Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elustik" - 428 õppematerjali

elustik on   vastupidav   kuumale   ajale,   sest  nende juurtes säilib soola. Taimede hulgas on morraça, rohttaim, mis on võimeline üle elama  pikad perioodid vee all. Turistidele on avatud Cerro da Rochas asuv külastuskeskus.
thumbnail
7
doc

Must meri referaat

klass Maidla 2010 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asukoht kaardil ja suurus............................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................3 Kliima..........................................................................................................................................4 Vesi............................................................................................................................................. 4 Elustik...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik : meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised)...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

*Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik . Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Peipsi järve koosluse esitlus

Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kontrolltöö teemal hüdrosfäär

Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise ­ (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE SADEMED...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kauksi puhkusepiirkond

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja ­hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik " Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi...

Eesti biotoobid
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paleobiogeograafia ajastud

Tõenäoliselt eksisteerisid juba varem. Meredes : keskaegkonnale tüüpilisemad olid ammoniit - nad võisid kasvada paari meetri suuruseks. Meenutavad tänapäeval olevaid seepiaid ning on suguluses kaheksajalgadega. See on kiskja. Elasid koos suures rühmas. Keskaegkonna lõpus kadusid ka nemad. Tegu on peajalgsetega. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik , ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Massväljasuremine: · Välja sureb vähemasti kolmandik elustikust...

Biogeograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Biogeograafia näidisküsimused

Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) ­ looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata. Kas mitmekesisuse ,,kuumad punktid" on tõepoolest oluliselt mitmekesisemad, või on need paigad lihtsalt mingitel põhjustel paremini läbiuuritud? Wallace'i puudujääk (Wallacean shortfall) ­ lisaks mitmekesisuse hinnangute umbmäärasusele (Linne puudujääk), puuduvad adekvaatsed ja põhjalikud andmed ka liikide globaalse ja lokaalse leviku kohta (seda nii minevikus kui ka olevikus). Samuti ka ekstinktsioonifaktorite geograafilise dünaa...

Biogeograafia
36 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Õhu saastumise konspekt

Väga tugevate happesademete tagajärel võivad kahjustused olla nii suured, et okkad kuivavad ja langevad maha. Happekahjustuse tõttu võivad taimed ka hukkuda. 3 Happesademed muudavad elutingimusi vees Veekogudesse sattunud happesademed muudavad vee happelisemaks, mõnede liikide( loomade,taimede ) eluks sobimatuks. Selletõttu võib elustik veekogus muutuda või isegi kaduda. Mitmetes Euroopa maades on tekkinud surnud järved selletõttu, seal on vesi nii happeline, et ei sobi elupaigaks ühelegi organismile. Happevihmade mõju keskkonnale Eestis ei ole igal pool ühesugune. Kesk-ja Lõunda- Eestis võib happesademete mõju olla suurem kui Põhja-ja Lääne-Eesti paealadel, sest seal muudab lubjakivi happed kahjututeks ühenditeks. Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Loomade evolutsiooni esitlus

Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik . Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud. Delfiin Nahkhiir Elevandieellane Elu areng Neogeenis Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond http://www...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Sahara Kõrb - Referaat

Ekvaatoril, tekkinud madalrõhumassid tõusevad, jahtuvad ning kaotavad oma niiskuse, ning hakkavad ~30° laskuma, soojenedes seejuures kiirelt. Sahara kõrbe tüüp Enamus teab Saharat, kui suuri liivaväljasid, kuid peale liivakõrbe on saharas ka kivikõrb ja savikõrb. Kivikõrb asub Sahara keskosas, kus asub ka Sahara kõrgeim tipp, Emi Koussi 3,415m. Kõrbe elustik Kuna kõrb on laiaulatuslik ja oaase ning vaba vett on vähe elutseb saharas suhteliselt vähe liike. Taimestik on kidur, kuid lihakad lehed ja varred sisaldavad palju toitaineid. Kõrbes liigub päeval ka vähe loomi, enamik neist tegutseb hoopis ööjaheduses, et energiat säästa. Kõrbetaimed Keset liivameresid taimed päris ei kasva. Taimed kasvavad Saharas rohkem nõgudes, kuhu koguneb saju ajal rohkem vett, kaljulõhedes, kuid ka otseloomulikult oaasides. Paljud oaasid...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine ­ põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Võõrliigid. Elupaikade hävimine...

Eesti loodusgeograafia
208 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...

Põllumajandus
18 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pilved, tuli ja äike

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

HAPPEVIHMAD

Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kliima ja Läänemeri

Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Gondwana hiidmandrist eraldunud Laurentia, Baltika, Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus ­ lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ­ ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks....

Geoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik . Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku kohta on kogunenud üsnagi ulaltuslik uurimismaterjal. Ja tänu nendele teadlastele saan minagi teha selle töö just nimelt Läänemerest. SISUKORD...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine.

tagajärjel 2) hüdrobioloogilised mõjud: põhjataimestiku ja -loomastiku otsene hävimine, sedavõrd, kuivõrd seal seda säilinud on 3) Kaadamiskohal ning tekkinud tahke hõljumi settimisel võib see hõlmata akvatooriumi kuni 2-3 km ja rohkemgi raadiuses, sellega võib kaasneda kalade ning veelindude toidubaasi vähenemine, mõju kestab 2-3 aastat. 4)Võimalik on süvendustöödega kaasneva ja reostunud heljumi kandumine kalakoelmutele 5)merepõhja elustik hävineb täielikult seal kus süvendatakse ja kaalatakse pinnas. Veelindude toidubaasi vähenemine, mõju kestab 2-3 aastat. 6)Mere põhi saab kahjustatud. 7) Kalavarud vähenevad ( taastub 1-3 aastaga) III ja IV ­Alternatiiv Mereelustik ja põhjaelustik hävineb. Olulised positiivsed mõjud: Alternatiivid I ja II 1)normaalsete navigatsiooni tingimuste loomine 2)väheneb risk laevaavariideks ja merekeskkonna äkkreostusteks...

Keskkonnamõjude hindamine
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Peeda jõgi

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Peeda jõgi Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2012 Sissejuhatus Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19...

Geograafia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun