Ka neli miljardit aastat hiljem võib Maal leida neid kunstiteoseid, mis jäid maha vulkaanide tuhast ja segunesid Islandi liustike veega. Siin need on. Mateeria ja vesi. Vesi ja mateeria. Pehme ja tugeva sümbioosi, mis on omane me planeedi igale eluvormile. Mineraalid ja metallid on vanemad kui Maa. Nad on tähetolm. Nad annavad Maale värvi. Punane tuleb rauast ja must süsinikust. Sinine vasest ja kollane väävlist. Millest me pärineme? Kust sai elu alguse? Aja ime. Primitsiivsed eluvormid elutsevad endiselt kuumaveeallikates. Nad annavad allikatele värvi. Need on arhebakterid. Nad kõik toituvad maa soojusest. Väljaarvatud tsüanobakterid ehk vetikad. Ainult nemad suudavad päikeseenergiat ammutada. Nad on varasemate ja tänapäevaste taimede eelkäijad. Need pisiked bakterid ja nende miljardid järeltulijad muutsid meie Maa saatust. Nemad lõid meie atmosfääri. Mis sa süsinikust, mis mürgitas atmosfääri? See on endiselt siin, vangistatud maakoores. Seda
andis Jupiteri orbiiter Galileo. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa on koduks miljonitele liikidele,[1] sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest.Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht
Kui jah, siis millise täpsusega? -Jah saab.Kui kolleratsioonikordaja absoluutne väärtus on lähedale ühele, saab ühe suuruse põhjal väga täpselt ennustaa teise suuruse väärtust. Seega kui vanemate ja laste pikkuse kolleratsioon on võrdne ühega, siis teaksime vanemate kasvu põhjal ennustada täpselt nende laste pikkust. 3.INIMENE- OSA LOOMARIIGIST. 1.Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist? -Loomariigis olevad eluvormid on bioloogiliselt ühtset päritolu ning evolutsioonis hiljem tekkinud keerulisema ülesehitusega organismid ilmutavad lihtsamate olendite üldisi põhimõtteid.Suuremaid loomarühmi võrreldest täheldatakse paljude, ka inimestele ainuomaseks peetud arengulist järjepidevust. Näiteks kõigi elusorganismide geneetiline kood on samasugune. 2.Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks on psüühika?
USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad. *17.20 saj eurooplaste jaoks võõraste rahvaste tähistamiseks kas. Koondnimetused: vanad kreeklased tähistasid sönaga ethnos rahvaid, kes neist endist erinesid, st köik teised olid ethnosed. Euroopa slaavlased nimetavad oma naabreid nemets tumm. Yucatani maiad nimetasid sissetungijaist tolteeke nunob tumm. *18.Etnotsentrism on veendumus: et oma kultuuri eluvormid, normid, väärtused ja rel veendumused on ainuöiged. Pole uldse kusimustki enda uleolekus teiste suhtes. Oma kultuur teeb vöimalikuks inimeseks olemise. Oma lähimaid naabreid peetakse kohati loomadele lähedasteks. Etnotsentrismi kuulub ka see, et oma asupaika peetakse maailma keskmeks. Paljude rahvaste loomismuutide
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism
Evolutsionism on teaduslik vaateviis, mille kohaselt eluslooduses toimub evolutsioon ning muutumine. Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Lamarkism - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. Darvinism -olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). Suunavaks teguriks on looduslik valik
Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed. ,,Suur oksüdatsioon" on see, et Maa atmosfäär hakkas järkjärgust täituma hapnikuga, see oli tõenäoliselt kõige suurem liikide vahetumise protsess Maa ajaloos, mille käigus surid välja hapnikku mittehingavad primitiivsed eluvormid ja mikroobid, nende asemele tulid aga suuremad ja keerukamad aeroobsed vormid. Hulkraksete teke: Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. 560 milj aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid
sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
Ühiskond pelgab sõda, kuid samal ajal nõuab paremat meditsiinilist ravi. Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "Liikide tekkimine". Darwin lähenes liikide muutumise ideele varasematest evolutsionistidest erineva loogikaga: selleks, et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises
vääveldioksiidi ja veeauru./9/ 4 Veenuse pinnal on üle 1600 suure vulkaani kuid arvatakse, et need ei ole aktiivsed. Veenuse pind on väga-väga kuum./5/ Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet ja ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks inimestele ja miljonitele teistele liikidele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid arvatavasti tekkisid esimesed eluvormid miljard aastat pärast Maa teket. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb taevakeha nimega Kuu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. Maa ümbermõõt on ekvaatorilt 40 075,004 km. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km². Maa
Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja. [1] Veeuputuse teooria Dinosaurused hävinesid globaalses veeuputuses. See teooria ei ole aga hästi tuntud kuna seda teooriat on siiani välistatud. Samuti on maapinna kihtide järgi vanuse määramine küllaltki küsitav. Näiteks on leitud tänapäeva esemeid nn. juura ajastu kihtidest ja samuti 200 milj.
Neil on füüsiline keha. Sellegipoolest võivad neil olla paranormaalsed võimed. Tulnukate olemasolu ei ole teaduslikult kindlaks tehtud, kuid teadus ei välista seda. Ulmekirjanduses ja mujal populaarkultuuris on tulnukate motiiv väga levinud. 3.5 Maaväline elu Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt. Pole teada, kas maaväline elu on olemas ja kas ta on olemas olnud. Maavälise elu mõiste alla arvatakse erineva keerukusastmega eluvormid (näiteks bakterilaadsed organismid, inimesest arukamad olendid). Praegu ei looda teadlased leida meie päikesesüsteemist kõrgemaid eluvorme, vaid midagi bakterite taolist. Elu või selle jälgede avastamine teistel taevakehadel oleks suure teadusliku tähtsusega. Ühiskonnas on lai uskumus maavälise elu kohta. Enamik usub, et maavälise elu olend on humanoid ning nad suudavad galaktilisi reise ette võtta enda lennumasinatega. Usutakse ka, et tulnukad külastavad meie planeeti. 3
Ristumisbarjäär - bioloogiline isolatsioon - liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e
Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu (vastavalt kasutamise kestusele), sellal kui ühe või teise elundi kestev mittekasutamine nõrgendab teda, viib mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise Liikide välja suremine: et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Lamarcki teoorias ei esinenud liikide välja suremist, vaid algelistest olestest arenenumate organismide arenemine. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste - isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Lamarck: elu võib tekkida pidevalt uuesti Sarnasus:
Erasmus Darwin eeldas, et elu Maal on vanem kui seni arvatud ning tekkinud nn protoplasmast, millel arenemisjõud. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: toitumine, sigimine, enesekaitse. Tungid väljenduksid käitumises, mis omakorda arendaks vastavaid organeid. Jean Baptiste Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Elu on ise tekkinud. Järkjärgulised üleminekud. Eluvormid muutuvad, tingituna varieeruvusest, mis on põhjustatud keskkonnast. ,,Soovide" kontekstis kujundavad organismid tarvete kompleksi, mis avaldub liigutustes ning resulteerub morfoloogias. Mõne organi mittekasutamine avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele ,,arengu puu" kujundi. Charles Darwin ,,Liikide tekkest" (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sah...
21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi (mõiste) piiritlemisel. 26. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused. Ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. 27. Eluslooduse põhilised eluvormid. 28. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. 29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi
on enam-vähem paigal. 2) Neli riiki: Neli riiki: oleksid taimed, loomad, seened ja bakterid. Põhimõte, mille järgi elusloodus nelja riiki jagada, on eluvorm. Sellisel lähenemisel ei ole riik süstemaatika ühik, vaid ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. 3) palju riike: Riik oleks sel juhul evolutsiooni haru ehk süstemaatika ühik ka klassikalises mõttes. Riikide arv võib erineda sõltuvalt sellest, kui kauged hõimkonnad ühte riiki koondatakse. 29. Eluslooduse põhilised eluvormid loomad, taimed, seened, bakterid, protistid, parasiidid. 30. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused loomad on hulkraksed (kehasisene seedimine), seened ainuraksed (kehaväline seedimine) ja taimed on organismid kellel on primaarne plastiid (fotosünteesijad). 31. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine 32. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel 33. Viirused pole elusorganismid, on elus aine. Ilmnevad elu ilmingud vaid elusrakus,
geenifond ja levila. Ristumisbarjäär - bioloogiline isolatsioon - liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest...
fotosünteesi ja hingamise intensiivsus on tasakaalus, s.t. võrdsed. Harilikult ulatub kompensatsioonisügavusse umbes 1% päikese-valgusest. Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid)
Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär-bioloogiline isolatsioon- liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus- geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi,
lihtsalt sobilik teiste tsivilisatsioonide arenguks. · Universum ei ole külalislahke Sellised sündmused nagu jääajad, kokkupõrked meteoriitidega ja muud katastroofid hävitavad olemasoleva elu ning takistavad arenemast keerulisemaid eluvorme. Arvatakse, et sellised sündmused toimuvad perioodiliselt ning on loomulikud protsessid Universumis. Seega võivad teised tsivilisatsioonid hävinud olla. · Olemasolevad eluvormid on hävitanud iseennast On võimalik, et teised tsivilisatsioonid on põhjustanud iseenda hävingu, olgu see tuumasõda, keskkonna saastumine ning hävimine või ökosfääri hävitamine, mis viib lõppude-lõpuks nälgimiseni ning populatsiooni hävinemiseni. Üheks hävingu põhjustajaks peetakse näiteks ka nanotehnoloogilist läbimurret, mille tulemusena loodud robotid väljuvad lõpuks kontrolli alt ning hävitavad kõik elusa.
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Maismaal leiduv magevesi voolab pidevalt merre tagasi, kuid tänu vihmadele jääb tema kogus maismaal ühesuguseks - 450 000 000 000 000 tonni, mis teeb iga maakera elaniku kohta 110 000 tonni (Sõstra). Maakera mastaabis pole seda palju - ainult 1/2800 maailmamere veest. Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Elu sai alguse meres ja veel praegugi elutseb seal ligi 80 % Maa elusorganismidest, kes on täielikult kohastunud soolase veega. Mõningad eluvormid seevastu aga kohastusid mageda veega. Ühed neist asusid elama jõgedesse ja järvedesse, teistest said vihmarohkete piirkondade maismaa-asukad, kolmandad eelistavad veeta oma elu niiskete maismaa-alade kohal laiuvas õhuruumis. Ka inimene pole siiani soolase veega kohastunud, magedat vett kasutab ta toiduks, samuti mitmesugusteks majapidamistöödeks, põllumajanduses ja tööstuses (Sõstra). Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus
Koelreuter taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Wolff kaasaegse epigeneesiteooria rajaja. Lamarck - tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest. Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav. Lamarck jõuab arenemispuu juurde. Goethe teostas uurimusi evolutsiooniteeoria suunas. Maa ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide), pani tähele eri organite ja organismide vahel ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne).
