Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"emakad" - 52 õppematerjali

emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e. megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest.
thumbnail
1
doc

Lühikokkuvõte - õis

Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Taimede paljunemine

Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja....

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

õistaimed

Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned ­trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad ­ nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Kõrvalekaldeid normaalsest tolmutera arengust võivad põhjustada ebasoodsad ilmastikutingimused, mitmesugused keemilised ühendid ning geneetilised põhjused (hübriidsus, polüploidsus, apomiktilisus). Need viivad steriilse õietolmu tekkimisele. 6.2. Sigimiku ehitus Ühe õie emakad moodustavad emakkonna (gynoeceum). Emakas (pistillum) koosneb ühest või mitmest viljalehest (carpellum). Kahe või enama viljalehe esinemisel võivad need olla kas vabad (lahkviljalehine ehk apokarpne...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G ­ emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ­ ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Bioloogia mõisted eksamiks

pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ. -kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad -ül. on vilja moodustamine lihak vili -viljad mis on valminult lihakad ja mahlased -valminult on maitsvad, toitaainete rikkad ja eredalt värvunud -peale inimese söövad neid ka loomad kuiv vili -valminud vili mis sisaldab väga vähe vett -jaguneb omakorda ava- ja sulgviljadeks ava -avaneb ja seemned varisevad(kaun, köder ja kupar) sulg -ei avane, sest neis on 1 seeme aind (pähkel, teris)...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Korvõielised

Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Korvõielised meenutavad sageli tavalist õit, millel on kroonid, valdav erekollane õisik. 4 Alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele, keskel tolmukad ja emakad (Kukk 2004, lk 31) 2. Sugukonna mitmekesisus Korvõielised tekkisid eostseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 42­36 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke. Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda....

Botaanika
23 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K ­ tupplehed > K (5) ­ tupplehed on kokku kasvanud C ­ kroonlehed > C 5+5 ­ kroonlehed asuvad kahel ringil A ­ tolmukad G ­ emakad > G5 (kriips all) ­ ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate ­ olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus ­ palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti ­ nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Botaanika

Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula ­ raku kest tekitab kambrikesi ­ mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...

Botaanika
65 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...

Dendroloogia
66 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja room...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Õis, õieosad ­ kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tomat

Tomat on pärit LõunaAmeerikast, ta on nii baklazaani kui ka kartuli sugulane. Tomat on soojuselembeline taim ja seetõttu on teda kõige parem kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul. Tomat kuulub taimeriiki ning on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed võ...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Maasikas

Õitsemine algab umbes kaks nädalat pärast õisikute nähtavale ilmumist. Õisikute arv puhmas sõltub sordist ja istandiku vanusest. Õied õisikus puhkevad järk- järgult. Kõigepealt puhkevad esimese järgu õied, siis teise järgu õied jne. Iga õis õitseb soodsates tolmlemistingimustes 1...2 päeva. Mida rohkem on õisikus õisi, seda kauem kestab õitsemine ja saagi valmimine ehk umbes 3...4 nädalat. Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ühes õies on nii emakad kui ka tolmukad. Üldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga hästi. Maasikas tolmleb putukate ja tuule abil. 9 Joonis 4. Maasika õied. 1 ­ kahesugulised 2 - ühesugulised a ­ tupplehed b ­ kroonlehed 3.5 Maasika viljad Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õisikupõhjast. Koguvilja pinnal on väikesed osaviljad ­ pähklikesed ehk seemnised. Maasika viljad valmivad juunis - juulis...

Aiandus
94 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K ­ tupplehed > K (5) ­ tupplehed on kokku kasvanud C ­ kroonlehed > C 5+5 ­ kroonlehed asuvad kahel ringil A ­ tolmukad G ­ emakad > G5 (kriips all) ­ ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate ­ olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus ­ palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti ­ nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad...

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Õied-seemned-viljad

Morfoloogiline liigitus (emakate arvu järgi) Lihtvili ­ moodustub ühest emakast. Jaguneb: Jaguvili ­ laguneb pesadeks Lülivili ­ murdub ristsuunaliste ebavaheseinte kohalt üheseemnelisteks lülideks Liitvili ­ tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili ­ apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike ­ apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili ­ apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Liigitus tekkimise põhjal · Paljasvili - PLOOM Rüüsvili - alumise sigimikuga, vilja moodustamisel osaleb ka õiepõhi SÕSTAR...

Botaanika
21 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun...

Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia õistaimede paljunemine

-Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis ­ õis, milles on tolmukad ja emakad . -Ühesuguline õis ­ õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline ­ isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline ­ isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik ­ õite kogumik varrel. -Tolmlemine ­ õietolmu sattumine emakasuudmele. -Isetolmlemine - mõlemasuguline õis, tolmutera kukub ise emakasuudmele. -Võõrtolmlemine jaguneb putuk- ja tuultolmlemiseks....

Bioloogia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun