Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab 3 ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ ELUVIIS Karu on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad
tootmiseks,tulevikus üha enam.Tuleb töötada välja tehnoloogia ja hankida vajalikud masinad.Energiavõsa toimib ka reoveepuhastina.Ka iga inimene ise saab energiat säästa.Näiteks majapidamises tuleks kasutada säästupirne ja A energiaklassiga kodumasinaid.See aitaks elektrienergiat säästa.Elektrihinna pidev tõus on pannud inimesi selliselt käituma,et nad on elektrienergiasäästlikumad.Eestis on hakatud kasutama tänavavalgustuses hõõglampe ja see on ka energiasäästlikum eluviis. Üks säästmist vääriv loodusvara on vesi.Paljudes majapidamistes on veemõõturid ja seetöttu makstakse vähem,sest veetarbimine on kontrolli all.Seega võib väita,et eestlased liiguvad rohelise mõtteviisi suunas. Üheks rohelise mõtteviisi näiteks on prügi sorteerimine.1.jaanuarist 2008. aastast jõustus Eestis seadus,mis kohustab prügi sorteerima.Mõned inimesed peavad prügi sorteerimist õigeks ja vajalikuks,teised arvavad,et see on tülikas ja mõttetu tegevus
antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega määratud olemuses. Inimene ekspluateerib loodusressurssi nii kuis jaksab, isegi kui see hukatusse viib. Pigem tuleks lähtuda hundi loogikast ära murra rohkem, kui süüa jaksad. 2010.aasta on määratud looduskaitseaastaks. Keskkonnateadlik eluviis on üha enam moes. Arhusi konventsiooni , mis loodi aastal 1998, eesmärgiks on keskkonnainfo jagamine kodanikele. Selleks korraldatakse ühisüritusi, sh matku looduskaunitesse paikadesse, heategevusprogramme ,,Teeme ära" ning peetakse arutelusid kriitilistel teemadel. Inimesed arvavad, et nad teavad kõike, kuid on üsna selge, et nad mitte midagi ei tea. Nagu ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks, ei mõista ka inimene, et tema mõtlematus ja
ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele. 3. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ja ettevõte.
Nimi....................... Me kõik oleme erinevad. Esmaabi. Keskkonnasõbralik eluviis Kasuta inimeseõpetuse õpikut ning täida antud tööleht. Meie keskel elab inimesi, kel on mingi puue. Puue võib olla ...................... ........................ või tekkinud ............................. tagajärjel. Ka nende inimeste elu on ................................, paljud neist tegelevad ......................... ........................................................................................................................
Aafrika pügmeed Aafrika pügmeed ehk negrillod on Kesk-Aafrika rahvad. Aafrika pügmeed hõlmavad mitut erinevat rahvast. Pügmeede ühiseks tunnuseks on lühike kasv. Nende arv väheneb ja mitmed nende etnilised rühmad on väljasuremisohus. Eluviis Aafrika pügmeed ei ole paiksed. Nad elavad väikeste rühmadena ürgmetsades ning tegelevad põhiliselt küttimise ja korilusega. Jahil ei käi ainult mehed, vaid ka naised. Puuduvad sotsiaalne kihistumine ja sooga seotud tööjaotus. Ohustatus Aafrika pügmeede eluruumi on vähendanud vihmametsade raie ja aletegemine. Paikseks muutumine on lõhkunud nende ühiskonnakorraldust. Paiksed pügmeed on sõltuvad naabruskonna mittepügmeedest, kes kasutavad neid odava tööjõuna, mõnikord võtab selline sõltuvus lausa pärisorjuse kuju. Aafrika pügmeede seas levivad ka nakkushaigused ebahügieeniliste elutingimuste tõttu. Nissi Põhikool Referaat Aaf...
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ...
Seksuaalsus ja ühiskond Mis see on? Seksuaalsus on inimeste käitumine, eelistused, vajadused, moraal ja kultuur Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja. Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse. Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia Seksuaalsuse tõlgendus meedias ja seksuaalsus reaalselt kipub rohekemal või vähemal määral erinema.
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv
Seened Sarnasused Taimedega Loomadega Kinnitunud eluviis Heterotroofid Piiramatu kasv Valkuderohke, sisaldavad glükogeeni, loomsed rasvad (vähesel määral) Paljunevad eostega Rakukest on kitiinist (raskestiseeditavad) Rakku ümbritseb rakukest Molekulaarbioloogia viitab sellele, et seened on pigem loomsed
Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q." Mis on dadaism? · Propageerivad kõiki kunstiliike · Ignoreerisid keele põhialuseid ja kirjavahemärke · Ürgne suhe maailmaga · eluviis Hannah Höch "Lõika dadat köögis noaga läbi Saksamaa" Dadaismi tunnuseed: · Mängulisus ja pilkamine · agressivne suhtlemine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine Marcel Duchamp "Purskaev" Dadaismi esindajad · Tristan Tzara · Hugo Ball · Kurt Schwitters · Louis Argon · Paul Éluard Hugo Ball
Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem, siiski oli aju suurem varasematest inimese eellastest. Homo habilis oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu, mida kasutas peamiselt koriluses, mitte kaitseks või küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud.
..700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikest poega Pojad lahkuvad ema hoole alt umbes
TERVIS 1.1. Tervise olemus Tervis on hea enesetunne. Tervise hindamise 3 valdkonda: Kehaline e. Füüsiline tervis näitab, kas luud on terved, keha temp on normaalne (36-37) ja haigusi ei ole. Hoidmiseks: sportimine tervislikud eluviisid, Vaimne Kehaline tervislik toitumine, tervis vigastustest hoidumine jne. tervis TERVIS Vaimne tervis on seotud mõtlemisega, meeleoludega, suhtumsega. Sotsiaalne Hoidmiseks:Vabastada hirmud, lasta armastus endasse. tervis Sotsiaalne tervis sõltub läbisaamisest teistega. Hoidmiseks: probleemide lahendamine ilma tülitsemata, rahulikkus. Inimese tervis sõltub temast endast! Hoia enda ja teiste tervist! Hoidu väljenditest:: "ei saa", "e...
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele
Känguru on kohastunud elama kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter Kaal: isastel ligikaudu 90 kg, emastel umbes 30 kg Harjumuspärane eluviis: öine Toitumine: rohi, põõsalehed ja oksad Eluea pikkus: 12-18 aastat Esinemine: Austraalia keskosa Kaitse: nad ei ole väljasuremise ohus Huvitavat Känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida. Känguru jalgadel on teravad küünised. Känguru enda kõht on kaitstud väga tugeva nahakihiga Punane hiidkänguru on võimeline arendama kiirust kuni 65 km tunnis
Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaolu · Palju sõltub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele SÜNDIMUS SUREMUS Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis SURMA PÕHJUSED Arengumaades: Arenenud riikides: · Sõjad · Südameveresoonkonna · Vee puudus haigused · Nälg · Vähk · Õnnetused SUREMUS
Cephalochordata ehk süstikkalad Süstemaatiline kuuluvus Kuuluvad keelikloomade alamhõimkonda (Subphy. Cephalochordata) Üks klass Leptocardii ja kaks hõimkonda Asymmetronidae (poolsüstikkalalaadsed) ja Asymmetronidae (süstikkalalised) Kahe hõimkonna peale on kokku umbes 25 liiki loomi Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja...
Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. Kunda kultuur – küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas siis umbes 1500 inimest. Asulakohad olid veekogude lähedal, see võimaldas kala püüdmist ja liikumist. Lisaks tulid sinna loomad jooma ja neid oli lihtne seal tappa. Asulates elati ilmselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (2-4 perekonda). Eluviis oli rändlev (vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele) Kunda kultuur – tööriistad. Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju
lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal on suitsupääsuke levinud asulates, elades peamiselt hoonetes. Linnadesse nad enamasti ei tule. Nad ründavad vaenlasi ähvardavate sööstudega ja hirmutavad rapsides. Madalal temperatuuril jäävad tardumusunne ebasoodsate toidutingimuste üleelamiseks. On elupaigatruu, see tähendab, et ta pesitseb aastaid samas kohas. Ränne
saada. Tundub, et Euroopas elab ta kõikjal peale Briti saarte ja Skandinaavia. Meid huvitab eriti tema levila põhjapiir. Taani teadlaste arvates langeb see kokku juuli keskmise 18 ºC isotermiga, mis on tähtis sookilpkonna asurkonna jätkusuutlikkusele. Niisiis võib arvata, et põhja pool NarvaPärnu joont seda liiki otsida ei tasugi. Samas võib aga KaguEesti juuli keskmine temperatuur mõnel soojal suvel sinna küündida. Elupaik ja eluviis Sookilpkonna isendid ei näita levila eri osades üles selget geograafilist muutlikkust. Seetõttu pole õnnestunud sookilpkonnal alamliike eristada. . Tema seljakilbi pikkus on 2030 cm. Kilp on ovaalne sile ja pruunikas, kaetud kollaste täppide ja triipudega. Pea, kael ja jalad on samamoodi tumedad kollaste täppidega . Kõhuosa on kollakas, mida sageli läbib must muster. Kõhukilbi ristside võimaldab kilbipoolte vaevumärgatavat liikuvust .Saba on kilpkonna kohta pikk ja moodustab
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Rohelisest eluviisist kõnelejaid leiame tänapäeval aina rohkem. Seda soovitatakse järgida, et hoida loodust. Mõned firmad kasutavad seda väga paljudes reklaamikampaaniates kui head põhjust, miks osta antud toodet. Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame? Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik. See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise. Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni,
Tavaliselt sööb hunt päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igal hundil on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid meelitavad koeri inimestest eemale ja murravad siis neid. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha
Rastad Mari-Anne Tammiste Kes on rastad? Maailma vaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Inimesed, kes arvavad, et rastad on tegelased, ks elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Rastafarism on palju enamat kui religioon. See on eluviis, sotsiaalne eluviis, meeleseisund. Rastafari liikumise teke Rastafari-usundis leidub nii kristluse, judaismi, Lääne-Aafrikast pärineva kumina kui ka hinduismi jälgi. 1930.aastatel Jamaical valitsenud depresiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Tekkis esmalt liikumine "Tagasi Aafrikasse", mille liidriks sai Marcus Garvey. Garvey oli Jamaica suurim mustanahaliste õiguste eest võitleja,
tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu. Huvitavaid fakte Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Scolia capitata, väikseim Alaptus magnanimus pikkusega 0,21mm. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiiv alised.htm Tänan vaatamast!
