Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval.
Milleks on vaja eesti keelt kaitsta? Eesti keel on meie sünnipärane emakeel, milles iga päev mõtleme ja teistega suhtleme. See on osa meie idenditeedist ja olemusest. Loomulikult tuleb tükikest endast kaitsta. Me peame eesti keele eest hoolitsema sellepärast, et meil on võimalus seda just siin ja praegu teha. Kujutledes ennast 12. sajandi Eestimaale, ei ole mul eriti palju võimalusi eesti keele kaitsmiseks. Tõenäoliselt ma isegi ei teadvustaks endale, et seda on vaja teha. Ma ei oskaks lugeda ega kirjutada, vaid laseksin keelel omasoodu areneda
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahk...
12.1843 Vändras Perekonnaseis Abielus, 3 last HARIDUSKÄIK 1854 – 1861 Pärnu Kõrgem Tütarlastekool(koduõpetajanna diplom) 1850 – 1854 Iseseisev kodune õpe TÖÖKOGEMUS 1873 - Eesti luuletaja ning kirjanik 1863 – 1872 Toimetaja ajalehes „Eesti Postimees“ KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Saksa Kõnes väga hea, kirjas väga hea Prantsuse Kõnes väga hea, kirjas väga hea Vene Kõnes keskmine, kirjas keskmine TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Hea suhtlemisoskus, hea kirjutamisoskus, optimistlik, aus, korrektne Nõrgad küljed Vene keele oskus võib mõnes olukorras natuke kesiseks jääda
plaanivad paljud praegused gümnaasiumiõpilased oma kodumaalt lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Ühtlasi võib öelda, et tööpuuduse ning tasu tõttu lahkuvad Eestist paljud. Igal aastal lahkub riigist 5000 elanikku ning tagasi ei pöörduta. Oletades, et enamus neist valdab siiski eesti keelt, viib see meist eemale 5000 emakeelt kõnelevat kodanikku, kes varem või hiljem peavad selgeks õppima teise riigi keele ning emakeel jääb tahaplaanile, mistõttu sureb meie keel üha kiiremini. Mina olen Yana Toomiga ühel arvamusel, sest igast küljest vaadatuna, ei näe ma eesti keele tulevikku nii roosilisena, kui seda teeb enamus. Elada ei tuleks mitte lootuses, et meie keel ja rahvas jäävad püsima, vaid tõele tuleks näkku vaadata. Patriootides tekitab selline arvamus kindlasti ängi, kuid eesti keele püsimajäämiseks tuleks selleks ise midagi korda saata, lihtsalt lootusest ei piisa.
plaanivad paljud praegused gümnaasiumiõpilased oma kodumaalt lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Ühtlasi võib öelda, et tööpuuduse ning tasu tõttu lahkuvad Eestist paljud. Igal aastal lahkub riigist 5000 elanikku ning tagasi ei pöörduta. Oletades, et enamus neist valdab siiski eesti keelt, viib see meist eemale 5000 emakeelt kõnelevat kodanikku, kes varem või hiljem peavad selgeks õppima teise riigi keele ning emakeel jääb tahaplaanile, mistõttu sureb meie keel üha kiiremini. Mina olen Yana Toomiga ühel arvamusel, sest igast küljest vaadatuna, ei näe ma eesti keele tulevikku nii roosilisena, kui seda teeb enamus. Elada ei tuleks mitte lootuses, et meie keel ja rahvas jäävad püsima, vaid tõele tuleks näkku vaadata. Patriootides tekitab selline arvamus kindlasti ängi, kuid eesti keele püsimajäämiseks tuleks selleks ise midagi korda saata, lihtsalt lootusest ei piisa.
Eestluse elujõu allikad Kallid kuulajad! Kui vaadata maailmakaarti, tekib nii mõnelgi välismaalasel raskusi meie pisikese riigi ülesleidmisega. Lihtne on näidata kaardil, kus asub Venemaa, USA, Kanada või Brasiilia, kuid väikest Eestit, mis on kui täpp teiste riikide kõrval, ei panda esmasel vaatlemisel tähelegi. Kuid vaatamata oma väiksusele, oleme me üks südikust täis rahvas, kes on võidelnud välja iseseisvuse ning seda juba 92 aastat vapralt säilitanud. Kuid kust küll tuleb see meie väikse rahva südikus, elujõud? Esiteks tooks ma välja meie ilusa eesti keele. Olen kindel, et just meie kaunis emakeel on see, mis ühendab meid - eestlasi. Tänu ühisele keelele, saame me omavahel vabalt suhelda igas valdkonnas, jagada informatsiooni ning end harida oma emakeeles. Lisaks võimaldab see meil väljendada emotsioone, üksteist mõista, ning tunnetada maailma ja ühiskonda. Lisaks ühisele keelele ...
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. “Sünniaja mõju elukäigule: Horoskoobid vs teadus” 1. Mis on kinnituskalduvus? Millist rolli võib see autori sõnul mängida horoskoopidesse uskumises ja millist rolli teaduses? Selgita. Kinnituskalduvus on kalduvus meelde jätta/tähele panna neid fakte, mis on kuidagi juba juhtunud/toimunud ja seega nö peavad paika. Küll aga terve selle segaduse kõrval jäävad
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 5. loengus osalemine või selle asendamine 1. Milliseid hüpoteese Semmelweis käsitles, et seletada nn „lapsevoodipalavikku” ja kuidas ta üritas neid hüpoteese falsifitseerida (ümberlükata/vääraks tõestada)? Semmelweis erinevaid hüpoteese nt: see on epideemia; ebasoodsad tingimused haiglas; ülerahvastatus; poos, kuidas sünnitati; viga, mida tegid arstitudengid. Ta üritas mõningaid hüpoteese loogiliselt võetes välja heita
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil
võib väga suurel määral kahaneda. Selle põhjuseks on maapiirkondades küllaltki valdav tööpuudus ja inimeste üha sagedam kolimine suurematesse linnadesse, kus neil on võimalik paremini tööd leida ja ära elada. Kui niimoodi erinevatest piirkondadest pärit keelelise erinevusega inimesed ühte kokku kolivad, on paratamatu, et ka keel ühtlustub, et üksteist paremini mõista. Eesti keel on siiani olnud pidevad muutumises ja on seda ka praegu. See on vältimatu. On arvatud, et meie emakeel on ohus, kuid seda, kas see jääb püsima või juhtub tõesti see, et keel nii-öelda välja sureb, ei saa kindlalt keegi väita. Seda näitab ainult aeg.
alati tagasi. Vanemad inimesed ei mõtlegi enam selliste tegevuste peale. Nemad on rahulikult paigal. Nad on siia pununud pesa, saanud suure perekonna nad ei lähe enam kuhugi. Rahvaarvu saabki kontrollida ainult noor põlvkond. Kas me läheme? Kas tuleme ka tagasi? Ma arvan, et õige eestlane, isamaaarmastaja, teab kindlasti vastuseid neile küsimustele. Lühidalt saab öelda, et võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse mõnd teist keelt. Puhas emakeel on rahvuse märgiks. Eesti keelt on vaja õppida, kuna see on üks tunnus sellele, et me oleme iseseisvad - meil on täiesti oma keel.
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Eesti keel on eestlaste emakeel ja see on oluline keel meie jaoks. Eesti keel tuleb kasuks neile, kes elavad Eestis, kuna muudes kohtades seda ei kasutata. See keel pole kõige olulisem maailmas, kuna pole kahtlustki, et tänapäeval ei saa inglise keelest enam üle ega ümber. Eesti keelt on oluline õppida selleks, et see ei kaoks. Eesti keele tundmine on vajalik, sest seda kasutatakse kõikjal Eestis. Eesti keel on Eesti riigikeel ja üks Euroopa Liidu keeltest. See keel on eelkõige kasulik enda jaoks. Keelel on mitmeid
Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui võõrkeelte teadmine. Suheldes võõrast rahvusest või inimesega kellel on teine emakeel aitab kaasa erinevate keelte tundmine. Ühed tuntumad rahvusvahelised keeled on inglise, vene, saksa ning prantsuse keel. Probleem võib tekkida ka muidugi keelest arusaamisel, sest väga keeruline ja peaaegu võimatu on rääkida täiesti puhtalt võõrkeelt. Suuremad keeled on ka piirkonniti erinevad. Näiteks inglise keel on ametlik keel viiekümne kolmes riigis ning Suurbritannia ja Ameerika inglise keel erinevad üksteisest päris palju.
väärkoheldakse, on kurb lugeda. Eesti keele mitte õppimine ja teadlik reostamine näitab ka inimeste rumalust. Ei ole meeldiv suhelda lolli inimesega. Lisaks teeb kogu kõnekeelde "mitte eesti keelsete" väljendite toomine ning kirjakeeles "mingi veidra interneti kood-kirja" kasutamine pikas perspektiivis kahju meie keele säilimisele. Minu jaoks, eestlasena, on meie keele säilitamine ja edasi kandmine tähtsaim ülesanne. Minu jaoks ei kõla ükski keel paremini, kui minu emakeel. Seega leian ma, et mina peaksin parandama enda väljendust eesti keeles ja tahan siinkohal üles kutsuda kõiki enda keelt parandama ja kontrollima, et meie keel, mida kõnelevad nii vähesed maailmas, prahi alla ei mattuks ning oma kaunit kõla ei kaotaks. Eesti keel on ilusaim keel maailmas. Hoidkem seda!
see osa elust, mistõttu veedavad inimesed tänasel päeval reaalselt rääkides vähem aega, kui virtuaalselt. Kui küsimus on mugavuses, siis ei ole messengerile vastast, aga mida see endaga kaasa toob? Kas mugavus on väärt võõrandumist, mille põhjustab üha vähem reaalne suhtlemine. Me ei pruugi seda küll tajuda, aga tegelikult on inimesed tänapäeval paljuski kinnisemad ja enesekriitilisemad just tänu Interneti ja sotsiaalvõrgustike olemasolule. Kuigi ka meie endi emakeel muutub iga päevaga, mõjutab meie suhtlemist paljuski rohkem inglise keele ülemaailmastumine. Me vaatame inglise keelseid filme, loeme Internetist inglise keelseid artiklid ja kuulame inglse keelseid laule. Inglise keeles on saamas justkui kogu maailma ühine keel, aga on see hea? Tõenäoliselt ei oma see väga suurt tähtust suure rääkijate arvuga keeltele, aga need miljon inimest, kes veel eesti keelt räägivad, peaksid tegema kõik, et seda säilitada
mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses. ,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja emakeel talle. ,,Oh armasta" armastus luule. Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk
vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Emakeele ja sellele vastava kultuuri normidele ning väärtustele lisatakse teise keele kultuuri normid ja väärtused, mille tulemusena saavutatakse sotsiolingvistiline pädevus mõlemas keeles ja kultuuris. Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul
,,Tahan kaitsta, hoida ja arendada Eestit" Olen kogu oma elu veetnud vabas Eestis, näinud meie riigi arengut ja usun lootusrikkasse tulevikku. Majanduslangus paneb küll mitmeid närviliselt küüsi närima, kuid Härra Ansip tõstab endiselt parema käe pöidla ja lausub veendunult, et kõik on okei. Aga kas see tõesti ka nii on? Seega kerkivad esile küsimused, kuidas hoolitseda meie kodumaa eest, et meil oleks ka tulevikus elujõudu? Kas ei peaks olema iga kodaniku eesmärk riigile, mis meid toitnud ja kasvatanud, kuidagi kasulik olla? Äsja keskkooli lõpetanu seisab kohe keerulise valiku ees- kuhu minna, mida edasi teha? Üha enam asutakse õppima või tööle välismaale, lootes jõuda seal paremale elujärjele, kuid siiski tagasi pöördudes on avastanud, et oma kodumaal ei olegi nii kehv elada. Pooldan küll igati noorte julgust minna ja katsetada oma erinevaid võimalusi, ega välista ka, et kunagi ka ise mõnda aega ...
