Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka ka...
Sünniaeg: 9. august 1995, Tartu Aadress: Kaunase pst 12-A-2, Tartu 50704 Kontaktandmed: Telefon: 56498727 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: Suhtes Hariduskäik: 2011- Tartu Descartes'i Lütseum 2002-2011 Tabivere Gümnaasium Teenistuskäik: Juuni - september 2011 Postimaja Toidupaar OÜ, klienditeenindaja Võõrkeelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel kõnes ja kirjas hea Vene keel kõnes hea, kirjas algaja Soome keel elementaarsetl teemadel kõnes keskmine, kirjas algaja Prantsuse keel - algaja Arvutioskus: MS Word, Excel, PowerPoint, Huvialad: Sport(ujumine), arhitektuur, video ja fototöötlus, fotograafia Kaaskiri
Kahesuunaline keeled mõjutavad teineteist. Keeleliit keeled, mis puutuvad kokku nii palju, et grammatika muutub sarnaseks, kuid sõnad erinevad. Keeleliitudel on tavaliselt keskus ja perifeeria e äärealad. Nt Balkani kl. Pidzin- ja kreoolkeeled Pidzinkeel segakeel eri keelte kõnelejate vahel, kui on vaja suhelda, kuid ühine keel puudub. Tüüpiliselt tekivad pidzinkeeled tihedates rahvusvahelistes kaubandussihtkohtades (sadamates, turgudel). Ei ole emakeel. Kreoolkeel pidzinkeel, mida vanemad õpetavad oma järeltulijatele emakeelena. Keeled sarnanevad sellepärast, et nad on: - sugulased (pärinevad ühisest algkeelest) - keelekontaktis olnud. - juhuslikkus 5. Maailma keeled Keelte arv elus keeli umbes 7000. Suurima kõnelejaskonnaga keeled on: - hiina (~1,200 milj) - hispaania (329 milj) - inglise (328 milj) Teise keelena kõnelejaid: -hiina -inglise -hispaania
Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses 2007 september As Kurmik praktikant 2008 mai-juuni Oü Ruuderi Ehitus praktikant 2008 oktoober-detsember AS Kurmik praktikant OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel hea kõnes ja kirjas vene keel valdan suhtlemistasandil Arvutioskus: internet, Windows-keskkond Autojuhiload: B-kategooria alates 2009.aasta veebruarist MUU INFORMATSIOON 3 Saavutused: 2006 retk"Mini Erna" II koht 2005 Võrumaakonna maakonna III võrkpallis
Curriculum Vitae Isikuandmed Nimi: Marie Under Sünniaeg: 27. Märts 1883 25. September 1980 Aadress: Tallinn, Eest Emakeel: eesti Pereseis: Abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ( 1902 ) Lahutatud 1924 Abielus Artur Adsoniga ( 1924 ) Lapsed: 2 Last Dagmar ja Hedda Hariduskäik 1893 1898 Cornelia Niclaseni Tütarlaste Eraalgkool 1887 1892 Väike-Roosikrantsi Väikelastekool Täiendkoolitus Lasteaednike Kursesed Teenistuskäik Viru tänava paberikaupade poe kassapreili Risti Mõisa lastepreili Võõrkeelteoskus Saksa Keel kõnes: hea kirjas: hea arusaamine: väga hea Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: ...
Hariduskäik: 2011-2015 Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool Eriala: ämmaemand (bakalauruseõpe) Bakalaurusetöö teema: Sünnitus tingimuses Eestis. 2005-2011 Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 1999-2005 Haapsalu Linna Algkool Täiendkoolitused: 2014-2015 inglise keel, Lingva OÜ 2013 oktoober MS Word, MS Excel, AS Arvutiabi. Keelteoskused: Eesti keel- emakeel Inglise keel- rääkimine väga hea, kirjutamine hea. (B2) Vene keel- rääkimine hea ( tulen toime lihtsama vestlusega, kirjaoskus vähene) Arvutioskused: Windows Vista Business- kasutan igapäevaselt. Autojuhiload: B-kategooria (alates 2009) Huvialad: Lastega tegelemine, võrkpall, lugemine, heategevus. Tallinn/ 20.09.2015/ Lp. Inge Viiul.
