VANUSELINE KOOSSEIS sündimus rahvusvahelised ränded rahvastikupüramiid suremus riigisisene ränne keskmine eluiga A välisränne sisseränne e. immigratsioon RAHVASTIKU HÕIVE väljaränne e. emigratsioon remigratsioon majanduslikult aktiivne rahvastik tööjõud sundränded töötud, tööpuudus majanduslikult tingitud ränded majanduslikult mitteaktiivne rahvastik
saavutamisel; d) elukutse prestiizi kujunemisega a + b + c alusel. SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. A: 246-254 / AU: 248-255/ HMS: 118-121 I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu.
Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon · Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv · maksimaalne sündivus teoreetiline maksimaalne sündivus · ökoloogiline sündivus sündivus reaalsetes tingimustes · absoluutne sündivus populatsioonis sündinud isendite arv · suhteline sündivus sündivus ühe isendi kohta · Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv · ökoloogiline suremus suremus reaalses keskkonnas
muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) • Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B – D + I – E • Nt – indiviidide arv ajahetkel t • t+1 – mingi ajavahemik • B – sünnid • D – surmad • I – immigratsioon • E – emigratsioon • Sündimus – ajaühikus sündinud isendite arv • maksimaalne sündivus – teoreetiline maksimaalne sündivus • ökoloogiline sündivus – sündivus reaalsetes tingimustes • absoluutne sündivus – populatsioonis sündinud isendite arv • suhteline sündivus – sündivus ühe isendi kohta • Suremus – ajaühikus hukkunud isendite arv • ökoloogiline suremus – suremus reaalses keskkonnas
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. 114. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. 115. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 116. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. 117. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. 118. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. 119. Emigratsioon väljaränne 120. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus. mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa 122. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub kaasajale eelnevast vormist, kus kõrge suremus suretab välja kõrget sündivust, kaasaegsesse vormi, kus on madal suremus ja madal sündimus, kuid sündide l...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Horisontaalne mobiilsus liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise.töökoha vahetus ilma karjäärita, perekonna vahetus, usu vahetus, viljandist-rakverre. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu.
Mõnel aastal on kuusel käbisid palju ja kuusekäbilind saab edukalt paljuneda. Reguleerivad tegurid – need on mehhanismid, mis mõjutavad ressursside poolt määratud piirides populatsiooni arvukust üles või alla. Populatsioonis on kahesuguseid sündmusi, mis nihutavad populatsiooni arvukust üles või alla Need on: 1. Sündivus ja suremus. Valvamine, isendite hierarhia. Hundikarjas saavad paljuneda vaid juhtiv isas- ja emaslooom 2. Emigratsioon ja immigratsioon/ sisse ja väljaränne. Mõnede populatsioonide arvukus muutub tsükliliselt. Lemmingute populatsiooni arvukus on maksimaalne igal neljandal aastal. Miks see nii on ei ole teadlastele veel päris selge. 10. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet bio-geosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri e
Suurt rolli mängib ka reklaamiga seotud seadusandlus. Jaemüüja kaubatüübid ja loodud formaat tuleneb samuti seadusandluse interaktsioonist. Samas mõjutavad jaekaupmehed omakorda tarbijaid ning valitsust toodete valikus ja neile formaadi arendamises. (Fernie 2003: 16-17) Järgmiseks suureks jaekaubandusettevõtte keskkonda mõjutavaks teguriks on elanikkond ning seal all kitsamalt tarbija. Üldise rahvaarvu mõjutajad on sündivus ja immigratsioon ühelt poolt ning surmade arv ja emigratsioon teiselt poolt. Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega
SILLAMATSIL · Enim mängitud etendus Läti teatri ajaloos ANNA BRIGADERE · Psühholoogiline realism (1861 1933) · Triloogia ,,Dievs, daba, darbs" (Jumal, loodus, töö) 1926 · Laste jutud ,,Spriditis" poiss läheb otsima õnne · ,,Maija un Paija" (1921) - hea ja halb tütar RAINIS · Poeet Janis Plieksans · Poliitik (1865 1929) · Tõlkija · Vanlga, pagulus, emigratsioon · Näidendid, teosed mõjutatud elust ja olukorrast riigis · ,,Uguns un nakts" (1905) · ,,Put, Vejini" (1914) · Tohutu kirjanduse panus ASPAZIJA · Rainise naine Elza Rozenberga · Poetess (1865 1943) · Naistegelased LÄTI MAATUNDMINE · Naiste võitlus dogmade vastu, õigus elada elu tunnete kohaselt · ,,feminist"
7. Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. horisontaalne sotsiaalne mobiilsus - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi
