükli jooksul. Vedelaid jäätmeid tekib plastikkottide elutsüklis 17 korda vähem kui paberkottide omas. Siinkohal tuleb meenutada, et me pole veel arvestanud taaskasutamisega. Paberkottide
happestab pinnast ja veekogusid. NH3-ammoniaak-atmosfääri nt. Loomasõnnikust-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid, taimed võivad kasutada toitainena. NH3 + -ammoonium - ioon- ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid, taimed võivad kasutada toitainena. 22 Põlevkivi põletamine 1g N/kg Temperatuur 1300°C, millest kõrgema puhul on lämmastik emissioon tunduvalt kõrgem 1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda
kaotusele · põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt · püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul · püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R · raha hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina · raha emissioon paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale · raha pakkumine laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 · rahabaas kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 · rahade asendamine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema
6. Mahuionisatsiooni liigid · põrkeionisatsioon Wi (valemis on ladina "vee") · fotoionisatsioon (valemis on kreeka "nüü") kus h on Plancki konstant: · termiline ionisatsioon (T = 3700 - 16000°C, 1 100 keV) 1. põrked intensiivsel soojusliikumisel 2. fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 7. Ionisatsioon elektroodide pinnalt Mõnede metallide väljumistöö Wv (väikseim energia, mis on vajalik elektroni väljumiseks tahkest ainest) · termoelektroonne emissioon · katoodi pommitamine positiivsete ioonidega · fotoefekt · külmemissioon 8. Rekombinatsioon Ioonne rekombinatsioon = + ioon ja ioon. Elektroonne rekombinatsioon = + ioon ja elektron Ühes kuupmeetris gaasis rekombineerub 1 sekundi jooksul nr laengukandjaid: nr = rn+n- 1/(s*m3) kus: r rekombinatsioonitegur, õhul r =1,6 109 m3/s; n+ positiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3; n- negatiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3. Kui n+ = n- = n , siis nr = rn2
kasutegur soojuse täielikuma kasutamise tõttu); Töötab hästi turbiini osalistel koormustel (koormust saab reguleerida sisseantava auru hulgaga); Põlemiskambrisse antava auru kogus on ligikaudu 0,1 kg 1 kg õhu kohta. STIG elektrijaamad jäävad alla kombiringprotsessiga elektrijaamadele järgmises: Kasutegur on umbes 10% väiksem; Üle 50MW võimsusega jaamade kapitaalmahutused on suuremad; Käidukulud on suuremad. Maagaasi kasutamisel väheneb oluliselt ka CO2 emissioon. See on tingitud sellest, et maagaas koosneb põhiliselt metaanist CH4 , mille põlemisel CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O tekib veeaur. Süsihappegaasi osa jääb suhteliselt väikeseks. Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele. Üldiselt eeldatakse, et koostootmisjaamad peavad olema võimelised katma vähemalt 90% aastasest potentsiaalsest kaugkütte vajadusest. Sellele vastab 45-50 MW võimsust soojusturu iga 1000 TJ kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