mai 2000 Kellukese Toidukaubad OÜ, müüja mai 2002 Peamised tööülesanded: 26 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas ja müügisaalis okt. 1997 Tarbijate Ühistu Nurmenuku, müüja apr. 2000 Peamised tööülesanded: väikekaupluse töö juhtimine ja müügitöö Keeleoskus: eesti keel emakeel inglise keel arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav vene keel arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ,
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. Kaasaja filosoofia 1. Selgita, mida tähendab Thomas Kuhni järgi “normaalteadus”? Milline on normaalteaduse roll teadusliku teadmise loomisel ja kuidas puutuvad sellesse faktid ja “paradigma”? Normaalteadus tähendab seda, et tegeletakse juba olemas olevate hüpoteeside põhjal uute nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega,
lastega tegelemisel. 2005 -2006 Perekond Kask, lapsehoidja Tööülesanded: 3-aastase tüdrukuga tegelemine 2 korda nädalas. 2004 august AS Bureno, ehitaja abi. Tööülesanded: ehitaja abistamine erinevate tööülesannete täitmisel (plaatimine, krohvimine, transporditööd) OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel hea kõnes ja kirjas vene keel valdan suhtlemistasandil Arvutioskus: internet, Windows-keskkond (Arvutikasutaja Oskustunnistus A02, A03, A04) Autojuhiload: B-kategooria alates 2003. a Muud oskused: klaveri ja saksofoni mängimise oskus MUU INFORMATSIOON Saavutused: 2006 II koht maakondlikul füüsikaolümpiaadil
teenidada neid vastavalt nende soovidele. 04.2010 (üks Lest ja lammas (Eesti) - kelner kuu ) Kategooria: teenindus Töö kirjeldus: Söögikoha Lest ja lammas pakub toiltustust suvel Hiiumaale puhkama tulnud inimestele. Minu ülesanne oli inimestele nende tellimusi vastu võtta ja kanda lauda soovitud tellimus. KEELED Keel Arusaamine Rääkimine Kirjutamine eesti emakeel inglise hea Suhtlus tasemel hea vene halb Vajalikumad laused halb ARVUTIOSKUSED Oskus Tase Graafika, küljendus, multimeedia: Adobe Photoshop CS3 kesktase Kontoritarkvara: MS Excel spetsialisti tase
rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 56. kodulinn 57. seltsiv - 58. linnavalitsus - 59. Vene vanasõnad 60. värviline purskkaev 61. Eesti kodakondsus 62. lõputunnistus 63. pärast kooli lõpetamist 64. linnad - 65. rippsild 66. sampoon - 67. suitsusaun , 68. käima - 69. Vene köök 70. keskharidus 71. pannkoogid (õ) - 72. bussijaam 73. Vene muinasjutt 74. emakeel 75. infrapunasaun 76. vigade parandus 77. vene keel 78. Vene roog 79. haridussüsteem 80. tugev eesti perekond 81. lasteaed , 82. kutsekool , ( ) 83. ülikool - 84. kutseharidus 85. rakenduslik kõrgharidus 86. õppimine - , , 87. lõpueksamid 88. koolieksamid 89. elukutse valik 90. erialad - 91. ametikoht - 92. töötu 93. töötud - 94. õpetaja (2) , (, ) 95. sportlane (2) , (, ) 96. laulja (2) , (, )
See kõik on selle pärast et, see näidend on väga vana, mille tekst on kaasaegsetele inimestele arusaamatu ja sellepärast tehti see ümber ning lisati kaasaegseid asju. Vahehelid, mis esinesid näidendis olid toredad, aga mõnedes kohtades nad olid üleliigsed. Nende diktsioon mulle eriti ei meeldinud, sest nende mõned sõnad olid ebaselged. Kokkuvõttes näidend on meeldiv, naljakas, aga mõnedes kohtades igav. Seda võiks soovitada ainult nendele inimestele, kelle emakeel on eesti keel ning kes on täiskasvanud või noorukid, sest minu arvates see väikestele lastele ei sobi. Sest see on nendele natuke arusaamatu ja muideks näidendis üks tegelane nimega Enn võttis enda sisse narkootilist ainet. See on lastele ebasobilik. Kerli Illipe
Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha. Kui minult esmakordselt küsiti, milliseid märke igapäevaselt kasutan, oskasin nimetada vaid liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele nin...