omapära, religiooni või keele poolest; - on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. · Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. · Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. · Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine. Väärtushinnangud · Tänu küsitlustele selgus, et väärtushinnangutest oli kõigis earühmades esikohal kodu ja perekond. · Töölised ja eakad hindavad noortest oluliselt kõrgemalt oma
Kasvades, hakkas ta üha enam vanema venna tähelepanu püüdma ja segas teda pidevalt. Rego muidugi parema meelega tegeles väikevennaga kui õppetööga, mis tema jaoks oli selleks ajaks juba parajaks peavaluks kujunenud. Palgati abiõpetaja, sest ka ema ei saanud enam väikevenna kõrvalt hädas last piisavalt aidata. Rego on väga hea fantaasiavõimega. Talle meeldis joonistada ja jutte välja mõtelda. Tema lemmikaineks oligi kunst ja emakeel. Viimasest meeldisid eriti need tunnid, kus pidi ise lühijutu või luuletuse kirjutama. Kui pidi aga pikemat teksti lugema, tekkis tal selle kohta alati pidevalt küsimusi või katkestas lugemise, et ütelda, kuidas tema oleks käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps. Tema koolis oli aga pädev meeskond ja
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus
tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta. Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas. Luterlus oli parem katoliiklusest ,kuna seal hinnati inimese töökust ja kokkuhoidlikust , katoliikluses oli enamasti vastupidi, seal kästi käia lihtsalt kirikus palvetamas,pihtimas ja jumalat teenimas, mingeid erilisi kohustusi neil polnud . Kokkuvõtvalt on luterlus kõvasti parem usk kui katoliiklus, sest see on arukam ja
Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ MINU TULEVIKUPLAAN Kodutõõ Õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2010 Kus ma praegu olen? Mina olen 44.aastane kõrgharidusega noornaine. Rahvuselt olen ma venelane, minu emakeel on vene keel. Olen sündinud Eestis Nõukogude Liidu ajal, minu kodulinn on Narva ( 95% elanikkonnast on venekõnelejad). Oskan autot juhtida alates 16 eluaastast. Lõpetasin Narvas keskkooli 1983.aastal. Tehnilist kõrgharidust omandasin Venemaal Leningradi linnas 1988.aastal.Pärast kõrgkooli lõpetamist kursustel käies omandasin iseseisvalt eesti keelt. Aastatel 1992-2001 töötasin Tööturuametis töövahenduskonsultandina. Olen käinud paljudel tööalastel
vajadus, levis kirjaoskus, levis kooliharidus, levis meedia). · normikeel muutub iseseisvaks sõnad ja grammatilised vormid, mis puuduvad kohamurretes · puudub regionaalne identiteet · normitud grammatika, sõnavara ja ortograafa · pole aktiivselt ja laialdaselt kasutatav, sest suur osa ei valda seda korralikult · kasutatakse kirjas ja avalikus suhtluses Normikeele 3 seisundit: tunnusteta NK, ametlik keel, riigikeel. John Joseph NK ei ole kellegi emakeel, lähtub NK sõnavarast ja süntaktilistest konstruktsioonidest. Michael Stubbs NK on kindla sots grupi emakeel >> haritud keskklassi oma, lähtub igapäevasest keelekasutusest. KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara
Küll räägitakse, et Tallinnas on mõni Soome härra peksa saanud ja paljaks röövitud ning taksojuhid küsivad mõne kilomeetri eest lausa hingehinda. Selline teguviis näitab, kui halvasti soomlastesse suhtutakse. Eestlased isegi kutsuvad soomlasi põtradeks, vastu nimetatakse meid soomlaste poolt oravateks. Kuid kas on vajalik soomlasi sellisel moel kohelda? Kindlasti mitte. Eestlaste usaldus Soome vastu peaks kasvama, kuna me jagame ju nendega ühist kultuuri, emakeel on sarnane ja isegi riigihümni viis on sama. Ei saa salata, et soomlased täiendavad meie riigi rahakotti. Uuringutest on selgunud, et soomlased on turistide arvu poolest rohkearvuliseim külastajaskond, kes igal aastal oma ostudega riigi rahakotti täiendavad. Mina isiklikult pole Soomes kunagi käinud, kuid igal suvel ja talvel tekib tahtmine Soome poole teele asuda. Aga miks? Olen alati tahtnud näha neid maagilisi järvi mille poolest Soome on kuulus ning neid kiiruskatseid, millest
