näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks. See moodustas 68,54% kõigist püsielanikest. Vene keel oli 383 118 püsielaniku emakeel (29,6%). Üle 1000 inimese rääkis emakeelena veel ukraina, soome ja valgevene keelt. Seejuures jäi 1723 inimese ehk 0,13% emakeel teadmata. 2000. aastal kõneles eesti keelt emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine saavutati tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Eesti keelt kõneles seisuga 1
Peamised tööülesanded: 4 26 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas ja müügisaalis oktoober 1997 – Tarbijate Ühistu Nurmenuku, müüja aprill 2000 Peamised tööülesanded: väikekaupluse töö juhtimine ja müügitöö Keeleoskus: Eesti keel – emakeel Inglise keel – arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Vene keel – arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1
pikalt ja korrektselt kõik välja kirjutada. Tavaliselt on ikka sellised laused: ,,Jou, tegelt lähex chillix äkki veits õues... viitsid w?". Taolised vestlused mõjuvad päris korralikult tänapäeva noorte suhtluskeelele. Ja tuleb tunnistada, et niiviisi rääkides puudub neil ju täielikult austus eesti keele vastu. Koolis kirjandite kirjutamisel tehakse järjest rohkem vigu ja tekib hirm, et meie tulevane keel ongi just selline. Iga aastaga muutub meie emakeel aina slängilikumaks ja noor ei mõista enam, milline on korrektne eesti keel ja milline släng, sest ta elab oma vaba aja just virtuaalmaailmas. Tänapäeval on populaarseks kujunenud arvutimängudega vaba aja sisustamine. Eriti just FPS- mängudega, mida saab mängida koos teiste inimestega üle terve maailma. Enamasti koosneb selline meelelahutus küll sõjast, vägivallast ja tulistamisest, kuid on väga mõnus ajaveetmise võimalus
Nii esimestel, kui ka teistel on selles situatsioonis õigus. Aga kellel on siis see õigus suurem, seda peab lahendama õpetaja, sest just ta annab materjale ning peab selgitama või mitte selgitama venelastele nende emakeeles. Eesti üliõpilaste pool. Siin on kaks suurt põhjust. Esimene põhjus on kõikidele nähtav. Õpeasutus asub Eesti Vabariigis, kus riigikeel on eesti keel, seda teavad kõik, seda teavad ka need tudengid. Eesti keel on nende jaoks emakeel ja, loomulikult, et nad arvavad, et ülikoolis peab olema üks õppekeel, mis on meie riigikeel. Tudengid, kes seda keelt ei tea nii hästi, et normalselt õppida, peavad siis nad ise selle probleemi ära lahendama. Venemaal keegi ei hakka loenguid tõlkima, et eestlased saaksid aru ning eestlased ei taha sellele aega raisata ka. Teine põhjus on sügavam. Tänapäeval eesti keel kaob, igal aastal muutub eesti keelt kõnelevate inimeste arv vähemaks ja vähemaks
Sisukord Curriculum Vitae............................................................................2 Elulugu...........................................................................................3 Looming.........................................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Arukü...
suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida.
kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole veel tähtsust kaotanud. Eestis elab osaliselt üsna kompaktne venelaste kogukond, kes suurelt osalt püüab vältida eesti keele õppimist, mis mõjub neile kui suurrahva esindajatele alandavalt. Tulemusena on vene keele oskus kas või vajalikum kui eesti keele omandamine, eriti kuna Venemaaga tehakse äri ja sealt tuleb üha rohkem turiste, samuti siinsete
on hoiatavalt kirjeldanud Andrus Kivirähk oma raamatus ,, Mees, kes teadis ussisõnu". Sealgi on toodud välja eestlased kui metsarahvas, kes hülgavad metsa ja segunevad külarahvaga. Nad unustasid oma usu ja tõekspidamised ning läksid kaasa uue ja huvitavaga. Kivirähki sõnum on, et rahval tuleb kokku hoida ja mäletada oma juuri. Rahvuslik ühtekuuluvus on vajalik, et säiliks rahvus. Rahvusel on jõud toimida ühtsena, elada üle võõrvõim, luua oma emakeel, näidata oma tundeid ühistel kultuuriüritustel ja mis kõige tähtsam, tekitada inimestes turvatunne. Eestlastel on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab- oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlana hoidma. Eesti poliitik Rein Taagepera on kirjutanud juba üle 40 aasta tagasi: ,,Pool sajandit hiljem seisame taas tihti sama küsimuse ees- kuhu me selle eesti keelega läheme? Ka meie ei tea. Ja läheme siiski".