8. Mida tähendab keskmise taandumise reegel? Mida see reegel seletab? Seda, et haruldasedmsündmused on haruldased, mistõttu järgmine kord see suure tõenäosusega ei kordu, vähemalt mittesama ekstreemses ulatuses. 9. Kas vanemate pikkuse järgi võib ennustada laste pikkust? Jah, 70% ulatuses. Inimene- osa loomariigist. 1. Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist? Evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. 2. Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks psüühika on? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika on aluseks ümbruses toimuvate muutuste aistmisele, sündmuste tajumisele, nende tähenduse omistamisele ja käitumise organiseerimisele oma eesmärkidele vastavalt. 3. Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise
Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi) orgaanilistest ühenditest Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest EUKARÜOODID (~2 miljard a tagasi) · tekkisid organellid, kujunes
hüdrobiondid (vees), termobiondid. Mõned liigid (nt. harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes, järvede hapnikuvaeses sügavas vees jne, see näitab, et nad ei talu teiste liikide konkurentsi ja lepivad seetõttuka kehvemate abiootilisete tingimustega. Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne)
Põhja-Eesti madalikel. Peamiselt asuvad soode ümbruses, mille tulemusena on humiinainete kuhjumine. Kalgiveelisetes miksotroofsetes järvedes on liigirikkus suurem kui teistes järvetüüpides. Mõõdukas orgaanilise aine olemasolu mõjub positiivelt vetikate kasvule. 75% biomassist moodustavad sinivetikad ja ränivetikad. Nendes järvedes on arvukalt mändvetikat. Ujuvetikad muutuvad koos veekogu vananemisega, kuid peamiselt on ujuv penikeel ja vesikupud. 8.2. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga). Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks. Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest
erijooni. Aja jooksul võivad need kohalikud vormid ehk alamliigid muutuda täiesti iseseisvateks liikideks. VÄLJASUREMINE Väljasuremine on evolutsiooni loomulik joon, sest mõned liigid löövad läbi, teised mitte. Elu algusest Maa peal on umbeskaudu 99 % liike välja surnud ja vähemalt viiel korral on tohutu hulk liike surnud välja suhteliselt lühikese ajaga. Viimane neist massilistest väljasuremistest toimus 65 miljoni aasta eest ja pühkis minema dinosaurused ning paljud muud eluvormid. Ent sellistest katastroofidest olenemata on elavate liikide üldarv seni kulgenud tõusujoones. Tänapäeval kasvab väljasurevate liikide hulk kiiresti, kuna inimene on sekkunud looduslikesse ökosüsteemidesse. KADUVAD LIIGID Kesk-Ameerika mägismaal elav kuldkärnkonn on üks liike, kelle ilmne väljasuremine on kindlaks tehtud. Tavaliselt koeb ta metsaalustes lompides, kuid 1990. aastate algusest on liik jäljetult kadundu.
Paleosoikum lõppes väljasuremislainega, mis on arvatavasti Maa ajaloo suurim. See oli esimene suur välja suremine, peale selgroogsete ilmumist maismaaelustiku hulka; maismaa selgroogsed olid ka põhilisteks ohvriteks. Peaaegu 20 maismaa - terapsiidide perekonda ei pidanud Triiaseni vastu. Terapsiidide väljasuremine ei toimunud ühe järsu sündmusena, tegelikult leidsid aset mitmed väljasuremislained, kus kõige suuremaid kaotusi kandsid suuremad loomad, ning uued eluvormid arenesid väiksemakasvulistest ellujääjatest. On arvatud, et väljasuremine toimus klimaatiliste muutuste tagajärjena, mis muutsid taimekooslusi trapsiidide söögiahela alustes. Kuigi me teame, et Perm oli tõesti taimestikuliste muutuste aeg, ei ole detailid siiani selged. Mereelustiku hulgast kadusid täielikult fusuliniidid, mis olid väga edukad Kesk-Permi meredes, välja surid samuti rugoosid, tabulaadid ja trilobiidid, kuigi nende gruppide
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