2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) · Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007)
sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat koolis ja lisaks käisin nooremana lisatundides. Tavalise vestlusega, millegi küsimisega või vastamisega ja arusaamisega pole probleemi, kui aga läheb natuke keerulisemaks jutuks, siis võib raskusi ette tulla. Neljandaks ja viiendaks keeleks on saksa keel ja ungari keel. Esimest olen õppinud 3 aastat koolis, aga pole huvi tundnud selle vastu, seega ei valda seda absoluutselt. Ungari keel on mu isa emakeel, oskasin seda lapsena, aga nüüd ei mäleta mitte ühtegi sõna, ega saa sellest keelest aru. Viimasel ajal tunnen huvi ungari keele äraõppimisest, mis tuleks kindlasti kasuks Ukrainas. Traditsioon ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete. Meie peres on sünnipäevade pidamine, uue
kunagi ühte keelt rääkima, sest euroopasse kuuluvad sellised suured keeled nagu prantsuse, saksa ja hispaania. Aga näieks, kui muud väiksemad riigid räägiksid kõik inglise keelt. Inimestel oleks siis palju lihtsam suhelda, tööd leida ning üleüldse üksteist paremini mõista. Kuigi ma olen optimist, ei usu mina, et selline väike keel suudab seista teiste suurte keelte kõrval eriti kaua. Ega ma nüüd Eesti keele säilimise vastu ole, ma loomulikult olen poolt, et meie kõigi emakeel säiliks võimalikult kaua. Aga midagi pole parata, keeltega on sama lugu nagu inimestega: inimesed sünnivad, elavad ning nad võivad elus palju suuri asju korda saata, kuid lõpuks... nad ikkagi... ju surevad... Tänan tähelepanu eest!
tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine
Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule. Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika
MAO ZEDONG Click icon to add picture Click icon to add picture Mao Zedong sündis 26. · detsembril 1893.aastal Hunani provintsis mõõdukalt jõuka talupoja perekonda. · Tema emakeel oli xiang'i keel. · Ta alustas õpinguid 8 aastaselt kohalikus küla algkoolis. 13.aastasena lahkus ta koolist, selleks, et aidata oma vanemaid. Kuid sellega ei lõpetanud ta oma haridusteed. Ta käis
Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust. Üks rahvusriigi tunnus on, et elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72% ja eesti keel oli emakeel 68,54% kõigist püsielanikest, mis viitab eestlaste enamusele. Vaatamata võõrriikide kontingendi sisenemisele ja globaliseerumisele oli 2011. aastaks märgata hoopis püsielanike seast eestlaste osakaalu kasvamist, mille üheks teguriks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetus pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmise osas, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust. Eestis tegeldakse
Tudengi emakeel pole eesti keel. "Meetodi vastu" 1. Selgita, milles seisneb Feyerabendi järgi empirismi tuum. Emperismi tuum autori arvamuse järgi on see, et igat teooriat tuleb kinnitada faktidega ning kui on mõned faktid/tulemused, mis suudavad meie teooriat ohustada, tuleb seda välja heita. Igal teoorial peab taga olema mingisugust sorti kinnitus, kuid kui seda pole,
MULTIMEEDIA KASUTAMINE ÕPPETÖÖS Tiina Puusalu 2010 MULTIMEEDIUMI MÕISTE Multimeedium (ka multimeedia, ingl. k. "multimedia") termin, mis väljendab mitme erineva infoedastusviisi (näiteks teksti ja heli) koos kasutamist. Ka ,,puhas" tekst on meedium. Lisame siia heli, pildi jm ja kasutame neid koos ehk väljastame infot kasutades kompleksselt mitut erinevat vormiteksti, hüperteksti, pilti, animatsioone, heli, videot ja saamegi multimeediumi. MULTIMEEDIUMI RAKENDUSED Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid...
Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik
Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia Tuntumad teosed: "Vaimulikud rahvaviisid" "Taaveti laulud" Eesti esimene reekviem (1927) Veljo Tormis 1930- Artikkel "Rahvalaul ja meie" 1972 · Regivärsilise rahvalualu propageerimine · Regilaul kui muusikaline emakeel Loomingu võib jaotada kaheks: · Rahvlauludel põhinev · Modernne helikeel Rahvalaulul põhinev looming: · "Mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind." · Iseloomulik tüsklilisus: "Kinhu pulmalaulud", "Seitseteist eest pulmalaulu", "Naistelaulud", "Meestelaulud" jm Modernnde helikeel: · Uued kõlavärvid · Kõnelaul · Lahendamata dissonantsid(ebakõlad) · Klastrid(kobarakordid)
süda ometigi hoiab sinu ligi. Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 9 värsirida Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccddd Ühes reas on umbes 6 silpi Kõlakujund – alliteratsioon PEREKONDLIK Kuni elab ema veel, Isamaa jäetakse maha kestab ikka ema keel. välismaale paremat elu Kellel veel on isa ka, otsides ja varsti unustatakse, kaob emakeel hoitud on ta isa maa. Vara suri isa mul. Mis on ühel isatul? Isatul vaid ema keel. Ema. Kauaks teda veel? Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 8 värsirida Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccdd Ühes reas on 7 silpi Kõlakujund – assonants Retoorilised küsimused Väljajätt ehk ellips MÄLESTUS Ei ma sind ei reetnud, ehkki leidsin leiu, ehkki kauaks ajaks köitma jäi üks neiu.
Virtuaalsed inimsuhted Viimasel aastakümnel on mobiiliside ja arvutivõrkude areng inimesi pannud vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti. Seda teed on läinud paljud ja tekib küsimus, kas siis virtuaalsed inimsuhted on paratamatu ja ainuõige lahendus enda mõtete väljendamiseks. Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. On väheseid veel, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Need on just põhilised kohad, kus on garanteeritud suhtlus ükskõik mis riigis asuva inimesega. Kuid kõige heaga kaasneb ka kübeke halba ja vahel tunneme rohkem just seda negatiivsem...
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt. Eriti noorte seas levinud filmides või lauludest kuuldud sõnade ja fraaside kasutamine. Enim tarbitavaks väljenditest on shoppamine ja kõik on ok, mis on eesti keeles võõrad, kuid tänaseks juba omaks võetud sõnad. Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi.
Tõtta, tarka tiivuline, kuni kodu kätte saad! Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel; laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle Halvand tiiba nutan siin! ,,Sinu külge" Südame ma kinni köitnud sinu külge, isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: sulle kõike kasvatanud kasuks seda hinge hool! Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Ikka sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel! Kümme keelemurret kärsi väsind kõrvus hanguvad sinu rikka regivärsi ette põrmu langevad! Südame ma kinni köitnud sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu varjul sirgund kodutaim! Ristikese jaoks jaga paika põuel uhkele : sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele! ,,Igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte tohi soovid sirguda? Igavesti õhkan ilma sinu tuultest, sinu veest?