· Ühtulstada ja täpsustada laste kujutlusi enamkasutatavatest mõõtühikutest Matemaatika seos teiste õppetegevustega Lasteaiamatemaatika võib integratsiooniprotsessis oslaeda kolmel erineval viisil: · Kasutada matemaatikas omandatud teadmisi ja oskusi teistes õppevaldkondades, aidates nii avardada, süvendada ja tõlgendada vastavas valdkonnas õpitut · Kasutada ise teiste õppevaldkondadae (loodus, keskkond, suhtlemine, liiklemine, emakeel jm) ainestikku õpitu rakendamise, silmaringi avardamise, emotsioonidel põhineva huvi äratamise jm eesmärkidel · Osaleda aktiivselt lapse elu ja keskkonda käsitlevate teemade avamisel (temade loetelu antud raamõppekavas).
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid ...
Ka siin saab välja tuua fakti, et kuna inimesel on üks ema, ei peeta vajalikuks seda mitmuses kasutada. Mõnel 15 juhul püüti kõiki emasid üldistada, rääkida suuremast hulgast inimestest ja seepärast mitmust kasutatigi. 2.4.2.1950. aastate ilukirjanduse vasted 1950. aastate ilukirjanduse alamkorpus andis 49 vastet, sh liitsõnad emalammas, emahunt, emakeel, emahundi-raip. Liitsõnad on olulised, sest neist ilmneb emaslooma tähendus, mida muudes tekstikorpustes pole esinenud. Ka üksiksõna ema tähendab ühes lauses emaslooma, aga mitte lapsevanemat. Selles alamkorpuses esineski ainult ainsust, mitmust polnud üheski käändes. Kõige rohkem kasutati jällegi nimetavat käändevormi – 27 korral. Seda tehti sarnaselt 1890. aastate ilukirjanduskorpusega – kasutati otsekõne ja ütte puhul, näiteks „Aga kus on siis ema?“ ning „Elan, ema
,,Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli...
saatuslikud võitlused. Eestlane saab oma riigi Aastal 1905 avaldati ,,Noor-Eesti´´ kuulutus: ,,Enam euroopalist kultuuri!``. 1909. aastal toimus eesti esimene kunstinäitus Tartus. Aastal 1913 avati teater ,,Estonia´´. Aasta hiljem tehti eesti esimene film ,, Karujaht Pärnumaal``. Aastal 1918 saavutas eesti riikliku iseseisvuse ning kaks aastat hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule. Samal aastal asustati ka Emakeel Selts. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Oskar Luts (1887-1953), kes kirjutas mitmeid tänapäeval hinnatuid raamatuid ja Marie Under (1883-1980), kes kirjutas palju luuletusi. Kirjanduslik stiil kirjanikule, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Veste humoristlik, följetonile lähedane. Ilukirjanduslik tekst käsitletakse mitmeid procbleeme
mis on vale. Nii kujunevad uued arusaamad ja õpitakse asju vaatama ka teisest nurgast, läbi kellegi teise silmade, mis on väga oluline. Haridus ja teadusministeerium on välja töötanud programmi nimega ,,Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013", milles on sõnastatud eesmärk suurendada noorte, peamiselt laste sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi, sealhulgas vabadus, demokraatia, rahvuslus ja emakeel. Vajadus neid asju rõhutada on ilmselge, kuid teisest küljest on see paratamatu, et noorem põlvkond ei oska neid väärtusi hinnata samaväärselt vanema põlvkonna inimestega võrreldes. Põhjus on lihtne noorem põlvkond on üleskasvanud juba vabas Eesti Vabariigis ja ei tea, mis tunne on olla kellegi teise võimu all, sõjast ollakse ainult lugenud, aga omal nahal sõda tunda on hoopis teine asi. Meedia on üks põhilisi üksusi, kes tegeleb viimati mainitud väärtuste kasvatamisega
Soome riigi puhul PISA uurngut on seotud Soome põhikooli reformidega. Samuti ei saa välja jätta ka seda, et Soomes on head kandidadid õpetamiseks, mis on praegu oluline aspekt paljudes riikides. Oluline on ka see, et PISA uuringu testid on sarnased Soome õpikutega ja töövihikutega. Samuti on oluline ka see, et probleemile pühendataske tähelepanu varaselt, mis annab võimaluse tulevikus seda vältida ja anda õpilasele abi, mis omakorda on hea võti sellistele ainetele nagu emakeel ja matemaatika. Seeline meetod on näidanud paranemist õpimistes õpilaste seas. Kokkuvõtte PISA uuringut mängivat tähtsat rolli tänapäeva haridussüsteemis. Need uuringut annavad hea pildi haridusest ja annavad võimalust muuta midagi haridussüsteemis, et see oleks veelgi edukam. Soome riigi puhul edukust tähistavad paljud faktorid, nii ajaloolised kui ka tänapäevased. Oma haridussüsteemi jaoks Soome riik teeb palju, et olla selles edukas.
