Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee
Rakud Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakuks nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad
ka N, P ja K – d, väiksemates kogustes ka nt Ca, Mg, Fe, B,…, mis on väetistes vees hästilahustuvate sooladena ➢ Üleväetamisel jõuavad need elemendid põhjavette, mis põhjustab veekogude eutrofeerumist (rikastumine taimsete toitainetega) ○ Tulemusena vohavad vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks ○ Lõpuks väheneb vee hapniku sisaldus ning halvenevad elusorganismide elutingimused ➢ Veekogud hakkavad tulemusena ka kinni kasvama KESKKONNAPROBLEEMID ➢ Elukeskkonda ei saasta keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine ■ Kinni püütakse ka tekkinud heitgaasid ning kasutatakse neid ○ Puhastatakse heitveed ja suunatakse tagasi tootmisse
1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitte harjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele
kellegi poolt varem või hiljem ära kasutatakse. Kui mõni organismide elutegevuse jääk ökosüsteemis tarbijat ei leia, siis see koguneb ning võib ökosüsteemi aineringed tasakaalust välja viia. Liigid erinevad oma toitumisvajaduste ja kasutatavate keskkonnaosade poolest. Liigirikkamas ökosüsteemis on tarbijaid enamatele ainetele ja seega tasakaal paremini tagatud). 4. Ökosüsteemi mõiste. Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 5. Temperatuuril on oluline mõju loomade käitumisele ja ka nende levikule. · Kuidas reguleerivad loomad oma kehatemperatuuri? Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt:: karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad keha soojust; värisemine annab ka sooja juurde; kõrvad ja
kaudu seotud. Biosfäär- maa sfäär kus toimub orgaanilise aine lõhustumine ja kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Pärilikkus- on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Kohastumine-on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega. Teaduslik fakt- püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Rakk- on elusorganismide väikseim strukturaalne ja funktsionaalne osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Humoraalne regulatsioon- hormoonid Neuraalne regulatsioon- närvisüsteem Homöostaas- tähendab bioloogias organismi sisemuse konstantsena hoidmist.
Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema. Elu eeldused Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA- molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: · prokarüoodid · arhed · eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA-
Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid
Kuid homoöpaatia nime andis raviviisile Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann 18. sajandil. Tolle aja meditsiin uskus muu hulgas ka aadrilaskmisese ja kõhulahtistite ning klistiiri kasulikkusesse ning erinevate ravimisegude tõhususse. Kuid Hahnemann arvas teisiti ning lükkas eelnevad arvamused kõrvale, nimetades neid mõttetuteks ning mitte-soovitatavateks. Selle asemel eelistas ta üksikuid ravimeid ning levitas ka erinevat mõttemaailma elusorganismide käitumisest. Tema arvates oli haigustel nii mentaalne, kui füüsiline põhjus. Samuti õpetas ta oma patsiente enese eest hoolitsema puhtuse ja hügieeni, treenimise ja dieedi läbi. [1] 4 HOMOÖPAATIAST ÜLDISELT Homöopaatia peaks ravima inimest tervikuna, mitte ainult tema haigust. Homöopaatia, kui ravimeetod keskendub inimese loomuliku tervendamissüsteemi toetamisele ja tugevdamisele.
9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14
tugev oksüdeerija saab kasutada pleegitamisel kasutades vesiniku peroksiidi kontsentreeritumaid lahuseid, tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad tekitada nahale söövitushaavu Hapnik looduses · Hapniku levinuim allotroop looduses on tavaline molekulaarne hapnik ehk dihapnik · Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena · Hapnik on põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas · elusorganismide tähtsaimaks energiaallikaks on orgaaniliste ainete ,,aeglane leegita põlemine" hapniku toimel · vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon hävitab baktereid · tervist ohustavas hulgas võib osooni esineda õhu saastumisel tekkivas sudus · kõrgemates, palju hõredamates atmosfäärikihtides on osooni sisaldus suurem · maad ümbritsev hõre osoonikiht takistab elusloodust ohustava lühilainelise ultraviolet-
algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. 10. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Hõrendavad osoonikihti. Vanu külmikuid ning aerosoolpurke ja ka patareisid ei tohi jätta vedelema väljametsa alla, majataha või kusagile laokile. Külmikud ja aerosoolid tuleks koguda kokku ning hävitada. 11. Pesitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.Kitsamas tähenduses on pesitsiid taimeghaiguste- ja kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. 12. DDT kasulikkus seisnes selles, et põllumajanduses tõrjus välja väga mürgised ja kallid arseenipreparaadid, tervishoius võimaldas päästa 15 miljonit inimest malaariast ning ära hoida hulga tähnilise soetõve, entsefaliidi, unitõve, katku jt. Kahjulikkus
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine
õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokliima. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. 1. SISEKLIIMAT MÕJUTAVAD TEGURID
Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.
moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Proteiin- valk Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Viirus- nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Östrogeen- põhilised naissuguhormoonid, mis kuuluvad steroidide hulka. Testostereen- peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka
•väga palju erinevaid keemilisi aineid Aatomid →lihtsad molekulid→orgaanilised ained ‽Sünteesi võimalikud energiaallikad: 1)äike e elektrilaengud →Milleri katse! 2)Maa soojus 3)UV 4)radioaktiivne kiirgus 5)erinevatel plahvatustel tekkiv energia ‽Ei ole tõestatud •nukleiinhapete teket (DNA,RNA) •geneetilise koodi teke Biomolekul – tekivad ainult elusorganismide sees Abiootilised – tekivad väljaspool elusorganisme Elu areng Maal/Bioloogiline EV I. Esimesed organismid maal ~4-3 miljardit aastat tagasi •bakteri taolised →•ainuraksed →•eeltuumne – prokarüoodid •anaeroobsed – ei tarvita hapnikku •heterotroofid – ei tooda ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest •fotosüntees Muutused:1.Fotosüntees →O₂ →O₃ = tekkis atmosfääri 2
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
6. ??? Missugune on vastav protsess sünteesimaks GMO, kui antud on ? ootav organism ning (siiratavat?) geeni omav organism?4P Selleks, et sünteesida GM-organism, on vaja ensüümide abil viia molekultasandile. Siiratavast organismist tuleb teatud ensüümidega Saada geen, mis seejärel siiratakse vastavate ensüümide abil siiratavale organismile 7. Kuidas põhjendada biokeemikute valikut, et elusorganismide seos, et neid seejärel geneetiliselt muundada katseeksitus meetodil? Tuua näiteid elusorganismidest. 3P+2P Tavaliselt valitakse kasvuperoodiga või kiiresti arenev organism. Organismiks võib olla äädikakärbes, hernes, uba. Sellel viisil saab võimalikult lühikese ajaga uurida omadust. organismile endale ning hinnata selle kasulikkust. 8. Oletame, et praegused maismaal kasvatavad taimesordid ei tõesta ennast enam välja
Populatsioone eraldab geograafiline takistus. 10. Milliste arvuliste väärtustega saab hinnata populatsiooni? Saab hinnata: populatsiooni arvukust (ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv) populatsiooni tihedust (populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta). 11. Mis on ökosüsteem selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Kooslus biootiline; ökotoop abiootiline 12. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
Moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid, et me saaksime rohkem kombinatsioone Organismis moodustuvad nende baasil lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H20, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad SÜSINIK Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil Seda sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik. Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia SÜSINIK INIMORGANISMIS: o 15 kg (70kg in) o Kaaluliselt 18% o 4 kovalentset sidet
Taastumine ehk demutatsioon tugev häiring, taastub algne või vaesem kooslus Suktsessioon ehk koosluse vahetus pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus Autogeenne koosluse sisesed tegurid Allogeenne välistegurite toimel Kliimakskooslus püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega 4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S Aineringe aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) looduslikud ökosüsteemid Avatud aineringe (toiteained viiakse rohkem ära kui tagastatakse) põllumajandus Evaporatsioon aurumine maapinnalt Transpiratsioon aurumine taimedelt
mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad. C - SÜSINIK · Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil · Süsinikku sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid. · Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele · Süsiniku aatomid on keemiliste sidemete abil ühendatud teiste elementide aatomitega, peamiselt H, O, N, S ja P-ga · Süsinik siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad süsiniku toidust · Süsinikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nendega tegeleb orgaaniline keemia C INIMORGANISMIS · 15 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 18% · 4 kovalentset sidet