Lisa 1). Neenetsite asuala on umbes 1 miljoni ruutkilomeetri suurune. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis asub Vene Föderatsioonis elab siiski vaid umbes 18.6% neenetseid. Ülejäänud elanikud on venelased ja komid. (Neenetsimaa (Nenetskiy Avtonomnyy Okrug, 2018)) 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 44 640. 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Neenetsi keelt, mis on neenetsite emakeel valdab vaid 50% neenetsitest. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma
tema valdamine kunagi ühe keele, vaid paljude allkeelte valdamist. Eri allkeeltes kehtivad erinevad reeglid ning tegelik keeleoskus tähendab nende kõigi tundmist ja kasutamist sel määral, kui eri allkeeltega kokku puututakse. Sama kohatu, nagu paljudele õigusega tundub suulise suhtluse mõõtmine õigekeelsussõnaraamatuga, on kirjakeele ründamine väitega, et igaüks peab saama keelt tarvitada, nagu tahab, või et millestki nii iseenesestmõistetavast nagu emakeel teab igaüks niikuinii kõike. Et emakeel on nii iseenesestmõistetav osa igaühest, on süvenematu suhtumine temasse tema kõikvõimalikes ilmingutes selle raiskamine, kes me oleme.
maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine 5. renessansiaja kunstnikud: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem 6. konkordaat- ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe humanism- see mõiste tähistas ilmalikku haritust ja ilmalille teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. 7. Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Katoliiklik kirik: vaimulikud ei võinud abielluda kirikukeel- ladina keel kirikutegelane- preester võim kirikutegelaste käes preester annab patud andeks
võõrkeeles paremini kui eesti keeles. Näiteks second-hand pood kõlab uhkemini kui kaltsukas või näiteks lühendsõna OK on juba täiesti automaatselt eestikeelses lauses oma koha leidnud. Eesti keel on olnud järjepidevalt oma identiteeti säilitada püüdvate eestlaste keel. Vahest polegi siis nii halb mõte võõrkeelest sõnu eesti keelde üle tuua. Seda muidugi teatud piirideni ning eestikeelseid sõnu väljavahetamata, aga siiski. Meie emakeel ju rikastub ja uueneb läbi võõrkeelsete sõnade.
KAKSKEELSE JA ORAALÕPPE MEETODITE VÕRDLEMINE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON MINU TÖÖ EESMÄRGIKS ? TEKITADA UUDISHIMU OMANDADA TEADMISI OTSIDA HUVITAVAID FAKTE VÕRRELDA ORAALSE JA KAKSKEELSE ÕPETUSEGA ORAALNE ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool ...
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1)
Keele funktsioonid. Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni. See toimub signaalide abil. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja Suhete hoidm...
Voorkelte valdamine kui eelis tooturul Miks on vajalik ja kasulik õppida võõrkeeli? Eesti riigi ja eesti keele kõnelejate arvu väiksust arvesse võttes on igal noorel inimesel lausa hädavajalik õppida ja olla suuteline rääkima võõrkeeli. Maailmakeeled nagu inglise, vene, saksa, prantsuse, itaalia ja hispaania keel on sulle aknaks maailma ning võimaldavad mõista erinevaid kultuuriruume, suhelda inimestega üle kogu maailma nende emakeeles, lugeda välismaised ajalehti/ajakirju, avardada enda silmaringi ja annavad sulle palju muid eeliseid nii sinu personaalses kui professionaalses elus. Üha rohkem ettevõtteid teeb koostööd välismaiste ettevõtetega ning tööandja vajab kohanemisvõimelisi töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes ning mõista teisi kultuure. Olenemata sinu karjäärivalikust, võõrkeelte oskus annab sulle tööturul konkurentide ees selge eelise! Töötajaid, kes valdavad erinevaid võõrkeeli, kutsutakse suu...
Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/Emakeel_lastekirjandus/Emakeel/demokraatia_praktiseerimin e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda välje...
SAKSAMAA VALITSEJAD! OTTO SUUR · Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte. · Otto sündis aastal 912 · Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I · Tema varastest aastatest vähe teada · Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide- itaallane. · Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana) · Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn. · U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (...
Isamaalisus enne ja nüüd Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918
Tänapäeva elu on kõigil nii kiireks läinud, et paljud kasutavad suhtlemisel sõpradega just Internetti. Positiivne on see, et saad suhelda olenemata, kus maailma otsas keegi viibib. Negatiivse külje pealt võib välja tuua, et Internetis kasutatav sõnavara rikub korrektset eesti keelt. Peamiselt kasutatakse lühendeid ja Internetis suhtlemisel on välja kujunenud oma släng ning kõnekeel. Seetõttu on väga oluline kirjutada kirjandeid ja lugeda raamatuid, et säiliks meie emakeel. Elu ilma Internetita oleks harjumatu. Mõnus on pühapäeva hommikuti teed juua, muusikat kuulata ja sõbrannadega suhelda. Internet on sobiv igale vanusele, kõik leiavad sealt midagi huvitavat või vajalikku. Arvan, et Intrnet on siiski kasulik, kui kasutada seda mõistlikult, teades ohte mis ülemäärane arvuti taga istumine kaasa võib tuua. Intrnett annab võimaluse suhelda inimestega, keda tihti ei näe või kes elavad kaugel. Samuti on võimalik saada kätte
· "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" Muud: · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Au"- näidend Täiendav informatsioon: Keeled: Eesti keel: emakeel Saksa keel Vene keel: Inglise keel Soome keel: Itaalia keel: Hobid: lugemine, teatrite külastamine
Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kirikuid. Sellest ajast on pärit ka Nevski katedraal. Keelati igasugune saksakeelne asjaajamine
Kirjanik ja japanoloog Rein Raud on tema vend, kunstnik Piret Raud tema õde. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg. Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. Hariduskäik 1979- 1987 Tallinna 7. Keskkool Oskused ja huvid: Emakeel on eesti keel, valdab inglise, vene ja soome keelt. Mihkel on kaua aega tegelenud muusikaga ja tegeleb ka spordiga. Töökäik 2008- k.a Värske Ekspress saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi Eesti otsib superstaari kohtunik 1996- 2000 Telesaate 7 vaprat saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a Singer Vinger kitarrist 1990- 1999 Mr Lawrence kitarrist 1985-1986 Metallist soolokitarrist
Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valetad, siis tuleb ometi vahel harvagi meelde, et see on ju sinu tõe ja õrnuse keel. See on tingimata nõnda. Kole rumal, aga on! Sellepärast kardan ma nii hirmus, et ma teile luiskan, sest ma kirjutan ju võõras keeles
Markus Kitt Mao Zedong Mao Zedong sündis 1893 Hunani provintsis praeguse Xiangtani alal Shaoshanis mõõdukalt jõuka talupoja perekonnast. Tema emakeel oli xiang'i keel. Mao oli radikaal ja romantik, kes otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. Ta ei hoolinud üksikisiku heaolust. Mao on vastutav rohkemate inimeste tapmise eest kui Stalin ja Hitler (ligikaudu kümnete miljonite). Mao oli ka suur unistaja ja dogmaatik, karismaatiline liider paljude silmis. Mao osales revolutsioonilises võitluses alates 1911. aastast.Tema kaasvõitlejaist on
käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine. *Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2. Islam- *tuleb viis korda päevas palvetada *tuleb aastas kuu aega paastu pidada * vaestele tuleb annetada osa oma varast *kord elus parverännakul käima. Budism- õpetlus, kuidas elada, mitte usk. Jumalaks oli Buda, indis polpullaarne. Teooria
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 3. seminari asendamine 1. Ilma ennustamine võiks pigem kuuluda ajalooliste teaduste hulka, kuna see käsitleb konkreetsemalt näiteks kindlas ajavahemikus kindlas kohas ilmastiku uurimist. Laboriteadus tegeleb pigem üldise pildiga, näiteks, kui kuskil oleks tulmas orkaan siis laboriteadusena peaks ilma ennustamine uurima orkaani käitumist igal pool, iga ilmaga, hõlmama palju laiemalt.