37. Kuidas nimetatakse egiptuse piltkirja? Kas seda osatakse tänapäeval lugeda? Hieroglüüfid. Jah. 38. Mida tead kuninganna Nofretetest? Kelle naine ta oli? Valitseja Echnatoni abikaasa kaunitar Nofretete, mõjutanud isegi meieaegset iluideaali 39. Aleksander Suure surma järel Egiptus helleniseerus. Mida see tähendab? Muutus kreekapäraseks 40. Mida tead kuninganna Kleopatrast? Kas ta oli egiptlanna? Milline keel võis olla tema emakeel? Kreeka päritolu Egiptuse kuninganna. Võttis endalt elu. Oli seotud kahe kuulsa Rooma riigimehega - Julius Caesari ja Antoniusega.
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine,
Ülevaade autorist Sündinud: 27. märtsil 1960 Tartus Koakondsus: eesti Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, abikaasa Auli Vilep Haridus 1967-1978 - Tartu X Keskkool 1978-1979 - EPA, elektrifitseerimine 1979-1980 - TRÜ, matemaatika 1980-1982 ja 1984-1986 - TpedI, matemaatika Ühiskondlikud organisatsioonid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjandusselts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Lastevanemate Liit Keeleoskus eesti - emakeel inglise - rahuldav vene - väga hea nii kõnes kui kirjas soome keel - arusaamine rahuldav, rääkimine raskustega Ülevaade raamatust Tegelased Peategelane: Eric Ta poeg Ernie Tema väljamõeldud tegelased: Harry ja Thor Teose probleemistik Teose peategelane Eric kaotab nii töö kui oma naise. Ainsateks kaaslasteks jäävad talle poeg Ernie, koer Johnny ja kass Miisu. Mees on lootust kaotamas, kuid igast väljapääsmatuna näivast olukorrast leidub väljapääs
Ei poolda sellist seisukohta. Valivad ikka need, kes on selle jaoks välja koolitatud ja kes peavd olema neutraalsed ja sõltumatud. Rahva otsuseid võivad mõjutada väga palju tegurid(meedia,sotsiaalmeedia, propaganda kanalid jne). Ekre on ehk liigagi rahvuslik, nad ei maini oma visioonides muukeelse elanikkonna probleeme ja lahendusi. Oleme ikkagi multikultuurne riik ja peame arvestama ka nendega, kelle emakeel pole eesti keel. Arvan, et peame olema tolerantsemad. Kas Sinu hinnangul on tegemist parem- või vasakpoolse maailmavaatega erakonnaga? Arvan, et EKRE on paremtsentristlik partei. Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? EKRE sai Riigikogu valimistel 46 772 häält, mis moodustas 8.1% häältearvust. Nad said kokku 7 mandaati ehk 7 kohta Riigikogus. Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni
on ikka minu enda valikute ja otsuste küsimus, mida ma ise olen valinud. Olen mõtisklenud selle üle, et mis on minu väärtused, ja selgus, et: · Minu perekond: vanemad, õde, abikaasa, poeg · Meie kass · Moraalsus · Usk Jumalasse, Universumi · Käitun nii, nagu süda ütleb · Kultuur (arvan, et Eestimaal on kultuur kõrgel tasemel) · Peretraditsioonid · Esivanemate austus, ma olen nendele tänulik · Minu emakeel · Ökoloogia · ..... Ma tean täpselt, et väärtused ei olegi sõnad, neid saab ainult tunnetada. Väärtus- on kindlasti midagi head, midagi sellist, mis südame teeb soojaks. ,,Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused reguleerivadinimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad ning mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid." (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, lk 65)
