Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elustik" - 428 õppematerjali

elustik on   vastupidav   kuumale   ajale,   sest  nende juurtes säilib soola. Taimede hulgas on morraça, rohttaim, mis on võimeline üle elama  pikad perioodid vee all. Turistidele on avatud Cerro da Rochas asuv külastuskeskus.
thumbnail
16
doc

Läänemeri

Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub ­0,2 kuni ­0,4°C 3 juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kahjulikud ained, raskemetallid, PCB ja DDT räimes Soome Mereuurimise Instituut on jälginud raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete...

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Isa Goriot

Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot. Ta oli olnud noorena vaene, kuid oskas aega ära kasutades hästi rikkaks saada. Kuuid ta armastas väga oma tütreid ning loobus nende pärast kõigest. Ta läks elama ühte odavasse pansionisse...

Eesti keel
294 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Kõrbeelustik

klass Gürsa Vipera lebetina Gürsa... emased kuni 1,3 m ja isased kuni 1,6 m pikad kuni 2,0 kg rasked suur madu tömbi ninamikuga ja teravalt väljaulatuvate oimunukkidega peaga silmaülised soomused väikesed jäme ja lühike kere on hallikasliivakarva või punakaspruun piki selga on tumepruunid või oranzid laigud pea on ühetooniline Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais munetavate munade või vastsündinute arv on 1520 gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed V...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Emajõgi

Suudmeharude vahe on 5 km. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses...

Hüdrobioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär ehk mullastik

Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik · Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub...? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid....

Ökoloogia ja...
436 allalaadimist
thumbnail
15
doc

11 klassi konspekt

(kõik taimed, putu- Metsas, järves Kad, linnud, kalad jne Metsas) Ühe taimkattevööndi Tundra, taiga, metsad, BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad Maa elukeskkond vees Planeet Maa BIOSFÄÄR Õhus maismaal maa- koores Ökoloogia - On organismide ja nende vahelisi suhteid ja keskkonna tingimusi uuriv teadus. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 17.09.08 Põhibioelemendid e makroelemendid organismides on C,H,N,O,P,S....

Bioloogia
780 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Rannaniit * + + + + Luhaniit * + + * + * + Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik Erinevate keskkonnategurite mõju pärandkoosluste elustikule ja arengule Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega)...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Islandi Vabariik

lk 2 Andmed Islandi kohta..........................................................................................................lk 3 Kriis Islandil praegu.............................................................................................................lk 9 IMF annab abi......................................................................................................................lk 10 Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10 Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12 Andmed Islandi kohta Lääne-Islandi ma...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Liiklusõnnetused loomadega

Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik , seda rohkem suudab looduslikke kooslusi mõjutada inimtegevus (sportijad, jalutajad jt) (Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine Eestis ei ole piisavalt uuritud valglinnastumise mõju loodusele, aga mõneti saame kasutada muu maailma kogemust. Näiteks mis hetkest, mis liiklustihedusest alates muutuvad maanteed metsloomadele ületamatuks barjääriks või mis hetkest olemasolev rohekoridor pikas perspektiivis enam ei toimi. Ehitustegevust planeerides tuleks...

Keskkonnaõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees lahustunud LOA-d suudavad...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ökosüsteem - Tiik

Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. · Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimev...

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kõrbed

4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik .........................................................................................................7 Inimtegevus ..............................................................................................9 Keskkonnaprobleemid ..............................................................................9 Pildid Taimed ......................................................................................................10 Loomad...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

EVOLUTSIOON

Silur-devon: korallriftide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maale, taimede, lülijalgsete ja neljajalgsete teke. Karbon-perm: maismaataimestik:osjad, sõnajalad; lennuvõime teke putukatel, algeliste kahepaiksete evolutsioon, roomajate teke. Triias-juura-kriit: paljasseemnetaimed, hiidroomajad, imetajate ja lindude teke, õistaimed. Paleogeen-neogeen-kvaternaar: imetajate kiire evolutsioon, maa elustik omandas tänapäevase ilme. X Millised eelised on: a)eukarüootsel rakul prokarüootse ees: on tuum, mis kaitseb, läbi mille toimub aine ja gaasivahetus. b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud....

Bioloogia
169 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Läänemeri

Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2­2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1­2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3­4 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Temast sõltub pöördvõrdeliselt vee viskoossus, sellest omakorda vetikate settimise kiirus või püsimine veekihis. t mõjutab orgaanilise aine mineralisatsiooni kiirust, seega ka biogeenide taastumise kiirust veekogus. Füüsikalised faktorid on peamine tegur sesoonse ja ööpäevase dünaamika kujunemisel. Ökotoobid veekogus - Pelagiaal e avavesi. Elustik : plankton e. hõljum ja nekton, mis koosneb kaladest Litoraal ­ kaldavöönd suurtaimede kasvualal, taimestikuta kaldal tinglik: sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Eesti järvedes ulatub 3-5 m sügavuseni. Jõgedes ripaal. Bentaal ­ veekogu põhi, kus elab bentos e põhjaelustik enamuses põhjasette pinnal, aga osalt ka sette sees. Fütobentos: mikrofütobentos ­ mikrovetikad lahtiselt sette pinnal, makrofütobentos ­ makrovetikad kinnitunult põhjale või esemetele...

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia 8 klassi kt kõrbed

Kõrbete tekkepõhjused õhumasside liikumise tagajärjel 2. Kõrbete levik eri mandritel ­ kõrbe nimi,manner, riik. Seda saab teha atlasega. 3. Kõrbete tunnused.Mis on kõrb? Kõrbete kliima. Tunnused: Õhk on väga kuiv, taevas pilvitu, kuum temperatuur ning sademeid vähe. Mis on kõrb? : Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse?...

Geograafia
97 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Evolutsiooni teooria kujunemine.

liinide lahknemisaegade sed,vaalalised.Neogeeni-kliima ja ligikaudne määrang. loomastiku sarnasus tänapäevaga.konnas,maod,hiired,rotid,roht taimed.u 7-5 milj tagasi toimus inimese eluvutsioon. 25. Elu arengut mõjutasid mitmed suured väljasuremised,mille k'igus h'vsid paljud ökosüsteemid,taastumisel omandas Maa elustik uue ilme.Väljasuremused andsid võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks.Uusaegnnas omandas maa elustik tänapäevase koosseisu. Evolutsiooniteooria kujunemine. 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng,mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogiline(seisneb elu arengus Maal,esimesest elusolendist tänapäeva eluvormideni.),sostiaalne. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks looduslikku valikut ja põhiprots...

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Ökoloogilised globaalprobleemid

See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada. Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi hävib mulla õhulembene elustik ja toiteelementide sisaldus väheneb Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Paraku on mullakaitse õigusakte üritatud justkui katta teiste valdkondade normatiivaktidega. Ükskõik mitut tekki me üritame servapidi mulla kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st. muld ikka katmata ning ökosüsteemi kaitse tervikuna puudulikuks...

Bioloogia
123 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Zoomass ­ loomne b. Mikrobimass ­ mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Bioom ­ samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.) Bioota e. elustik ­ taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biootilised tegurid ­ organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Bioproduktsioon ­ mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodang ­ autotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid ise oma elutegevuses, ülejäänu moodustab esmse puhastoodangu ehk netoproduktsiooni...

Bioloogia
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun