sest nende omava-heline · Kuna sugurakud on kohtumine on juhuslik, nad välistingimuste eest kaitstud võivad keskkonna ning nende omavaheline ebasoodsate tingimuste tõttu kokku-saamine on hävida või nad süüakse teiste tõenäolisem, siis on orga-nismide poolt ära sugurakkude arv väiksem Viljastumine inimesel: Toimub munajuha laienenud osas. A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu;
moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Inimese loote areng toimub emakas Mitoosi tulemisena saadakse enamasti dna sisalduselt identsed rakud Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmitumise. Kromosoomide ristsiire toimub I profaasis.'vaegmoondega arengud puudub nukustaadium.
automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Leonardo joonistas palju uurimusi inimskeletist ja selle osadest: lihastest ja kõõlustest, südamest ja veresoonkonnast, suguorganitest ning teistest siseorganitest. Ta tegi ühe esimestest teaduslikest joonistest lootest emakas. Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ning emotsioonide mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid. Leonardo uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci http://www.hot.ee/kari/leonardo/data/Leonardo.htm
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külg...
Austraalia loomastik. Tabasalu ÜG Loomastik Kukkur Ürg Kiskjad Linnud Kodu loomad imetajad loomad Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki Kõhul "nahkne tasku kukkur Click to edit Master text styles Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level Poegade areng jätkub kukrus, Third level 211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad. Kukkurloomade sigimine. Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade platsenta kaudu. toitmiseks. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurudel sünnib tavaliselt ü...
Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm Ürgimetaja – Muneb. Nisasid pole. Nt nokkloom Alamimetaja – Kukkurloomad. Nt känguru Pärisimetaja – Poegib, nisad arenenud. Nt koer 14. Kohastumused Varjevärvus; hoiatusvärvus; paljunemine; talveuni; talveuinak; ränne; eluviis. 15
seemnepurske ajal jääb sperma sinna sisse) Plussid kergesti kättesaadav, lihtne kasutada, kaitseb raseduse ja haiguste eest Miinused häirib seksuaalvahekorda, vähendab selle spontaansust, võib maha libiseda 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 67 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. 10.Millised elundid tekivad ekto, ento ja mesodermist? EKSODERM katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid MESODERM tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond ENTODERM seede ja hingamiselundkond 11.Millest tekivad lootekahjustused
externum). Emakakaelakanal on tavaliselt suletub limakorgiga, avatud on innaajal ja sünnituse vältel. Siseehitus: Serooskest (perimeetrium), selle alla jääb subserooskest. Lihaskest (müomeetrium) Limaskest (endomeetrium) veresoonterikas, paks, esinevad longitudinaalkurrud, seal paiknevad emakanäärmed. Asend ja kinnitumine: Emakakeha ja –sarved paiknevad sooleosade vahel, emakakael ulatub vaagnaõõneossa. Emakas kinnitub naaberstruktuuride külge järgmiste sidemetega: 1) Emakakinniti (mesometrium) abil vaagna dorsaalsele seinale. Emaka-, munajuha- ja munasarjakinniti moodustavad emaka-laisideme (lig. latum uteri) 2) emaka-ümarsideme (lig. teres uteri) abil süvale kubemevõrule või tuppkanalisse. Tupp (vagina) Funkts: Paarituselund, sünnitustee loote väljutamisel Ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni. Välisehitus:
produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1. Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja emakas laskub allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja.
püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pikad, teravad, algul eemalehoiduvad, hiljem püstised. Kroon on lai, kellukjas, avatud, 2,5¼4 cm pikkune ja 3,5¼4 cm läbimõõdus, lõhestunud laiadeks teravatipulisteks lühikesteks hõlmadeks. Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraag on kahe kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Välimus – vili, leht, vars, maa-alune osa VILI - Munajas 10 rooga kupar, millest pääsevad seemned välja kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris.
Tähelepanuvajadus naine tegeleb rohkem iseendaga Suhted oma vanematega, eriti isaga muutuvad Kujuneb isarolli sisu romantiline isa/perekeskne isa/põgenev isa Muutused seksuaalelus Abituse tunne 3. Nimeta ära sünnituse faasid ja kirjelda, mis toimub Avanemisperiood/tuhud: kestab 2-18 tundi Väljutusperiood/sünnitus: kestab 15 min 2 tundi Platsenta väljumine/järelsünnitus: u 20 min peale lapse sündi tõmbub emakas koku, et väljutada platsenta 4. Apgari hindamissüsteem. Mitu palli saab laps, kelle pulss on üle 100, hingab korrapäraselt, vigiseb vaikselt, liigutab aktiivselt, keha on üleni roosa 10 PUNKTI
.................................................................................................... 11 Emakasuue........................................................................................................................ 12 Sisemised suguelundid ..................................................................................................... 12 Munasarjad ja munajuhad................................................................................................. 12 Emakas............................................................................................................................. 12 Mehe suguelundid ............................................................................................................ 12 Munandikott....................................................................................................................... 12 Kusepõis...........................................................................................
Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud.
elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa.
veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. Embrüogenees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. Inimese embrüogenees hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema nim. Lõigustamiseks. Lõigustamine algab juba munajuas ning jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. Inimesel esineb täielik lõigustamine. Järgnevalt paigutavad embrüoa rakud ümber ja areneb blastotsüst see koosneb ühest rakukihist, sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustub hiljem välise lootekesta kõldkesta. Kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks
See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest
Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Ema annab lootele vajalikke aineid ja võtab lootelt vastu jääkaineid Ema annab lootele hapniku, toitained, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigusetekitajaid. Loode annab emale süsihappegaasi, kusiaine ja teised jääkained, vee, hormoonid. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid. Terminid Imik- kuni üheaastane inimlaps Loode- alates kolmandast arengukuust emakas arenev inimorganism. Vastsündinu- sünnile järgnev elujärk (esimesed 10 päeva) Nooruk- inimene kes areneb täiskasvanuks (u.21-22.a). selles eas kasv aeglustub ja organism kujuneb nii vaimselt kui ka füüsiliselt välja. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused (nt teadvus, südame töö, hingamine) kuid rakud ja koed on eluvõime säilitanud. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine, rakud hävivad. Abort
,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas, … Aferentne juhtetee?
valmimisprotsessis ja viljastumisel. Annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest, mille tõttu paljud organismid üksteisest erinevad. Organismi tunnuste kujunemine Geenides oleva info avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Muutlikkuse uurimine kaksikutel Kaksikud on kaks emakas ühel ajal arenenud järglast. Võib esineda ühemuna- ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu alguperioodil kaheks. Kummaski idulase lahknenud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused . Kahemunakaksikud Valmib korraga kaks munarakku, need
· Inimesel o Munarakud võetakse otse munasarjast Viljastamine · Loomadel o Superevolutsiooni korral kunstlik seemendamine emaslooma kehas o Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro · Inimesel o Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro o Süstitakse seemnerakk otse munarakku Embrüo areng · Loomadel o 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks (põislooteks) o Blastotsüstid pestakse emakast välja · Inimene o Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks Embrüosiirdamine · Loomadel o Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötlusega innatsüklisse (vastavalt loomaliigile on see periood, kus toimub evolutsioon) viidud surrogaat- ehk asendusema emakasse (retsipientlooma) ehk pannakse embrüo teise looma emakasse
produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1. Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja laskub emakas allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja.