374. Geograafiline isolatsioon: nt ookeanisaarestik, jõgikond, kliimavöötmed, populatsioonid on jaotunud alampopulatsioonideks, kus võibad fikseeruda erisugused alleelisagedused, mis omakorda annavad erisuguseid populatsiooni geneetilises struktuuris ja erineva ulatusega evolutsioneerumise võimalusi 375. Migratsioon: migrantide geeni- ja alleelisagedused võibad erineda oluliselt selle populatsiooni omadest kuhu nad rändasid, väga suurtes populatsioonides ei mõjuta emigratsioon olulislt geneetilist struktuuri, kui aga mingi osa hävimine on mitejuhuslik ja suuremahuline, siis muutub ka emapopulatsiooni geneetiline struktuur, kui säilub vabaks ristamiseks vajaminevate isendite arv, taastub alleelisagedus 2-3 põlvkonna jooksul 376. Ühendpopulatsioonid: immigreerunud populatsioon on tavaliselt oluliselt väiksem kui algpopulatsioo, ühispopulatsioon
kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 16. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste
?? 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Inimeste ja gruppide liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste
Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika te...
Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab
1897 a loendati Vene riigis 1680 tuhat leedulast. Neist enamus elas kolmes kubermangus Kaunase, Vilno ja Suwalki. Vilniuse kubermangus oli aga leedukaid siis vaid veidi üle 20%. Suwalkis aga üle 50%. Kaunase kubermangus aga suurem enamus. Palju leedulasi elas aga Lõuna-Lätis ja Riias. Leedulasi kiputi palju saatma sõjaväkke ka Kaukaasiasse. Agraarset väljarännet Venemaa idapoolsetele aladele oli leedulaste hulgas vähe. Suurem leedu emigratsioon oli varem Prantsusmaale ja peale 1864 aasta venestamist aga USA-sse. 19.saj on nimetatud Euroopa sajandiks, sest sellel sajandil oli eurooplaste protsentuaalne osakaal maailma rahvastikust kõige suurem. Sealt sai alguse ka eurooplasete suur väljaränne Ameerikasse. 19.saj lõpuks arvati juba USA-s elavat 55 000 leedulast. Arvatakse, et enne I maailmasõda elas USA-s juba üle 300 000 leedulase. Palju rändas ka
vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. · emigrant -- isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). · emigratsioon -- isiku elama asumine Eestist teise riiki. · emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). emigratsioon — isiku elama asumine Eestist teise riiki. emitent – väärtpaberi väljaandja eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
30.Levik ja migratsioon. Levimine. 1. Kirjeldab viisi, kuidas indiviidid eemalduvad üksteisest. Nt noorloomad karja juurest; 2. Populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Nt loomadel invasioon ja migratsioon. Migratsioon ehk ränne – liigiisendite (massiline) suunatud liikumine ühest paigast teise. Aastaajaliste ilmastikumuutuste poolt põhjustatud ränne (nt rändlinnud), loodetest tingitud ränne, sigiränne (nt siirdekalad); immigratsioon ja emigratsioon. Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toit, pesapaigad) samal määral kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni keskmine iive on 0. 32.Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures.
(väetisena). Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi eeskujul. Ringet aitab suletumana hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis. 42. Suktsessioon: esmane e. primaarne, teisene e. sekundaarne, allogeenne ja autogeenne. Kliimaks. Evolutsioon. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhuslik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 41. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Sageli räägitakse ökosüsteemide või looduse tasakaalust, mis muutub inimtegevuse tagajärjel. Ent tasakaalu mõiste ise pole ökoloogias selge. 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel vaieldi selle üle, kas liigiline mitmekesisus lisab elukooslusele tasakaalu või ei. Vaidluses ilmnes, et "tasakaalu" all võib mõista vähemalt
kasv ning need osatähtsuse suurenemine; rahvastiku rände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumise etappid. Linnastumis ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsustkogu riigi rahvaarvu suhtes. Mis on migratsioon? Ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Mis on emigratsioon? Riigist väljaränne. Mis on immigratsioon? Riiki sisseränne Assimilatsiooni mõiste. Vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusesse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusel. Rahvusvaheliste rännete lained. Mis on etnos? On ajalooliselt kujunendud püsiv inimrühm, mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asuala. Mis on rahvus? Ehk natsioon on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanike osa. Kaks dendentsi keelte arengus? Peamised maailma regioonid.