INIMESE ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Piisab pealiskaudsestki vaatlusest, et märgata suuri erinevusi elus ja eluta looduse vahel. Nende erisuste olulisimateks ilminguteks peetakse järgmisi tõsiasju. Esiteks, elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur. Isegi ainuraksed organismid paistavad silma kõrge organiseerituse tasemega, samal ajal kui eluta looduse objektid kujutavad endast suhteliselt lihtsate keemiliste ühendite juhuslikke kogumeid. Teiseks, elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni. See tõsiasi on täheldatav nii makrostruktuuri (inimesel näiteks süda, kopsud, lihased jne), kui subtsellulaarsete moodustiste (näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine,
PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine
· ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega · fossiilid- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed · rudimendid- kehaosad, mis pole inimestele ja teistele loomadele vajalikud, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust · süstematiseerimine- elusorganismide grupeerimisega seotud tegevus · prokarüoodid- · eukarüoodid- · ürgraikad- · karboni- ehk kivisöeajastu- vanaaegkonna keskel niiske ja sooja kliimaga ajastu, Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõjajalgadest ürgmetsad · saurused- mitmesugused sisalikud, kes vallutasid nii vee, õhu kui ka maismaa, osa neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid:
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest...
kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Maa pinnaehitust kujundavad protsessid on mandrilaavade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus ja kosmilised mõjud. Laamade põrkumine ja eraldumine. 10. Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine
............................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte..................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...................................................................................... 8 Sissejuhatus Rakk (cellula) on elusorganismide kõige väiksem ehituslik ja talitulik osake, mis on võimeline paljunema ja kasvama. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne) või mitmest rakust (hulkrakne). Samuti võib ühe raku sees paikneda ka teine rakk, seda nimetatakse tavaliselt organelliks. Rakk on alati ümbritsetud membraaniga, mis kosneb valkudest, fosflipiididest ja oligosahhariididest. Rakumembraani ülesanneteks on kaitsta rakku ja reguleerida ainete transporti rakku ja rakust välja.
on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest ...
Kõik see pärsib rakkude normaalset elutegevust ning suures ulatuses esinedes põhjustab organismi hukkumise. Suurim mure seoses kiirgusega on võimalike pahaloomuliste kasvajate põhjustamine inimestele, kes on kiirgusega kokku puutunud ning pärilikud kahjustused järgmistes põlvkondades. Mõju ilmnemine oleneb kiirguse hulgast, mida inimene saab kas looduslikust või kunstlikust allikast. Meie meeled ei suuda kiirgust tajuda, mis muudab selle nähtamatu ohu veelgi salalikumaks. Elusorganismide kaitsmisel tuumakiirguse eest tuleb arvestada eri kiirgusliikide erinevat kahjulikku toimet ja ainest läbi tungimise võimet. Kindlasti tuleb ka vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga. Tsernobõli keelatud tsoon. Kuna alfakiirguse osakestel on elektrilaeng ja suhteliselt suur mass, siis on nende vastastikmõju tavalise ainega väga tugev. Vastavalt on alfakiirguse läbitungimisvõime väike
Aastal oli elektroonika jäätmeid umbes 12 tonni. SLAID9 Värvi-, laki- ja liimijäätmed: Kahjustavad keskkonda sattudes oluliselt loodust ja kujutavad ohtu tervisele. Värvi-, laki-, liimijäätmed peavad olema kogumispunkti viies pakendatud kinnistesse lekke kindlatesse pakenditesse. Värvid, lahused ja lakid võivad sisaldada mitmeid toksilisi aineid nagu kaadmium, tina, elavhõbe, metüleenkloriid metüületüülketoon. Enamik neist on inimesele kas kantserogeense mõjuga või mõjutavad elusorganismide järglaste saamise võimet. Ohtlike jäätmete kogused : Ohtlike jäätmete kogused aina suurenevad: Kui 2007. Tekkis kokku 2,6 tuh tonni ohtlike jäätmeid siis 2010.aatsal juba 3,0 tuh tonni ohtlikke jäätmeid. Eesti olmejäätmetes moodustavad ohtlikud jäätmed alla 1%.. Slaid10 Kuhu lähevad ohtlikud jäätmed? Jäätmekäitlus jaamad PILT eestis 2011. Aasta seisuga olid omavalitsused rajanud umbes 60 jäätmejaama. SLAID11 Pilt Narva jäätmejaamast SLAID12 Käitlemine?
