Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid Puuduvad rafiidid Rohttaimed
võib ta vajada ämmaemanda abi, et puhastada tema hingamisteed. Edukal sünnitusel pannakse laps hiljem ema rinnule, kuna see on lapse jaoks parim paik ja ta tunneb end seal turvaliselt uue keskkonnaga harjudes. Seejärel saavad isad lõigata lahti nabanööri, kui see on klambriga eelnevat kinni seotud (AS, Kliinik Elite). 3.2.3. Platsenta väljutamine Emakas tõmbub uuesti kokku ja väljutab platsenta. Selle jaoks tuleb veel natukene pressida. Et emakas kiiresti kokku tõmbuks ja veritseks vähem, tehakse vajadusel süst. Ämmaemand peab kontrollima, kas kogu platsenta on väljutatud. Platsentaga ühenduses on nabaväät ja see on kusagil 50-80 sentimeetrit pikk. See koosneb kolmest veresoonest , mille ümber on kude. Üks veresoon transpordib hapnikurikast verd, teised kaks transpordivad vere lootelt platsentasse tagasi. Juhul, kui emal tekkisid rebendid, õmbleb ämmaemand need kinni, kasutades kohalikku tuimestust
bipotentsiaalsest gonaadist. Wolffi juhad (mesonefrilised juhad; vahelmise mesodermi päritolu) – erituselundkonna keskne komponent; emastel hiljem degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad. Mülleri juhad (paramesonefrilised juhad; külgplaadi mesodermi päritolu - >tsöloomi epiteel) – algselt olemas nii isas kui emasindiviididel (moodustub inimesel 6 n), hiljem isastel degenereerub (AMH) ja emastel moodustab munajuhad, emakas, emakakael, tupe ülemine osa. Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi alge areneb paarilise struktuurina vahelmisest mesodermist ja ventraalne osa gonaadist tsöloomi epiteelist (KüPlMe), paiknedes areneva neeru (mesonefrose) kõrval Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadi alge 4. n ja jääb seksuaalselt eristamatuks 7. n. Mesodermi ja tsöloomiepiteeli baasil tekivad paarilised genitaalvallid, millest arenevad nö. somaatilised gonaadi rakud (mitte-sugurakud)
Loomulikult peaks lehti tarvitama värskena (lisada toitudele pärast keetmist). Petersell ravimköögiviljana Petersell on väga vana ravimtaim. Ravimina tarvitatakse peamiselt lehti ja seemneid, kuid loomulikult kogu taime ning ka taimemahla. Taimel on võime tõsta söögiisu, vähendada allergiat, parandada ainevahetust. Kergendust saavad temast südame-, reuma- ja liigesepõletikuhaigused. Petersell tõstab silelihaskonna toonust emakas, soolestikus, kusepõies, sobib menstruatsioonihäirete korral. Petersellil on meeste eesnäärme põletikuvastane toime, uriinieritust soodustav tursete puhul, sobib põiepõletiku, neerukivitõve puhul, uriinierituse häiretel. Öised voodimärgamised taanduvad, kui lastele antakse juua petersellitõmmist. Peterselli tõmmist soovitatakse juua rasvumisel, podagra puhul. Aedpetersellipreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, spasmolüütiline, toksiinivastane ja antiseptiline toime.
Juudi seaduste kohaselt algab see näiteks ajast, mil rasedus on väliselt nähtav. Paljude riikide seadustes seotakse loote õiguses eluvõimelisusega. Tuleb aga märkida, et tänu neontaalse meditsiini arengule nihkub eluvõimelisus piiride määramine aina varasemasse rasedusperioodi ning seega jääb konflikt loote õiguste ja aborti lubavate seaduste vahel püsima. Õiguslikult aktsepteeritakse kõikjal tõsiasja, et võib küll kehtestada emakas asuva loote õigusi, kuid realiseerida saab neid õigusi alles siis, kui loode sünnib elavana. 1967. Aasta kaasasündinud puuete seadusega piiratakse iseseisva eksisteerimise juriidilist mõistet veelgi. Näiteks saab hooletusest tingitud vigastuste eest kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui vastsündinu on elanud vähemalt 48 tundi. Siis võib järeldada, et surnultsündinu puhul ei saagi esitada hagi seoses loote ebaseadusliku surmamisega. See viib ilmse paradoksini
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp. · Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli. · Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab.
Katteelund- Seedeelund- Hingamis- Erituselund- Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär kond kond elundkond kond elundkond elundkond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaar neerud aort munajuhad munasari higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõieke neerupealise maks kopsuveen kõrvalkilpn pärasool kopsukapillaar higinääre 42
- - elundkond - elundkond elundkond d kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõiek neerupealise e maks kopsuveen kõrvalkilpn
31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e
keemilised ühendid ning geneetilised põhjused (hübriidsus, polüploidsus, apomiktilisus). Need viivad steriilse õietolmu tekkimisele. 6.2. Sigimiku ehitus Ühe õie emakad moodustavad emakkonna (gynoeceum). Emakas (pistillum) koosneb ühest või mitmest viljalehest (carpellum). Kahe või enama viljalehe esinemisel võivad need olla kas vabad (lahkviljalehine ehk apokarpne sigimik) või liitunud (liitviljalehine ehk sünkarpne sigimik) (joonis)
31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e
................................................... 15 3. Selgroo põletikud .............................................................................................................. 15 4. Vähemlevinud seljavalu sündroomid ................................................................................ 16 5. Murrud ja mõranemised osteoporoosi (luuhõrenemise) puhul ......................................... 17 6. Kramplik valu, mis lähtub teistest elunditest, näiteks emakas, peensool, kusejuha, jämesool, sapipõis jne. ...................................................................................................... 17 7. Seljavalud raseduse ja mensturatsiooni ajal ...................................................................... 17 3. SELJAVALU PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED ...................................................... 17 4. KUIDAS SELJAVALU RAVIDA........................................................................
Isaslooma seemnesarjades ehk munandites arenevad seemnerakud. Emastel arenevad munasarjades munarakud. Munarakud küpsevad perioodiliselt ning siis väljuvad need munasarjadest ning liiguvad munajuhadesse. See aeg väljendub innaajana. Kui emas- ja isasloom jooksuajal kohtuvad, toimub paaritumine. Nii toimub seesmine viljastamine. Viljastatud munarakud liiguvad emakasse, kinnituvad emaka seina külge ning seal hakkab arenema loode. Emakas on iseloomulik ainult imetajatele ning selle suurus muutub vastavalt loote kasvamisele. Tiinus on igal loomaliigil erineva pikkusega. Looteline areng lõpeb sünnitamisega. Väikestel loomadel sünnib rohkem poegi, suurematel vähem. Poegi toidetakse emapiimaga ning see tegevus on imetajatele ainuomane. Piim tekib piimanäärmetes ning piimanäärmed avanevad rinnal ja kõhul paiknevate nisade tipul. Nisade arv vastab tavaliselt poegade arvule
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
Apikaalsest rakust areneb embrüo: Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile. Kasvuainete hulga ja omavaheliste proportsioonide muutmisel saab kallusest
kasvamiseks, kaltsiumi imendumine E Rasvlahustuv Tugevdab Rasestumise häired, Rasvkoes, maksas, Taimsed õlid, kapillaaride seinu, Spermatogeneesi neerupealistes, pähklid, seemned, järglaste saamine, häired, raua emakas, idandid fertiilsuse metabolismi häireid, skeletilihastes säilitamine, enneaegne vananemine, soodustab toitainete transporti rakkudeni, veretrombide ärahoidmine/ lahustumine
35 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Funktsioonid: o stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmbeid ja aitab sünnitustegevusel kaasa loote väljutamisele. Produktsioon suureneb, kui loode laskub emakas allapoole ja venitab sellega emakakaela. Emaka motoorika elavneb. Sünnitustegevuse juures on oluline ka oksütotsiini mõju emakale vahetult pärast loote väljutust – platsenta väljutamine ja verejooksu peatamine emakast. o Piima väljutust stimuleeriv mõju rinnanäärmes. Oksütotsiin vabaneb rinnaga toitval naisel
(nt verekaotus). Seega: Normaalolekus: antidiureetiline toime; ekstreemolukorras: veresoonte ahendamine Oksütotsiin – produtseeritakse hüpotaalamuses (nagu ees juttu) ja piki hüpotalamuse neurosekretoorsete rakkude aksonit laskub see hormoon tagasagarasse. Funktsioonid: stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmbeid ja aitab sünnitustegevusel kaasa loote väljutamisele. Produktsioon suureneb, kui loode laskub emakas allapoole ja venitab sellega emakakaela. Emaka motoorika elavneb. Sünnitustegevuse juures on oluline ka oksütotsiini mõju emakale vahetult pärast loote väljutust – platsenta väljutamine ja verejooksu peatamine emakast. Piima väljutust stimuleeriv mõju rinnanäärmes. Oksütotsiin vabaneb rinnaga toitval naisel imemisärrituse korral (kui laps huultega rinnanibu puudutab u 30 sek peiteajaga hakkab piima erituma)
Selletõttu on ovulatsiooni ja ,,ohutu" aja määramine suhteliselt keeruline. Paarid, kes kasutavad seda meetodit, peavad täpselt kontrollima naise mentstruatsioonitsüklit ja ovulatsioonisümptomeid. 25. "Kasutades kahte kondoomi, on lisakaitse." Rohkem kui ühe kondoomi kasutamine tekitab hõõrdumist ja võib kondoomid purustada. 26. "Emakasisene vahend võib lahkuda emakast ja reisida mööda naise keha ringi." Emakasisene vahend püsib enamasti emakas kuni arst selle eemaldab. Kui see tuleb ise välja, siis läbi tupe. Et olla kindel, kas emakasisene vahend on paigas, õpetatakse naist kontrollima selle nööre iga menstruatsioonitsükli ajal. 27. "Kõik mehed vihkavad kondoomi kasutamist." 10 Ainsad mehed, kes ei taha kasutada kondoomi, on need, kes ei austa oma partnerit. Ei ole mõtet jääda lootma, et mehel on kondoom. Kui arvestatakse seksiga, tuleks vastutus ise võtta
LOOTE ARENG bioloogia referaat koostas: Anete Unnuk klass: 9 ak kool: Pelgulinna Gümnaasium Tallinn 2010 RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot e...
Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia
satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Tolmukas koosneb tolmukapeast(koosneb kahest tolmukotist. Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa, sel juhul on tolmukas neljapesaline.) ja tolmukaniidist (juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm) 4
Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks.Munajuha sein koosneb seespoolt limas-, vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa
tööstuses. INIMENE Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki, geelikloomade liiki, imetajate klassi(17 seltsi.), primaatide seltsi(180 liiki), inimlaste sugukonda ja perekonda inimene. Liigi nimi on Homo sapiens. Inimese kui imetaja tunnused Imetaja tunnused inimesel: · Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, vilja taim. Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. Kõrs on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110 200 cm. Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on emakas ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised terised. Rukise ajalugu Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat.
kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kiire kasv e. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähendab seda, et jalad ja käed võivad venida kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas võtab keha naiselikumad vormid, sest pakseneb nahaalune rasvakiht. Nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e. akne. Hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi. Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad. Kõik need elundid on olemas juba sündides, tööle hakkavad aga alles murdeeas hormoonide toimel. Hormoonid on n-ö keemilised saadikud, mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele murdeeas "käsu" hakata senisest enam tootma naissuguhormoone, mille toimel kujuneb naiselik kehakuju, arenevad rinnad ja suguelundid, tupes tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k.a lehtpuud ja -põõsad) õie tähtsamad osad on emakas (emakad) ja tolmukad, milledes arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on nad ümbritsetud õiekattega, mis koosneb õiekattelehtedest. Õied võivad olla kahesugulised, mis sisaldavad nii emakat (emakaid) ja tolmukaid või ühesugulised, sisaldades kas emakat või tolmukaid. Kui isas- ja emasõied või -käbid esinevad ühel ja samal taimel, nimetatakse sellist taime ühekojaliseks, kui aga isas- ja emasõied või
Neerud Reniini sekretsiooni tõus 2 Bronhioolid Lõõgastus Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist
21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik. Apolloni kultus. Apollonile allus 9 muusat. Antiigi kuulsaim ettekuulutuste paik. Kastaliia allikas. Nümf uputas end, ei tahtnud Apolloni saagiks saada. Suur pühadus. Selles allikas pidid end pesema Apolloni preestrid, püütia. Koopast tuli mürgiseid aure ja ennustaja läks transi ja sonis. Maailma naba on Omphalos. Zeus lasi lendu 2 kotkast, seal said kokku. Ema Leto sünnitas Apolloni ja Artemise. Raseduse aegu kiusas Python
varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR-- tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. 17 Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks.
