Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid ...
Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20...30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5...26 poega sünnivad ilma 2,5...3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20...30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla.
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium
EBAPÄRLIKARP Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane. Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks on ta ainult poole sentimeetri pikkune ja viieaastaselt kahe sentimeetri pikkune. Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks. Seejärel kasv aeglustub veelgi. Seega on 12 - 13 sentimeetri pikkused ebapärlikarbid juba õige eakad - umbes 70 aasta vanused. Sama lugu on ka pärlitega. Sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanu...
Rstik Rstik on suhteliselt vike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat vrvi madu, kelle tunneb ra piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu jrgi. Mnikord vib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka leni musti isendeid. Rstikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust ...
kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
teisend. II Tuumkloonimine keharaku tuuma siirdamine munarakku. Imetaja tuumkloonimine Dolly-meetod 1) tuumadoonori udararakud ja munarakudoonor 2)munaraku tuum eemaldatakse 3)rakud liidetakse elektriimpulsiga 4)"vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5) embrüo siirdamine kolmandale lambale 6)embrüo arenemine 7)Kloonlammas Dolly geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Siirdamine (loomal, inimestel) Embrüosiirdamine- seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avastati folliikuleid stimuleeriv hormoon (emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon e hulgiovulatsioon) Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nim surrogaat e asendusemadeks. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. Inimese puhul kui inimene on viljatu, saab kasut embrüosiirdamist.
· Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid Pojad · Naaritsa tiinus kestab 4246 päeva · Mais või juunis sünnib 78 poega · Iseseisvaks saavad nad juba 2 või 3kuuselt · Suguküpsus saabub aastaselt · Naaritsa looted surevad enne sündi, kui emaslooma on viljastanud mingi isasloom. See on peamine naaritsa väljasuremise põhjus Levik · Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võibolla on veel säilinud suuremalt LääneVenemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · Tema tüvepikkus on 32 43 cm
Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. 2.Kloon isendi, raku või DNA kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. 3.Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. 4.Antikeha organismi kaitse valk 5.Totipotentsus - rakkude arenguline täsivõimelisus. ,,kõikvõimelised". Embürosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Sai esile kutsuda superovulatsiooni, kui lehmal küpseb üheaegselt palju munarakke. Pärast kunstlikku seemendamist pestakse embrüod välja. Nende hulgast valitakse parimad ja viiakse surrogaatemasse. In vitro viljastamine väljaspool organismi. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. 1) Heade omadustega loomalt saab palju järglasi 2) Embürod säilivad sügavkülmutatuld -> saab transportida. Inimesel
Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1.vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Nt. viiruse tuvastamiseks kartulilehes 2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Super- e. hulgiovulatsioon-üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Embrüo-varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Huvi embrüosiirdamisel koduloomade vastu tekkis siis, kui avastati ja eraldati gonandotroopsed hormoonid(sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid.) Embrüosiirdamise etapid põllumajandusloomadel: 1
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põll...
ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval organismi paljundamine või olemasoleva organismi ravimine (uute organite kasvatamise või haigesse koesse tüvirakkude siirdamise kaudu). Etapid on tüviraku võtmine, sellest rakutuuma eemaldamine, tüviraku tuuma siirdamine munarakku, kust omakorda varem on eemaldatud munaraku tuum, munaraku jagunemise ja kasvamise soodustamine ning saadud embrüo siirdamine emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Dolly oli esimene kloonitud lammas, kes sündis 1997. aastal ja kelle elu lõpetati kiire vananemise tõttu 2003. aasta jaanuaris. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest lootest, inimese luus olevast punasest luuüdist või ajust. Tüvirakkudel puuduvad kindla koe omadused ning nad on võimelised kujunema mistahes koeks. Tüvirakud võivad lõputult jaguneda. Tüviraku viimisega haigesse kutte on võimalik organismi ravida
Embrüosiirdamine inimesel Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristiina Roositalu, Aili Sture Klass: 11.a Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine inimesel Kui koduloomadel oli embrüosiirdamisega piisavalt edu saavutatud, kerkis esile selle teostamise vajalikkuse ja võimalikkuse probleem ka inimese puhul. Esialgu takistasid seda kaks asjaolu: 1.)Kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus. 2.) Laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. peale selle tekitas
võimekus parasiitidele ja haigustekitajatele edukalt vastu seista Kõik toimub väga kiiresti ning on võimalik saada arvukas põlvkond Kehasisene ja kehaväline paljunemine (eelised ja puudused) KEHASISENE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse emasorganismi sees Eelised Puudused Keskkond emaslooma keha Sugurakkude arv on väike Viljastumise tõenäosus suur Haiguste ülekandumise tõenäosus suur KEHAVÄLINE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse väljaspool organismi Eelised Puudused Sugurakkude arv on suur Keskkond vesi Haiguste ülekandumise tõenäosus väike Viljastumise tõenäosus väike
Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid.
