Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elustik" - 428 õppematerjali

elustik on   vastupidav   kuumale   ajale,   sest  nende juurtes säilib soola. Taimede hulgas on morraça, rohttaim, mis on võimeline üle elama  pikad perioodid vee all. Turistidele on avatud Cerro da Rochas asuv külastuskeskus.
thumbnail
13
odp

Must meri

b Asukoht Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri Koordinaadid ­ 43°- 49° N ­ 34° - 46° E Suurus ja soolsus Pindala Soolsus ­ 422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) ­ 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne ­ 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde ­ parasvöö Taimestik ­ rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad ­ Meduus ­ Meriroos ­ Merihobu ­ Astelrai ­ Ansoovis ­ Stauriid ­ Skumbria ­ Võrdlus...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Võrtsjärv

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim...

Hüdrobioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Savannid

Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa ...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elurikkus

Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku : kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi,...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide kooseksisteerimine

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb...

Bioloogia
142 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4. · Happevihmad on arenenud tööstusriikide probleem · Puhta sadevee pH on 5...6, mis vastab destilleeritud vee pH-le Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline ­ väheneb mullaviljakus) · Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused...

Keskkonnakaitse ja säästev...
962 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon

Vähese läbipaistvusega, rohekaskollase vee ja rikka elustikuga järved.Segatoitelised e düseutroofsed järved on madalad, taimestikurikkad, mudased ja soised. Kinnikasvades tekib soo. Rikas orgaaniliste ja mineraalainete poolest (koger, mudamaim) Endla järvLubjatoiteline e alkalitroofne järv on selge lubjarikka veega ning allikatest toituv ning on liigivaene elustik. Äntu Sinijärv Soolatoitelised e halotroofsed järved on merelahtedest moodustunud. Tangalaht Kuressaare lähistelKõige tavalisemad on Eesti loodusele eutroofsed järved ja kõige haruldasemad vähetoidulisedPLANKTON e hõljum on vees hõljuv (väikesed loomad; ränivetikad) BENTOS e põhjaelustik (kalad, haug, koha, ahven)NEKTON e ujum on vees aktiivselt liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk-...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põld kui elukooslus

Semm 2003). Servaalad (põllupeenrad) Kahe koosluse vahele jääv servaala on oluline paljudele liikidele. Metsaservade väärtus elupaigana suureneb, kui metsaserv ei ole järsk ega avatud, vaid ääristatud põõsastikuga. Kuuskedega servavööndites elavad meelsasti arglikud põllul toituvad liigid. Rikkalikum on elustik põlluservades, kus kasvab ka õitsvaid taimi ning lehtpõõsaid ja -puid. Neid kasutavad rästad, talvike ja aedpõõsalind. Kadakad meelitavad pesitsema karmiinleevikese, punaselg-õgija ja rohevindi. Põldude vahelistest loodusliku taimkattega servadest sõltuvad paljud putuka- ja taimeliigid ning neist toituvad linnud ja pisiimetajad. Hooldamiseks piisab nende hilissuvisest niitmisest, et takistada kõrgema kasvuga taimede domineerimist. Väetised ja...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Merevee om ­ soolsus (madal ­ riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik ­ niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik ­ kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus ­ sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus ­ kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand ­ merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ­ ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand ­ palju rändrahne. Liivarand ­ ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand ­ peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...

Geograafia
105 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosfäär

MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võtab aega 1000 ­ 10 000 aastat. MULD on bakterite, seente, taimede ning mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. MULD TAHKE OSA MULLAVESI MULLAÕHK MULLAELUSTIK 1. Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

Kapital ­ väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. (raha, kinnisvara, seadmed. ). Eksport ­ kaupade väljavedu riigist. Import ­ kaupade sissevedu riigist . LOODUSVÖÖNDID JÄÄ JA KÜLMAKÕRBED : · Karm ja kuiv kliima · Polaaröö ­ ja päeva vaheldumine · Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi · Maismaal jääkilp, millest merre murduvad jäämäed · Liigivaene elustik · Inimtegevus raskendatud TUNDRA JA METSATUNDRA: · Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd ­euroopas , seedermänd, lehis ­ Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Powerpoint Gröönimaast

kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp...

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gröönimaa

Puhub külm tuul ja taevasse ilmuvad virmalised. Virmalised tekivad atmosfääri jõudvate päikesetuulte tõttu Nad on seotud magnetpoolustega, sest nad sisenevad atmosfääri magnetpooluste kohal. Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Elustik LOOMAD MAISMAAL · Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike....

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. ­ siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa. Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks. Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi,...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa areng

Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Proterosoikum ehk Agueoon (2500-542 miljonit aastat tagasi) Külm kliima, meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik . Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus, tekkis osoonikiht. Vanimad leiud on käsnade spiikulad ehk nõelakesed, mis pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide, kuid võimsamate mikroskoopide ja...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia materjal

VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik : · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl)...

Ökoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

13 Veestik...............................................................................................................................13 Agusalu sood.....................................................................................................................14 Poroni jõe ürgorg............................................................................................................. 15 PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK ........................................................................................16 Taimestik...........................................................................................................................16 Loomastik..........................................................................................................................18 Linnustik...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnakaitse

Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide · Kauplemine saastelubadega konsentratsioon veekogudes (degradeeruvad kooslused, 3. Veenmismeetod muutub elustik , hukkub esmalt vääriskala (lõhe)) · Survegrupid *Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases · Huvirühmad (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine · Vabatahtlikud kokkulepped lagunemine) *Suureneb toitainete väljauhtumine · Teadlikkuse tõstmine (keskkond happeline ­ väheneb mullaviljakus) *Alaaneb...

Keskkonnakaitse ja säästev...
388 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun