Emaplaat : Asus P9X79 LE http://dlcdnet.asus.com/pub/ASUS/mb/LGA2011/P9X79-LE/E8039_P9X79_LE.pdf 1.Protsessori toitepinge muutmine. Protsessori toitepinge muutmiseks on vaja esialgu minna ASUS'e emaplaadi BIOSi. Seda saab teha vajutades klaviatuuril nuppu F2 või Delete. ASUS'e emaplaadi puhul tuleb peale seda vajutada BIOSis klaviatuuril F7 mis viib ,,Advanced Mode" BIOSi. Advanced BIOS Mode all tuleb otsida teiselt vahekaardilt, AI Tweaker, ülesse rida CPU VCORE voltage, Offset Mode Sing ja CPU VCORE Offset voltage. Seda seadet saab muuta 0.800 v kuni 1.7 v ja 0.005 v astme kaupa. Muuta saab vajutades ...
Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA
Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutat...
lisatud teie arvutile või minge arvutitootja veebisaidile. BIOS'i peamiseks funktsiooniks on kompuutri ettevalmistamine selleks, et teisi tarkvaraprogramme, mida hoitakse meediaseadmetel (kõvakettad, CD plaadid ja disketid), saaks laadida, käivitada ja nendega töötada. Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis algul laetakse just seesama BIOS ja alles pärast teda operatsioonisüsteem.BIOS hoiab enda mälus informatsiooni kõikidest Sinu kompuutri sisemistest (emaplaat, mälu, protsessor, emaplaati integreeritud audio ja videokaart jne) ja välimistest (monitor, hiir, klaviatuur, audio ja videokaart jne) seadmetest aga ka infot Sinu kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta. POST (Power-On Self-Test) ehk käivitustest - Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus · kontrollitakse BIOS'i koodi terviklust · tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )
Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konveiermeetodi kasutamine mikroprotsessoris suurendab protsessori töökiirust Milline väide järgnevatest on õige? Püsimälu ROM on ette nähtud ainult lugemiseks Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga Millist järgmistest välistest siinidest kasutatakse kaasajal kõige rohkem? USB siini Milline järgmistest siinidest on kõige kiirem? PCI Express 3. test Läbimõõduga 3,5 tolli disketi maht oli 1,44 megabaiti Kõvaketta rajaotsiaeg on aeg, mis kulub lugemis/kirjutamispeal andmeraja füüsilise asukoha leidmiseks kettal Laserplaadi läbimõõt on 120 mm
ASROCK X99 WS-E/10G ● Tootja- ASRock ● Kiibistik- Intel X99 express ● Mõõtmed(Form Factor)- E-ATX ● Pesa- LGA 2011-3 ● Mälusiin- DDR4 ● Siini kiirus- 2133 MHz ● Mälepesad- 8 ● Maksimaalne operatiivimälu- 128 GB ● Integreeritud helikaart- Realtek ALC1150 ● Erimärkused- Sata express, eSATA ühenduspesa, Kaitse ületamise vastu voolu ja pinge. ASROCK X99 WS-E/10G (2) ● Summa- 790.40 euro ● Ma valisin selle emaplaati kuna mulle meeldis see värv ja selle kuju. INTENSO SSD 128GB SATAIII ● Tootja- Integral ● Form Factor( Hard discs)- 2.5 ● Mahutavus- 128 GB ● Lugemiskiirus- 520 Mb/s ● Liides- Sata III ● Erimärkused- SMART, TRIM ● Summa- 45.68 euro ● Kui aus olla ma ei ole kindel et valisin õiget asja. Ja mälukaardi kohta ma eriti ei tea. THERMALTAKE ATX 2.3 TR2 S 350W ● Tootja- Thermaltake ● Ventilaatori mõõtmed- 120mm ● Võimsus- 350
mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 3 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid.
mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid.
Ta muundab vooluvõrgust tuleva AC voolu madala pingeliseks DC-ks. Suuremosa tänapäeva lauarvutite toiteplokid vastavad ATX standardile. Antud toiteplokid hakkavad täiskoormusel tööle ja lülituvad välja kui nad on saanud emaplaadilt signaali. Seega kui arvuti ei lülitu sisse, ei pruugi olla vigane toiteplokk, probleem võib olla täiesti reaalselt emaplaadis, kuna sealt ei pruugi tulla signaali. Kui arvuti on vooluvõrgus kuid pole käima lülitatud, varustab toiteplokk emaplaati ikkagi 5V pingega. Diagnostika seadmel ja mujal on see märgistatud 5VSB märgisega. See on 5V Stand-By. Antud pinge on vajalik, et teatud arvuti komponente hoida funktsioneerivana pidevalt. Selle abil saame me arvuti näiteks panna oote reziimi ja säästa voolu, ilma, et me arvuti välja lülitaks. Toiteplokidel on tihtipeale sees ka kaitsmed lühistuste, ülepingete, alapingete ja muude erinevate vooluvõrguga seotud vigade üleelamiseks
Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB ilmus turule 1996. a., kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac USB lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada 14. IDE : integreeritud ajamielektroonika IDE on standardne elektrooniline kettaliides, mis ühendab arvuti emaplaati kettaajamiga. Sõna "integreeritud" tähendab siin seda, et kettaajami juhtimiselektroonika on kettajamiga kokku ehitatud (integreeritud). IDEliidese aluseks on IBM PC tööstusliku standardarhitektuuri (ISA) 16bitine siinistandard, kuid see liides on kasutusel ka muid siinistandardeid kasutavates arvutites. Praegu on enamikus arvutites kasutusel täiustatud IDE (Enhanced IDE ehk EIDE) . IDE kuulutati ANSI standardiks novembris 1990
külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid. ATX'i puhul on PS/2 hiire port emaplaadi külge ehitatud. · Vähendatud kettaseadmete takistust: Kuna ATX tüübi puhul on emaplaati keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda).
3.3 Uued teadmised ja oskused Uusi teadmisi sain ma suhtlemisest ülemusega, kes rääkis mulle, mis on televisioonis üldse võimalik ja inseneride kommentaaridest töö käigus. Sain teada, et on võimalik otseülekanne välismaalt Eesti kanalisse, juhtmevabade võrkude kaudu, et kasutatakse spetsiaalset arvutiprogrammi puldi kaameratega ühendamiseks (mis näeb välja nagu maatriks või tabel), et kasutatakse serverit, mille emaplaati on sisse ehitatud kõik signaalitöötlus, modulatsioon ja millesse ühendatakse kogu tehnika ja aparatuur. Sain proovida tõsist ja vastutusrikast tööd aparatuuriga, sain tunda tema tundlikkust muutustele, sain praktilise kogemuse, mis aitas eristada väikseimaid muutusi video kvaliteedis ekraanil. Sain teada, kui oluline on valguse spekter pildikvaliteedi jaoks ja õppisin võimalusi neid probleeme parandada. Koos peainseneriga testisime kaameraid pärast remonti.
· Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erinevaid erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Kuvar ehk monitor (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m) Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatu kasutada. Lülita
DELL ID kaardi lugeja, kasutades internetipanka on väga meeldiv torgata kaart arvutis olevasse pessa, pole vaja otsida eraldi ID-kaardi lugejat (väikese asjana tükib ta tihti kadunud olema). 6) Mida peaks iga toote juures täiendama, parandama, et see toode eristuks võimalikult palju konkureerivatest toodetest? HP pöörama suuremat rõhku kvaliteedile/töökindlusele, et paari nädala tagust ostu ei peaks remonti viima, et selle emaplaati vahetada. Muutma disaini, et oleks mugavam kasutada IBM - tõstma veelgi koostekvaliteeti, disain võiks olla atraktiivsem DELL -paigaldama uuemaid komponente (mälu, kõvaketas) 7) Selgitage, kas teie arvates on võrreldud toodete kvaliteet ja hind tasakaalus. Põhjendage antud vastust. HP hind ja kvaliteet on tasakaalus, kuna tegu on järelturu hinnaga. See on suhteliselt uue arvuti kohta vägagi madal hind
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jah...
Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati. INTEL Esimese laiatarbeprotsessorite tootjana on Intel kindlustanud endale suurima PC protsessorite turuosa. Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni.
.............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz)
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o ...
Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATX-i toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. CRT on kineskoopmonitor, LPT paralleelport, COM jadaport, PS2 hiire/klaveri port
põlvkonna socket protsessoreid. Slot protsessorite kasutamine lõpetati kuna arvuti sees jäi ruumi. Et lisada arvutisse järjest võimsaid protsessoreid oli vaja juurde lisada ka järjest suuremaid jahutust. Sellega aga kaasnesid probleem, et arvutis jäi ruumi väheks ja protsessor hakkas takistama andmekandjate lisamist, vahetamist. Nii tuli otsima uusi lahendusi. Lahenduste otsimisel jõuti tagasi socket protsessori juurde. Muutes protsessori asendit ATX emaplaadil võrreldes AT emaplaati 90 kraadi võrra Inglise keeles Slot-to-Socket Adapter (SSA) või slotkets nime all tuntud. Sellist kaart kasutatakse juhul kui olemas on emaplaat, millel on slot protsessori liides, aga ei ole olemas slot protsessorit. Olemas on aga socket protsessor, mille parameetrid sobivad emaplaadi parameetritega. Siis on võimalik võtta slot kaart, mille on olemas socket pesa. Lisades protsessori ja jahutuse saadakse sama väärne komplekt nagu slot protsessor ise 41
Enamik ATX emaplaadid on seoses mõõtmetega pandud miditower tüüpi korpusesse. Märkima peab, et ATX korpused on seestpoolt teistsugused, kui tavalised AT-d, seega ei saa uuemaid ATX emaplaate panna upgrade'i korras vana tüüpi korpusesse, küll aga saab mõnikord vastupidi. ATX on uus PC emaplaadi mõõtmete ja komponentide paigutuse standard. ATX standard mõeldi välja Inteli poolt 1995 aastal. Selle järgi on tavapärast ning populaarset "Baby AT" emaplaati pööratud 90 kraadi, mille tulemusena ATX tüüpi emaplaadi laius on pikkusest (sügavusest) suurem. Esmapilgul tühisel muudatusel on aga koos mõnede teiste abinõudega soodsad tagajärjed - seda nii kasutajale kui tootjale. Esiteks jääb protsessor nüüd laienduspesadest paremale, mitte ette nagu seni. Seetõttu on võimalik kõigis pesades kasutada pikki laienduskaarte, ilma et protsessor koos oma jahutusradiaatoriga ja ventilaatoriga ette jääksid
kuidas seda tegid), käivita arvuti DOSi süsteemdisketilt1 ja uuri, kas DOSi käsud töötavad (näiteks käsk DIR). Kirjuta tulemused protokolli. Võimalusel paiguta protokolli mõne kom- ponendi või toimingu foto. 4.2. Arvutikomplekti koostamine hinnakirja põhjal Koosta Hinnavaatluse2 või mõne suurema arvutifirma andmete alusel ühe lauaarvuti komp- lekt. See peab sisaldama protsessorit, selle jahutit, emaplaati, operatiivmälu, kõvaketast, dis- ketiseadet, laserkettaseadet, videokaarti (kui pole juba integreeritud), võrgukaarti (kui pole juba integreeritud), korpust koos toiteplokiga (võib ka eraldi osta), klaviatuuri, hiirt ja mo- nitori. Komplektis olgu ära näidatud firmad, kust komponente ostetakse, ning vajalik ko- gusumma arvuti väljaostmiseks. Valmis arvutikomplekte selles ülesandes kasutada ei tohi. Arvuti hind ei tohiks ületada 15 000 krooni
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