Sissejuhatus Veel aastaid tagasi kratsis ühiskond kukalt, mõtiskledes ökoloogilise jalajälje kui toimiva termini üle, kuid praeguseks on seda fraasi lausa keeruline vältida. Areneva meedia- ja reklaamiajastul võib tekkida arusaam, et ökoloogiline jalajälg pole muud kui peagi mööduv moeveidrus, kuid samuti võib see kujuneda kõige olulisemaks arusaamaks praegusest maailmakorraldusest. Kuigi ökoloogilise jalajälje termin on suhteliselt uus, siis selle põhimõtted mitte – eluvormid, mis süsinikku eraldades keskkonda mõjutavad, on osa igipõlisest aineringest. Elu on on olnud alati sõltuv süsiniku ringlusest planeedil ning kõik orgaanilised ained, mis paisatakse õhku süsihappegaasi koosseisus ning seotakse taas fotsünteesivate ainete poolt, sisaldavad süsinikku. Kasvuhoonegaasid, mis aitavad päikesekuumust püüda, ei ole atmosfääris probleemiks – küll aga tekib probleem, kui neid satub õhku kiiremini ja rohkem, kui looduslikud protsessid
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon).Lisaks on veel membraanil antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, ß-karoteen. Nende ülesandeks on kõrvaldada biomembraani ründavad vabad radikaalid, mis lõhuvad =(kaksik) sidemeid ja häirivad sellega membraani tööd. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga. Eluvorm kui avatud süsteem. Kõik eluvormid vajavad energiat mis tuleb väliskeskonnast kas siis kiirgusena(autotroofid) või toiduna(heterotroofid). Veel toimub väliskeksonnaga gaasivahetus, hingamine ja fotosüntes. Elusorganimid mõjutavad ka väliskeskonda- inimene, kobras, korall. Mis on püriit Püriit on sulfiidne mineraal.Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2) Eluks vajalikud mineraalid. Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis
leopard 0 3Massväljasuremise perioodid ajaloos? Liikide massväljasurenemine 5 perioodi. ·Hilis-Ordoviitsium (u. 438 mlnaasta eest) -100 sugukonda hävis. ·Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) -30% loomade sugukondadeest hävis. ·Permiperioodi lõpp(u. 245 mln a.eest) -50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest. ·Hilis-Triias(208 mln) -35% kõigist loomade sugukondadest. ·Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) pooled eluvormid hävisid(sh.SAURUSED) 4 5Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? 6massväljasurenemie- järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikesa aja jooksul. 7Taustaväljasuremissed- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Normaalsete evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käiful hävived ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis. 8Millised liigid on enam väljasuremise ohus? Haruldased liigid Piiratud elupaikadega liigid
Koed on olemas, aga rakud nendes omavahel vähe integreeritud; ühe koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile. Teistel jääb vastse ripsmeline välimine epiteel (ektoderm) pinnale ja sooltoru tekib looma sees. Käsnadel keerab välimine, viburiga rakkude kiht end sissepoole ja hakkab toitu seedima. Käsnade keha kihid ei ole teiste loomade lootelehtedega homoloogilised. 93. Ainuõõssed ( Coelenterata ): põhilised eluvormid, sümmeetria, keha kihid. Algselt kiirelise sümmeetriaga on tänapäeval ainuõõssed (Coelenterata), keda varem loeti üheks hõimkonnaks; praegu jagatakse neid enamasti kaheks eri hõimkonnaks: kõrveraksed (Cnidaria) ja kleepraksed ehk kammloomad (Ctenophora). Mõlemail koosneb keha põhimõtteliselt kahest epiteelikihist: välimine on kehasein, sisemine vooderdab seedeõõnt, mis võib täita muidki ülesandeid (sigimine, kulgemine). Suu on, aga eraldi pärakut pole
publikusõbralik ja väga vaba ja lihtsa olemisega. Ta viis mõtted rändama ürgajast tänapäeva ja vastupidi, võrreldes naiste ja meeste vahelisi suhteid tollal ning tänapäeval. Ja ta esitas neid probleeme nii tõsieluliselt. Vaadates teda seal laval hakkasin minagi mõtlema, et täpselt nii ju ongi, et mehed ongi sellised, et ei taha eriti rääkida ja eelistavad sõpradega koos olemist kui kodus passida ja naise näägutamist kuulata. Tegu oleks justkui kahe erineva planeediga, kelle eluvormid ei ole siiamaani suutnud üksteises selgusele jõuda, et mida keegi tahab või vajab. Lavastaja on olnud sellel teosel Eestis Mati Unt, nüüd aga Andrus Vaarik. Arvestades lavastaja enda huumorisoont ning koomilisi lavatükke, pole üldse imestusväärne, et ,,Ürgmees" sai publikuni toodud nii vaimukana ning humoorika näitleja esituses. Publik pandi kaasa elama ja -mõtlema ning minu arust see oligi kõige põhilisem.