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
toitumiseks saasteaineid. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE in vitro Munarakkude saamine LOOMADEL: Folliikuleid stimuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile SUPEROVULATSIOON (küpseb 5-10 munarakku) Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast(kasutatakse harvem) Superovulatsiooni korral toimub kuntslik seemendamine emaslooma kehas Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks(põislooteks) Blastotsüstid pestakse emakast välja Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötluseda innatsüklisse viidud SURROGAAT ASENDUSEMA emakasse(retsipientlooma) INIMESTEL: Munarakud võetakse otse munasarjast Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro Süstitakse seemnerakk otse munarakku Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks 7 päevane embrüo siiratakse naise emakasse Tavaliselt siiratakse 2-3 embrüot MÕISTE:
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6. klassis on õpitud võrdlema Eesti metsade puuliike, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
!! Imendub vaid 20...40% ja prevaleerub ainult d-alfa-tokoferool!!! · Pakitakse CM-tesse lümfiringesse · Osadele toimib endoteelipinna lipoproteiini lipaas vit E minek koerakkudesse · Ülejäänud haaratakse maksa parenhüümi rakkudesse (maksas talletatakse ainult d- alfa-tokoferool) pakitakse VLDL-i rasvkoesse (põhidepoo) · LDL abil enamikesse koerakkudesse · Varud ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis, vere lipoproteiinides (närvikude defitsiidi suhtes pikka aega resistentne) Biofunktsioonid: · Peamine lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant takistab PUFA-de oksüdatsiooni (kaise lipiidide peroküsdatsiooni vastu) kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt ehituslik-funktsionaalset terviklikkust (abistavad vit C ja glutatioon) · Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse · Soodustab Se püsimist organismis
Ovulatsioon Toimub 14. päeval Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab kasvab näärmekude, näärmed paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus Lunaarkuu 4 nädalat Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat 10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: Sisemine limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium) Keskmine lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium) Välimine serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium) 12. Tupp lad. k. VAGINA
MENSTRUAALTSÜKLIT, NAISSUGUHORMOON LUNAARKUU = 4 NÄDALAT. RASEDUSE KESTUS ON 10 LUNAARKUUD = 40 NÄDALAT. 20 9. MUNAJUHA lad.k.- TUBA UTERINA KREEKA K.- SALPINX ASEND – TORUJAS ELUND, MIS ÜHENDAB KÕHUKELMEÕÕNT EMAKAÕÕNEGA FUNKTS – VILJASTUMINE!; TEMA KAUDU KANTAKSE MUNARAKK MUNASARJAST EMAKASSE 10. EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE – LIHASKEST ehk MÜOMEETRIUM; VÄLIMINE – SEROOSKEST ehk PERIMEETRIUM FUNKTS – LOOTE ARENG 11. TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA
Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks
Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks.Munajuha sein koosneb seespoolt limas-, vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa
m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega. - Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega bioloogias toimuv on seotud psüühikas toimumisega. - Häirete raviks soojad vannid, massaažid - Hüsteeria põhjuseks “liikuv” emakas (kr.k hysteron – emakas) idee, et hüsteeria on naiste haigus. - Vaatlused, katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia Eksortism – kurja vaimu välja ajamine. Kuradi üheks iseloomu omaduseks oli uhkus, mis tähendas et üheks ravimeetodiks oli haige sõimamine roppustega. Ravi tähendas kuradi karistamist Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine 17. saj. esimene vaimuhaigla 18.saj
Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust
11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust
testiste ühistest "eellastest" kujunevad ühed vi teised. Eelduseks, et isassughormoonid toimet saaksid avaldada, peavad suguorganite algete rakud olema omakorda varustatud retseptoritega, mille abil hormoonid ära tuntakse. Geneetilise defektina esineb isassuguhormoonide retseptori defitsiit (retsessiivne suguliiteline defekt). Sellisel juhul arenevad välja väliselt emase isendi sootunnused. Testised jäävad khunde, kuid ka emakas ei arene välja. Saame väliselt emase isendi kellel on aga XY sugukromosoomide paar. Kirjeldatud anomaaliat nimetatakse testikulaarfeminisatsiooniks e testikulaarebaliitsugulisuseks, ja seda on täheldatud paljudel loomaliikidel. 34. XX-isase ja XY emase fenotüübi tekke põhjused XX-kromosoomidega isase fenotüübi põhjuseks on enamasti Y-kromosoomi väikese fragmendi insertsioon ühes X-kromosoomis. XY-emase fenotüübi põhjuseks võib olla lisaks
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
Peenist ümbritseb väljaspoolt kürvatupp e prepuutsium. · Lisasugunäärmed -- seemnepõeke, prostata e eesnääre, kusitisibulanääre. Eesti Ratsaspordi Liit 4 Veterinaaria · Lisasugunäärmete ülesandeks on luua spermatosoididele sobiv keskkond. · Emassuguelundid -- paarilised munasarjad ja munajuhad, emakas, tupp, tupeesik, häbe. Sisesekretsioonielundid. · Endokriinnäärmetel puuduvad juhad ja nad paiskavad oma sekreedi otse vereringesse. Hüpofüüs, kilpnääre, pankreas, neerupealised. · Ka sugunäärmed ja platsenta toimivad endokriinnäärmetena, mistõttu kastraatide käitumine erineb oluliselt kastreerimata loomade omast. Ringeelundkond. · Süda. Südamest juhivad verd välja arterid ja toovad südamesse tagasi veenid. Arterite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