Iseseisev ülesanne: Vaatlustunni analüüs (koosneb protokollist ja analüüsist) Iga õppija täidab kodutööna ühe vaadeldud tunni kohta ülesande 1. Protokoll ja ülesande 2.1. või 2.2. Analüüs Kool: Klass: 4 b Aine: emakeel Aeg (kuupäev) 10.02.2012 Tunni teema: Elektriautod. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Protokoll Õppetöö osad Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Vaatleja märkmed I Tunni Tunni alustamise Kogunemine. Meeleolu õppetööks loodud organiseerimine korraldus Moodustati sirged read, (5 min.) alustati tunniga II Kordamine Korraldus õp. lk
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
Lõpueksamitele pääsemiseks peab õpilane olema vähemalt 2 viimast õppeaastat (S6 ja S7, Eesti haridussüsteemis vastavalt 11. ja 12. klass) õppinud Euroopa Koolis. Kooli lõpetamiseks peab õpilane sooritama viis kirjalikku ja neli suulist eksamit. Kohustuslikeks lõpueksamiteks on kirjalik emakeele, matemaatika ja esimese võõrkeele eksam. Valikeksamiks tuleb valida kaks õppeainet, mille maht on olnud 4 õppetundi nädalas. Kohustuslikud suulised lõpueksamiained on emakeel ja esimene võõrkeel, valida tuleb 2- või 4-nädalatunnine ajalugu, geograafia või filosoofia ja 2-nädalatunnine bioloogia, ajalugu, geograafia, filosoofia, süvendatud matemaatika või 4-nädalatunnine õppeaine. Lõpueksamitöid valmistavad Euroopa Kooli õppekavast lähtudes ette vastava või lähedase erialaga inspektorite koordineerimisel erialaspetsialistide komisjonid, kuhu kuuluvad spetsialistid erinevatest liikmesriikidest. Eksamiülesandeid on kohustatud ettevalmistavatele
Ning kui olla, siis kuidas olla? Mida esivanematelt tänapäeva ja tulevikku kaasa võtta ja edasi arendada, mil määral võõrast kultuuri omaks võtta? Kuidas muutudes endaks jääda, et säilitada rahvus? See probleem on aktuaalne ka eestlaste puhul, nii iga inimese kui kogu rahva jaoks. Mis teeb eestlase eestlaseks, mis kindlustab rahvuse püsimise? Üks põhilisi identiteedi aluseid paikse asuala isade maa kõrval on meie emakeel, eesti keel. Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Keeleteadlased on avaldanud arvamust, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas võib neist käesoleva sajandi jooksul hävida kuni 80 90 %. Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keelega kaovad reeglina ka kultuurid ja rahvad. Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Kui enamus
Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas. 9.RAHVUSLIK KOOSSEIS, USUNDID, KEELED Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%. Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele. Malta ühikondlik usk on katoliikliku usk. 10.RAHVASTIKU PAIKNEMINE 11.SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS 1. 12.MIGRATSIOON Suur rahvastikutihedus ja tööpuudus on viinud väljarändeni. Enamik elavatest välismaalaste Maltal on Briti kodanikud ja nende ülalpeetavad. Aastal 2000 rändesaldo määr oli 1,4 sisserändajate 1000 rahvastikust. Kogu migrantide arvu, et aasta oli 9000. Valitsuse seisukohad migratsiooni tase rahuldav. 13.KASUTATUD ALLIKAD · http://hdr.undp
riigis tähtis. Mõlemad nimetatud luuletajad on andnud Eesti kirjandusele väga suure osa. See on midagi, mille eest ei suuda kunagi eestlased väärikalt tasuda. Rahvuslikul ärkamisajal loodi eesti keelne haridussüsteem. Kindlasti on see kõige tähtsam osa Eesti riigis, sest ilma keeleta pole tegelikult ka rahvast. Aleksandri kooli rajamisega hakati haridust andma esimest korda eesti keeles. See aitas kaasa meie keele levikule ning arengule. Ilma selleta poleks meie praegune emakeel selline, nagu ta on, ja kes teab, ehk poleks eesti keelt üldse enam praeguseks ajahetkeks olemas. Kindel on see, et tollane uus haridussüsteem on aidanud kaasa meie keele olemasolule. Rahvuslik ärkamisaeg on seega andnud meie riigi praegusele olustikule kindlad alustalad, millel siis kindlalt edaspidi otsuseid teeme. Peaksime olema uhked selle üle, mis on meile antud ning seda ka vastavalt väärtustama. Oleme aegade unarusse jätnud selle, millele peaks tegelikult tähelepanu pöörama
I osa. KEEL ja KEELED 1. KEELE OLEMUS "Keel ja ühiskond" X klassile 1. ptk Mare Hallop KiNG 2.09.2013 30.10.2012 Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend mõtlemisvahend näitab kõneleja vahendab identiteeti emotsioone võimaldab maagilisi reguleerib suhteid rituaale (needmine, loits) ,,Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega." (Hint 1995:3) Keel ja kommunikatsioon · Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal ,,oht elule" · Organism püüab vältida hukkumist, valu hoia...
väga suur tõde. Sellest lausest tuleks kinni haarata ja tõepoolest maha istuda ja kirja panna, oma võimalused aitamaks riigi paremat toimist. Esmalt oleks vaja oma riiki tunda. Üldjuhul on põhiseadusega kursis vaid kodakondsust taotlevad inimesed ja mitte iga sünnipärane eestlane. Seega on vaja tõhustada kodanikuharidust. Selleks võib pidada ka ühsikonna õpetuse mahu tõstmist Eesti haridussüsteemis. Riigi tunnused, seadused, põhialused peaks olema kõigil selged nagu emakeel. See suurendaks sidet kodanike ja riigi vahel. Seega leian ,et kodanike harimine on aluseks aktiivsuse tõusuks ühiskonnaelu mõjutamises. Kuid tundub, et inimloomus justkui vajaks ühiskonnakriisi, nägemaks, et riik on tõesti hädas. Sel puhul hakatakse rääkima ka üha enam kodanikuühiskonnast ja kodaniku omaalgatusest. Kodanikuühiskond suudab muuta poliitilisi otsuseid kas või läbi allkirjade korjamisega. Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Pakuvad
30. novembril 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada…” Sellessamas dokumendis kuulutati välja ka rahvakooli uued põhimõtted: üleüldine, sunduslik ja tasuta algharidus, mis on eelnevaga võrreldes pikema õppeaja ning avarama õppekavaga. Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks).Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks. Eesmärk oli üldine, kohustuslik ja maksuta algkool. Hariduselu juhtimine Haridusministeeriumi pädevusse. 1919 koolikohustus senisest 3 aasta pealt 4 aasta peale ning seda kõigile 9-14. aastastele lastele.Põhiseadusse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool;
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
ennast töötaja jaoks ära. Töötajad ei näe sellest kasu. Seega tuleb järgmiseks probleemiks Eesti autojuhtide töövõimalused ja palgad. Isiklikust kogemusest, mida olen kuulnud oma isa käest, kes töötas algselt Eesti siseseid sõite tegevas firmas ning nüüd sõidab kaugemaid otsi, olen aru saanud, et kaugel töötamine on küll raskem, kuid siiski tasuvam. Eesti sisene töö on mõnes mõttes parem – kodumaa, perekond lähedal, kodus magamine, lühikesed sõidud, oma emakeel ja tuttav keskkond. Vaatamata neile asjadele on ka sellel asjal omad mustad küljed, mis tihtipeale inimesed selle töö pealt minema ajavad. Eesti sisene turg ei ole just kõige suurem. Suurettevõtted saavad hästi hakkama ning pole probleeme, kuid väiksemad ettevõtted jäävad nende varju. Suuremad ettevõtted saavad teha tööd ära väiksema hinnaga, võttes ära väiksematelt ettevõtetelt töövõimaluse. Väiksemad ettevõtted on sunnitud