Kuid arvestada tuleb siiski ka võõrsileminejatega. Sel juhul keel pakitakse nagu talve asjad igal kevadel kokku ja otsitakse välja siis, kui olukord seda nõuab, aga nõnda muutub keelekõla, tekib aina rohkem grammatilisi vigu ning ka sõnavara ei suurene. Mõne aja pärast on tunda juba kõnelemises erinevaid dialekte, mis veidi ka kõrva riivavad. Nõnda ei lähe kuigi kaua aega kui hakkab toimuma taandareng, mille tagajärjel otsustatakse sageli ka emakeel nurka panna ja keskenduda seejärel instinktiivselt teise külge. Meelega on lugu teine, seda on võimalik säilitada ja karjatada ka teiste sehkenduste kõrvalt. Kui looksime tegelaskuju. Näiteks eestlastest vanematega Toomase, kes on kogu oma elu elanud Rootsis ja räägib vaid osaliselt eesti keelt. Oletan, et ta teab siiski, kust ta pärit on ja kus ta juured peituvad. Ta vanemad teab, miks me tähistame Võidupüha ja ka 24. veebruaril
Samuti anglikaani kiriku õpetuse kohaselt pidi kogu ilmalik võim minema kuningale. Lisaks veel saab reformatsiooni nimetada poliitiliseks nähtuseks, kuna Lutheri seisukohalt pidi kirikuametite müük olema keelatud ning tema ja mitme teise reformeerija õpetuse järgi pidid kristlikud toimingud olema iga rahva keeles. Reformatsiooni tagajärjel katoliku kiriku ilmalik võim vähenes, eriti just Inglismaal, ning kasutusele võeti paljudes kirikutes rahva emakeel. Reformatsioonil oli palju erinevaid põhjuseid ning tagajärgi. Pole täpselt teada, et milline oleks kristluse tulevik olnud ilma reformatsioonita, kuid võib üsna kindlalt oletada, et kristlus oleks allakäigu leidnud inimestes usus ning et reformatsioon sai vaid võimalikuks tänu suurtele inimestele nagu Martin Luther, Ulrich Zwinger, Johann Calvin jt.
g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod- meetod sugulaskeelte ja -murrete ajaloo selgitamiseks nende võrdlemise põhjal. Võrdleva-ajaloolise meetodi tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus.
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
saabusid Rootslased. Eestlased kohanesid uuenduslike mõtete ja valitsejatega, kes hakkasid koheselt parandama talupoegade eluolu. Kuulumine luterlike maade hulka arendas eestlasi keeleliselt. Olulisel kohal oli emakeelne piibel ning jumalateenistus. Üheks olulisemaks kultuuri osaks ongi keel, mis eestalstel on väga omanäoline ja kaunis. Kuigi esmapilgul tundub see välismaalasele keerukas, tunnistab ta peagi, et selle kõla on enneolematu ning suursugune. Paraku on meie emakeel viimastel aastatel hääbunud. Seda sellepärast, et üha kergemini kohanetakse võõrsõndega ning slängiga, mis jõuvad meieni interneti, ajakirjanduse ja igapäeva suhtluse kaudu. Eesti keel, mida me igapäevaselt kasutame väljendab kõige paremini ühtsust, mis seob eestlasi nii kultuuriliselt kui rahvuslikult. Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri
k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s u p p Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. a r u k a s j u u a k a u a l a i a l i e m a g a k r a n t s i s e g i o l u l i n e m e i e Poolitamine Tööleht 1 1. Märgi igas sõnas sobivaim poolituskoht püstkriipsuga. emakeel liitsõna hüüumärk mootorratas 2. Poolita antud harjutuses sõnad püstkriipsuga. Hobusetalli juures käratses suur parv varblasi. Üks väike kirju linnuke oli väga kuri. Ta noris kõigiga, võttis teiste toidupalad ära. Küll on hea, et laste hulgas selliseid tülinorijaid ei ole! Või arvad sina teisiti? 3. Igas reas on ainult üks poolitusvõimalus õige. Tee see värviliseks. tal-dri-kuist tald-ri-kuist tald-rik-uist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