1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd
1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal.
mõne keelegi mis hääbus tänu sellle, et võeti kasutusele mõni teine keel mida räägiti rohkem. Ning kui me oma keelt ei hoia siis varsti ongi maailmas nii, et kõik rahvad kas siis soomlased või hiinlased räägivad ühte ja sama keelt ning maailmas oleks keeli kokku maksimum 3. Nendeks keeltes oleks minu arvates võibolla inglise, saksa ja vene keel. Kuigi seda poleks ju vaja igal riigil võiks olla ikkagi oma emakeel mis on praegu ning mis võiks ka edasi olla. Lõppkokkuvõteks ütlen siis seda, et hoidke oma emakeelt ning ärge laske selle hääbuda.
Kust algab kodu? Pealiskaudsel käsitlusel on kodu koht, kus inimene puhkab ning hoiab oma tarbeesemeid. Teisalt võib väita ,et kodu algab oma maast, vallast, linnast, külast, majast või hoopis millestki muust. Kodu, mis peaks iga inimese jaoks olema turvaline ja mõnus paik, algab sealt, kus on tema sünnimaa. Sündides ning pärast seda samasse riiki elama jäädes, õpime tundma selle riigi keelt, elukorraldust ning kultuuri. See saab meile kalliks ning südamelähedaseks. Kuigi me ei saa valida, kuhu riiki me sooviksime sündida ning selle otsuse teevad meie eest vanemad, peame me õppima olema rahul sellega, mis meil on. Tõelised riigi patrioodid aitavad kaasa kodumaa arengule ning seda mittemidagi vastu saamata. Kindlasti pole aga kõik inimesed sarnase maailmavaate ning tõekspidamistega. On ka inimesi, kes hindavaid ainult materiaalseid väärtusi. Nad ei oska või ei taha hinnata kodumaa ilu. Küsimuse peale, ,,kust...
Eestlane- kes ta on? Eestlased- nad on soome- ugri rahvad. Põhjamaa külm kliima on nad loonud just selliseks nagu nad praegu on- külmad ja tõsised. Teist sellist rahvust ei leidu. Neil on omad plussid ja miinused nagu kõigil teistel. Neil on oma emakeel, rahvuslind, rahvuskivi, oma raha ja palju muud. Eestlasi on üle miljoni, aga kahjuks see arv kogueg väheneb. Paljud lähevad välismaale paremat elu otsima. Mina olen aga uhke oma isamaa üle ja ei kavatse siit lahkuda. Ivo Linna on laulnud: ,,...oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end." Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest
KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED! 1. Nimeta keelefunktsioonid, lisa ka selgitus. Vastus : Keel kui suhete hoidja – vahendatakse infot ja kujundatakse omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimeta liigid, too näide.