Ta oli rikas, ning Jeemenis oli tal suur mõju. Muhamed saatis al-Aswadi juurde tema kaks kunagist verivaenlast, kes lõid valeprohvetil pea maha. · Teistest kahest pole suurt teada, kuid teada on see,et veel ühel löödi pea maha. · Muhamed valmistus Bütsantsi ründama XVII ptk · Kui prohvetil ebaõnnestus kristlust islamiga ühendada siis läksid paljud kristlased Bütsantsi ja Süüriasse. Viimases tekkis kristlik emigratsioon, ning selle juhtideks olid Abu Amir ja Adi. · Nende kaudu sai suur Bütsants teada uuest riigist, mis kõrbes oli ootamatule tekkinud. Kuid kristlik keiser ei omistanud prohvetile ja tema uuele riigile suuremat tähtsust. · Munafiqunid hakkasid Abu Amiriga salasepitsusi pidama. Nad andsid lõpuks kristlikule keisrile teada,et oleksid suutelised prohvetit hävitama. Keisrile tundus pakkumine ahvatlev · 630 a
saj lõpul, samal ajal hakkasid P-Ameerikasse emigreeruma Lõuna-Euroopa inimesed, mitte anglosaksi pärit rahvastik nagu varem. Peamiselt suurenes rände (ja sisemise rahv.plahvatuse) tõttu USA ja Ladina-Ameerika. 19.sajandil hakati koloniseerima ka Okeaania riike ja suuremas osas Austraaliat; Aafrika suunas suurenes huvi alates 1880ndatest. Eestlaste seas oli rände tipphetkeks 19.saj keskpaik, kui majandusstruktuur jäi rahvastikuarengule jalgu ning lahenduseks kujunes emigratsioon piirkondadesse, kuhu oli lihtne minna – Vene hõredama asustusega ja viljakamad sisekubermangud. 16.Üleilmastumist soodustavad tehnoloogiline arengud 19. sajandil. Kõige olulisemad tehnoloogilised arengud, mis globaliseerumist soodustasid, olid transpordi-ja sidevaldkonnas. Parandati kanalite läbilaskvust, teede kvaliteeti, rajati palju uusi. Võimaldasid vedada rohkem kaupa, liikuda kiiremini. Revolutsiooniliseks osutus aurujõu kasutuselevõtt raudteel ja
emigratsioon on tegemist kasvava populatsiooniga, vastupidi kahaneväga. Kiirus, millega vanad isendid populatsioonis asendatakse noortega, sõltub organismi elueast. Mõnede liikide puhul võib indiviid elada väga kaua ja sel juhul on suremus vanemates vanusejärkudes reeglina madal. Sündivus võib sellest hoolimata suur olla kuid sel juhul saab enamus järglastest hukka ammu enne suguküpsuse saavutamist. Sündimus Suremus Eluiga Immigratsioon, emigratsioon 26. Elutabelid, demograafilised püramiidid, ellujäämuskõverad ja nende tüübid? Elutabelid Elutabel esitatakse enamasti kohordi kohta (grupp ühevanuselisi isendeid) kuid saab kasutada ka vanuselise struktuuri kujutamiseks. Elutabelis on kajastatud isendite sündivust, suremust vanusegruppide kaupa ja arvutatud iga vanusegrupi oodatav eluiga (ellujäämise tõenäosus). Vanusepüramiidid Inimgeograafiast on sama funktsiooniga graafikud tuntud rahvastiku- e. demograafiliste püramiididena
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Louisiana anti kergel käel ära. Juba Tocqueville märkis, et prantslased küll liiguvad, kuid üksnes oma maa piirides. Tõelised Euroopa "aborigeenid" (sõna-sõnalises tähenduses, st algelanikud, põliselanikud). Rahvastiku kasv pidurdus Prantsusmaal juba 16. sajandil mingid sündivuse kontrolli võtted. Polnud vajadust suurel hulgal välja rännata ega ka põllumajandust moderniseerida. Prantsusmaa rahvastik Suurbritannia omast kordades suurem, emigratsioon 15 korda väiksem. Just neist teguritest on pärit Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika. Vähearenenud maitsemeelega ja emigreerumisaltid anglo-saksid seda mõista ei suuda. Kui kiindumus maasse ja võime nautida peeni maitseerinevusi arvestamata jätta, tundub tõepoolest imelik, miks põllumajandusse, kus töötab 2% elanikkonnast, läheb 40% ELi eelarvest. - Privaatruum. Aknaluugid. - Inimese nime ei küsita. Raha on vestlusteemana vulgaarne.
