Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
Balta. Seitsmevõistluses 6180 punktiga edetabelis 19. kohal asuv neiu on oma viimaste startidega sedavõrd palju positiivseid emotsioone (kas või rekordjooksud 100 ja 200 meetris) pakkunud, et miks mitte oodata uut sähvatust ka Göteborgist. Enamiku Eesti võistkonna liikmete jaoks kujuneb EM siiski heitluseks iseendaga, kus eesmärgiks peaks olema oma tavatulemuse tegemine suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini küündinud, EMile alaliidu poolt välja viiakse. Eestil on Göteborgis au hoida enda nimel ka vanima Euroopa meistri tiitlit. Nimelt elab Austraalias Sydneys 95aastane Arnold Viiding, kes krooniti esimeseks Euroopa meistriks kuulitõukes 1934. aastal Torinos. 72 aastat tagasi võitnud Viiding on muide ainus elav sportlane, kes krooniti meistriks sõjaeelsetel aastatel. Kuulitõuge, mis oli esimesel kahel EM-võistlusel kindlalt eestlaste valitsemisalas, peaks huvi pakkuma meile seekordki, sest esimest korda on
toimuvat seletatakse. Comte "kolme astme" seaduse kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1) Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus; 2) Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika; 3) Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ta väitis, et sotsiaalseid fakte tuleb seletada teiste sotsiaalsete faktide abil, viidates seletuses sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks: enesetappude arv oli väiksem riikides, kus oli au sees religioon. kui on tugivõrgustik siis on toetus inimesele. Oli sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. 12
Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903)
võrdset vabadust" Pööras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele. Rõhutas bioloogilise organismi ja ühiskonna sarnasust ja erinevust ning sotsiaalse reaalsuse evolutsioonilist muutumist. Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele: -kas ühiskond on reaalne nähtus või eksisteerib see ainult erineva hulga nominaalsete indiviidide kogumi nimetusena? EMILE DURKHEIM (1858-1917) Sotsiaalse statistika rajaja. Rajas objektivistliku sotsioloogilise lähenemisviisi. Prantsuse traditsioonilise ratsionalismi esindaja. Töödes eesmärk leida ratsionaalsed võtted ja printsiibid , mille abil on uurijal võimalik selgitada tõde üldkehtivatest arvamustest ja igasugustest eelarvamustest sõltumatult. Ühiskond on omaette reaalsus. Ühiskond on unikaalne.
maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine Mittetäielik põlemine Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud (osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J
C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A.) Rahvuse liikmed tunnevad üksteist isiklikult, kuna nad moodustavad ühise kogukonna B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C.) Rahvuse tekkimiseks ja toimimiseks on vajalik, et inimesed usuksid et nad ühte rahvusesse kuuluvad D.) Rahvused on kaasajal globaliseerumise tõttu hääbumas E
värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots. kui teadusharu arengus. AC sots-ga teaduse rajaja. Ta määratles algsed sots meetodid, kuidas ühiskonda objektiivselt uurida. Tema seisukoht on teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne. ED oluline on grupp kuhu inimene kuulub mitte et ta ei oleks üksi kuna tagajärjed ja suhted tekivad omavahelise suhtlusega. Tema suurim töö oli enesetapu uurimine.
Zola Émile Zola, 1840-1902, Prantsusmaa. Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Zola isa suri kui poeg oli seitsmeaastane. See raskendas pere toimetulekut. Zola käis kroonukolledzis. Romantism avaldas talle suurt mõju. Emile oli matemaatikaeksamis väga edukas kuid kirjanduseeksamis üldse mitte. Seetõttu ei saanud ülikooli sisse, pidi tööle minema. Kitsad ajad, töötas lihtsa ametnikuna. Nägi tööliste Pariisi. Öötundidel kirjutas. Jättis ametnikuameti maha, pühendus täielikult kirjutamisele. Sellest ära ei elanud. Õnnestus saada töökoht ühes suures kirjastuses. Varasem loomeperiood 1864-1868. · Romaan "Thérese Raquin"
Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese religioon". Enesetapud sõltuvuses ühiskonnast. Egoistlik, altruistlik, anoomiline, fatalistlikud. Kultuuri kohta: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu
,,Emile ehk Kasvatusest" kuidas peaks kasvatama uut inimest, kelle ta ise välja mõtles. Ta arvas, et inimene sünnib tabula rasana ja kõik halb tuleb ühiskonnast ja kasvatusest. Arvas, et laps ei saa kasvada linnas, vaid peab elama maal. Laps peab nägema kuidas loodus toimib, teda tuleb kasvatada loodusega kooskõlas (nt arste ei ole, loodus ravib). Vaimu ja keha tuleb mõlemat harida. Laps ei tohiks midagi pähe õppida, sest muidu ei mõista ta asja sisu. Emile oli poiss, seal oli tüdruk ka, Sophie (täiuslik tütarlaps). Arvas, et naine ei tohi olla liiga tark, teda ei pea harima. Naine peab olema lihtsalt ilus ja hea. ,,Julia ehk Uus Heloise". See on armastusromaan kahe inimese vahelistes kirjades. Julie oli aadlineiu, kellele palgati koduõpetajaks kena noormees. Nad armuvad, aga on erinevatest seisustest ja ei saa abielluda. Lõpuks sunnivad vanemad Juliet kellegi teisega abielluma.
· Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus
Tema õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Järgmine tüüp: Jean-Jacquest Rousseau (1712-1778). Tema elulugu on väga oluline. Isa oli kellassepp-tantsuõpetaja. Ema suri sünnitusel. Isa ei lubanud väljas teistega mängida. 8-aastaselt elas kus juhtus, 16-aastaselt alustas hulkurielu (kindlasti teadlik valik... not). Abiellus 30-selt. Sai abikaasaga 5 last ja kõik anti lastekodusse. Kui majanduslik olukord paranes, siis võttis endale kasvatada lapse Emile. Oli õitsvas keskeas, proovis eri ameteid, pikalt pidama kuskile ei jäänud, võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Ütleb ka seda, et kõik sünnivad headena! Rõhutab ka seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastandlikud. Inimühiskond rikub last, ehk siis ta on tugevalt seda looduseusku, et jäta nii kuidas on ja tuleb hea välja. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad. Lapsed peavad saama ise areneda
Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E
Kude Grupp Skelett Teed, ehitised Vereringe Hüvede jaotus Närvisüsteem Käskluste jaotus Toitumine Majandus Käsitles ühiskonda kui elavat organismi. Inimühiskond koosneb samuti komponentidest nagu inimene. Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Karl Marx (1818 1883) filosoof, majandusteadlane. Ise ta ennast sotsioloogiks ei nimetanud. Tänapäeval peetakse teda eelkõige sotsioloogiks. Teda on peetud ka kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloogiks. Marxi kaastöötaja oli Friedrich Engels. Materialism tema teooria põhialus. Töötegemine, elatusvahendite hankimine on inimese elus kõige tähtsam komponent
nature morete esindab postimpressioniste e. Kunstnikke, kes eduard manet hakkasid eksponerima samalaadseid töid peale 1832-1883 impressionistide viimast näitust 1886s inimene. nana(kunstihalle, hamburg (postimressionistid: van gough, toulouse-lautrec, nana on pärit emile zola romaanist ja on paul gauguin) prostituut. claude monet matisse 1840-1926(orangerie) 1869-1954 vesiroosid(les nympheas) tants(ermitaaz) vesiroos oli ta lemmiklill, maalis vanas eas neid henri m. Esindab foviste. 1901 toimus suur van arvutult, jõudis nonfiguralismini, oli vassili gough'i mälestusnäitus. Matisse ja ta sõbrad olid kandinski eelkäija
Worked as a potter and ceramics. Served in the French army during the first world war. After the end of the war Renoir developed a passion for the cinema that was initiated by watching Chaplin movies. Directed his first film ,,La File de L'eau" with his first wife Andree(catherine Hessling) in the main role. Emigrated to the United States in 1940, took American citizenship in 1946. 32 films The silent period ,,La Fille de l'eau" bug budget film. Emile Zola book ,,Nana". The film was shot in germany and became a commercial failure. In the following years Renoir directed smaller, more experimental films, where he developed is in depth composition skillls and started to work on the visual connection of differnet spaces. 1930 Poetic realism-whole film movement that was popular in France 1930. Contradiction, reality can't be poetic. Realism lies in the subject. Subjects are not glamorised. Stories are not about
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid"
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD
Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutusteta piltidel eraldati puhaste ärvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872-1898) must-valges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (1862- 1918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike
Ta teine naine oli Valentine Brodsky. Marc Chagall suri 28. mail 1985. aastal Saint-Paul-de-Vence'is. "Bouquet of Flowers" " Circus" Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville- Crevon 2. oktoober 1968 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse-ameerika kunstnik. Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, aga neli said kunstnikuks: lisaks Marcelile veelmaalikunstnik Jacques Villon (1875 1963), skulptor Raymond Duchamp-Villon (18761918) ja maalikunstnik Suzanne Duchamp- Crotti (18891963). Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus
nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks.