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
a) Aktiivne metall 2Na + Cl2 -> 2NaCl b) Vähemaktiivne metall 2Al + 3S ->(temperatuur) Al2S3 c) Väärismetallid ei reageeri, sest elektronkihid täidetud NB! Kuld ei reageeri hapnikuga 3.Metallide tootmine Kivim- enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks/ mineraalne maavara, millest on otstarbekas toota metalle Mineraal- maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel tekkinud kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine Saamise protsess on endotermiline 1. Redutseerimine süsinikuga ja vingugaasiga - odavaim, kuid ei teki puhtaid metalle Fe3O4 + 4C ->t 3Fe + 4CO Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 2. Redutseerimine vesinikuga - kallis, kuid saadakse väga puhtaid metalle WO3 + 3H2 ->t W +3H2o 3. Redutseerimine aktiivse metalliga, nt Al 3MnO2 + 4Al ->t 3Mn + 2Al2O3 4
kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike · Endosümbioos- sümbioos, kus kaks sümbionti moodustavad uue organismi · Tallus- sambliku keha, pole organeid vms. · Samblikud suudavad kasvada väga viletsal pinnasel(kividel), on mulla tekke pioneerid. · Bioindikatsioon- keskkonna seisundi hindamine elusorganismide abil. · Samblik koosneb: seen + rohevetikas või seen(sümbiont) + tsüanobakter(fotobiont). Sümbioosi tekitavad peamiselt ikkesseened või tsüanobakterid ehk sinivetikad. Seen on sümbioosis heterotroof- hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on
tasemel. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Ornitoloogia teadus, mis tegeleb linnuvaatlustega ning uurib lindude elutegevust. Paleontoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid ning kivistisi. Rakendusbioloogia teadus, mis tegeleb uute bioloogiliste seaduspärasuste kasutuseie võtmisega inimkonna huvides. Martin Plaado Rakubioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusorganismide rühmitamisega taksonitesse. Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Viroloogia teadus, mis uurib viiruseid. Zooloogia teadus, mis uurib oom Ökoloogia teadus, mis uurib elusa ja eiuta looduse organismide vahelisi suhteid. 1.1. Elu tunnused: nt reageerimine ärritajale, paljunemisvõime, rakuline ehitus, jne. Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. · Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed )
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte
ökoloogilise amplituudi harmoonia määrab organismi bioloogilise produktiivsuse. Keskkonnas on peale keskkonnategurite elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta. 2. Bioindikatsaiooni meetodid Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad ka keskkonnale. Mõned muutused on kiiremad, mõned aeglasemad ja mitte ainult loomad ei reageeri keskkonnale, vaid ka taimed, seened ja mikroorganismid. Bioindikatsiooni meetodi aluseks on elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine. Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, välja selgitamine taimede kui indikaatorite ehk näitajate abil. Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega sobivad indikaator liikideks. Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi.
reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inimesele kasulikumaks muutes või kasvõi hoopis tekstiilitööstuses kasutatud uute materjalideväljatöötamisel. Teiseks suurimaks kasutusvaldkonnaks on meditsiin ja üheks enim tuntumaks rakendusbioloogia meditsiini hõlmavaks haruks on biotehnoloogia, mille abil sünteesitakse erinevate elusorganismide poolt inimkehale vajalikke või ravis kasutatavaid aineid. Näiteks suhkrutõve raviks kasutatavad nn humaan- ehk inimkeha insuliinidega identsed insuliinid on toodetud muundatud bakterite poolt. Rakendusbioloogia meditsiini haru hõlmab väga paljusid bioloogia rakenduslike harude inimesega seotud uurimisvaldkondi, näiteks mikrobioloogia (sh parasitoloogia, viroloogia jne), farmakoloogia jageneetika (sh proteoomika) kuni bioeetikani välja. Biotehnoloogia
45) Vee saamine ja eritumine peaksid olema tasakaalus 46) Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud ... 47) Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse? Valgud. 48) Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Naatrium 49) Milleks on Fe organismile vajalik? Osaleb valgude ning ensüümide ehituses ja funktsioneerimises 50) Mis on biokeemia? Teadus eluslooduse keemilise koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seosest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. 51) Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad elektrolüüdid
● Süttimatu. ● meditsiinis. ● Tugev oksüdeerija. ● Seguneb veega igas vahekorras. ● Äärmiselt ebastabiilne, laguneb valguse toimel. 15 / 24 Tähtsamad ühendid * keemilise elemendi ja hapniku ühend, mille molekul sisaldab peroksorühma – O – O – (Nt: H2O2) 16 / 24 Element ja elusorganism ● Inimkehas u 10%. ● Elusorganismide üks põhielemente. (makroelement) ● Stabiliseerib valkude ja DNA struktuuri. ● Suures koguses sisse hingatuna on lämmatav. ● Deuteeriumi ühendid on imetajatele mürgised. ● Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. 17 / 24 Kasutamine Lihtainena: ● Tahkete rasvade tootmisel ehk hüdrogeenimisel.* *vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. ● Metallide tootmiseks.
MEIE LOODUS ON OHUS? Teaduse ja tehnika kiire areng on inimese elutingimusi tundmatuseni muutnud, andnud inimkonna käsutusse vahendid, mis on võimelised tooma talle nii hüvangut kui ka hukutama kogu planeedi. Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, m...
Hetkel toodetakse Eestis põlevkivist üle 90% kogu riigi elektrienergast. (Kasutatud Vikipeedia artiklit ,,Eesti Energia") Kuid teadlaste sõnul jätkub põlevkivi veel vaid viiekümneks aastaks. Kuid mis saab edasi?! Nafta ja teiste kütuste töötlemine ning põlemine saastab keskonda. Fosiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku tuhka ja süsihappegaasi, millest viimane suurendab kasvuhooneefekti. Tänu kasvuhooneefektile soojeneb Maa kliima ning elusorganismide elutingimused muutuvad. Samamoodi satub kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel õhku väävli-ja lämmastikühendeid, mis hiljem happevihmadena maapinnale langevad. Happevihmade tagajärjel muutuvad veekogud ja mullad happelisteks. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Tööstusliku päritoluga heitveed sisaldavad raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid,
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid.......
Veenus Pöörleb ümber oma telje võrreldes teistega vastupidiselt. Aastaajad puuduvad samuti praktiliselt. Tiheda atmosfääriga, mägine pind, toimuvad intensiivsed vulkaanioursked ja pinnavärinad. Üsna kõrge temperatuur. ( kuni+ 480 c ) Maa Ainuke teadaolev planeet, kus toimub elutegevus. Kõige olulisem iseära on kõigi kolme faasi olemasolu. ( tahke pinnakiht- maakoorf, gaasiline õhkkond atmosfäär ja vedela vesikonnaga hüdrosfäär. ). Elusorganismide olemasolu ning kaitsekilbiks magnetväli. Marss - Pind meenutab elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Pinnavormiks on ootamatu avastus jõeorud,kaldaastangud, uhtorud jms.Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui Maal. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet, olled 3 x massiivsem kui teised planeedid kokku. Ta on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 2006
või teisel spordialal optimaalseim. Kahel jalal liikumine on loomulikult keeruline. Robotite puhul kulub ainuüksi tasakaalu säilitamiseks hulganisti nii arvutiressurssi kui energiat. Seepärast võivad paljud iniminspireeritud robotite loojad alustada ülakehast, olulised on manipuleerimine ning interaktsioon. [1] Ökorobotid Mitmetes laborites üle maailma on küpsemas idee robotitest, mis on võimelised end elektri saamiseks ühendama elusorganismide maailmaga. Isegi NASA on huvitatud ideest lahendada kosmoserobotite energiavajadus mikroobide abiga. Ühes Briti laboris on aga juba 2002. aastast arendatud väikeseid ökoroboteid, mis kasutavad energiaallikana mikroobe sisaldavaid kütuseelemente. Bioloogilist materjali energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes. Briti laboris 2003
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
