Kuna 4 tunnistused olid segased ja vastuolulised, ei õnnestunudki vallakohtul süüdlast kindlaks teha ning mõisavalitsus kaebas asja edasi kihelkonnakohtusse. 2.3 Axel von Nolckeni aeg Gustav Fromhold von Nolckenilt päris Mooste koos Kaagvere ja Lielezere mõisatega tema vanuselt teine poeg, kaardiväeleitnant ja Liivimaa maanõunik parun Axel Gustav von Nolcken. 31. mail 1873. aastal sõlmitud abielust Emilie Elisabeth Alice von Wulfiga sündis kolm poega. Püsivama elukohana eelistas Axel von Nolcken Moostele Kaagveret. Kirgliku jahimehena tuntud Axel von Nolckeni rohkem kui nelikümmend aastat kestnud kirjavahetust Sangaste krahv Friedrich Bergiga läbib jahitemaatika. Kui sõpradel on olnud muid asjaajamisi ning probleeme, püüti nende arutamist ikka ühendada ühiste jahikäikudega. Mõisnike kõrvalt püüdsid salaja jahipidamisega tegeleda ka talupojad. Nõnda võeti 1871
" Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast
piimhappebakteri (A. Särg, 2006, lk. 71). 3.07 Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis Rannapungerja mõis on tänaseks hävinenud ja andmed puuduvad. 3.08 Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis Tudulinna kohta leiab kirjalikke märkmeid 1583. aastast. Tudulinna mõis eraldati Rakverest 19. sajandi algul. Mõis kuulus Tiesenhausenitele, 1871. aastal pärandus mõis Diedrich Johann von Tiesenhausenilt tema õele Emilie von Brevenile. 1880. aastal ostis mõisa 70 000 rubla eest parun Roman Tiesenhausen. 20. sajandi algusessai omanikuks Georg von Wege. Mõis on hävinenud ja asemele on nüüd rajatud talud (A. Särg, 2006, lk. 86). 3.09 Tärivere (Terrefer) rüütlimõis Mõis rajati 18. sajandi keskel ja algselt kuulus Dahlidele. Tärivere mõisale kuulusid peale Tärivere küla veel Varesmetsa, Katase, Karjamaa ja Karoli küla. 1792. aastal müüs Catharina
improviseerimisega. Isa unistused purunesid. Liiatigi selgus "piinamisega ülekuulamine" tulemusena, et Johann on juba ammu salaja viiulitunde võtnud. Veel enam, tema õpetajaks osutus Straussi seeniori orkestri parimaid viiuldajaid Franz Amon. Noor Johann tasus nende tundide eest õpetajapalgaga, mida ta teenis, andes omakorda muusikatunde nende rätsepast naabri peres. Mõne aja pärast kaotas isa Johann südame ühele oma arvukatest austajannadest, noorukesele kübarategijale Emilie Trampuschile, ja jättis perekonna maha. Ootamatul oli noorest Johannist saanud perekonnapea, kelle õlgadele kasus nüüdsest kogu pere ülalpidamis- Kohustus. Eluaastaid oli tal siis kõigest 18. Ema toetas kogu hingest poja muusikaharrastust ja kandis rahalistele raskustele vaatamata hoolt tema hariduse eest. Tänu sellele sai Johann võimaluse õppida suurepärase viiulimängija ja Viini ooperiteatri kordeballeti repetiitori Kohlmanni käe all, samuti
Luule muutub Modernistlikumaks, irooniliseks. ERNST ENNO 18751934 · Sündinud 8. juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust 11 · Ülikooli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905
armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 2.4. Pereelu ja elu lõpuaastad C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. 9 Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874
Minu arvamus: Mesilaste all on mõeldud inimesi kes võitlevad oma isamaa eest. Sõjas surevad paljud ja ka koju jõuavad paljud. Sel ajal on inimestel raske. Tuntakse muret kas see kus nad elavad on ikka nende isamaa või juba neile võõras. Ükskõik mis võib juhtuda aga oma isamaa pärast ollakse kõigeks valmis. Mu isamaa on minu arm Muusika: Gustav Ernesaks sündis 12.detsember 1908 ja suri 24.jaanuar 1993. Ta oli eesti helilooja ja koorijuht. Sõnad: Lydia Koidula ( Lydia Emilie Florentine Jannsen ) sündis 24.detsmber 1843 ja suri 11.august 1886. Ta oli eesti kirjanik. Sõnum videost: Tuleks tähelepanu suunata sõnadele : " Sul laulan ma ; südames mul keeb ; ta pärast surema." Mitte punkteerida "Kas laimab võõra kadedus " ." sa siiski elad südames " - 8 laulda võrdselt ja III salmis on ohud eriti lõpus (kõik on võrdsed silbid). II salm peab hakkama hästi kindlalt peale. " südames " - inertsiga
klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate
juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levis teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu. Hiljem leidis Voldemar Miller Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Nii jäi Jannsenile külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Lydia Koidula Lydia Koidula sünninimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen (24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. L. Koidula lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21
vabatahtlikke korrespondente . Ta tutvustas rahvale luule zanreid ning õhutas nende kogumist kalendrites ja erakirjades. Koos kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilastega sai Hurt kokku 122 317 lehekülge rahvaluulet, millest ta avaldas 156 põhjalikku aruannet. Esimene väljaanne oli muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" aastal 1863. (Viki2) 6 2.4.Lydia Emilie Florentine Jannsen (Koidula) 1843-1886 (Foto 4. L.Koidula) Lydia Koidula oli J.V.Jannseni tütar. Ta oli rahvusliku liikumise tegelane. Ta sai algselt tuntuks isamaalaulude poolt, mis ta kirjutas inspireeritult Jakobsoni isamaakõnedest.(S.Õispuu 1992)
millest kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand. Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen); 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
domineerimine B.) Noorem allub vanemale – Traditsiooniline domineerimine C.) Kogu rahvas allub juhile – Karismaatiline domineerimine D.) Spetsialist allub osakonnajuhatajale, ametijuhendiga määratud – Legaalne domineerimine 1p. Kes on teoste „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ ning „Maailmareligiooni majanduseetika“ autor? A.) Clifford Greetz B.) Karl Marx C.) Pjotr Kropotkin D.) Max Weber E.) Emilie Durkhen 1p. Nimetage siirderiituste etapid, A. Van Gennep’ist lähtudes: A.) Eraldumine (eraldusriitus) B.) Vaheetapp (vaheriitus) C.) Asumine uude staatusesse (liitumisriitus) 1p. Milline kirjeldus vastab enim Marxi käsitlusele klassiühiskonnast? A.) Stratifikatsioonisüsteem, mis lähtub kihistumisest seisuslikel alustel (nt. Talupojad, vaimulikkond, aadel) B.) Stratifikatsioonisüsteem, kus kihistumine lähtub eeskätt inimese töökusest ja
Marxi ema Henriette oli pärit Hollandist. Kuna ta oli üheksa last, siis ei võimaldanud see tal tegeleda millegi muuga kui ainult koduste asjadega. Tema vaimse maailm oli kitsas ja tõelist sõpra, kelleks Marxile oli isa, temast pojale ei saanud.(Sealsamas: 19) Karl Marxil oli kolm venda ja viis õde. Üsna vähe on teada tema varasest lapsepõlvest, väljaarvatud tema komme õdesid poripirukaid sööma. tema vennad surid varakult, ja ainult kolm õde vanem õde Sophie ja nooremad õed Emilie ja Louise elasid temast kauem. (Francis Wheen 1999: 17) 1830. aastal astus Marx Trieri gümnaasiumis. Ta õppis hästi, kuigi erilise edukusega silma ei paistnud. Tema küpsustunnistusel on öeldud, et tema kirjandid paistsid silma mõtterikkuse ja aine sügava käsitluse poolest, et vanade keelte ladina ja kreeka keele õppimisel seletab ta kerge vaevaga ja kindlalt tekste. Head teadmised ilmnesid Marxil ka matemaatikas
Lasteaias korraldada praktilisi tegevusi loodusega suhestumiseks, kogemiseks ning avastamiseks. Näiteks erinevad õuesõppe vormid, matkad- ekskursioonid jne Lapsele anda sõnaõigust otsustusprotsessides ning toetada lapse kaasalöömist tegevustes. Näited: o jutuajamised- varjuteater, muinasjutud, hommikuringis teemade käsitlus o lasteaedades kasutada prügi sorteerimiseks võimalusi o Reggio Emilie tegevuskultuur (Terake lasteaed) o Õuesõppe vormid o Looduslikest materjalidest meisterdamine o Looduskasvatuslikud mängud o Õpetaja kui eeskuju rollis o Loodussõbraliku käitumise algatamised o Teemanädalates väikeste projektide algatused, näiteks puude istutamine 14. Kuidas on omavahel seotud 7Ri ja säästva arengu tool? 15. Mis on elurikkus?