ANATOOMIA JOONIS: 31 PILT: 32 PH ümarussid nematoda LEVIK: elavad kõikjal LIIKIDE ARV: 80 000 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - otstest peenenevad sildri kujuga ussid - ristlõikes keha ümar - keha pinnal paks kutiikula - seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga 33 ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ningjõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. 3. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. 4. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima.
publikusõbralik ja väga vaba ja lihtsa olemisega. Ta viis mõtted rändama ürgajast tänapäeva ja vastupidi, võrreldes naiste ja meeste vahelisi suhteid tollal ning tänapäeval. Ja ta esitas neid probleeme nii tõsieluliselt. Vaadates teda seal laval hakkasin minagi mõtlema, et täpselt nii ju ongi, et mehed ongi sellised, et ei taha eriti rääkida ja eelistavad sõpradega koos olemist kui kodus passida ja naise näägutamist kuulata. Tegu oleks justkui kahe erineva planeediga, kelle eluvormid ei ole siiamaani suutnud üksteises selgusele jõuda, et mida keegi tahab või vajab. Lavastaja on olnud sellel teosel Eestis Mati Unt, nüüd aga Andrus Vaarik. Arvestades lavastaja enda huumorisoont ning koomilisi lavatükke, pole üldse imestusväärne, et ,,Ürgmees" sai publikuni toodud nii vaimukana ning humoorika näitleja esituses. Publik pandi kaasa elama ja -mõtlema ning minu arust see oligi kõige põhilisem.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Selle käigus luuakse põhitingimus kaladele ja teistele veeloomadele eluks vees. Orgaaniliste molekulide lõhkumiseks ja vabastamaks nende keemilist energiat on samuti tarvis hapnikku. Tekkinud energiat kasutavad taimed ja loomad oma elutegevuses. Elutegevuse käigus vabastavad nad süsihappegaasi, eriti hingamise käigus. Järve eluprotsessis on selline tegevus hädavajalik, sest järve rohelised taimed valmistavad ise endale toitu kasutades päikeseenergiat, kuid teised eluvormid peavad energia saamiseks kasutama orgaanilist materjali. Fotosünteesiga algavat protsessi kutsutakse toidu- või energiaahelaks. Tihti kujutatakse toiduahelat püramiidina. Püramiidi kõige alumise osa moodustavad bakterid ja pudemesööjad, orgaaniline aine ja selle lagundamine. Sellest kihist saab toiduahel oma alguse. Sellest kihist järgmised on need, kes toodavad orgaanilist materjali päikeseenergia abil
Lääne-Eestis ja läänesaartel • tömbiõielise loa kooslus * Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir • Raudtarna kooslus Läänesaared, levila põhjapiir Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soode tähtsus (võimalikud huvigrupid, otseselt soodest sõltuvad liigid, sood kui ohustatud elupaigad). Madalsoo ja kõrgsoo (raba) võrdlus Jõed ja järved. (VAATAN JUURDE) Eesti jõgede ja järvede põhitüübid. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga). Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks. Vee värvus • •Vee värvus sõltub orgaanilisest ainest (lagunenud taimede ja loomade materjalist). • •Humiinained – annavad vetele pruunika värvuse. suured molekulid – raske seedida allohtoonne ja autohtoonne materjal Pindpinevus
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
liikidele on tühiselt väike) – Amuuri leopard, bengali tiiger 2. Massväljasuremise perioodid ajaloos? SEE OLI KA EKSAMIS •Hilis-Ordoviitsium (u. 438 mln aasta eest) - 100 sugukonda hävis. •Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) - 30% loomade sugukondadeest hävis. •Permi perioodi lõpp (u. 245 mln a.eest) - 50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest. •Hilis-Triias (208 mln) - 35% kõigist loomade sugukondadest. •Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) – pooled eluvormid hävisid (sh.SAURUSED) 3. Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? ● massväljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikese aja jooksul ● taustaväljasuremine- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Norm. Evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käigus hävivad ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis 4. Millised liigid on enam väljasuremise ohus?
jäljendid. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