ühend.) lahjendamine; - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine; 3) Rakulised reaktsioonid 1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine tsentraalsest verevoolust ja kinnitumine endoteelile (P-selektiin; Lselektiin); 2. aktivatsioon ja stabiilne adhesioon (IL-8; LFA-1, CD18, ICAM-1); 3. vererakkude emigratsioon: - leukotsüütide migratsioon = leukodiapedees; - aktiivne protsess; eesmärk fagotsütoos - (mikrofaagid); 15 min . 24 tundi; - Monotsüüdid väljuvad teise lainena; - monotsüütide aktivatsioon ja makrofaagide teke - 24-48 tundi; - erütrotsüütide väljumine = erütrodiapedees; 4. migratsioon kudedesse; (komplemendi faktor C5a või bakterite formüülpeptiidid); 4) Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos; fagotsütoos = tahkete osiste õgimine;
mõnes linnapiirkonnas. Lissaboni ala oli piirkonna suurima rahvastiku kasvuga. 1864 loendus ja iga loendus on näidanud, et naisi on rohkem kui mehi. Põhja-ja Kesk- Portugalis oli meeste väljaränne kõige tugevam. Portugalis on levinud rahvastiku vananemine. Alla kolmekümneste inimeste osakaal on langenud alates 1900. Väljaränne Sotsiaalselt oluline esimene väljaränne toimus viieteistkümnenda ja kuueteistkümnenda sajandi jooksul. Laiaulatuslik emigratsioon algas 14. sajandi teisel poolel ja jätkus 1980. Aastatel 1886 ja 1966, Portugal kaotas hinnanguliselt 2,6 miljonit inimest väljarändetulemusel, rohkem kui ükski Lääne-Euroopa riik, välja arvatud Iirimaa. Emigratsioon püsis kõrge kuni 1973 ja esimene nafta sokk, mis pidurdas majandust Lääne-Euroopa riikides ja töövõimalused vähenesid Portugali töötajate suhtes. Alates sellest ajast, väljaränne on mõõdukas vahemikus 12.000 ja 17.000 aastal 1980.
N – Populatsiooni tihedus. Konstantsel pindalal on populatsiooni tihedus ekvivalentne liikmete arvuga. Tihedust tunnetab iga isend iga oma keharakuga. Millest populatsiooni tihedus (N) sõltub? Võrrand on parameetriteta. Parameeter – mingi üldistav suurus. Võrrandites muutujate kordajad mis näitavad, mis intensiivsusega mingi jõud võrrandit mõjutab. Npraegu = Nenne + sünnid – surmad + immigratsioon – emigratsioon Nenne – Eelmine ajavahemik, mis pani baasi praegusele olukorrale. Nt: Euroopa naaritsa populatsiooni suurus Hiiumaal. N praegu = N enne + Sünnid – surmad (ei ole rännet, sest naaritsad asuvad saarel) Üksiku populatsiooni piiratud kasvuvõrrand Veidi kontekstist välja tiritud, arvestab vaid populatsioonisiseseid protsesse. Üksiku populatsiooni kasvuvõrrand näitab, kui palju populatsiooni tihedus ajaühikus muutub. dN/dt – populatsiooni muutumise kiirus.