Hõberebaseid peab kindlasti vaktsineerima lihasööjate katku vastu. Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu. Nahad kuivata-takse ja saadetakse peale esmast töötlemist müüki Oksjonikeskustesse. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on 50 põhikarja emaslooma. Finantsinformatsioonis sisal-duvad arvestused on tehtud lähtuvalt 50-st põhikarja loomast. Sinirebane (Alpoex lagopus) on polaarrebase järglane, kelle nahk on pikaajalise aretuse tulemusena kujunenud hinnaliseks väärisnahaks. Sinirebase nahka kasutatakse ääristusena kapuutsidel ja talvejopedel, samuti valmistatakse neist mütse, kraesid jms. Viimasel ajal on sinirebase aretuse eesmärgiks olnud võimalikult suure karusnaha saamine. Tänapäeva
Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada.
Hübridoomkloon toodab ainult ühte tüüpi antikehi, neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada suures koguses. Monikloonseid antikehi kasutatakse: 1)teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus(vereseerum, uriin) 2)vastava antigeeni esinemise ja konsent- ratsiooni määramiseks rakus 3)meditsiiniliseks ja vetenaarseks diognostikaks(rasedustest).Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Põllumaj: 1)valitakse välja geneetukusekt väärtuslikud vanemad 2)saadakse palju järglasi lühikese ajaga 3)embrüoid saab hästi trantsportida ja säili- vad kaua.Suurdamise käik: 1)kutsutakse esile superovulatsioon: eraldub mitu munarakku 2)viiakse läbi kuntsilik seemendamine 3)pestakse embrüod emast välja 4)embrüod pannakse
mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Kloonimise verstapostid
kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG Lahksugulised Viljastumine on neil kehasisene Nad munevad veekindla nahk- või lubikestaga muna Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt rästik). Nende munad jäävad emaslooma Järglased tulevad ilmale enamasti kuival maal ning on oma vanemate vähendatud koopiad KASUTATUD MATERJALID http://www.hot.ee/loomademaailm/index.html http://www.hot.ee/loomademaailm/rastik.html http://sunsite.eenet.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm S. Saarniit 2001
Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks.Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma
Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel jahiretkedel ei tegutse nad eriti meeskonnana. Silmikdelfiin paaritub kevad-suveperioodil. Poeg snnib vee all 10-12 kuu prast. Snnituse ajal kaitsevad vhemalt kaks emaslooma ema ja poegi. See on vajalik selleprast, et veri, mida ema kaotas snnitusel, vib haisid ligi meelitada. Kaitsjad emased on isegi vimelised vahepeal snnitajat snnitusel aitama. hiselt aitavad nad poja esimest korda veepinnale, et see saaks hku hingata. Samamoodi aidatakse ka siis, kui mni delfiin saab haavata. Emasloomad tegelevad poegadega 16 kuud ja selleprast saavad taas poegida kahe vi kolme aasta prast. Vib olla nii, et iga kord paaritub emane erineva isasega. Phiandmed:
SAAME PUHTAD MONOKLOONSED ANTIKEHAD, MIS ERINEVAD TAVALISES ANTISEERUMIS SIALDUVAST ANTIKEHADE SEGUST KITSASTE SPETSIIFILISTE OMADUSTE POOLEST. MONOKLOONSETE ANTIKEHADE KASUTAMINE: 1) ANTIGEENIDE KINDLAKSTEGEMINE; 2) MEDITSIINILINE JA VETERINAARNE DIAGNOSTIKA. KLAMÜÜDIA RÜHM RAKUSISESEID PARASIITBAKTEREID, MIS PÕHJUSTAVAD KOPSU- JA SILMAPÕLETIKKU NING SUGUHAIGUSI. EMBRÜOSIIRDAMINE ARENGU ALGUSJÄRGUS OLEVA EMBRÜO ÜLEKANNE INDLEVA EMASLOOMA VÕI RASESTUMISVALMIS NAISE EMAKASSE. FSH E. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON MANUSTAMISEGA SAI EMASLOOMAL ESILE KUTSUDA SUPEROVULATSIONI, MILLE PUHUL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10, VAHEL KUNI 30 MUNARAKKU. JÄRGLASTE SÜNNITAMISE 2 VÕIMALUST: 1) SÜNNITAVAD SURROGAAT- EHK ASENDUSEMAD; 2) MUNARAKKUDE ERALDAMINE VÄLJASPOOL ORGANISMI E. VILJASTAMINE IN VITRO
Naaritsad elavad looduses tavaliselt 34 aastat, vangistuses kuni 10. Jooksuaeg on naaritsatel märtsist maini (kõrgaeg aprilli lõpus). Pojad sünnivad mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 34 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Nägema hakkavad pojad umbes kuu vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10nädalaselt. Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Selle halb külg on see, et antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Naaritsad on lihatoidulised ning söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, jne. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid.
Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni. Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab piimatoodangut ja emaslooma käitumist järglaste eest hoolitsemisel. 14. Neerupealiste koore ja säsi hormoonid, mõju käitumisele Neerupealise hormoonid _ Neerupealiste koore hormoonide tootmist kontrollib hüpofüüsi kortikotroopne hormoon. Toodetud hormoonid reguleerivad peamiselt mineraalide, vee, süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetust _ Neerupealiste säsi hormoonid on nn stressihormoonid _ Adrenaliin ja noradrenaliin- nende toime on sarnane sümpaatilise närvisüsteemi toimega 15. Motivatsioon
Fundamentaalteadus-teadus,mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse,ehituse, toimimise ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.Rakendusteadus-tegeleb praktilise rakendamise meetoditega.Üldbiol. teadus-geneetika,rakubioloogia,ökoloogia.Eribiol- botaanika,füsioloogia,zooloogia. Biotehnoloogia-nim.rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure,mis kasutavad elusorganismide omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapniku...
Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Jänes Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall
sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest
d. kaks Muna alguses 2 arenevad moondega Isane asetab uss muneb vihmaussi nädalat õhu ja moondeta, areng. kombitsaga munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab
(5). 1.2. Kloonimise etapid (4) Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) 3 · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA- nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine). · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava
Ringi liiguvad peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Talve veedavad karud taliuinakus (novembrist märtsi või aprillini). Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Innaaeg on aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt
Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada.
5 Areng Skorpionid on enamasti elussünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles on loode juba lõplikult arenenud (munaspoegimine). Loodete arenemine emaihus kestab kaua - mõni kuu kuni aasta, vahel rohkemgi. Looteid võib olla viis kuni mõnikümmend, harva sada. Noored skorpionid sünnivad mähkununa lootekestadesse. Peale lootekestast vabanemist kogunevad nad emaslooma kehale ja jäävad sinna vähemalt nädalaks. Esimesel kasvuperioodil skorpionid aktiivselt ei toitu. Välimuselt on nad valkjaid, siledate katete ja harvade karvadega, käpad on küünisteta ja nende tipul on iminapad. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. Suguküpsuse saavutavad skorpionid aasta-pooleteiseselt. Selleks ajaks on nad läbi teinud seitse kestumist. Skorpionid elavad vähemalt kaks aastat.
morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist). Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon. Ent väga paljud inimesed ei pooldagi kloonimist üldse. Evolutsioon põhineb sellel, et ükski järeltulija pole oma vanema perfektne koopia. Kui kõik oleksid koopiad, siis poleks evolutsiooni. Looduslik valik ei saa toimuda, kui kõik on sarnased. Kloonimine kaotaks loodusliku valiku. Selleks puudub ratsionaalne põhjus. Argument, et see oleks teadusele suur väljakutse, ei ole piisav. Kui rääkida, et see
paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi
väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm
diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Siiratakse haigesse koesse. Kuidas toimub kloonimise protsess? Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvatamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). Klooniti 1997, elas 6,5 aasatseks. Suri kopsuhaigusesse, enne seda põdes liigesehaiugst, Kopsuhaigus tekkis sellest, et oli siseruumides üles kasvanud. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? (Lehmi, sigu, hobuseid, hiiri, kasse ja koeri.) Veist, kitse, hiirt ja kassi.
Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Lahkumiseks valmis Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud
Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täiskasvanud isasloom on 2,53 meetrit pikk ja kaalub kuni 300 kg, emaslooma pikkus on alla 2 meetri ja kaal kuni 250 kg. Värvus on pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emasloomad on heledamad. Hallhülge elupaigaks on ulgumeri saarte ja laidude ümbruses, ta on suhteliselt paikse eluviisiga. Lesilateks on madalad laiud ja karid, kuhu hülged kogunevad suurte rühmadena puhkama. Lesilatesse kogunevad loomad kogu jäävaba perioodi vältel, suurimad on karjad kevadise karvavahetuse ajal. Läänemeres elunevad viigerhüljes ja
Ektaparasiidid : Sääsed, kirbud, täid. Endoparasiidid : Maksalutikad, paeluss, salmonella bakter. Kisklus (+ -): Röövloom (kiskja) sööb saaklooma ära. (Lehetäi lepatriinu) Herbivooria (+ -): Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused
korraga valmib 4 spermi 1 munarakk ja 3 polotsüüti sobiv temp. alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb? Taimed Loomad
· Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks Kloonimine Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine) Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis.
On säilinud evol. Sest suurem geneetiline erinevus organismide vahel võimaldab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Kehaväline Kehasisene viljastumin(kalad) viljastumin(imetaj ad) Sugurakkude arv suur väike keskkond vesi Emaslooma keha Viljastumise väike suur tõenäosus Haiguste väike Suur(puutuvad kokku ülekandmise ja vahetavad tõenäosus kehavedelikke Inimese viljastumine-kehasiseselt, munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuhas, seemnepurske ajal prskub naise tuppe 200-300milj seemnerakku, mõnisada jõuab munajuhadeni, ainult üks viljastab munaraku
Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23. Emassuguorganid 24. Munasari Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar.
Peajalgsetel on suured silmad ja näevad väga hästi. 10. Mida tead peajalgsete limuste sigimisest ja kaitseabinõudest vaenlaste vastu? Peajalgsete kehas on tindinääre. See paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab neil vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Nad kõik on saakloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine. Peajalgsed asetavad munad merepõhjale ning valvavad neid. Pärast järglaste koorumist nad surevad.
viirusvabad, siis kasutati neid jõulisemtae taimede kasvatamiseks. Veel kasutatakse meristeempaljundust looduskaitses. 4.Kuidas saadakse hübridoome? Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. 5. Kuidas toimub embrüosiirdamine? Embrüosiirdamine on embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvlami naise emakasse. Toimub loomadel: Lehmal kutsutakse esile superevolutsioon (5-10 ka 30 munarakku) Kunstlik seemendamine: 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmel, siis uuritakse mikroskoobiga ja selgitatakse välja kõige paremad Valitud embrüod siirdatakse või hoitakse vedelas lämmastikus Embrüodes toimud siirdamine Toimub Inimesel: Toimub kehaväliselt, katseklaasis, kus embrüo on 2-5 päeva 6. Miks on vajalik embrüosiirdamine?
Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega. Sigimine ja areng Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad. Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas. Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.)
Konkurents Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki oganismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse - enamasti ei jätku neid aga kõigile. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emaslooma pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Puude konkurents valguse pärast. Punahirvede konkurents emase isendi pärast paaritumise ajal. Hüääni ja lõvi konkurents territooriumi pärast. Parasitism Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasitismi korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osaliselt.
Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda hingata. Imetatakse aga vee all. Piimas, mida pojad joovad, on väga palju rasva ja valku ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda. Delfiin elab kuni 30- aastaseks. Delfiinid ja inimesed Igal aastal hukkub tuhandeid delfiine kalurite võrkudes. Aegajalt juhtuvad terved delfiinide parved randadele. Väga harva õnnestub neid päästa. Arvatakse, et randumine on delfiini kajaloodi vigastuse tagajärg, mille põhjustajaks olla laeva radar. Delfiinil tekivad vigastuse tõttu orienteerumisraskused ning ta satub kaldale. Ta kutsub abi ning
poegade sünniajas palju erinevusi. Tiinus võib kesta kuni 270 päeva. Loote areng ise kestab ligikaudu 63 päeva. Sellepärast sünnivad saarmapojad kõige sagedamini mais-juunis, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel ellujäämis võimalusi. Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega . Nägijaks saavad nad umbes 35 päeva vanuselt . Esimest korda väljuvad nad pesast 1,52 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks. Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Söök Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
