Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos linasesuhkur glükoosi jäägid. - Sahharoos peedisuhkur glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3. Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. - Tärklis glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadise...
Populatsioon - Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Teaduslik fakt - Katse meetodil kindlaks tehtud asi. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Biomolekul - molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Humoraalne regulatsioon - organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 ...
Pedosfäär-biosfääri osa,mis hõlmab maakoore pindmist kihti,kus toimuvad mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp
RABA ÖKOSÜSTEEM Olga Dalton 12. B MIS ON SOO JA RABA? Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.
Ussid Kruus Putukad Orgaaniline aine Huumus Mulla õhk Lähtekivimi mõju mullale. Annab mullale mineraalse aluse. Määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemine- kivimite murenemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas (temperatuuri, vee, õhu, elusorganismide toimel), Lähtekivim- pindmised kivimid, mis on peenemaks murenenud. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Kui ei oleks murenemist, ei oleks mulda, sest ei oleks mulla osasi ja pinnamood oleks teistsugune. Piirkonnas, kus on rohkem sademeid ja kõrgem temperatuur on murenemiskoorik paksem. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Temperatuuri kõikumine Muutub kivimi keemiline koostis
kui raskeid reegleid on rikutud, kas ühiskond on selle ebaeetilisusest teadlik ning kui paljud ning kes seda ebaeetiliseks peavad. Arvan, et kui on jõutud selliste teadmisteni, mis oluliselt parandab ühiskonda, loodust ning meie elu, siis saab nende teadmiste kasutamist pidada eetiliseks, aga seda ka ainult siis, kui see leiab ühiskonnale kasulikku rakendust. Näiteks võib tuua enne poelettidele jõudmist arstirohtude katsetamise elusorganismide, sealhulgas ka inimeste peal, riskides sealjuures nende eludega. Juhul kui on olukord, et mingi hulk inimesi peab kõlbmatul teel teadmiseni jõutud tarkust ebaeetiliseks ning teine grupp inimesi mitte, siis jällegi sõltub see sellest, millisel viisil selleni on jõutud. Kui pole rikutud ranget inimõigust, pole käitutud seadustevastaselt, siis olenevalt kultuurist ning selle tõekspidamistest, saab selle lugeda eetiliseks teadmiseks. Kui sellist teadmist rakendada
Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. 4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend.
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest
vee- ja mullaorganismide kahjustumine Sudu OLEMUS: teatus sorti õhusaaste PÕHJUSED: kivisöe põletamise tagajärjel ,,Londoni-sudu" (niiskus, tahm ja väävlioksiidid) fotokeemiline sudu (heitgaasid ja tööstuslik atmosfäärisaaste), biomasside põletamine TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika 2) inimtekkelised kütuste põletamine, heitgaaside paiskamine atmosfääri 10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Seda, et maailm koosneb elus- ja eluta organismidest, teati juba kõrgtsivilisatsioonide tekkimise ajal. Teadusharuna tekkis keemia hiljem Vana-Egiptuses, kus jagati see kaheks: eluta organismide keemiaks ehk anorgaanikaks ja elusorganismide ehk orgaanikaks. Orgaaniline keemia kui iseseisev teadusharu tekkis 19. sajandil. Sel ajal väideti, et anorgaanilisi aineid on võimalik valmistada laboratoorselt, kuid orgaanilisi mitte. Orgaanilise keemiaga lähemalt tegelemisel ja tundma õppimisel, tekkis neli põhilist teooriat. Üks neist oli Rootsi teadlase J. Berzeliuse oma. Berzelius väitis, et orgaanilisi aineid ei ole võimalik laboratooriumis valmistada. Arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine? · Erinevate juhuslike reaktsioonide toimumise tagajärjel planeedil Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemi...