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Mokšalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat? Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne, kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks, mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal,
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8.juunil Tartumaal Rannu kihelkonnas.Lapsepõlv möödus Soosaare talus, Rõngu kihelkonnas. Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse. Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest. Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose
kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan. Töö eesmärk on anda lühiülevaade filmi sisust ning analüüsida filmis nähtut lähtudes aine "Sotsioloogia alused" materjalidest. Eesmärgi täitmiseks keskendutakse järgnevatele teemadele: · Filmis esinevad sotsiaalsed faktid ja sotsialiseerumine; · filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid; · hälbekäitumine; · sotsiaalne sartifikatsioon ja sotsiaalne mobiilsus; · perekond; · haridus ja religioon; · majandus;
- oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: a) isikunimed (vähemalt 2 nime; praenomen ja nomen): Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, LuciusLucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed: Augustus> August, Augusta, Gustav; Aemilius> Emil, Emilie, Milli; Constantinus> Konstantin; Antonius>Anton, Antonina, Nina; Claudius> Claudius, Claudia; Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi ja omadussõnadest. b) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr1. saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht.
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
He mentions poison, but Iago pushes him to strangle her in the bed in which she betrayed him. Lodovico enters with Desdemona with a letter recalling Othello back to Venice. The two discuss Cassio, upsetting Othello even further and when Desdemona expresses happiness at being recalled, Othello strikes here. Lodovico is surprised by the violence and the loss of control by Othello. Scene 2 Othello questions Emilia about Desdemona’s infidelities, to which Emilie denies the accusations. However, Othello only takes this as meaning his wife is more cunning than he thought. He then takes to calling Desdemona a “whore” and a “strumpet”, railing against her. Desdemona is distraught by her husband’s treatment of her, sure that she is being punished for some unknown crime. Emilia once again shows foresight by saying it is as though someone has turned Othello against her. However, when his opinion is asked, Iago only states that it is politics that
Elu oli täiesti tavaline. Hukkus puid raiudes. Surmapõhjus: Ühel märtsihommikul kukkus talle Tsirgusilma metsas puu kaela ja purustas selgroo. 4.10. Herbert Rannamees 7 Sünnikoht: Harala Amet: Sõdur idapataljonis Olemus: Sõjakas; huumorimeelega; pillioskaja; Lugu: Ta käis sõjas ja tappis seal palju vaenlasi. Partisanid võtsid ta relva ära. Perekond: vend Alfred Rannamees Surmapõhjus: Suri sõjas. 4.11. Emilie Suits Sünnikoht: Harala Eluiga: 19011942 e. 41 aastat Olemus: Lõbutseja; armastas pitsballe; kergemeelne; Lugu: Tema mees Jakob ei teinud naisest eriti välja. Kui Emilie ballidel käis, tantsitas teda vallasekretär. Neil oli salasuhe. Laps, kelle Emilie sai, polnud tema mehelt Jakobilt, vaid vallasekretärilt. Perekond: abikaasa Jakob; poeg Malev; Surmapõhjus: loomulik surm 4.12. Allan Tempel Sünnikoht: Harala Amet: leegionär
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
Ainsaks allikaks sel juhul on rahvaluule, mälestused, keel. Hurdale kangastub vaimusilmas korduvalt, kuidas ta oma "rahvamälestuste ajaraamatuga" Henriku kroonikale (Balti ajaloo vanimale üleskirjutusele) otsekui täiendavat, paralleelset teksti loob. Selles mõttes ei ole Hurda puhul tegemist ajaloo ümberkirjutajaga nagu Merkel või Jakobson, vaid ühe ajaloo esmase üleskirjutajana. 16. Lydia Koidula rahvuskultuuriline tegevus ja tema looming. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim 17 väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
"Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts." Kirjandus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik 26 Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21
· Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis) · Sekularisatsioon/ ilmalikustumine