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend
pillatud Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond eksisteerib oma liikmete hüvanguks. Ühiskond Organism Teed ja ehitused Skelett Majandus Toitumine Hüvede jaotus Vereringe Regulatsioon Aju ja närvisüsteem Indiviid Rakk Sotsiaalne grupp kude 13. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 14
"L'Astrée" D. H. Lawrence, Evelyn Waugh, Philip Roth "American Pastoral" (1997) Kelmiromaan sündmused seotud tavaelug,a tegelane liigub ühisk madalam kihtides, teenib mitut isandat, pettus, sohk; isel ajaloolisus, ere naturalism-ei häbene detaile 16. saj hispaania kelmiromaan ("Tormese Lazarillo elukäik") 18.-20. saj: Defoe, Lesage, Thomas Mann ("Seikleja Felix Krulli pihtimused"), Romain Gary (alias Roman Karcew, Emile Ajar) Gooti romaan kaksikmaailm, teispoolsus ja labane materiaalne maapealne maailm; tegel vaimud, surnud tegelased, surnuaed Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley Saksa Schauerroman Prantsuse "roman noir" Tänapäeva romaaniliigid: · Teadvusevoolu romaan- lõhub reegleid, püsiv tegelaskuju, süzeelisus puudub...Joyce Ulysses · Antiromaan- aja ja ruumi eksperimentaalsus J.Barnes 4
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks te...
eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 5664). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. "Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta." Samas ei saanud Raphael ja Emile lõpuks aru, kas toimuv on unes või ilmsi. Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt. Grteski elemendid olid samuti naistekirjeldamisel esindatud. Näiteks Aquilinat kirjeldati nii, et ta oskab naerda kui deemon ja nutta kui ingel. Jutustaja sotsiaalne kommentaar tuleb välja näiteks siis, kui jutustaja mainib Pariisi omapära. 16. Antiigikaupmehe kuju ambivalentsus romaanis ,,Sagräännahk. Millised on tema prototüübid ühiskonnas ja kultuuriloos
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
perception and insight. Often comparing the Old World with the New, and influenced by Honore de Balzac, Henrik Ibsen, Charles Dickens, and Nathaniel Hawthorne of whose work he wrote "too original and exquisite to pass away" James would become widely respected in North America and Europe, earning honorary degrees from Harvard and Oxford Universities, in 1911 and 1912 respectively. He was acquainted with many notable literary figures of the day including Robert Browning, Ivan S. Turgenev, Emile Zola, Lord Alfred Tennyson, and Gustave Flaubert. American-born and never married, James would live the majority of his life in Europe, becoming a British citizen in 1915 after the outbreak of World War I. Many of his works have inspired other author's works and adaptations to the stage and screen. Jack London Jack London, whose life symbolized the power of will, was the most successful writer in America in the early 20th Century
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid USA, üldpikkus üle 6 miljoni km Pikim teadaolev liiklusummik 16.02.1980, Prantsusmaa, 176km
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
Eks teises loengus räägitakse siis rohkem teistest traditsioonidest. 2. rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tuleneb probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Emile Durkheim (1858-1917) Durkheimi peamiseks huviks oli just küsimus: kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. Eriti olukorras, kus religioon ja etnilisus ei mänginud ühiskonna integreerimisel enam endist rolli. Teda võiks pidada üheks esimeseks, kes rakendas teadulikku lähenemist "sotsiaalsetele faktidele". St püüdis kõiki esitatud hüpoteese ja seaduspärasid objektiivsete andmetega kinnitada.