31. Patogeen on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed bakterid, seened, vetikad jne. 33. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. 34. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Sünteetiline bioloogia Millega tegeleb sünteetiline bioloogia? Kõige üldisemalt öeldes püüab see modifitseerida elusorganisme nõnda, et nendest või nende osadest saaks ehitada omamoodi seadmeid just nagu ehitatakse televiisoreid mikrokiipidest. Kitsamas mõistes tegeleb sünteetiline bioloogia selliste elusorganismide loomisega, mille sarnaseid pole siinkandis enne nähtud. See pole enam geenimuundamine, see on elumuundamine. GMO ja sünteetiline bioloogia Kui GMOd luuakse nõnda, et asendatakse mõni üksik geen uuega, siis sünteetiline bioloogia manipuleerib pakettidega, asendades rakus terveid organelle või luues uusi süntosoome (organellide kogumeid), et nende abil ensüüme valmistada. GMOl on räägitud, et muundamisega rikutakse ära eellas taimed ja need
Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad Tekib huumus Huumus annab taimedele vajalikke toitaineid Tekivad • mineraalained • vesi • süsihappegaas Huumus • Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate elusorganismide ning orgaaniliste ainete abil. • Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke orgaanilisi aineid. • Elusainete lagunemisel moodustuvad: vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Mulla omadused sõltuvad: 1) Millistel kivimitel muld tekkima hakkab. 2) Lähtekivimist Mulla omadused sõltuvad: 2) Kas sajab palju või vähe. 3) Kas vesi imbub kiiresti maasse või mitte. 4) Lähtekivim 5) Pinnamood 6) Loomad 7) Taimestik Mis mõjutab mulla teket?
sajandil Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses, kui Rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine süntees on ainult võimalik seetõttu, et uurea ei kujuta endast
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu
Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on rohkem taimedes. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Monosahhariidid Monosahhariid on lihtsuhkur millel on süsinike arv 3-6. Näited: riboos C5H10O5 riboos on RNA koostises (tsüklo) Desoksüriboos C5H10O4 DNA koostises , üks hapnik vähem kui riboosil. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarja suhkur. Kõikide elusorganismide energiaallikas. Tekib fotosünteesis. Loomad saavad toidust. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Veresuhkur = glükoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru taset. Fruktoos - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur ja leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Samuti energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Oligosahhariidid (oligo mõni ) On süsivesikud milles on 2 -3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis.
· Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?
ÜMARUSSID Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid -limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 00...
Antibiootikumide mõju inimorganismile Anni Lepik Mis on antibiootikumid? Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt. Antibiootikumid liigitatakse: 1. Kitsa toimespektriga antibiootikumid 2. Laia toimespektriga antibiootikumid Esimene antibiootikum mis leiutati on penitsiliin, mille avastas Alexander Fleming 3. september 1928.
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja
Maailma Looduse Fond - WWF Koostasid: Eliise-Rosalinda Ude ja Karmen Tamm WWF - World Wildlife Found/World Wide Fund for Nature ● On rahvusvaheline looduskaitse organisatsioon ● Püüab ära hoida maavarade raiskamist ning säilitada võimalikult suur elusorganismide mitmekesisus. ● Missiooniks on luua tulevik, kus inimesed elavad loodusega kooskõlas. Asustamine ● Asustati 29. aprillil 1961 ● Dokumendi allkirjastas väike grupp inimesi, mis on tuntud Morges Manifestona ● Peakorter asub Šveitsis, Glandis. Suuremad probleemid ● Väljasurevate loomade kaitsmine ● Kliimasoojenemise vastu võitlemine ● Metsaalade ja veekogude kaitse ● Puhas joogivesi ja õhk Kus riikides? ● Rohkem kui sajas riigis üle maailma.
Sahhariidid Sahhariidid e. süsivesikud elusorganismide tähtsad ehitusplokid: · RNA, DNA koostises · rakumembraanide koostises · rakukestade koostises · rakkudes energiavaruained Monosahhariidid · Monosahhariidid e. suhkrud koosnevad mitmest liitunud · C ja H aatomist · Lisaks OH rühmad ja karbonüülrühm · riboos ja desoksüriboos pentoos · glükoos ja galaktoos heksoosid Monosahhariidide mitmekesisus · lineaarsed ja tsüklilised vormid · optilised isomeerid · OH rühmade erinevad paigutused · erinev C aatomite arv · erinev karbonüülrühma paigutus · Saame väga palju erinevaid molekule: igaühel unikaalne struktuur ja funktsioon Polüsahhariidide tekkimine · Elusrakkudes toimub suhkrute polümeriseerumine ainult sp...
tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul
Woese ettepanek jagada elusloodus komeks domeeniks (domain): eukarüoodid, eubakterid ja arhebakterid. Hiljem lihtsalt arhed. Morfoloogia-anatoomia versus molekulaarsed tunnused. Bakterid ("tõelised bakterid", mitokondrid ja kloroplastid) Arhed (nn. arhebakterid) Eukarüoodid (protistid, taimed, seened, loomad) Biosüstemaatika on teadus organismide elurikkusest. Esmane ülesanne: Taksonoomilise informatsiooni süsteemi loomine. Varustab kõiki, kellel on selleks vajadus, võrdlevate andmetega elusorganismide kohta. Süstemaatika või biosüstemaatika? Üldises kontekstis - biosüstemaatika (keeleteadus, eluta loodus jne.) Bioloogilises tekstis - süstemaatika. Süstemaatika (1737) ja taksonoomia (1813) Erinevates koolkondades erinev tähendus. Euroopas süstemaatika tähistab praktilist klassifitseerimistööd ja taksonoomia klassifitseerimise teooriat, printsiipe ja reegleid. Põhja- Ameerikas aga vastupidine traditsioon. Tänapäeval üha enam: süstemaatika = taksonoomia.
• Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Bioelementide liigitus inimorganismi seisukohalt: 1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest
HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3CH2Cl...
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede
Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud? Halogeenid asuvad perioodilisustabeli VII A rühmas. Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga püsivad temperatuuuri ja keemiliste mõjutuste suhtes. Fluoroplastide mittemürgisus, hüdrofoobsus ( vee-tõrjuv ), lõhna ja maitse puudumine võimaldab neist valmistada toidunõusid. Fluoroplastiga kaetud pannil võib toitu...
· Hariduse pakkumine Heitgaasid tänu autodele · Laste piiramine Õhu saastega kaasnevad probleemid METSAD 1. Kasvuhooneefekti ilmnemine Vihmametsade vähenemise negatiivsed 2. Osoonikihi hõrenemine tagajärjed 3. Happesademed 1. Taime- ja loomaliikide vähenemine Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt põlluharimine, karjakasvatus 5. Loodusvara kadumine Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
....... Kuidas tõendab evolutsiooni paleontoloogia? ………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………….. Võrdlev anatoomia on elusorganismide ehituse võrdlemine. Kuidas tõendab evolutsiooni võrdlev anatoomia? …………………………………………………… ……………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… Homoloogilised elundid on ………………………………………………………………………………………
Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Vetikad Toiduahela esimene lüli. Toodavad hapnikku. Seovad CO. Kuuluvad protistide hulka. Vetikate paljunemine Suguta paljunemine Suguline paljunemine · Ainuraksed poolduvad. · Hulkraksed moodustavad eoseid. · Moodustuvad sugurakud. Kuju Munakujuline (koppvetikas) Keraja kujuga (klorella) Ümar (pleurokokk). Ehitus Viirused Viirused Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Rakuline ehitus puudub. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida
Elusorganismide tunnused ja süstemaatika Koostanud: Ülle Irdt 2012 MHG Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: eeltuumsed päristuumsed Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: Ainuraksed Hulkraksed Elusorganismid • Reageerivad keskkonna muutustele – Valgus (magamine) – Temperatuur (talveuni) – Veeolud – Teised organismid • Liigikaaslased • Teised liigid Elusorganismid • Kasvamine ja arenemine – Kasvamine: mõõtmete suurenemine – Taimed kasvavad elu aeg – Loomad kasvavad teatud mõõtmeteni (igal liigil oma mõõtmed) Elusorganismid • Areng: Selgroogsed: Otsene Moondega – Selgrootud (putukad): Vaegmoone (rohutirts) Täismoone (liblikas) Muna vastne valmik muna vastne nukk valmik Elusorganismid • Paljunemine Oluline liigi säilimise seisukohast • Mittesuguline paljunemine: – V...
Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. 5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. · Alkoholid Etanooli kasutatakse lahustina, etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke. Metanool on üks lahustiste koostisosi. · Eetrid tähtsaim eeter on dietüüleeter - varem kasutati narkoosiks praegu on kasutusele peamiselt lahustina. · Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel. · Alkaloidid Kasutatakse nii ravimitena, kui joovastavate jookidena
Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse ...
Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria taime ja looma vaheline toitumissuhe Bambusvõrsed ja hiidpanda Ökosüsteem on iseregulleruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest (eri liigid ühel alal) ja ökotoobist (elupaik) ÖS kuuluvate populatsioonide (ühe ligiisendid) omavahelised suhted valduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad Toiduahela. TAIM--->TAIMTOIDULINE--->LOOMTOIDULINE--->TIPPKISKJA Ühe ÖS hargnevad ja põimuvad toiduahelad mood. toiduvürgu. Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug
"Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega
See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. (Miksike 2008) 1.2 Seente toitumine Seened on heterotroofsed organismid nagu meie ise ja teised loomad. Järelikult peavad seened toituma juba valmis orgaanilisest ainest. Siiski kõik seened ei tee seda ühel ja samal viisil. Mõned võtavad toitu mulla huumusest, teised surnud puidust, kolmandad loomade väljaheitest. Samuti leidub seeni, mis toituvad teiste elusorganismide arvel. Neid nimetatakse parasiitseenteks ja nad tekitavad mitmeid taime-, looma- ning ka inimhaigusi. (Miksike 2008) 1.3 Seente osa elus 1.3.1 Seente osa inimeste elus Pärmseeni kasvatatakse, et siis neist teha pärmi. Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened Kübarseentega värvitakse lõngu Mitmesugused mikroskoopilised seened kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid Tekitavad seenhaigusi
Fundamentaalteadus-teadus,mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse,ehituse, toimimise ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.Rakendusteadus-tegeleb praktilise rakendamise meetoditega.Üldbiol. teadus-geneetika,rakubioloogia,ökoloogia.Eribiol- botaanika,füsioloogia,zooloogia. Biotehnoloogia-nim.rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure,mis kasutavad elusorganismide omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapniku...
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus eluslooduse...
eneseteostus ja Maslow seisukohalt jõuab sinna kümme protsenti inimestest. Tendents ei ole sugugi mitte halb, ligikaudu kuussada miljonit inimest saavutab õnneliku elu. Indiviidi elu saab kohustuseks, kui ta saab järglased. Laste elukäik sõltub täiesti vanematest, seega on vanemate kohus püsida elus, et aidata oma järglastel elada. Lapsed omakorda küpseks saades, vastutavad oma järglaste elude eest, see on nagu populatsiooni lõpmatu jada. Vananemine on loomulik elusorganismide omadus. Nagu iga laev jõuab ükskord sadamasse, saab samuti iga inimelu loomuliku lõpplahenduse. Surm on paratamatuim sündmus elus ning ühtlasi elu lõpp-punkt. 26. oktoobri ,,Aktuaalses kaameras" ilmus uudis, kus teatati, et 93-aastane vanaproa lõpetas näljastreigi, mis oli alustatud soovist surra. Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine
Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. 5. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooselust ja ökotoobist. 6. Populatsioon on ühist territooriumi asutavate samaliigiliste isendite isendite kogum. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv
Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma, bronhiit. Arvatakse,
Paljudest taimedest, loomadest ja teistest organismidesst saab toitu või tööstusele toorainet nt ravimite ja riiete valmistamiseks. Kui väheneb bioloogiline mitmekesisus, siis kaovad koos liikidega inimkonnale olulise tähtsusega tooraineallikad. Seega bioloogilise mitmekesisuse säilitamine vajalik nii looduse kui ka inimese seisukohalt. Tänaseks on inimene väga palju looduskeskkonda muutnud selle tulemusena muutub elukeskkond nii inimese kui ka kõigi teiste elusorganismide jaoks järjest halvemaks. On tekkinud vajadus midagi ette võtta, et säilitada veel järele jäänud bioloogilist mitmekesisust. Selleks on vajalik tegutseda nii, et säiliks sobiv elukeskkond meie järeltulijatele ja teistele elusorganismidele. Osa liike on laialt levinud, nende hävimisoht on väike. Osa liike asustavad vaid mingit väikest ala ja et need ei häviks, tuleb säilitada nende elupaigad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