Beebi keeratakse nägu allapoole ning beebi kuklaosas torgatakse tema kaela sisse käärid ning tõmmatakse need laiali, et haava suurendada. Imamisvooliku ots sisestatakse beebi pähe ning eemaldatakse aju. Kolju vajub kokku ning beebi tuleb välja. Vaata fotot. Lõikumine ning väljaimemine jätkub, kuni emaka seinad on puhtad. Emakaeemaldus Seda meetodit kasutatakse tavaliselt raseduse hilisemas staadiumis ning see sarnaneb "varase" keisrilõikega. Ema kõht ning emakas avatakse kirurgiliselt ning beebi tõstetakse välja. Kahjuks on paljud need beebidest vägagi elus, kui nad eemaldatakse. Et beebit tappa, on mõned abordiarstid teadaolevalt uputanud nad veeämbrisse või lämmatanud nad platsentaga. Siiski lõikavad mõned nabaväädi läbi, kui beebi on veel emakas ning see ei võimalda beebil enam hapnikku saada. Soolamürgitus e. "Suhkruõuna beebid:" Kõige sagedamini kasutatakse seda peale 3 kuu möödumist. Abordiarst süstib
puhkepausid vähendavad seda ohtu. Teiseks õppimise strateegiaks, mida teadlikult rakendatakse, on känkimine. Ehk siis Lühimälu säilitab seitset objekti. Näiteks õpivad lapsed tähestikku plokkidena või viisina. 2.3. Laste mälu Varases lapsepõlves puudub lastel eneseteadvus. Kuigi lapsed eelistavad juba sünnimomendil oma ema häält, arvatavasti selle tõttu, et selle iseloomulik tämber on neile juba emakas tuttavaks saanud. Mis annab mõista, et juba emakas töötab pisikese inimkeha mälu. Inimloote aju neuronid hakkavad umbes kaks nädalat enne sondi kiiresti kasvama. Uued aksonid hakkavad vohama, suurendades kontaktivõimalus teise neuronite dendriitide ja aksonite vahel. Selle protsessi tagajärjel tekibki mälu. Umbes kaheksa- või üheksakuuliselt hakkavad väikelapsed ilmutama selgeid märke deklaratiivse ja lühimälu täkkimisest. Nad hakkavad viipama konkreetsetele objektide poole,
Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim, aed-õunapuu, on seevastu levinud kogu parasvöötmes ja ka lähistroopikas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud viljahakatised varisevad lähima paari nädala jooksul. Viljadeks areneb hakatistest kümnendik. Õun on rüüsvili. Õunasorte liigitatakse suvi-, sügis- ja taliõunteks
kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused, ja välimuselt laus äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonna mõjust, sest nende geenid on ühesugused. Kui idulane jaguneb liiga hilja, sünnivad siiami kaksikud
SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. (loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale.
Embrüosiirdamine inimesel Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristiina Roositalu, Aili Sture Klass: 11.a Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine inimesel Kui koduloomadel oli embrüosiirdamisega piisavalt edu saavutatud, kerkis esile selle teostamise vajalikkuse ja võimalikkuse probleem ka inimese puhul. Esialgu takistasid seda kaks asjaolu: 1.)Kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus. 2.) Laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enama...
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsü...
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud
ja hormonaalne emakasisene vahend. Mõlemad hoiavad rasedust efektiivselt ära, ent enne kasutamist peab naine tutvuma kindlasti tingimustega ja siis selle põhjal otsustama, kumb on sobivam või kas üldse emakasisene vahend on talle sobiv. 1. K aasaegsed vaske sisaldavad em akasisesed vahendid ... on enamasti T- kujulised, plastmassist korpusega, mille haaradele on lisatud vask. Rasestumisvastane toime saavutatakse põhiliselt kahe efektiga: emakas asetsev vaske sisaldav vahend häirib sugurakkude talitlust ja eluvõimet, takistades viljastumist. Samal ajal hoiab ta ära ka viljastatud munaraku implantatsiooni e.kinnitumise emakasse. Eisobikasutam iseks,kui.. Naine pole sünnitanud Naisel on olnud sisemine suguelundihaigus Naisel on menstruatsioon vererohke ja valulik Vaskse em akasisese rasestum isvahendipositiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed : efektiivne, pikk
