endast maha ulatuslikke merelisi setteid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html). Karpide, tigude, merisiilikute ja riffe ehitavate kuudikkorallide tõttu nägi Juura ajastu merepõhi välja nagu tänapäeval. Puudusid ainult paljud nüüdisaja lülijalgsed, kelle areng algas Juura ajastul. Joonis 14. Hilis-Juura merepõhja elustik Tähtis elavate vetikate rühm on lubjasisaldusega nannoplankton ehk kääbushõljum, mis ilmus Vara-Juuras. Tänapäeval need hõljuvad vetikad on koondunud troopilistesse meredesse ja nende soomusplaadid moodustavad süvameresetete tähtsa koostisosa (http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html). Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed.
agrokeemiline seire (agrokeemia on kõik see küsimuste kompleks, mis tegeleb taimede toitumisega, sh ka taimede ja mulla väetamisega, üldises populaarses mõttes väetamine ja kõik sellega seotud küsimused), elustiku seire (muld on nii elus asi kui elus olla saab mullas on väga palju erinevaid elukaid sees, lisaks tahkele, mineraalsele osale. Kõige suurem osakaal mikroorganismidel elusosal vetikad, bakterid, kuid ka suuremaid a-la mullamutt ja vihmauss. Mulla indikaator on elustik palju vihmausse = hea mullastik) jne. Erinevaid mullaseire liike Eestis: Agrokeemiline seire tulemuseks väetistarbekaardid. Kõige olulisem mahu poolest seiretelt. Suunatud põllumeestele ja selle tulemusena põllumehed saavad teha otsuseid, milliseid põlde rohkem ja milliseid vähem väetada; Riiklik muldade keskkonnaseire ja hindamine vaatab muldi palju laiemalt kui agr.seire;
ja suvise põua tõttu ei anna kerge muld head saaki. Sellepärast ehk ongi saarlased ajaloos tuntud pigem tublide karjakasvatajate ja visade kalameestena. Eestis leidub ehk veel lapike maad, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Tõeliselt puutumatut, ka kaudse inimmõjuta loodust, meil siiski pole. Loodust on inimene oma käe järgi seadnud niisama kaua, kui ta siin on elanud. Suur osa meie kõige tavapärasematest maastikest on saanud oma näo inimese kaasabil ning sealne elustik välja kujunenud ja püsib ainult pideva ühetaolise inimmõju toel. Pärandkooslused. Peaaegu kõik Saaremaa ja kogu muu Eesti kenad kadakased karjamaad on inimtekkelised, seega poollooduslikud ehk pärandkooslused. Kunagi ammu-ammu kasvas nende asemel loomets. Ainult hiljuti merest kerkinud laiud ja rannamaad on karjamaana kasutusele võetud veel enne, kui mets sinna kasvada jõudis. Kunagised lootammikud ja tamme-männi segametsad olid madalat kasvu, hõredad ja valgusküllased
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa. Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks. Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi,
2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e
Kui veearur muutub vee piiskadeks, sajavad need happesademetena (vihma ja lumena) maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Happesademed · Kahjustavad otseselt taimede lehi ja nende kaudu taimi tervikuna · Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi (nt osa baktereid hukkub); selle mõju taimedele on eriti ilmekas · Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks: veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda · Kahjustavad inimese tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi · Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke Õhukeskkonna kõrgemas osas, maapinnast 20-25 km kõrgusel, paikneb osoonikiht. Osoon on omapärases vormis (kolmeaatomiliste molekulidena) hapnik. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera
7) metsastepp, 8) stepp, 9) Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. 13) tarkvõsad? ja hõrendikud, 14) mussoonmets, 17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. 18) subantarktiline nõmm 48
Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all.