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
Metssiga · Meriliis Evart · Sillaotsa Põhikool · 8. klass Eluviis · Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid,
Pähklinäpp Muscardinu s avellanarius L. Iseloomulikud tunnused 1. Varjulise eluviisiga 2. Kohev saba 3. Kõht heledam kui selg 4. Esijäsemetel on 4 ja tagajäsemetel 5 varvast Levik ja arvukus Eestis väga haruldane loom Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad.
Happesademed Olemus - Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelise...
Charles Baudelaire 9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 Ta oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik. Dekadentsi rajaja. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire õppis Pariisi juurat, kuid sellest ei tulnud midagi välja, teda tõmbas boheemlaslik eluviis. Tänu isa pärandusele sai ta omale meelepärase elu seada ning ta hakkaski elama dändielu, kulutades väga palju raha. Selleks, et Baudelaire pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati ta teovõimetuks ning määrati äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857
HAPPEVIHMAD HELEN HÜTT LY RANDOJA PIRET SUSS MONIKA REGINA PAAS · HAPPESADEMED EHK HAPPEVIHMAD ON MISTAHES SADEMED, MILLE PH ON VÕRRELDES LOODUSLIKE SADEMETEGA MADALAM (HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB ...
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid
2. Väljanägemine Täiskasvanud linnu kaal võib küünida kuni 150 kiloni ning pikkus jääb 2-3 meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte
HUNT Välisehitus Hunt on sarnane koeraga. Tal on lihaline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Hundi jälg on koera omast kitsam ja pikem. Hunt on ka kiire ning tugev. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuun...
SÄÄSTEV TARBIMINE ÕPILASTE SEAS UURIMUSTÖÖ TEEMA AKTUAALSUS Meie planeedi heaolu on aktuaalne kõikjal. Selle nimel on korraldatud üritusi, loodud organisatsioone ja alustatud proteste ning roheline eluviis on üks pidevatest teemadest, mida meedia kajastab. UURIMUSÜLESANDED Saada teada, milliseid vahendeid/viise kasutavad õpilased looduse säästmiseks Teadvustada inimesi säästvast tarbimisest Aidata inimestel mõista ökoloogilist mõtlemise põhiprintsiipe Teavitada neid ületarbimise tagajärgedest OLULISEMAD TULEMUSED Me arvame, et üks kõige tähtsamaid tulemusi on see, et me saime levitada rohelist mõtlemise ideid ja looduse säästmise viise.
· majanduskasv oli järkjärgulise pärsitud kadumisega · tekkisid rassiprobleemid · kaduma kippus briti eluviis · kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine · tööpuudus Prantsusmaa · 1958. kuulutati välja 5 · esimest korda ei vabariik saanud suurimaid
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütus...
palju rasva. Suitsetamine ning teiste mõjuainete tarvitamine on teie tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada kopsuvähki. Teiste mõjuainete, nagu näiteks nuusk-või mokatubakas võib põhjustada löövet, suuri hambakahjustusi, tekitavad vähki jne. Teadlased on kindlaks teinud, et korralik ja mitmekesine toit, mõjuainete mitte kasutamine, pidev sporditegemine pikendavad eluiga. Mina arvan, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Kindlasti peab tegema pidevalt sporti, et hoida end heas füüsilises vormis. Sport aitab tugevdada tervist.
MUST -TOONEKURG Sisukord Linnuvälimus......................................................2 Toitumine............................................................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse ...
