troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. AINERINGE BIOSFÄÄRIS Süsiniku ringe C on biofiilne aine, ta on kõikides organismilistes ainetes, olgu need valgud, rasvad või süsivesikud. Süsinik assimileeritakse e. sarnastatakse õhust fotosünteesiga. Taimedes tekib glükoos 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 mis tärklise, kui varuainenda talletatakse mugulates, risoomides ja teistes taimede osades. Taimedest toituvad loomad, kui elusorganismid surevad, siis töötavad laugndajad organismilise aineringi mineraalseks ja CO2 vabaneb õhku tagasi. Ka inimtegevusest vabaneb CO2 ja üha enam põletades fossiilseid kütuseid paisates õhku CO2. ÖKOLOOGILINE TASAKAAL, SEDA MÕJUTAVAD TEGURID JA TAGAJÄRJED Ökosüsteem: mets, järv või kogu biosfäär on isereguleruv tervik. Seal on aine ja energia vahetuse kaudu, seatud nii elusorganismid, kui ka eluta loodus. Nende seoste kaudu kujuneb ökoloogiline tasakaal
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele.
· sademete hulk, · auramine, · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, ·tuul jm. Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. MULD Mulla tekkest võtavad osa: · nii elusorganismid · kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: · pinnamood, · lähtekivimi, · ala kliima, · veereziim, · elusorganismid, · inimtegevus
seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks sõltumatuks väliskekkonnast. 3.2. Puittaimede talitlus (füsioloogia) 3.2.1. Fotosüntees Peaaegu kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on seotud roheliste taimede poolt. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda Päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks. Vett kasutatakse orgaanilise aine sünteesimiseks vaid 6-7% ulatuses, ülejäänud osa allikaks on õhus leiduv süsihappegaas. Tänapäeva atmosfääri koostises leidub süsihappegaasi vaid 0,0387%, kuid sellest piisab taimedele tõhusa fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõpp-produktiks on glükoos (C6H12O6) ja fotosünteesi
· kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika uurib taimede jäänuseid kivimites. Fülogeneetika uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut. Esimesed elusorganismid ei olnud taimed! Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi Eukaüootsed vetikad 1 miljard a tagasi Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed. Sammaltaimed 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris Sõnajalgtaimed 405 mat Devonis Paljasseemnetaimed 360 mat Karbonis Katteseemnetaimed 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Referaat HAPNIK Tartu 2009 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%. Hapnikku tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid)...
g. Pärilikkus Järglased sarnanevad vanematele. h. Kohanemis- ja kohastumisevõime Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskonnaga. Kui ei siis sureb välja . i. Paljunemine 1 Mittesuguline Samblik Suguline Inimene j. Mitmekesisus Erinevad elusorganismid erinevad üksteisest. k. Kindel eluiga Lõppeb surmaga. Ülesanne 2. Joonistage ülemistesse kastidesse kolm pilti elusloodusest ning alumistesse kastidesse kirjutage, miks on tegu eluslooduse pildiga? Sest pildil on taimed kus siblivad Ka loomad on osa elusast Nagu näha siin pildil on kah taimed putukad ja taevas kus lendavad loodusest. aga ka järv milles kalad elavad. linnud. Ülesanne 3
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
KOK( kroonilise obstrutiivne kopsuhaigus on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskusena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Põhjustab enamasti suitsetamine. Astma- hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. AINE JA ENERGIAVAHETUSE FÜSIOLOOGIA Ainevahetuse e metabolismi all mõistetakse neid protsess, kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni kaigus muudavad toitainetesegu( valkude , lipiidide ja süsivesikutega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energiallikateks. Anabolism-vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine Katabolism-kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum).
sest ta võib kas loovutada neli elektroni või võtta juurde neli elektroni. Iga side on moodustatud elektronipaari poolt, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet. Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada ja toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes. Kõik elusorganismid, kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan.
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega.
Lauale antakse tavaliselt kõige peenemaks jahvatatud puhast lumivalget soola. Toiduvalmistamiseks, samuti ka toiduainete soolamiseks ja marinaadide jaoks võib kasutada jämekristalset, purustatud või jämedama jahvatusega soola. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................2 Vitamiinid ja vesi ............................................