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet. Emakas (uterus) Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade
hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse, vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks. Hüsterotoomia abort Hüsterotoomia on sisuliselt keisrilõige, mis tehakse raseduse kolmanda trimestri korral, kui muud aborditegemise viisid kujutavad ema tervisele juba liialt suurt ohtu. Ema emakas avatakse kirurgilisel teel ning beebi tõstetakse sealt välja. Seejärel kas jäetakse abitu beebi surema või tapetakse abordiarsti või muu meditsiinilise personali poolt. Südamesse süstimise abort Ca 16. rasedusnädalal tuvastatakse ultrahelipildi järgi beebi asend emakas, nii et oleks võimalik pikk nõel läbi ema kõhu beebi südamesse sisestada. Abordiarst süstib beebi südamesse soolalahust või muud kemikaali, mis põhjustab silmapilkse südameataki
vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad. Kõdisti – Sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine tekitab sugulist erutust. Suured häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja
ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied,
Tuperebend2 Poegimine on kontrollita. Loode on suur või vales asendis, kus tugeva väituse tulemusel surutakse loode läbi sünnitusteede rebestades emaka tekitades erinevaid kõrvalmõjusid. Rektovaginaalne fistul3 Tekib loote väärasendi korral, kus loote jalad on suunatud pärasoole poole, rebestades perineumi, mis tekitab eluohtliku seisundi. Hilisem tiinestumine muutub probleemseks. Emaka väljalangemine4 Emaka laisidemed on tugeva kõhupressi tulemusel veninud võid rebenenud, emakas väljub tupest peale loote väljumist ja mära hukub. Lisaks kõhupressile võivad olla põhjused näiteks loote asendi muutusel, lõtvade kudede ja päramiste peetuse tõttu, samas ka emakakaela, tupe või häbeme ulatuslikel rebenditel. Emakarebend5 Mära emaka elastsed ja venivad koed rebenevad. Avaldub siis, kui kasutatakse valesid sünnitusabi meetodeid, tekib ulatuslik verejooks ja mära hukub. Kõhuseina-ja lihaste rebend6
Munarakk Sarnane Seemnerakk Suurem Sugurakud Väiksem Elab kuni 36 tundi 23 kromosoomi 72 tundi Liigub passiivselt Haploidne Viburiga kromosoomistik Valmivad menopausini Surmani Valmivad munasarjas Munandites LOOTELISE ARENGU(embrüogeneesi) ETAPID Moorula ehk kobarloode Moodustub viljasatunud munaraku(sügoot) jagunemise tagajärjel emakas. Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2
embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. 2.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 3.Inimese viljastumine on kehasisene. Toimub munajuhas. Munasarjades tekivad munarakud. Loode areneb emakas. Naine on viljastumisvõimeline kord kuus, pikkus on 1,5 ööpäeva. 5.loote arengu etapid: lõigustumine(36h. Pärast viljastumist algab loote areng;rakk hakkab jagunema;rekib kobarloode-paikneb munajuhas)blastosüst(embrüoplast-tihedam rakkude kobar)blastosüst siseneb emakasse;platsenta-tekib kohta, kus loode kinnitub emakaseinale. Platsenta roll(sisaldab palju veresooni)filtreerib
Patau sündroom Patau sündroomi (Patau syndrome, 47, XX, +13 või 47 , XY, +13) ehk D1 trisoomiat kirjeldati esmakordselt 1657. aastal T. Bartholinuse poolt. 1960. aastal haigus taasavastati K.Patau et al. poolt ja sündroomile anti nimi. Esinemissagedus Patau sündroomi sagedus vastsündinutel on 1:5 000-21 000. Nagu teistegi autosomaalsete trisoomiate puhul, tõuseb +13 risk koos ema vanusega. Aborteerunud embrüodel või loodetel leitakse +13 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, seega enamik 13. kromosoomi trisoomiaid hukkub prenataalselt. Tütarlastel esineb sündroomi veidi sagedamini kui poeglastel (suhe 1: 0,87).45% Patau sündroomiga vastsündinutest sureb 1. elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist ning vaid alla 5% elab 3 aastani. Ainult 10% elavad üle 1 aasta, olles raske füüsilise,vaimse ja psühhomotoorse alaarenguga. Tekkepõhjus ja tsütogeneetika Patau sündroom on põhjustatud 13. kromosoomipaari mittelahknemisest,...
Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4
Naise viljatuse põhjused Autorid: Cathy Käo , Mari-Liis Lauk Mis on viljatus? [1] o Viljatuseks nimetatakse olukorda, kui mees ja naine soovivad saada last, kuid naine ei ole rasestunud ühe aasta jooksul. o Ilmselt puudutab viljatuse probleem 10-20% perekondadest (paaridest) ning see näitaja võib olla piirkonniti erinev. o Laias laastus tuleb umbes 30% juhtudest viga otsida naiselt ning 30% mehelt, ülejäänute põhjus on teadmata või on probleeme mõlemal partneril. Enamlevinud põhjused [1] o Naiste viljatuse levinuim põhjus on munajuhade või emaka limaskesta kahjustus. o Munarakkude küpsemise ja vabanemise häired. Menstruaaltsükli rütmilisus ja kulgu mõjutavad paljud asjaolud, kaasa arvatud stress, väliskeskkonna muutused, sisenõrenäärmete talitlus ja üldhaigused. o Lastetuks võivad jätta ka suguorganite väärarengud, kasvajad või ka lihtsalt bioloogiline sobi...
Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha. Ovulatsioon- protsess, kus üks follikulidest lühkeb ja munarakk uhutakse koos foll. Vedelikuga munasarjast välja. Kollakeha- on lõhkenud follikulile moodustunud kude, mis toodab kormooni nimega progesteroon. Valkjas keha- armkude, mis jäb kollakeha taandarenemise kohale. Progesteroon- hormoon, mida toodetakse kollakeha poolt ja mis tekitab emakas seintele platsenta ja ei lase sellele irduda. Östrogeen- naisuguhormoon Menstruatsioon- on protsess, mille käigus eraldub viljastumata munarakk, kuus emaka seinale tekkinud kihiga. Ovogenees- on munaraku areng ovongoonist küpse munarakuni. Spermatogenees- spermatosoidide valmimine. Menstruatsioon kestab 3-5(7) päeva. Tsükkli kestvus on 28 päeva. Ovulats. toimub 14. Päeval
kehast välja. Beebi keeratakse nägu allapoole ning beebi kuklaosas torgatakse tema kaela sisse käärid ning tõmmatakse need laiali, et haava suurendada. Imamisvooliku ots sisestatakse beebi pähe ning eemaldatakse aju. Kolju vajub kokku ning beebi tuleb välja. Vaata fotot. Lõikumine ning väljaimemine jätkub, kuni emaka seinad on puhtad. · Emakaeemaldus Seda meetodit kasutatakse tavaliselt raseduse hilisemas staadiumis ning see sarnaneb "varase" keisrilõikega. Ema kõht ning emakas avatakse kirurgiliselt ning beebi tõstetakse välja. Kahjuks on paljud need beebidest vägagi elus, kui nad eemaldatakse. Et beebit tappa, on mõned abordiarstid teadaolevalt uputanud nad veeämbrisse või lämmatanud nad platsentaga. Siiski lõikavad mõned nabaväädi läbi, kui beebi on veel emakas ning see ei võimalda beebil enam hapnikku saada. · Soolamürgitus a.k.a. "Suhkruõuna beebid:" Kõige sagedamini kasutatakse seda peale 3 kuu möödumist. Abordiarst süstib
rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub ning implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam- vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Pärast munajuhast väljumist
olmekeemia tooted, ravimid); Füüsikalised mutageenid (radioaktiivne kiirgus, röntgen ja ultraviolettkiirgus) Kombinatiivne muutlikkus annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest. Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunakaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid,arengupuuded ja kasvajad.
maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine, tõsise väärarengu , vaimse puudulikkuse või
Neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu silelihastele (arterid, süda, emakas jms õõneselundid) ning seega südamele ja veresoonkonnale (langeb vererõhk ning paraneb südametegevus). Paraneb ka valguproduktsioon. Magneesiumi puuduliku imendumise kõige ilmsemaks sümptomiks on kõhulahtisus. Kuna teatavate ainete kasutamise korral ning mõnede tervisehäiretega kaasneb magneesiumi eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini ja ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga. Ravimitest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