kunstnikkonnas liikudes.) NB! Ilu ja inetuse ajaloost on mõtisklenud meessemiootik Ecco. Võttes verbaalsesse esseemaailma ette ühe pildiinterventsiooni, asetan järgnevalt kõrvu fotod Lilli Suburgist, tema Pärnu tütarlastekooli pinginaabrist Lydia Koidulast ja ca 1,5 põlvkonda hilisemast Marie Underist (küll teades Suburgi rahvusärkamisajakõlalist nime, kuid teadmata tema välimust, kujutlesin millegipärast teda Marie Underile sarnanevana). Lydia Emilie Florentine Lilli (Caroline) Marie JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under. Underi figuuri dünaamikas on sj enam jõulist
● 1850.–1863. aasta- algkooliõpetaja Pärnus; ● 1857. aasta- ajaleht Perno Postimees e Näddalileht; ● 1863. aastal kolis Tartusse; ● 1864. aasta- ajaleht Eesti Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise selts; ● 1869. aasta- I eesti üldlaulupidu; ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (Paciuse viis); ● 1879. aasta- II eesti üldlaulupidu; ● Eesti ajakirjanduse rajaja, ärkamisaja üks juhtidest. Lydia Koidula, 1843. 1886. aasta ● Lidia Emilie Florentine Jannsen; ● Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis; ● Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami; ● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“;
realistiska svenskspråkiga romanförfattaren. Realismen Realismen som litterär epok varade från omkring 1830 till 1860. Den betecknas av en strävan efter att skildra omvärlden så realistiskt som möjligt, det vill säga ur ett mer eller mindre objektivt och vetenskapligt perspektiv. Realismen uppkom som en direkt opposition mot romantiken och dess fantasi och naturmystik. Carl Jonas Love Almqvist, August Blanche, Fredrika Bremer, Sophie von Knorring och Emilie Flygare-Carlén dominerade 1830- och 1840-talens svenska realistiska roman. Liberalismen är en politisk ideologi med individens frihet som grundläggande värde. Exakt betydelse varierar med tidsepok och världsdel. Liberalism förknippas dock allmänt med individuella fri- och rättigheter, mänskliga rättigheter, yttrandefrihet, privat äganderätt, religionsfrihet, jämlikhet, och demokrati. 23
17. juunil Maarja koguduse õpetaja praost A.H. Willigerode juhtimisel, kes oli tuntud kirikulaulude loojana, ajalehe toimetajana (,,Tallorahwa Postimees"), pasunakooride toetajana ja esimese Eesti üldlaulupeo korraldustomkonna presidendina.15 1862. aastal tehti kirikus suurem remont ja ümberehitus. Pandi üles ka uued kellad ja uus kantsel. 1890. aastal ehitati kuulsa orelifirma Saueri poolt uus ore. 1889. aastal telliti kiriku jaoks uus altarimaal tuntud baltisaksa kunstnikult Julie Emilie Wilhelmine Hagen- Schwarzilt. Maalil oli kujutatud Kristust ristil ja risti all Maarjat, Johannest ja Maarja Magdaleenat. Pildi kohale retaablil oli kirjutatud tartumurdeline piiblisalm: ,, nida om Jumal ma ilma armastanu". Kümmekond aastat enne kiriku hävimist ehitati hoonesse keskküte ja kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude
majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8). Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid paremad võimalused hariduse saamiseks. Tihtipeale tegidki vaesemad suviti taludes kõvasti tööd, et talvel kooliskäimise eest maksta (Peterson 2006: 8). 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK Lydia Koidula (kirjanikunimi), sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsembril 1846. aastal Vana-Vändras. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille alla kuulusid ka saun, laudad ja ait maja ja selle ümbrus oli väga ilus. Vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydial oli õde ja neli venda ning ta oli
19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25. Mida tähenda religioonisotsioloogia? Religioonisotsioloogia rajaneb eeldusel, mille kohaselt usundid on sotsiaalsed nähtused ja sellega kultuuri oluline komponent. 26. Mida tähendab sotsiaalne fragmentatsioon? Mõistetakse seni terviklike sotsiaalsete institutsioonide jagunemist vähemateks gruppideks, organisatsioonideks, ühinguteks. 27. Kes on tuntuim ameerika religioonipsühholoog? William James. 28
suur juht ja organiseerija põllumeeste seltsides. Temast sai eesti 1870-1880-ndate aasta ühiskondliku liikumise keskne tegelane. 1870. aastate algul pöördus Jakobson tagasi Eestisse kindla sooviga hakata põllumeheks, nüüd jäi ta alatiseks kodumaal. 1871 asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba. 1872-1874 tegutses ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. C. R. Jakobson tutvus juunis oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thaliga. Naine oli Kirgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal 21 Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.veebruaril 1940.aastal 89-aastasena.
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
Pere ja lisanimi anti edasi suguvõsade ja generatsioonide kaupa. Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles jäänud üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus- August, Augusta, Gustav Julius- Julius, Julia, Juliana/e jne Aemilius- Emil, Emilie, Milli Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi- ja omadussõnadest; osa on ladina kujul üle võetud ka kreeka keelest ja piibli ladinakeelse versiooni alusel heebrea keelest. Semantika ja struktuuri järgi võib eristada selliseid rühmi: a.) positiivseid omadusi näitavad omadussõnad: Felix, Beate, Vera, Clemens, Christian, Alma, Benedictus, Clara, Pia jne. b
Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus.[6] Lydia Koidula 11 Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21
Levinumad ladina eesliited Levinumad ladina järelliited 3. Nimevaramu: Ab-, ad-, con-, de-, a) antiiksest eesnimevaramust: dis-, ex-, in-, inter-, Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus ob-, per-, prae-, pro-, b) roomlaste pere- ja lisanimedest: re-, sub-, trans- jne Augustus> August, Augusta, Gustav -ant/-ent; -antia/-entia; -ia, Aemilius> Emil, Emilie, Milli -io(n), -ment(um), -tor, - Constantinus> Konstantin ura, -arius, -aris, -alis, - Antonius>Anton, Antonina, Nina ivus. -osus jne. Claudius> Claudius, Claudia Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne. Nt. ladina-kreeka päritolu eesliiteid saksa keeles 71, inglise 3.3. Ladina keel kui Euroopa keeles 59, nimevaramu alus
on ja kuhu minna ning mida märgata looduses. Oktoobris saab ta endale uue sõbra tihase Tihanderi, kes on haavlipüssist haavata saanud. Veel on tal läbi kuude sõbraks jänes, kes vastavalt aastaajale oma värvust muudab ja rähn-punamütsimees. Huvitav seletus KALENDRILE-see on päikse töökava terveks aastaks. Jaanuar on aasta nokaots ja detsember aasta sabaots. Lydia Koidula lastevärsid 57 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas
Realism ja naturalism 18.saj lõpul algab suur tööstusrevolutsioon ja suureneb tarbimine. Urbaniseerumine. Sida looduse ja maaeluga hakkab vähenema. Inimestevahelised kontrastid suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus. Suur tähtsus on Darwini evolutsiooniteoorial. Karl Marx tõi eli edasiviivaks jõuks klassivõitluse. Naturalistid hakkasidd elu kujutama tõetruult, tavaliselt halbu külgi. Kirjandus pidi olema tõetruu. Suurim esindaja Emilie Zola ("Söekaevurid"). Uue teemana räägitakse erootikast. Sageli kasutatakse nimetust kriitiline realism. Tekivad tüüpilised tegelased. Puskin ja Lermontov on üleminekukirjanikud. Suurim esindaja Balzac. Põhizanriks kerkib romaan. Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi. Eesti kirjanikest Tammsaare. 20.saj Modernism toimub teine tööstusrevolutsioon, tehnika võidukäik. Toimus palju teaduslikke avastusi. Sigmund Freud. Kirjanduses hakati väga palju eksperimenteerima.
käsitlevate ettekannetega. Eestikeelse hariduse, eestluse propagandatõi kaasa teravaid vastuväiteid baltlastelt. Hurda ajalookäsitlus Jakobsonist erineb, esitab fakte rahulikult, neutraalselt. Hurt kuulus algselt ,,Sakala" kaastööliste seltsi, pooldas Jakobsoni, peagi aga lahkus neist. Kristluse ja kiriku eriarusaamad põjhjustasid ka eri hoiakud. 20. L. Koidula elu ja looming. Rahvusromantilise luule põhijooned ja järjepideva draamaloomingu teke. Lydia Koidula (1843-1886) - Lidia Emilie Florentine Jannsen, õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis, sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. 1873. aastal siirdus Kroonlinna, 1876-1878 viibis Saksamaal, abikaasa täienduste-töökohustuste tõttu. Kirjanikunime Koidula omistas C.R. Jakobson esimese luulekogu järgi. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis rahvustunne.
