Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. *Muldade hapestumine see tähendab mulla reaktsiooni sellist muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini. *Raskmetallid mullas mürgised on need, mida elusorganismid elutegevuseks ei vaja. Mullas seotakse need enamasti huumusosakestega. Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks.
kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest). Osoonikihi õhenemise/hävimise korral enamik organisme hukkuks, sest kosmosest lähtuv kiirgus muudab valkude ja nukleiinhapete struktuuri ja selle tulemusena ei saa need enam täita neile iseloomulikke funktsioone. (Härm) 12 Kokkuvõte Fotosüntees on looduses asetleidev elutähtis protsess kõigile Maal elutsevatele organismidele. Selle käigus muudavad elusorganismid päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub väga kiiresti ja pidevalt. Kui katkeks fotosünteesi protsess, lõppeks ka elu maakeral. Fotosünteesi protsess jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiteks, kus toimuvad vastavalt valguse neeldumine, fotosüsteemid ja sahhariidide süntees. Protsessi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi ning saadusteks on süsivesikud ja hapnik, energiaallikana kasutatakse päikesekiirgust
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib t...
29. Eluslooduse põhilised eluvormid loomad, taimed, seened, bakterid, protistid, parasiidid. 30. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused loomad on hulkraksed (kehasisene seedimine), seened ainuraksed (kehaväline seedimine) ja taimed on organismid kellel on primaarne plastiid (fotosünteesijad). 31. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine 32. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel 33. Viirused pole elusorganismid, on elus aine. Ilmnevad elu ilmingud vaid elusrakus, väljaspool on nad vaid passiivsed (mürk). Viirused evolutsioneeruvad iseseisvalt (mutatsioonid, võtavad kaasa peremehe geene, võtavad kaasa teiste rakus olevate viiruste geene) Oblikatoorsed ained: 1)nuklehape DNA või RNA (pärilikkusaine). 2)Valk moodustab apsiidi (kaitseks - kaitsevalgud ja peremeesraku ära tundmiseks - retseptorvalgud). Suurus: alla valgusmikroskoobi nähtavuse piiri. Kuju: 1)Isodiameetriline (hulktahukas).
24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike peamiselt leidub? Miks seal? V: Kärestik on kiire vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate. 26. Too näiteid pinnavormide kohta, mida on kujundanud tuul, mida elusorganismid, mida meteoriidid. V: Luide tekin siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu pudenevad liivaterad takistuse juures maha.
Redoksreaktsioonid oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Energia saamine ja kasutamine rakkudes Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks
Redoksreaktsioonid oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Energia saamine ja kasutamine rakkudes Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks
· Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi
piim, maks..) C-vitamiin (antioksüdant taimed, nende viljad) Eelnevate teemade peale kt !!! RAKK, 26.01.10 RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Kirjeldas esmakordelt taimerakku. K. E. Von Baer Munaraku avastaja. Embrüoloogia rajaja. A. von Leeuwenthoek ainuraksete kirjeldamine. Rakuteooria põhifaktid 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 2. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas: teatud kindlatel rakkudel on teatud kindel ehitus ja funktsioon. 3. Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust pooldumise/jagunemise teel. (MITOOS) 4. Hulkraksetes organismides on rakud DIFERENTSEERUNUD/eristunud ja INTEGREERUNUD/seotud. LOOMARAKK Rakumembraan: Koosneb: Fosfolipiidid, kolesterool, valgumolekul+oligosahhariid=glükoproteiin. ÜLESANDED
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