- Juhtimine võib olla o globaalne o regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko Pomerants)) o munitsipaalne (nt jäätmekäitlus) o ettevõtte või ärifirma tase o kodumajapidamise tase - Keskkonnajuhtimine o indikaatorite/näitajate väljavalimine o seire ning mõõtmine (seire - tähtsamate keskkonnaparameetrite korrapärane fikseerimine ja nende muutuste vaatlemine; öko-, geosüsteemid, elustik, keskkonnategurid, loodusressursid, saasteallikad; lokaalsed, distantsmeetodid) o keskkonnamõju hindamine o keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes, organisatsioonides (audit, töötajate kaasamine probleemide lahendamisel) o „roheline“ toodang (võimalikult minimaalne kahju väliskeskkonnale, ökomärgis) o ökodisain (tarbija-, keskonnasõbralik, kergus, kerge taaskasutatavus, vähem materjali, ressurssi)
......................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat...
harva esinev riimvesi. 4. Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: *mandrilisem kliima *nõrgemad hoovused *suurem jõgede mõju *madalam sügavus ja soolsus *liigendatum põhjareljeef *varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC. *ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri
kinni. · Mageveekalad eritavad suures koguses lahjat uriini. 215 Osmoos ja kalad Ookeanivees hakkab mageveekaladest vesi naha kaudu välja difundeeruma. Uriini eritumine väheneb, ei ole võimalik enam eemaldad ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisandub suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub. 216 Täissoolsusega merede elustik. Osmoos ja kalad Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel. Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 217
meresetetes on meiofauna väga mitmekesine, kes suudavad ellu jääda väävlirikkas keskkonnas; makrofauna alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid) Bakterid koloniseerivad detriiti ja ka setteid. Setete sees olevad loomad on infauna ja setete peal epifauna. Rõngasusse esineb orgaanikarikastes setetes. Magevee süvavee elustik: palju väheharjasusse, rõngussid, kahetiivaliste putukate vastsed, koorikloomad ja limused Mere süvavesi: hulkharjasussid domineerivad ookeani mudastes setetes, okasnahksed (meriliilia, merekurgid, käsnad), koorikloomad (müsiidid, isopoorid, röövtoidulised kalad angerjas.. moodustub mobiilne fauna ehk liikuv fauna), gammarused ehk kirpvähid raipetoidulised, kalmaarid, kaheksajad, röövtoidulised kalad tippkiskjad. Kohastumised:
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini ...
moodustumine on seotud organismide iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste vitamiinid jt.). paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, Bioom on ühe taimekattevööndi elustik. mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär)
ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht
2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus. Lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodilised häiringud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu näited on herbivooria, karnivooria, parasiit, üleujutus, vulkaanipurse, inimtegevus ka.
! M ageveekalad eritavad suures koguses lahjat uriini.! ! Täissoolsusega (mere)vees (35‰) hakkaks mageveekaladest vesi naha ja lõpuste kaudu välja difundeeruma, kuna merevee soolsus (osmootne rõhk) on suurem kui mageveekala organismisisestel vedelikel. Merevees mageveekalal uriini eritumine väheneks, ei oleks võimalik enam eemaldada ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisanduks kehavedelike suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkuks.! Täissoolsusega merede elustik.! Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised – nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel.! Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda.! Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus.! Nad eritavad lõpuste ja soolanäärme kaudu sooli – enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. Soolade eritamine on suhteliselt palju energiat nõudev protsess.Arengulooliselt soolases vees
vetikate liigiline koosseis väga sarnane, sest Mesosoikumist alates on olnud pidev sooja vee vöönd ümber kogu Maakera. See katkestati suhteliselt hiljuti, Hilis-Tertsiaaris, kui mandrisildadega suleti ühendus Vahemere ja India Ookeani vahel (mõnevõrra hiljem tekkis Kesk-Ameerika sild). 2.)Fundamentaalselt erinev on floora (ka fauna) polaarvöötmes ja külmas parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral. Külmaveeline elustik on arenenud Phanerosoikumis 3 jääaja jooksul, st. viimase 600 miljoni aasta jooksul. Jääajad on olnud suhteliselt lühiajalised, kestnud jämedalt võttes igaüks200 miljonit aastat. Tänapäevane polar- ja külma parasvöötme fütobentos on täiesti erinev põhja- ja lõunapoolkeral, sest nad on arenenud ajal, mil nad olid täielikult teineteisest eraldatud soojaveelise troopikavööndiga. Bentos nimetatud vööndites kujunes viimasel kliimamuutuste ajajärgul, mis algas Tertsiaaris. 3
Rannaniit * + + + + Luhaniit * + + * + * + Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik Erinevate keskkonnategurite mõju pärandkoosluste elustikule ja arengule Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega)
Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad (Sphagnum). Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti.
(tugevama vastupanuvõimega) 3. Nende kahjurite järglased on samuti algpopulatsioonist tugevama vastupanuvõimega 4. Järgmisel töötlemisel oleks seega vaja juba palju kõrgemat doosi, et need allesjäänud hävitada, kui aga ei ikka veel ei hävita, siis selekteerime nii enda teadmata välja sellised putukad, kes ei hakkagi meie mürgile reageerima, sest lõputult doosi suurendada ei tohi (kogu muu elustik kannataks) Keemiline tõrje · Kahjuks kõige enam kasutatav · Kõige kulukam · Kõige efektiivsem seni kui: Ei esine resistentsust Säilib ka toetav looduskooslus Ei kasutata mõttetult palju Ei kasutata liiga vähe Kõik taimekaitsevahendid on · Keemiliselt aktiivsed · Bioloogiliselt aktiivsed · Ohustavad tervist · Ohustavad keskkonda · Püsivad keskkonnas kaua (muld, atmosfäär, organismid) Lagunevad vähemtoksilisteks ühenditeks
(vihmametsades päriselanikud, kihnlased, induiidid jt). Võõrliikide mõju. Võõrliigid on liigid, mis on sattunud alale inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse läbi ning mis looduslikul teel alale ei satuks. Suured majanduslikud kahjus (nt rändkarp Põhja-Ameerikas), koosluste vaesestumine (hiid-karuputked Lätis, hõbekoger ja ümarmudil Eestis). Eriti ohtlik saarelistes tingimustes – saarte asukad väga tundlikud võõrliikide suhtes, sest saarte elustik on pikka aega püsinud isolatsioonis. Tolmeldajate puudumine. Põhjuseks võib olla tolmeldajate hukkumine pestitsiidide mõjul, tolmeldajate elupaikade kadumine või nende jaoks uute parasiitide levimine. 4. Liigikaitse põhjendused. Eetilised. Elu on püha, imetlusväärne. Võim eeldab vastutust. Kaitse järeltulijate jaoks. Esteetiline väärtus. Asja olemasolu teadmise väärtus. Seostub isikliku vabaduse probleemiga. Tulevase kasutamise võimalused. Sordiaretuses, biotõrjes, ravimiteks
erinevaid kasvutingimusti: mättad jne. · Nigula raba älvestikud ja laugastikud. Lageraba Nigulas on kujunenud põlegu tagajärjel. · Puisraba igas vanuses puid. Põlegu ohvriks pole langenud · Nõmmraba · Mineraalmaa soostumine pärast põleguid liivald (nõrgkivil) arenevad sood (rannavallide vahel Läänemaa Suursoos). Soode loodusväärtused · Süsiniku eemaldaja atmosfäärist · Veemahuti ja vee puhastaja · Spetsialiseerunud elustik Soode elustikku iseloomustab: · Kohastumused elupiagale seega kui satub ohtu elupaik on ka vastavad liigid ohustatud · Kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus või omastatava vee puudumine, vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid iseloomustab reeglina ... Eesti soode rajoneerimine Lääne-Eesti väikeste madalsoode vk palu madalsoid, enamus tekkinud endiste laguunialade soostumisel
Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees lahustunud LOA-d suudavad
mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed - keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eesti järvedest on 40% rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Läänemeres Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. neutraalne 6,5..
põhiline tee uute liikide tekkeks. Parapatriline (külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita. 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused. 4-3,5 miljardit aastat tagasi- elu teke Maal. 2 miljardit aastat tagasi vanimad bakterite kivistised Kanadast. 1,9 miljardit aastat tagasi vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus. Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed. ,,Suur
1. Viis: rahvusparkide rajamine 2. Takistav tegur: inimesed ei ole rahvusparkide rajamisega nõus. Ettepanekud: tuleks inimestega rääkkida. 2. Viis: ökoloogilise jalajälje vähendamine Takistav tegur: kulub palju bensiini. Ettepanekud: Tuleks sõita ainult siis, kui on vaja. Vaata ökoloogilist jalajälge lk 43. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 38 Õpiku ülesanded Õpik lk 13. Suure vallrahu kirev elustik. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 17. Kui palju vihmausse elab mullas? Vastused küsimustele. Õpik lk 19. Kui kiiresti liigub tigu? Vastused küsimustele. 1. … 2. … Õpik lk 24. Ka tigu võib olla lemmikloom. Hiidteole vajalikud elutingimused. Õpik lk 24. Ussid teevad komposti. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … --- 39 Õpik lk 29. Miks on krillid tähtsad? Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 38.
Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.) Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biootilised tegurid organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Bioproduktsioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodang autotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid ise oma elutegevuses, ülejäänu moodustab esmse puhastoodangu ehk netoproduktsiooni
Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode 19 kaitseks loodud kaitseala. Kaitseala põhieesmärk on Nigula soostiku ja sellega piirnevate koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Nigula looduskaitseala väärtuseks on soostik koos seda ümbritsevate põliste metsadega, kus leidub väga mitmekülgne ja haruldane elustik. Nigula looduskaitseala on haruldaste ja kaitsealuste seene-, taime- ja loomaliikide kasvu- ja elupaik Turbasamblad (Sphagnaceae) teevad kogu rabast ombotroofse käsna, mis säilitab rabale sademetena langenud vee. Siin kasvab looduslikult kahte liiki jõhvikaid - harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) ja väikeseviljaline jõhvikas (Oxycoccus microcarpus). Nigula Looduskaitsealal on juba kolm aastat tegeldud metsloomade ravimise, hooldamise ja
Igal aastal 4mld. 4.Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: mandrilisem kliima nõrgemad hoovused suurem jõgede mõju madalam sügavus ja soolsus liigendatum põhjareljeef varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Mulla elustik ehk edafon Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid a) Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Boimass 300...3000 kg/ha. b) Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha.
troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).
o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30 °C, sademeid palju (kohati üle 2000 mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Peamiselt vihmametsad, kuid välja kujunenud kuiv ja niiske periood, kohati suured üleujutused. Elustik sellele vastavalt kohastunud o troopiline vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, kuid aastane käik juba ligi 5 °C. Sademeid palju juunist novembrini, veebruarist aprillini suhteliselt kuiv. Sügiskuudel harilikud üleujutused ja paduvihmad. o Aasia mussoon: eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel
Peamiselt savid ja liivakivid, maavarade poolest esinebki kambriumis ainult savi. Brahhopoodid, algelised peajalgsed, trilobiidid, meduusid, okasnahksed, käsnad ORDOVIITSIUM, O, (500-435 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid trilobiidid, vee piiril kasvasid maismaataimed. Trilobiite oli üle 1200 liigi. Esimesed lõuatute kivistised-primitiivsed kalalaadsed selgroogsed. Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala merena. Elustik arenes väga kiiresti. Ordoviitsiumi kivimid paljanduvad Põhja-Eestis. Alumises osas liivakivid, ülevalpool karbonaatsed setted ja lubjakivi. Ordoviitsium on Eestis väga hästi uuritud (maailma parimaid), paljanduvus kihtide seas väga hea. Läbilõiked hästi näha jõeorgudes, Põhja-Eestis ja karjäärides. Väga palju kivistisi. Eesti põhilised maavarad põlevkivi, fosforiit, diktioneemaargelliit asuvad just ordoviitsiumikihis. Ordoviitsiumi lubjakivid on hea