väljapressimisega. Nora on valmis pere maine ja heaolu päästmiseks nendest igaveseks lahkuma, kuid kahetsev ametnik saatis võlakirja tagasi. H on nõus N andestama, kuid naine otsustab siiski lahkuda, kuna ta mõistab, et ta elus ei ole midagi tõelist ja ta püüab seda leida; ta arvab, et ka naistel õigus enda eest seista. Peategelane on Nora Helmer, teised tähtsamad on: tema mees Torvald Helmer, Dr. Rank, Kristiine Linde, Krogstad Emile Zola ja Söekaevurid Ta oli mõjukaim naturalist-kirjanik maailmakirjanduses. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta kirjeldab kõike objektiivselt, surub enda isiklikud arvamused ja kire maha, kirjeldab fotograafilise täpsusega. Tõeline naturalist. ,,Söekaevurid" - Etienne Lantier on noor mees, kes raamatu algul saabub väikesesse Montsou nimelisse kaevanduslinna, kus ta tutvub Maheu nimelise kaevuriga, kes leiab talle elukoha ja ka
gaasi molaarmassi ruutjuurega. 1832 Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks. 1832 Faraday formuleerib elektrolüüsi seadused. 1832 Henry avastab eneseinduktsiooni. 1833 Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing 1833 Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist. 1834 Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse. 1834 Benoit Paul Emile Clapeyron esitleb termodünaamika teise seaduse formuleeringut. 1835 Kirik eemaldab Galileo teosed keelatud kirjanduse nimekirjast. 1835 Henry leiutab elektromagneetilise relee. 1835 Gaspard de Coriolis hakkab uurima liikumist pöörlevas taustsüsteemis. 1835 Samuel Morse arendab välja morsetähestiku. 1836 John Frederic Daniell leiutab esimese usaldusväärse patarei. 1837 Louis Agassiz alustab oma jäätumisalaseid uuringuid, mis
Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad: · Välitööde älitööde olulisus · Osata tuleks kohalikku keelt · Kultuurid on komplekssed üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis · Tõi esimesena kultuuri uurimisse teatud psühholoogilise aspekti tähelepanu pole ainult materiaalsel kultuuril vaid individuaalse tähenduse otsimine kultuurist. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Peamine esindaja Emile Durkheim ja tema ,,sotsiaalsed faktid". faktid" Põhiideed: · Inimkond on iseseisva väärtusega ning ühiskond pole mitte indiviidide kogum vaid uus kvaliteet. 3 · Uurida sotsiaalseid fakte ehk ühiskondlikke nähtusi. · Ühiskond määrab ära inimeste tegude/mõtete normid ja see võib toimuda
Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad SOTSIAALNE SOLIDAARSUS Emile Durkheim (1858-1917, “Tööjaotus ühiskonnas” 1893) Solidaarsus kui ühiskonna „liim“ Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuse teke -> sotsiaalse integreerituse mustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu;
spioon. Soovitati tal end maha lasta, aga ta otsustas tõestada, et ta on süüdi. Vangistati, degradeeriti ja saadeti asumisele Kuradisaarele Prantsuse Guyanas. Osalt arvati, et ,,juudid on meid sakslastele maha müünud". Lõhenemine osad kaitsesid, teised arvasid, et on süüdi. Uus kindralstaabi ülem hakkas uurima ja avastas, et tegelikult oli süüdi üks Ungari krahv. Dreyfusi süüdistajad teadsid ka, et ta ei ole süüdi. Emile Zola kirjutas avaliku kirja ,,Ma süüdistan", mille ta saatis Prantsusmaa presidendile. Lõpuks andis president Dreyfsile armu, aga see Dreyfusi ei rahuldanud. 1906 sai ta oma auastme tagasi. See juhtum vähendas sõjaväe sekkumist poliitikasse, mis on positiivne. Kongregatsioonid olid kiriklikud organisatsioonid. Prantsusmaal oli hariduse andmine kiriklike organisatsioonide käes. Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
korvipunumine ja kõik muu ûhiskonnale oluline Difusionismi kadumine: 1930ndatel hakkas tähtsus kahanema Difusionismilt võeti üle kultuuriareaalide teooria (Franz Boas) Puudus metodoloogiline ja teoreetiline kandepind Thor Heyerdahl: Norralane, rännumees Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi David Emile Durkheim (1858-1917) Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub
Samuti on generatsiooni pikkust hinnatud ligikaudu kolmekümneks aastaks. Kultuuriline generatsioon kujutab endast samal ajavahemikul sündinud inimesi, kes jagavad sarnaseid kultuurilisi kogemusi. • Kultuurilise generatsiooni mõistet hakati tänapäevases tähenduses kasutama XIX sajandil. Enne seda peeti generatsiooni all silmas perekondlikke suhteid, mitte laiemaid sotsiaalseid rühmitusi. Prantsuse leksiograaf Emile Littré (1863) defineeris generatsiooni “enam-vähem samal ajal elanud inimestena”. •XIX sajandi keskpaigani Euroopa nägu muutnud moderniseerumine, industraliseerumine või läänestumine edendasid uut arusaama põlvkondadest, eri vanuserühma kuuluvatel inimestel baseeruvast ühiskonnast. •Oluline muutus leidis aset suhtumises aega ja sotsiaalsetesse muutustesse. Valgustusaja
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
b. Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu (tõukefaktor) · Linnas loodi tööstuses, teenindavas ettevõtluses hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor) Teooriad: · Auguste Comte: linnad on nn ,,tõelised organid", mis panevad ühiskonna tööle · Emile Durkheim: mehaaniline solidaarsus omane maakogukondadele, orgaaniline solidaarsus omane linnadele Nende esmased analüüsid linna kohta on pannud aluse tänapäevasele ühiskondade analüüsile · Chicago Ülikooli teadlased olid esimesed, kes tõsisemalt linnastumisega tegelesid o Kaks peamist kontseptsiooni: Ökoloogiline lähenemine Elustiil · Ökoloogiline lähenemine (Park) - funktsionalistlik:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