Esimese põhjendatud evolutsiooniteooria esitasid 1858. a. C. Darwin ja A. R. Wallas. Nad uurisid loodust ja töötasid teineteisest lahus, aga jõudsid mõlemad ühesugusele järeldusele. Selle alusel on evolutsiooniteooria põhjenduseks looduslik valik. Oma seisukohtade kaitseks tõid uurijad näiteid nii loomade ja taimede anatoomiast, nende geograafilisest levikust ja fossiilsetest jäänustest. Kõik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning kõik neid moodustavad rakud) arvatakse pärinevat ühisest eellasest. Elu tekke küsimus on tegelikult küsimus sellest, kuidas tekkis esimene rakk. Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja täidetud paljude spekulatsioonidega. See on mõistetav, sest pole ühtset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on ühel arvamusel küll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr
8. Populatsioonitasand- saab võimalikuks suguline sigimine, ühe liigi isendid ühel kindlal ajal. 9. Liigi tasand- sarnaste tunnustega, sarnast elupaika asustavad organismid, kes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Nt pru Liht karu 10. Ökosüsteemi tasand- kindlalt piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida asustavad selleks sobilikud liigid. 11. Biosfääritasand- kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 3. Järjesta uurimistöö etapid 1. Probleemipüstitus 2. Taustainfo kogumine 3. Hüpoteeside püstitus 4. Katse või vaatluse läbiviimine 5. Tulemuste esitamine 6. Kokkuvõte ja järeldused 4. Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees Mingisugune oletus selle ülesande kohta (ei pea olema alati positiivne vastus, st et selle ümberlükkamine pole vale. Mida t Hüpotees, seda parem. 5
Michelangelo Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse,konservatiivsuse ja truuduse värv. Samuti sümboliseerib sinine taevast ja vett. Kõigile meeldib silmi puhata suunates nad sinavatesse kaugustesse. Sininbe jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõppmatuse varjundi. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele. Sinivetikad on maailma vanimad elusorganismid. Sinivaal on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud. Vene sinine kass on kassitõug. Suure Valge Niiluse ühte harujõge aafrikas nimetatakse Siniseks Niiluseks. Kuulsal kunstnikul Pablo Picassol oli loomingus sinine periood. Tema sinist perioodi (1901-1904) iseloomustab tõsimeelsus, kohati isegi teatud süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel
Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks? 1.Loodusressursid 2.Bioressursid 3.Tööjõuressursid 4. Tehnikaressursid 5. Materjaliressursid Põllumajanduseressurside hulka kuuluvad : Loodusressurside hulka kuuluvad : 1. Maaressursid 2. Veeressursid 3. Kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia, sademed) Bioressursid ehk taimed, loomad putukad(mesilased), kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust. Maaressursid. Eriline osa põllumajanduses on maal. · Maa on looduse and · Ruumiliselt piiratud · Taastootmisvõime: viljakus kasvab õigel kasutamisel! · Kasutamine on seotud tema asukohaga · Maad ei saa tootmisvahendina asendada : maa on asendamatu! · Kvaliteet ei ole ühesugune Tööjõuressursid on peamiseks tootmisteguriks. Tööjõuressurss ehk töövõimet omavate inimeste
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia.
rohkem ringi kui olid vedelal kujul. Kui vesi jäätub, siis molekulid kaotavad energiat ja tulevad üksteisele lähemale, muutes selle organiseeritumaks.) 4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (S < 0). Kuidas see võimalik on? Vastus: Entroopia vähenemine toimub ka organismides, kes ammutades toidust (tihti madalmolekulaarsed kõrge entroopiaga ühendid) energiat loovad keerulisi ja korrapäraseid molekulaarseid struktuure (madala entroopiaga). Ka elusorganismid on avatud süsteemid. 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Vastus: oma keerulise struktuuri loomise ja säilitamisega kaasneb entroopia vähenemine, mis tuleb kinni maksta energia kulutamisega. (eelmisele vastusele jätkuks)Tulenevalt võrrandist G = H -TS tuleb see entroopia vähenemine kinni maksta energia kulutamisega (H<0). Seega peavad elusorganismid oma keerulise struktuuri loomiseks ja säilitamiseks kulutama pidevalt energiat
pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võibolla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järkjärgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Võimalike mikroorganismide avastamiseks konstrueeriti ja paigutati kahele 1976. a. suvel Marsile jõudnud automaatjaama "Vikingi" maandurile automaatsed bioloogialaboratooriumid. Kummaski neist olid seadmed pinnaseproovidega kolme erineva katse tegemiseks. Pinnaseproove võeti 3 meetri pikkuse käpaga. Esimese, nn. gaasivahetuse (ingl. k
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
saarel elavatel kilpkonnadel oli kilp täiesti ümmargune, aga teisel saarel elavatel oli kilbil kaela kohal kõrge ora, mis võimaldas kaela kõrgemale välja venitada. Neist vaatlustest hämmeldununa tuli Darwinile mõttele liikide muutumisest pika ajaperioodi jooksul. Austraalias kohtas Darwin kukkurloomi: rottkänguruid sugukonnast Potoroidae ja nokkloomi. Austraalias elavad loomad erinesid mujal maailmas elavatest loomadest sedavõrd palju, et Darwinile tundus justkui oleks elusorganismid Maal loodud kahe eri Looja poolt. (Charles...) Tagasiteel koju oma üleskirjutistele korrektuuri tehes kirjutas Darwin, et juhul kui kahtlused pilalindlaste ja kilpkonnadest peavad paika, siis ”kõigutab see käsitust liikide muutumatusest (stabiilsusest)” (Charles...). 8 3. EVOLUTSIOONI- JA LOODUSVALIKUTEOORIA 3.1. Näidiste analüüsimine 1836. aasta detsembri keskel kolis Darwin Cambridge’sse, kus ta hakkas oma
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4
rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus võõrkehi, lagunenud rakuorganelle
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Tekitab silmades ja hingamisteedes kipitust ja sööbimistunnet. Kutsub esile aevastust, köha ja luksumist. Suuremates kogustes põhjustab vedeliku eraldumist kopsualveoolides, mille tagajärjeks võib olla uppumine. Looduslikesse veekogudesse sattumisel keskkonnale ohtlik, sest hävitab seal elusorganismid. Basseinides kasutatakse väga väikeses koguses, mis ei ole inimesele ohtlik, kuid hoiab vee puhtana. Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises (termomeetrid), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall. Aurud äärmiselt mürgised. Ärritab silmi, metalliaurude sissehingamisel tekib iiveldus, kõhulahtisus, hingamishäired. Põhjustab neerukahjustusi. Põrandale kukkumisel pudeneb väikesteks kuulikesteks ja hakkab veerema madalatesse
Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused; Liigne osooni sisaldus; UV kiirgus; radioaktiivne kiirgus Erinevad saasteained (näit gaasilised ained SO2, NO, NO2). Biootilised stressifaktorid a) Taimede tihedus Iga kultuurtaime puhul, lähtuvalt taime mõõtmetest, tuleb kasvatamisel kasutada optimaalseid külvi- ja istutustihedusi, et jätkuks taimedele valgust, vett, toitaineid. b) Teised elusorganismid Taimed kasvavad looduses kõrvuti teiste elusorganismidega, osad neist on taimedele kasulikud, osad kahjulikud: Patogeenid - taime haiguste tekitajad (mikroseened, bakterid, viirused); Putukad, taimekahjurid; Imetajad loomad. Taimede reaktsioon stressile Organism reageerib stressile biokeemiliste ja füsioloogiliste muutustega, mis sageli ilmnevad taime ka välimuses. Taimede reaktsioon stressile võib olla
1. Eeltuumseteks ehk prokarüootideks neil puudub piiritletud tuum ja esineb vähem organelle kui päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega
alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit. NÄIDE: Televisioon avasüsteemina: sisendiks elektrivool ja elektromagnetlained,
Seemnekest - ümbritseb ja kaitseb. Idust areneb ja kasvab uus taim. Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ning ühest/kahest idulehest.Toitekoe (tärklise- ja valguterad) arvelt hakkab idu arenema. Kaheidulehelised Üheidulehelised 21 22 Fotosüntees Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Enamasti toimub fotosüntees taimelehtede põhikoe rakkude kloroplastides. Fotosüntees: 1) taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi. 2) kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos. 3) Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena. 4) Õhku eraldub hapnik. 5) Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse
Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Elu otsingutest Marsil II Foto. Vikingi maandur (mudel). Bioloogialaboratooriumid Marsi pinnal Võimalike mikroorganismide avastamiseks konstrueeriti ja paigutati kahele 1976. a. suvel Marsile jõudnud automaatjaama "Vikingi" maandurile automaatsed bioloogialaboratooriumid.
vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.
uute arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimene otsene mõju kõrgeim vorm, mille eesmärgiks on luua organisme ühiskonna huvides. 53. Stratosfäär atmosfääri kiht 15-50 km maapinnast millele viidatakse ka kui osoonikihile 54. Sünergism Kahe või enama kemikaali koostoime mis on tugevam kui nende kemikaalide toimed eraldi. 55. Toiduahel Toitumissüsteem millega on seotud kõik elusorganismid. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed ning taim- ja loomtoidulised loomad 56. Toiduvõrk_ toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks 57. Tolerantsus Organismi võime taluda tema ökoloogilisse amplituudi jääva teguri hulka või intensiivsust (või nende vähesust) 58. Troofiline tase - toitumisahela tasand 59. Troposfäär - atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega koht, mis ulatub10-16 km kõrgusele
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE
loomariigist putukate kaitsevärv (osadel oksarao- või lehevärvi, osadel erksat ja linde hoiatavat tooni), lindude eripärad kellel head silmad kõrgusest saagi märkamiseks, kellel lestad kasvanud varvaste vahele, kellel nokk tugev ja vibratsioonikindel, kellel saba uhkustamiseks, loomadest kasvõi hundid ja jänesed, kes oma karvkasukat vahetavad talveks jne. Eks ned ole paljuski seotud ka keskkonnaga, kus nad elavad. Elusorganismid muutuvad üldjoontes seoses keskkonna muutustega kliima muutused, inimtegevuse mõju, looduskatastroofid jne. Samas saab väita näiteks, et ka hundid võivad aja jooksul muuta keskkonda jõgede suudmed kus käivad loomad joomas-söömas võivad ajapikku muuta oma kuju ja asukohta kinnikasvamised, kui loomad enam ei käi ja kui nad leiavad uued kohad jõe ääres kust juua ja süüa. Sama ka koprate puhul - võivad oma tegevusega muuta palju
Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse looduslikult. (viiepõllusüsteem, orgaanilised väetised). Intensiivne põllumajandus- kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat. Intensiivne põllumajandus reostab keskkonda, mahepõllumajandus mitte. 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muundavad päikeseenergia keemiliseks energiask. Fotosünteesi pöördprotsessid on aeroobne ning anaeroobne biolagunemine. CO2+H2O+hv {CH2O}+O2 Fotosüntees Aeroobne biolagunemine. {CH2O} CO2+CH4 Anaeroobne biolagunemine. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Geoloogilise ringe alamringed: tektoonile, hüdroloogiline, kivimite ja biogeemiline ringe. Geoloogiline aineringe- kivimite ringkäik looduses. Päikese kiirguse põhjustatud välised
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
2. Pole seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. 2.4 Elu areng Maal: vanimaks meteoriidid. Maakoor hakkas tarduma 4,5 mlj a tagasi. Elu enne Kambriumit: elu tekke ajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 mlj a tagasi (leitud stromatoliite: kihilisi struktuure, mis võivad tekkida mikroorganismide tegevuse tagajärjel). Teadaolevalt vanimad mikroorganismide kivistised on 2 mlj a vanad (Gunflinti kihistu Kanadas). Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja erhed), mis moodustasid eeltuumsete e prokarüootide riigi. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid tekkis fotosüntees algas aeroobne hingamine. Päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses (endosümbioosi teel üks rakk neelas teisi, mis jäid eksisteerima organellidena). Esimesed hulkraksed organismid (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastust.
J.Orwell raamatust ,,lihtne difrentseerimata iha, mis purustab partei, ei süütusele, ei voorusele, mida rikutum seda parem" Punkrocki tulek seks.rev.i vastane. Kiindumist kehasse puudus ja välditi. Keha kui teatav ebatäiuslik masin. Nine inch nails & Marilin Manson Sex Pistols ,,Bodies" abordi dialoog 19.saj. Mehhanistlik maailmapilt kogu inimese tegevus algab deterministlikult Vitalistlik maailmapilt. Darwin ja tema teooriad liikide tekkest 1859. Kuidas kõik elusorganismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. Evolutsiooniteooria abitud inimesed, in oli determineeritud. Naturalism (Zola uuris põhjakihte: prostituute, anakaid) jälgitakse inimest looduse/organismi tasemel. Mistahes püüdlused kõrgemale. Paralleelnähtus marksism tegeles küsimusega kuidas päästa töölisklass ühiskondliku piiratuse käest/determinatsioonist. Vabastada inimene sellisest piiravast impulsist nagu seks. Inimene marksistliku
Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. Molekulidevahelised jõud.
Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape. Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood . Geneetiline kood on universaalne, s.t. kõigis elusorganismides ühesugune. See asjaolu on andnud kinnitust elu monofüleetilise päritolu hüpoteesile, mille kohaselt kõik elusorganismid pärinevad ühisest eellasest. Et bioloogias on erandid reegliks, siis on avastatud ka alternatiivseid geneetilisi koode, mis esinevad mitokondrites ja mõnel juhul päristuumsete organismide tsütoplasmas. Need erinevused on siiski tühised ja tõenäoseks tuleb pidada väidet, mille kohaselt mitokondrid kasutavad erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis, tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Ajakirjandusest võib tihti
- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570..
vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99% Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid jne. [5] 2.1. VEEKAREDUS
Ärinimi – Äriregistrisse kantud nimi, mille all FIE või äriühing tegutseb. Äriplaan – Detailne ja põhjendatud ettevõtte äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosidega. Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja
Kesta läbivad poorid, mille kaudu vesi ja temas lahustunud ained väljuvad. · Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Seetõttu kest ainetele raskemini läbitav, tsütoplasma ja organellid hävivad. · Rakukesta ülesanne raku ja kogu taime teostamine. Tugifunktsiooni täitmisel tähtis roll tugikoe rakkudel. · Põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad nii vastupidava tugisüsteemi, et kõige suuremate mõõtmetega elusorganismid ongi taimeriigi esindajad. · Tselluloos jt biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaaniliste kui ka kliimateguritele. Suhteliselt vähe organisme toituvad puitunud varrest. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Oluline roll korkkoel(rakud paiknevad tihedalt üksteise peal). Korgikihist ei ole poore. Selleks, et säiliks gaasivahetus, on moodustunud spetsiaalsed avad lõved. · Teine kaitsekiht korp.
10%, kusjuures produktsiooni efektiivsus tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes. 83. Ekspluatatsiooni efektiivsus? Ühe troofilise taseme võime kasutada temast allapoole jääva troofilise taseme ressursse. 84. Ökoloogilised püramiidid: energiapüramiidid? Kujutab energia ülekandumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Energia, mis järgmisele tasemele ei jõua, hajub soojusena maailmaruumi. 85. Milliseid peamisi keemilisi elemente vajavad elusorganismid? H, C, N, O, Na, Mg, P, S, Cl, K, Ca, Cr, Mn, Fe, Cu, Zn, Si. 86. Vesi, veeringe ja selle energeetika? Vesi on: fotosünteesi lähteaine, hingamise üks produkte, paljude organismide elukeskkond, kliima mõjutaja jne. Aurumine toimub enamasti veepinnalt. Atmosfääri ülemistes kihtides veeaur kondenseerub ja sajab alla. Sademete langedes vabaneb vee potensiaalne energia, mille ta sai päikeselt. 87
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid
Osa seeni sisaldab värvaineid. Mitmed seened põhjustavad inimesel haigusi. Ka taimede ja loomade haigusi võivad tekitada seened. Paljud seened kahjustavad elavaid puid. Seened võivad lagundada tarbepuitu. ____________________ Inimese tegevuse tulemusel tekib alati jäätmeid. Varasematel aegadel, kui inimesi oli vähe, ei olnud ka jäätmeid palju. Põhiliselt olid need toidujäätmed, mis on aga loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö jahi ja sõjariistu, mille metallosad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest neid polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheoloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. Tänapäeval on jäätmete teke ja neist lahti saamine kujunenud suureks keskkonnaprobleemiks. Seetõttu tuleb : 1
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
