Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film
täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. · Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. · Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola( ,,Söekaevurid" ja ,,Nana") Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism · 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto)
-ooper "külatark" -1754 arutlus Ideed: -kirjutage lihtsatest inimestest! -rääkige lihtsat keelt! -tagasi loodusesse! Tema essee ,,Arutlus küsimuse üle..." räägib sellest, kas teaduste ja kunstide areng on aitanud puhastada kombeid. Tema arvates pole. Tähtsaimad teosed on: Julie (naise psühholoogia ja tunded), Ühiskondlikust lepingust (teadustekst ideaalsest riigikorrast ja idee sellest, et inimese töö mahu suurus on võrdne tema vara suurusega. Eraomand pärandamatu.) Emile (lapse kasvatusest, vaimse ja füüsilise arengu kooslus, vabakasvatus). Lisaks eelnevalt mainitud ,,Arutlus küsimuse üle..." 22. POSTMODERNISM KIRJANDUSES Hakatakse rääkima globaliseerumisest ja üleilmastumisest. Arvuti ja internet, mobiilside. Kunstis ja kirjanduses tuleb uus nähtud postmodernism kõik müügiks. Kirjanduses pole Künnapase lemmik, on igasuguseid oma stiile seal, mingi osa isegi nauditav, üks osa selline, et kuna pole enam
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
254 INDEX Collectibles, and Copycat crime, 126-128 Failure, acknowledging, scarcity principle, Cost-qualityequiva- 195 200 lence, 2, 6, 7, 8 Familiarity Commitment Costner, Kevin, 169 cooperation and, 155 and consistency prin- Cou, Emile, 227 effect on liking, ciple, 59-60 Coupons, 217 151- 152 effect of pressure on, Craig, Kenneth, 100 environmental ef- 80-83 Credit cards, 162-163, fects on, 152-154 long-term, 83-86 18 3-184 experiments on, public behavior and, 154-158 71-73 Dade County, FL, phos- Faraday, Michael, 53
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende ,,süzeegrammatikate kategooriad". Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende ,,süzeegrammatikate kategooriad". Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende „süžeegrammatikate kategooriad“. Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised „ebareaalsused“. Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 6 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just „ajavahesid“. Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
waning of the field as a whole is not among them. That question is human. 18. Heterogeneous Impulses FEW FALSE IDEAS have more firmly gripped the minds of so many intelligent men than the one that, if they just tried, they could invent a cipher that no one could break. Many have tried and, although only a fraction of their ciphers have been published or patented, the quantity and variety of even this small sample is astounding. Emile Myzskowski, a retired French colonel, devised a kind of repeated-key transposition and published it in his Cryptographic indechiftruble. Collon, a Belgian Army officer, proposed a number of fractionating systems. One Rozier marched his plaintext letters through the interior of a Vigenere tableau in a dizzily twisting path in an attempt. to lose the cryptanalyst. The so-called Phillips cipher enciphers five letters monoalphabetically in a 5 X 5 square, then shifts the lines of the
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