elujõulisuse kõver 5 üldist tüüpi · I peamine surevus elu lõpul · II äärmuslik variant. Surevus kõrge varasemates arengustaadiumides. · III Teoreetiline kõver surevus erinevates vanustes on püsiv · Astmeline kõver IV ellujäämine muutub järsult elutsükli ühest staadiumist teise üleminekul . · Kõver V Surevus suurem noortel isenditel, täiskasvanutel aga püsiv Ränne ehk migratsioon · Immigratsioon e. sisseränne · Emigratsioon e. väljaränne Levikutüüp · Isendite asetumine ruumis üksteise suhtes o Juhuslik o Rühmaline isendid paiknevad kogumitena, karjadena o ühtlane · Sooline jaotumine o Laienemine · Sooline koosseis isas- ja emasisendite arvuline suhe · Vanuseline koosseis. Erinevate vanusegruppide esinemine populatsioonis määrab tema võime paljunemiseks antud momendil ja näitab ka seda, mida võib oodata tulevikus.
ole ajas ja ruumis püsivad. Mõnel aastal on kuusel käbisid palju ja kuusekäbilind saab edukalt paljuneda. Reguleerivad tegurid need on mehhanismid, mis mõjutavad ressursside poolt määratud piirides populatsiooni arvukust üles või alla. Populatsioonis on kahesuguseid sündmusi, mis nihutavad populatsiooni arvukust üles või alla. Need on: 1. Sündivus ja suremus. Valvamine, isendite hierarhia. Hundikarjas saavad paljuneda vaid juhtiv isas ja emaslooom 2. Emigratsioon ja immigratsioon/ sisse ja väljaränne. Mõnede populatsioonide arvukus muutub tsükliliselt. Lemmingute populatsiooni arvukus on maksimaalne igal neljandal aastal. Miks see nii on ei ole teadlastele veel päris selge. 1 Ökosüsteem Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Ökosüsteemist täpsemalt rääkides, peab teadma ka seda, mis on biosfäär, milles ökosüsteemid asuvad. Biosfäär. 1
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
’ Selles fikseeriti uue konstitutsiooni alused ja pandi paika inimese ja kodaniku põhiõigused (võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, õigus olla valitud ameteisse, trükivabadus jne). Poliitikas hakkasid olulist rolli mängima poliitilised klubid: jakobiinid (Konstitutsiooni sõprade klubi – esindas radikaalset suunda), kelle juhiks kujunes M. de Robespierre. Jakobiinidest eraldusid źirondiinid (mõõdukamad, tuntuim juht oli J. Brissot). 1790. aastal hakkas väljakujunema arvukas emigratsioon. 1791 loodi peakorteriga Coblenzis emigrantide armee eesotsas krahv d’Artois’ga. Emigrandid plaanisid teiste riikide toel interventsiooni Prantsusmaale, ent see oli problemaatiline, kui kuningas oli Pariisis (Louis XVI oli muutunud revolutsiooni pantvangiks). Juunis 1791 üritasid kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie Antoinette põgeneda, kuid tabati ja toimetati Pariisi. See halvendas suhteid emigrantide ja teiste Euroopa suurriikidega
See võis olla mingi Kreeka valitseja. (Seondub kõlaliselt ahhailastega). Üks vastuolu allikas võis olla Wilusa, mis on seostatav Iiloniga, ka üks Trooja võimalik koht. 13 saj keskpaik on Mükeene perioodi viimane hiilgeaeg. Langus Seotud Trooja langusega. Mingi 12 sajand olid igal pool purustused, oli katastroof ja lineaarkiri B hävis ühes sellega. Pärast seda oli kirjaoskamatuse aeg. Materiaalne kultuur säilis mingi aeg. Kreekapärast keraamikat on ilmunud idapoolel. Vb toimus emigratsioon sinnapoole. 12 saj omandas Küpros siiani püsiva Kreeka elanikkonna. 1100 olid uued purustused ja hävingud ja Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon lõppes. See on nö mererahvaste sisserände aeg (Vahemere äärsed maad hävisid) Algas tume ajajärk Idamaad samal ajal Oldi killustatud kuni 9.saj. Puudutas ka Assüüriat ja Babülooniat, olid natukene nõrgemad ja sellest ajast pole seal midagi teada ka. Esile tõusid iisraelased. Aramealased olid nomaadid pm. Hakkasid imbuma igale