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega ...
eluks vaja. Järgmistes osades käsitlengi vee tähtsust ning taimede raviomadusi ja tähtsust nii looduses kui meile. 3 Vesi Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt, ja seda vajavad kõik elusorganismid. Vesi koosneb ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on ainus aine, mida leidub samaaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Vee roll meie elus on raskesti hinnatav, kuna seda kasutatakse peaaegu kõikjal. Inimene suudab toiduta olla üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. Keskmiselt 60-65% inimkehast koosneb veest, seda on ajus 85%, veres 80% ja luudes 25%. Milleks on meil vaja vett? Vesi on aine, mis aitab meie organismi elutegevuse protsesse käimas
Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3. Koosta taimede arengurida: Ainuraksed vetikad .... 4. Koosta loomade arengurida: Ainuraksed loomad ... 5. Miks on populatsioon evolutsiooni seisukohalt tähtis? mida suurem on populatsioon seda keerukamaka ning mitmekesisemaks saab muutuda evulotsioon 6. Mikroevolutsioon ja selle tegurid mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik Mikroevolutsioon
Täiesti kuiva õhu relatiivne niiskus on 0 ja veeauruga küllastatud õhul 100%. On võimalikud olukorrad, kus relatiivne niiskus ületab 100%. Selline olukord, mida nimetatakse üleküllastuseks, võib esineda kõrgel õhus pilvede tekkeprotsessis või maapinna lähedal kaste tekkimisel. Tuleb silmas pidada, et relatiivne niiskus ei iseloomusta veeauru hulka õhus vaid näitab mitu protsenti moodustab olemasolev veeauru rõhk küllastuseks vajalikust. Elusorganismid sisaldavad vett ja kaotavad seda aurustumise käigus. Veekaotuse intensiivsust mõjutab ümbritseva õhu relatiivne niiskus ning enamik organisme on kohandunud mingile niiskusrežiimile. Inimesele, paljudele loomadele samuti suurele hulgale kultuurtaimedele on hästi talutav relatiivne niiskus 50 - 70 protsenti. Liiga madal või ka liiga kõrge relatiivne niiskus võivad selleks mittekohanenud organismile mõjuda kahjustavalt. 4
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat • Sünökoloogia (community ecology) – enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele.
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele.
( adenosiinmonofosfaadiks)., kuid selle käigus vabaneb vähem energiat ning seda kasutatakse palju harvem. ATP lagunemine toimub ensüümide toimel, mis kindlustab et ATP kasutatakse õigel ajal ja õiges kohas. ATP sidemed on energia rikkad, kuid idemete lõhkumiseks ei ole vaja kulutada palju energiat. ATP universaalsus- ATP-d kasutavad samal viisil kõik elusorganismid. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad aga päikesevalguse käes olema. ATP toodetakse mitokondrite membraanis paiknevate ensüümi ATP-süntaasi abil, mille käivitab vesinikioonide kosentratsiooni erinevus kahel pool membraani. Ioonid liiguvad läbi ATP-süntaasi kanalite kõrgema
informatsiooni kogumise, salvestamise, analüüsi ja esitluse definitsioone ja protseduure. Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. Aastaks 1970, kui Vikingi programm lõpuks Marsile jõudis, oli Lovelock juba arutlenud palju Marsi atmosfääriolude üle. Ta leidis, et kõik elusorganismid planeedil peavad ära kasutama ka planeedi atmosfääri ja selle läbi ka seda muutma, kuid Marsi atmosfäär oli peaaegu täielikus keemilises tasakaalus. Sellest järeldas ta Maa näite põhjal, et Marsil ei saa olla ühtegi elavat organismi. NASAle sellest teooriast ei piisanud.Lovelock seletas, et organismid ammutavad keskkonnast toorainet, töötlevad seda oma tarbeks ning paiskavad jääkained keskkonda tagasi. Seega saaks elu tuvastada planeedi atmosfäärigaaside järgi
3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. 5 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metall osad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest nedi polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. 6 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks. Kiskahela lõpptarbija läheb edasi looduslikku ringlusse. Ühel või teisel juhul meie näiteks olnud raudkull sureb kunagi ning tema keha satub maapinnale. Edasi tarbivad tema keha teised elusorganismid, lagundajad - seened, bakterid, mikroobid. Sellist toiduahelat, kus iga järgmise taseme tarbija kasutab eelmise tarbija jääke, nimetatakse laguahelaks. Laguahela lõpptulemusena muudetakse orgaaniline aine uuesti anorgaaniliseks aineks, mida taimed saavad kasutada orgaanilise aine moodustamiseks. Ja kõik algab uuesti otsast peale. Toitumissuhted on looduses tegelikult keerulisemad, kui seda ühes lihtsas toiduahelas saab väljendada
jahutusvedelik. Eraldunud energia muudab vee aurugeneraatoris auruks, mis käivitab turbiini ja see omakorda generaatori. Oma töö ära teinud aur kondenseerub kondensaatoris ja suundub uuesti aurugeneraatorisse. Esimese juhitava ahelreaktsiooni pani käima USA teadlaste kollektiiv Fermi juhtimisel RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Radioaktiivsus häirib elusorganismide rakkude tegevust, st vigastab rakke. Suure kiirgusdoosi korral hukkuvad elusorganismid. Kiirguse ohtlikkust suurendab veel see, et kiirgus isegi surmavates doosides ei tekita valuaistinguid. Kiirgus mõjutab ka pärilikkust ebasoovitavas suunas. 1945 a USA poolt heidetud aatompommid Jaapani linnadele on avaldanud mõju kiiritust saanud inimeste järglastele. Kiirgust väikestes doosides kasutatakse meditsiinis nt pahaloomuliste kasvajate kahjustamiseks. Vähkkasvajaid kiiritatakse gamma kiirgusega.