Maaparanduse mõju aineringele.Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Pärast kuivendussüsteemide käikuandmist on täheldatud humiinhapete ja sulfaatiooni sisalduse suurenemist äravooluvees. Mõlemad põhjustavad vee happesuse tõusu (s.o. pH alanemist), mis võib kahjustada veeelustikku (jõevähki, mõnda kalaliiki ja limuseid).Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad.Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid
väike. Põhjaveetaseme alandamine võib põhjustada kuival perioodil veepuudust.Kuivendusega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjusid aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on karstunud lubjakivid. Maaparanduse mõju aineringele: Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad. Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid,
--- 67 Niisuguse veereziimi tõttu on ainulaadne ka Läänemere ökosüsteem. Mere põhjapiirkondi, mis on kuni pool aastat jää all, täidab peaaegu mage vesi. Samuti erineb vee soolsus erineva sügavusega kihtides. Soolane vesi on raskem ja vajub allapoole. Seal püsib see pikemat aega paigal ning on seetõttu külm ja suhteliselt hapnikuvaene. Ka valitseb mere sügavamates osades valgusepuudus. Seega on üsna vaene ka sealne elustik. Kõik need tingimused loovad Läänemere unikaalse ökosüsteemi, milles elavad liigid reageerivad soolsuse tasemetele, elades vaid kindla soolsusega vees. Mere magedamas osas saavad elada liigid, kes on kohastunud mageveeliste veekogudega, läänepoolsetes vetes võib kohata aga liike, kes on pärit soolasema veega ookeanist. Eri aegadel ja tingimustes siia pääsenud erinevatel liikidel on osaliselt säilinud endises keskkonnas omandatud jooned ja omadused
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
efektiivsemalt valgust. ● Okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu ja soodustab teatud tingimustel leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. ● Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule- ja lumekahjustused, temperatuurikõikumised, putukkahjurid, seenhaigused, tulekahjud). ● Segametsas on elustik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis-, elupaiga ja varjetingimused on paremad. ● Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus kui majanduslikus mõttes. Otsustades ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, võib hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on
Nüld Kr põllum. 0,32% ja metsam. 0,49%, K koresevaesemates põllum. 0,22%, metsam. 0,23%. Hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12,0% põllumaast, suurem osakaal on KIg. Kog Kesk-Eesti. Rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal Mullaelustik aktiivne, domineerib bakteriaalne lagunemine, elustik pärsitud ajuti sügisel ja KIg Pandivere kõrgustik, Viljandimaa ja Tartumaa. kevadel liigniiskuse tõttu. Kaasnevad mullad: Ko, KI, Go, G(o), GI, Kg, LPg Khg ülekaalus sl ja ls mullad, mis on struktuursed; vähe l ja s. Peeneseline osa Gleistunud leostunud mullad Kog: struktuursetel m. suure poorsuse ja väliveemahutavusega (kuni 60%); Eripind 130150 m2 Gleic Cambisols (WRB) g-1
Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui
Mõni cm (paepealne rendsiina) kuni mitu meetrit (punamuld). o Huumus olulisim mulda iseloomustav näitaja: taimede loodud orgaaniline aine, mis jääb mulda, sinna kogunevate taimi söövate loomade eritised ja jäänused, neid muundavate mikroobide kehad ja eritised läbivad keerukaid muundumisprotsesse ja selle tagajärjel moodustub huumus. Seda protsessi mõjutavad ka ilmastikutingimused. o Mulla elustik edafon mullas elavate organismide (bakterid, seened, kiirikud, vetikad, putukad ja nende vastsed, ussid, imetajad). o Mulla hingamine orgaanilise aine muundumisel ja mullaelustiku tegevusel vabanenud CO2 eraldumine mullast. Mulla hingamine on mulla bioloogilise aktiivsuse näitaja. o Mulla happesus vesinikioonide ja dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas. Tekib orgaanilise aine muundumisel ja muude keemiliste reaktsioonide tagajärjel (üleväetamine).
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
tagajärjel). • Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda Keskkonnarisk • Keskkonnarisk– üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju • Risk inimese tervisele– sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) • Ökoloogiline risk– sihtmärgiks elustik, ökosüsteemid, loodusressursid Keskkonnariskianalüüs • Keskkonnariskianalüüs on riskianalüüs, milles identifitseeritavate ohtude ja riskide tagajärg on keskkonnakahjustus Planeerimisseadus (2015) Seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