Sihktiivalised ehk tirtsud ja ritsikad (orthoptera) Välimus Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes) Lühitundlalised- kattetiibade ja tagajalgadega (hõõrudes) http:// www.arkive.org/wart-biter-cricket/dectic us-verrucivorus/video-13.html Kasutatud kirjandus http://et.wikip...
• PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . • EELISTAB TIIBADELE JALGADE KASUTAMIST KAS KÕRVAHARK IKKA POEB INIMESE KÕRVA? KÕRVAHARGIL ON TEENIMATULT HALB KUULSUS KAHJUKS TÄNASENI. OMETI ELAB KÕRVAHARK ERAKUELU, TAL POLE INIMESEST SOOJA EGA KÜLMA. PUTUKAS TEGUTSEB JA TOITUB ÖÖSEL, PÄEVAL ON TA VARJUS. SEE ET TA SULLE KÕRVA RONIB ON VANARAHVA EBAUSK .
• Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm. Eluviis • Suurepärane nägemine ja kuulmine • Väga kartlikud linnud • Elavad kolooniates • Võib tundide viisi seista liikumatult ühel jalal, pea õlgade vahel. • Enamasti hallhaigrul vaenlasi ei ole • Aktiivsed märtsist oktoobrini, mil algab nende rännak Edela-Aafrikasse Viited • Http://linnud.loodus.ee/hallhaigur • https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhaigur • http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=140
kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakkas juurduma linlik eluviis, koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, ainesüsteemi asemel tuli kursuste süsteem, et kujundada inimestes vaenulikku või vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. 7) autorid olid 40 haritlast. Nad osundasid järgmistele probleemidele: vene keele levimine, eestlaste arvu vähenemine, ökoloogia probleemid. Tagajärjed kultuurivaldkonnas: eesti keele kasutuse piiramine, tsensuur, nõukoguliku kultuuri pealesurumine. Tagajärjed hariduses: haridustaseme langus.
ALLERGIA on keha ülitundlikkus mingile ainele. ALLERGEEN - aine mis kutsub esile allergiat. Õietolmuallergia taimede ja puude õietolm (rukis, lepp, sarapuu, kask jt) Toiduallergia pähklid, piim, maasikad, kala, nisu , sokolaad, tomat, paprika, mesi, kakao Looma- ja linnuallergia koduloomade karvad, sülg, suled Kodukeemiaallergia kosmeetikavahendid, mööbel, pesu- ja puhastusvahendid. Putukaallergia herilase- ja mesilasemürk Pilet 2 1. Eluviis kui tervise mõjutaja INIME TERVIST MÕJUTAVAD eluviis, bioloogilised tegurid, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, terviseteenused. Olulisim on ELUVIIS. Tervislik eluviis kujuneb välja igapäevaste tervist tugevdavate valikute põhjal. Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES; TOITUMISHARJUMUSTES; PUHKAMISES ning selles, kas HOIDUME RISKIKÄITUMISEST. Vanuse kasvades saab ise hakata rohkem otsustama, ka oma tervist puudutavates küsimustes.
VÕSAPUUK Ehitus, iseärasused: *Puugil silmad puuduvad. *Suurus on tavaliselt 3-4mm. *Nad on lülijagsed *Värvus: pruunikad või mustad Käitumine, eluviis: *Puukide bioloogilise aktiivsuse periood, kestab aprillist oktoobrini, kuid pehme talv pikendab seda oluliselt. *Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle +50C. *Mittesuguline paljunemine: munevad umbes 2000 muna. *Kolm arengut etappi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. *Igas arengu etapis toitub ainult ühe korra. *Elutsükkel on 2-3 aastat. Elupaik: *Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine:
iseloomulikud Prantsuse akadeemia · Tema ajal Fronde võimude armukestel, orgiad, lagunenud riigi jooned · Hiigelaeg välispoliitikas (sõjad) vastu tegutsemina aadamapeod jms.. · Kuninganna priiskav · Saavutas riigi ühtsuse · Ei tundnud huvi riigiasjade eluviis vastu.
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keske...
Aara Suurus: keha pikkus sabaotsani kuni 95 cm, saba pikkus 50 cm. Harjumuspärane eluviis: seltsiv liik, toitu hangib ja ööbib suurte parvedena. Toitumine: sparkled, puuviljad, seemned. Eluiga: vangistuses 5070 aastasse. Aarade pidamine, hooldamine ning kasvatamine on rasked ettevõtmised, mis tuleb huvilisel kindlasti enne linnu muretsemist korralikult läbi mõelda. Ainult need, kes mõistavad sellise kuningliku linnu pidevaid erisoove, saavad seda iludust endale lubada. Aara puhul tuleb arvestada järgmiste tõsiasjadega:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