Noored istuvad kaua aega arvutis. Seal suheldes ei põõrata tähelepanu sõnade kokku- ja lahkukirjutamisele. Keele säilitamiseks sellisena, nagu ta on, tuleks olla eeskujuks teistele kõnelejatele. Näiteks kui kuulame kedagi valesti rääkimas , siis parandame teda. Ka ennast tuleb sundida õigesti rääkima. Selleks, et keelekõnelejaid jätkuks ,tuleks muuta elu eestis paremaks. Paljud , kes meie riigis tööd ei leia , otsustavad kolida teise riiki. Teises riigis elades ununeb peagi ka emakeel. Riik peaks looma rahvale soodsad tingimused, näiteks tõstma palka või luua juurde uusi töökohti. Eesti keel on raske. Võõramaalastel on seda keelt raske omandada käänete ja pöörete tõttu, sest teistes keeltes on neid tunduvalt vähem. Eesti keelt kõneldakse ainult ühes riigis. Probleemiks on muutunud sõnalõppude kaotamine. Inimesed on muutunud rääkimisel nii laisaks ,et söövad sõnade lõpud lihtsalt ära. Paljud sõnad on selletõttu lühemaks muutunud.
Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog
ega vangla. · Esteetika on kasvavat iniemest kujundav jõud. Waldorfkooli päevakava · Tunnid algavad tavaliselt kell 8 või 9 hommikul. · Igat laps saab õpetajalt eraldi tervituse. · Õppetöö algab palve või sobiva salmiga. · Peatunnis õpetatav aine on epohhide kaupa. · Vaimsest pingutust nõudev töö hommikupoole päeva. · Kehalised ja praktilised tegevused pärastlõunal. Õppeained · Baaskirjaoskuse arendamine · Emakeel · Kirjandus · Matemaatika · Võõrkeeled · Ladina ja kreeka keel · Ajalugu · Geograafia* · Kunst* · Muusika* Õppeained · Loodusteadused* · Käsitöö · Aiandus* · Kehaline kasvatus · Eurütmika* · Religiooniõpetus · Uurimustöö · Esmaabi · Kiir- ja masinakiri · Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu · Masinate ja tööstusliku tootmise tundmaõppimine Toitumine Waldorfpedagooikas Toitumisalane harimine
Koidula luule analüüs Kiindumus isamaasse: ,,Mu isamaa on minu arm!" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb. Mu isamaa! ,,Sind surmani!" Snd surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev eesti rada, Mu lehkav ismaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette,
ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi kohaselt otsustab teha mittetootvat tööd. Sellised otsused võivad üksikisiku tasandil põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale end õnnelikumana. Meie riigi majandusliku arengu seisukohalt on tänapäeval kujunemas ohuolukord, kus eesti keel, eesti mehe emakeel, kaob tootmisprotsesside ning igapäevase operatiivjuhtimise kirjeldustest. Rahvuslik kestmajäämine on ohustatud majandusliku arengu huvidest. Kaljulaid võrdleb tekkinud olukorda meie endi tekitatud Trooja hobusega, sest rahvusriigina kestmajäämine sõltub meist endist. Kõigis inseneritöömahukates valdkondades tuleb ettevõtetel importida tööjõuressurssi teistest riikidest, sest meil ei jätku vastava haridusega eesti keelt emakeelena kõnelevaid spetsialiste.
Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada.
Eesti keel Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Igal meist on oma emakeel. Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega
eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt. Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus
kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Protestantlus Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine.
Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks Linnavolikogudes olnud Emakeel lubati erakoolides ja Talumajandus tugevnes baltisakslased pidid tagasi algkoolides kahel esimesel Lüpsikarjanduse esiletõus tõmbuma koguni kuues õppeaastal linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele
Reklaamide koostamine, kogumine ja deklameerimine 08.199402.1995 AS Hotell Olümpia Peaadministraator. Kohviku teenindajate töö korraldamine, võtmeklientide teenindamine, probleemide lahendamine, tööaja arvestus 05.199408.1995 Viking Line Reisikonsultantorganiseerija. Lepinguline töö perioodil kevadsügis Keelteoskus Eesti emakeel Inglise kõnes hea, kirjas hea Lisainfo: inglise keele intensiivkursus (õppekava osana) Vene kõnes hea, kirjas hea Soome kõnes väga hea, kirjas keskmine Arvutioskus keskmine tase MS Excel, MS Internet Explorer, MS Word, Windows XP Autojuhiload Bkategooria, alates 1996. aastast Isikliku auto kasutamise võimalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