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
*sündis Tartumaal 1873. Aastal *õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis *oli TÜ õppejõud 1919-1956 *suri 1968. aastal ja on maetud Raadi kalmistule *Emakeele Selts korraldab igal aastal temale pühendatud konverentsi Milles seisneb selle mehe tähtsus meie kultuuriloos? 8. Missugustest teostest on pärit järgnevad katkendid? Nimeta ka autor! 9. Koostage emakeeleteemaline luuletus nii, et ülevalt alla ridade esimesed tähed moodustavad sõna emakeel ! E M A K E E L 10. Mis on siia kirjutatud? L r eee uuuuu 11. Moodusta antud tähtedest (kõiki korraga kasutades) võimalikult palju eesti keeles tähendust omavaid sõnu! AKTUS 12. Mis loom see on: ¾ kukke ja ½ varblast? Mis taim see on: ½ kartulist ja ½ maasikast? 13. Leia võimalikult palju PALINDROOME! (Näiteks: aias sadas saia) 14. 15. Mille või kellega on tegemist? ÄRJAKAPETA
Tere, olen isehakanud kadrinlane, sest olen pärit Narvast. Tulin Kadrinasse, et saada paremini suhu oma enda emakeel. Olen Kadrina Keskkooli õpilane juba kolmandat aastat ning iga aasta olen olnud usin uurija. Sellel aastal uurisin ma Kadrinaga seotud keelemehi ning kõik, mida ma õppisin, oli minu jaoks huvitav. Tänase ettekande jaoks valisin uuritud materjalist välja üsna väikese osa. Reiner Brockmann oli esimese eestikeelse juhuluuletuse kirjutaja. Seda peetakse tema põhiteeneks, ometi ei olnud kaasaegsetel eestlastel sellest õrna aimugi. Kristiina Ross on
kreoolid ja segakeeled. Pidzin: tekib mitme kõnelejaskonna kompromissina, kui ühine keel puudub. Väga tihti seostub kolonisatsiooniga. Kasutussfäär esialgu äärmiselt kitsas (kaubandus, vahetus jms). Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi (inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks
kommunikatsioonistrateegiaga; Reageerima kommunikatsioonile ühtviisi. Segmentimise alused: kommunikatsioonistrateegiaga; Reageerima kommunikatsioonile ühtviisi. Segmentimise alused: Geograafiline (Elukoht, Töökoht, Riik, Regioon, Linnaosa, Kliima, Rannik/sisemaa, Linn/maa), Geograafiline (Elukoht, Töökoht, Riik, Regioon, Linnaosa, Kliima, Rannik/sisemaa, Linn/maa), Demograafiline (Vanus, Sugu, Rahvus, Rass, Religioon, Sissetulek, Emakeel, Haridus, Amet), Demograafiline (Vanus, Sugu, Rahvus, Rass, Religioon, Sissetulek, Emakeel, Haridus, Amet), Psühhograafiline (vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid), Tarbimismuster (Tarbimise Psühhograafiline (vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid), Tarbimismuster (Tarbimise
suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. laeng. ...kultuuri kandja ...mõtlemisvahend Sõnad kujunevad keeles, Mõtted on peas põhiliselt keelelisel kujul, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. toimimiseks. Keel väljendab ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2
Uue seaduse alusel nimetati kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Koolide reformimist takistasid kutsega õpetajate puudus, liitklassid, ruumide vähesus ja vananenud koolimajad. Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kõlblusõpetus käsitleti 1.-3. klassini koos kodulooga ning seejärel 4.-6.