Järgnev komöödia on tegelikult traagiline, sest oma naiivsusele vaatamata pole hea Alceste sugusi naeruväärne. Sümpaatne on koguni tema iseteadlikkus. Kui seniseid Moliére'i tegelasi iseloomustas nende pahede suurus, siis Alceste'i ülemäärased voorused. Ta on tark ja osav, seltskonnast alati üle. Alceste on Moliére'i loomingus ainus kuju, kes hindab tavalisest elutarkusest kõrgemaid väärtusi. 6 LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis
Valgustuse sisu on pigem filosoofiline, eetiline kui kirjanduslik. Valgustuslik mõtleja on ühtlasi ka vägev kirjamees. Prantsuse valgustuskirjanikke ei peeta tänapäeval päriselt filosoofideks. Inglise valgustuslikud kirjanikud on ilukirjanduse autorid. Valgustust kannab eetiline mõõde?valgustuses pöörati ohtralt tähelepanu kasvatuse küsimustele. Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid(Rousseau) vaagib oma teoses Emilie kasvatusküsimusi üsna põhjalikult. Üks valgustuse kandvamaid ideesid oli hariduse seal hulgas ka kirjanduse viimine välja sellisest elitaarsest piiritletud seltskonnast. Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid. Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid ka igasse eluvaldkonda. Valgustustegelaste väsimatu tegutsemise tulemusel tungis eluvaldkondadesse.
Leian, et tervikuna Jungi maailmapildi mõistmine võib anda meile teatud abi, olles meie jaoks võrdlusmaterjaliks ning üheks võimalikest allikatest, kui tegeleme hea ja kurja lahtimõtestamise küsimustega meie kaasajas. 9 I Jungi elulooline taust ning vaadete kujunemine Carl Gustav Jung sündis 26. Juulil 1875 aastal Sveitsis Kesswilis. Tema isa oli protestantlik pastor Johann Paul Achilles Jung (1842-1896) ning ema Emilie Jung (1848-1923). Oma ema, Emilie Jungi mäletab Carl kui kummalist naist, kes oli mõneti vastuoluline isiksus. Ta oli teatud määral psüühiliselt ebastabiilne ning viibis mitmel korral Baselis ravil arusaamatute füüsiliste kaebuste tõttu. (JUNG 2004:19) Nende üheks põhjuseks võisid olla Jungi vanemate omavahelised abieluraskused. Jung ütleb, et ta ema oli õhtuti ,,õudne ja salapärane" ning väike Carl magas oma isa toas
samhället. Tidens litteratur var i första hand realistisk och inriktad på samhällsdebatt.. Röda rummet är en roman från 1879 av August Strindberg. Den kretsar kring den unge Arvid Falk och hans vedermödor i ett detaljrikt tecknat Stockholm. Röda rummet har ett detaljerat realistiskt och för sin tid nydanande språk och boken ses ofta som startskottet för 80-talet inom den svenska litteraturen. genom naturalismen- förfäktad av den franske författaren Emilie Zola- kunde literaturen skildra livet som det var: brutalt och ominskat, utan förskönande effekter. Naturalismen är en radikalare form av realism som använde sig av manifest för hur litteratur skulle skrivas, medan realismen snarare är en litteraturvetenskaplig efterkonstruktion. Åttitalets samhällsinriktning hade också alltmer övergått i en radikal individualism. Till stor del utgick den nya privatismen från den tyske filosofen Friedrich Nietzsche. Hans radikala
Hesse väärtustab vaimsust ja kõlbeliselt vabaks saamist. STEPIHUNT: Stepihundi isiklik kriis, isiksuse probleem: kas ta on kahestunud, koosneb 1000 osast või on hoopis üks tervik. Stepihunt proovib naerma õppida ja terveneda. Ühiskondlikud probleemid: kriitika kodanluse, kerglase elustiili ja sõja õhutamise suunas. Loomingu ja loojate probleem, arutlused kunsti ja muusika üle. 2. L.Koidula elu ja looming, paari luuletuse analüüs Lydia Koidula (Lidia Emilie Florentine Jannsen) sündis Vändras, kust sai vähese eesti keele oskuse, ergas loodustaju, eluaegne metsa-kiindumus. Koliti Pärnusse (maailma avardumine tema jaoks). Pärnu saksa kõrgemasse tütarlastekooli, kus lõpetas. Avardusid ja süvenesid kirjanduslikud huvid. Nõrk tervis, pere eest hoolitsemine. TÜ’s koduõpetaja eksam, kuid ei meeldinud õpetajaamet. Kolisid Tartusse, kus J.V Jannsen tõusis Eesti kultuurielu tippu (“Vanemuine”, üldlaulupidu, “Eesti Postimees”)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