"Aeg antud elda, aeg antud surra" ('54). Tegevus II MS ajal. Peategelane Ernst Grauber. Vaevab süütunne tapetute pärast. Terve romaani vältel otsib teed, kuidas oma süüd heastada. Valvab vangistatud vene partisane, laseb ühe partisani vabaks, aga see laseb kohe, kui vabaks saanud, Ernsti maha (raamatu lõpus). Selle raamatu järgi tehti film, kus R ise mängis ühte õpetajat. 2) Emigratsioon. "Armasta oma ligimest" ('40) räägib neist inimestest, kes pidid '33 Saksamaalt lahkuma, kui Hitler võimule tuli. Peavad üha põgenema, pole täisväärtuslikud inimesed. On "nagu laibad puhkusel". Peategelane Josef Steiner, olnud sõjas ja rindel. Kui oli juba Saksamaalt Prantsusmaale jõudnud, kuulis, et ta naine on lootusetult haige, suremas. Eluga riskides pöördub ta Saksamaale tagasi, et naisega koos olla. Tal lubatakse
20 saj lõpul 21 saj alguses oli ka alllinn, verised vaidlused, kui suur see alllinn oli . Me ei tea. Linna on purustatud esmalt 13 saj keskpaiku , Mykene perioodi viimane hiilgeaeg. Ollakse üksmeelselt nõus et oli maavärin. See taastati kiiresti, kuskil 12 saj alguses 1200 tabas uus häving, inimkäte läbi tehtud, tõid kaasa Trooja languse. 12 saj vältel käis Trooja alla ja peaaegu jäeti maha. Kreeka pärast keraamikat on ilmunud ka Küprosel ja ka vahemere ida rannikul , emigratsioon ka ida suunas. 12 saj omandas Küpros siiamaani püsiva kreeka elanikkonna. 12 saj lõpus 1100 purustuste ja rahustuste tagajärjel lõppes hea aeg. Algab 9-8 saj tume ajajärk Kogu selle pronksiaja lõpetab see üks suur 12 saj purustuste katastroofide ajajärk. Mykene, kreeka,trooja, hetiidiriik,küprose riik,akaanani linnad, ja mererahvad kes ründavad egiptust, mererahvaste ränded, katasroofid. Mererahvad sp et neid on egiptuse Ramses III tekstides nimetatud mererahvasteks
kuningriik Aadria Mere rannikul. Paljud Egeuse äärsed linnad, teiste seas Vahemere üks tähtsamaid kaubalinnu Rhodos, tunnistasid meeleldi Egiptuse Ptolemaioste hegemooniat. Suurem osas Kreeka linnadest, sõltumata sellest, kas nad allusid Makedoonia ülemvõimule või mitte, säilitasid traditsioonilise elu- ja valitsusviisi. Mitmelt poolt on teateid sotsiaalsetest pingetest, nõudmistest jagada ümber maad ja tühistada võlad. Rahvastiku arvukust mõjutas teatud määral emigratsioon idamaadesse, mistõttu 2. sajandil olevat mõned piirkonnad kannatanud elanikonna puuduse all. Kuid see andis tunda alles aegamööda. Ateena oli endiselt jõukas ja vähemalt nime poolest demokraatlik linnriik. Diadohhide sõdade algupoolel kehtinud mõõdukas oligarhia oli Demetrios Poliorketese poolt kukutatud ja kõik kodanikud võisid rahvakoosolekul riigiasjade arutamisest osa võtta. Kuid riigiametnike loosimine ja neile palga maksmine lõpetati,
töökäsi. Repartiante rakendati seal, kus võimude arust neid kõige rohkem vaja oli. Teine suurem põhjus seotud sellega, et Stalin ei tahtnud lasta korduda 1920date alguses tekkinud olukorral, kui pärast okt pööret paljud lahkusid NL-st moodustades nö I emigratsiooni. Need inimesed, kes sel moel lahkusid, olid enamalt jaolt nõukogude vaenulikud. 20Ndate alguses NL võim ise saatis välismaale paljud NL ühiskonnale sobimatud inimesed. Hiljem saadi aru, et see oli tegelikult suur viga. I emigratsioon tegutses erinevates riikides üsna efektiivselt NL vastu. Alates 1920ndate II poolest tuli NL võimul pidevalt vaenuliku emigratsiooniga tegeleda, kuni selleni välja, et 30ndatel oli vaja Stalini arvates rakendada üsna kardinaalseid meetmeid, mis viis välja selleni, et paljud emigratsioonis olevad pol liidrid lasti hukata. Kõige olulisem vaenlane, kes emigratsioonis oli, oli Trotski. Ka 50ndatel mitmeid eelkõige Ukraina vastupanuliikumise juhte tapeti erineval moel
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