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nü...
rühma Kiievis, mis tähendab 2110800 inimest ehk 82.2% elanikkonnast. Venelased moodustavad 337300 (13,1%), juudid 17900 (0,7%), valgevenelased 16500 (0,6%), poolakad 6900 (0,3%), armeenlased 4900 (0,2%), aseriitlased 2600 (0,1%), tatarlased 2500 (0,1%), grusiinid 2400 (0,1%) ja Moldovlased 1900 (0,1%). Nii ukraina- kui ka venekeel on levinud linnas, venekeel on laialdasemalt kasutatav kesklinnas hoolimata asjaolust, et ukraina keel on väidetavalt emakeel ning et ukraina keelt rääkivad inimesi onpeaaegu kolm korda nii palju kui need, kes räägivad vene keeles. 2006 uuringu kohaselt, ukraina keelt kasutatakse Kievite kodus 23% , sest 52% kasutavad vene keelt ja 24% mõlemat. 1069700 inimesel on kõrg või keskharidus, märkimisväärne kasv aga oli alates 1989 aastast 21,7%. Hiljem (aprill, 2007) linna elanikkonna oli 2,7 miljonit.
sisu? sisu. Erinevate häälikute tajumine tuleneb Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on elukeskkonnast. Imikud tajuvad väga ÕO6 erinevate häälikute tajumine ning millest paljusid häälikuid aga täiskasvanuna see sõltub? eristame me neid häälikuid millest koosneb L6 meie emakeel. Tugev versioon on. et keel määrab L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? mõtlemise, nõrk versioon, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. ÕO6 Kõneliigutuse regulatsiooni kasutatakse häälikute moodustamiseks, Kuulmine
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4...
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitak...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma ...
Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel, kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele. Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul.
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM 12. D klass Sander Viljastu Mihkel Raud Kodune kontrolltöö Juhendaja: Ingrid Palm TALLINN 2009-02-02 Curriculum vitae Nimi: Mihkel Raud Sünniaeg: 18.01.1969 Tallinn Aadress: Tallinn, Harju maakond, Eesti Telefon: mobiil: +37255512345 E- post: [email protected] Isikututvustus: Töökäik: 2008- k.a ,,Värske Ekspress" saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi ,,Eesti otsib superstaari" kohtunik 1996- 2000 Telesaate ,,7 vaprat" saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a ,,Singer Vinger" kitarrist 1990- 1999 ,,Mr Lawrence" kitarrist 1985-1986 ,,Metallist" soolokitarrist 1983-1984 ,,Golem" laulja, kitarrist 1981-1982 ,,?" kitarrist 1980-1981 ,,Suguhaiguste Dispanser" basskitarrist 1979-1980 ,,The Rober...
pakute ennast tegema ) ·Soovitud Ametikoht (esmane valik ) ·Soovitud töö ( tööle asumise aeg , töö liik , töö aeg , soovitud asukoht ) Haridus ( kõrgharidus , keskharidus , põhiharidus ) . ·Täiendkoolitus (kursused , koolitused viimane eespool , varasemad tagapool ) ·Töökogemus (ajas tagurpidi viimane eespool ) ·Keeled ( kirjutamine , rääkimine , arusaamine , kogemus , viimati kasutatud , emakeel kõige esimesena ) ·Arvutioskused ( oskus , tase , kogemus , viimati kasutatud ) ·Autosõiduoskused ( juhiload , kogemus , lisainfo ) ·Kõikvõimalikud lisad ( publikatsioonid , konkurssidel võidetud kohad jms . ) Cv-de plussid ja miinused ·Kõige paremini aitab tööandjale muljet jätta eesmärgikeskne CV , mis on kirjutatud kindlat töökohta silmas pidades .
18. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek, tulirelvade areng. 19. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) - Usuõda, Liivimaa nõrgenemine + kirjaoskus, koolide tulek. 20. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? Indulgentside müügi lõpetamist, kiriku olemuse muutmist e. kirik pidi olema nö. vaene. Samuti, et kirikus räägitaks emakeel ja piibel oleks emakeelne. 21. Eesti linnad keskajal ja tänapäeval (suurus, mõju- arutle ja võrdle) Linnades elas keskajal väga vähe rahvast, näiteks juba Tallinnas elas tol ajal vaid kuskil 7000, mis võrreldes tänapäevase paarisaja tuhande inimesega on ikka meeletu vahe. Hetkel elab ka enamikes maapiirkondades ja väikelinnades rohkem inimesi kui tol ajal Tallinnas. Tänapäevaks on ka linnapiirid tohutult kasvanud. Hetkel on samuti taas moesse läinud maale elama asumine. 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