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Referaat Silver Kurrik 9.C klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord 1. Vesi....................................................lk 3 2. Kasutamine........................................lk 4 3. Joogivesi.........................................lk 5-6 3.1.Kare vesi.....................................lk 6 3.2.Suure rauasisaldusega vesi.........lk 7 3.3.Mineraalvesi............................lk 7-8 3.4.Klooritud vesi.........................lk 8-9 4. Saastamine..................................lk 10-11 5. Puhastamine...............................lk 11-12 6. Kasutatud kirjandus....................lk 12-13 2 Vesi Vesi ehk divesinikoksiid on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Vesi on kõig...
Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine
Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Õhk on tavaliselt lõhnatu ja värvitu. Õhu auhteline dielektriline läbitavus on 1,0006. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (dilämmastiku, dihapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Gravitatsiooni roll Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Rõhk Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi vä...
Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se)) ja makroelemendid (Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl),Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N) ) Kõige rohkem orgaanilistest ainetest on valke (palju erinevaid ülesandeid vaja täita), siis
ning väljendatakse emotsioone. (Sandel & Johnson, 1996) Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 3 Kõik kunsti vormid ja väljendamisviisid defineerivad seda, kuidas konkreetset suunda kogeb teraapia klient. Loovteraapia alla kuuluvad järgnevad spetsialiseerumissuunad: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ja tantsu- ja liikumisteraapia. (Jones, 2005) Tants, liikumine ja teraapia Kõik elusorganismid kogevad oma elu jooksul käitumist, mida kutsutakse tantsimiseks. Ka meie, inimesed, ei ole mingi erand. Tänu sellele on tänaseks välja kujunenud loovteraapias tantsu- ja liikumisteraapia suund. Liigutused, mida me igapäevaelus teeme, võib kasutusele võtta mõnes tantsuetenduses, sest tants iseloomustab inimesele omast liikumist. Oluline on mõista, et tants ja liikumine on mitmel moel inimeste jaoks vajalikud eneseväljendamise oskused. Kuigi on
Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine, • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: • pinnamood, • veerežiim, • lähtekivimi, • elusorganismid • ala kliima, • inimtegevus. Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil: Metsas ladestub orgaaniline aine mulla
HAPNIK Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte...........................................................................
Võimalik loote arengukahjustus 6)Siirutaja vahendusel:1)marutõbi 2)puukentsefaliit 5. Kaitsmine 1)Organismi looduslik kaitsetõke 2)Vaktsiin 6. Vaktsiinid- on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on surmatud või nõrgestatud. Miks inimesed vaktsineerivad? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma selle viiruse vastaseid antikehi. Bakterid 7. Ehitus:1) üherakulised 2) kõige väiksemad elusorganismid 3) eeltuumsed organism Paljunemine: paljunevad väga kiiresti 8. Spoore moodustavad siis kui keskkonna tingimused muutuvad ebasoodsaks. 9. Aneroobsed bakterid Aeroobsed bakterid 1. Ei vaja eluks hapnikku 1.Vajavad eluks hapnikku 2.Elab: õhus, mullas, esemetel, organismidel 2.Elab: pähjamudas, mullasüvakihtides, loomade soolestikus 3.Aitavad kaasa käärimisel 3
Ribosoomide kogumik polüsoom. (sisaldub ka mitokondrites, kloroplastides). Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib päristuumse raku tsütoplasmat. Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid: · prokarüoodid (eeltuumsed) bakterid arhebakterid, mükoplasmad, purpurbakterid, tsüanobakterid; erütrotsüüdid (küpsetes) · eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (peamiseks histoonid kaitsevad DNA-d, aitavad
Vees on hapnikku massiprotsentides umbes 89%. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Hapnikku kasutatakse keevitamisel, gaasija plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Lisaks sellele kasutavad kõik elusorganismid hingamiseks hapnikku ning hapnikku toodavad taimed fotosünteesi käigus. Hapnik soodutab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkainetena: nende
mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks Fanerosoikum(450 mln aastat tagasi tänapäev) jaguneb paleosoikumiks(450-250 mln aastat tagasi), mesosoikumiks(250-65 mln aastat tagasi) ja kainosoikumiks(65 mln aastat tagasi tänapäev) 6. Maa areng prekambriumis? Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses
VESI OLULINE KOMPONENT MAAL - 70% maa pinnast · moodustab - molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel) - tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur) vesiniksidemeid - Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. - Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus - Vesi - parimaid lahusteid looduses - Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C (norm tingimustel 98,9 0C) Rõhk 101 325 Pa (760 mm/Hg). - Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. - Kõrge soojusmahtuvus - Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm 3. Max tihedus +4 0C. - Toatemp suur pindpinevus
Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid
energiat seda saab toidust · Me ei tea kui palju kellelgi on energiat, küll aga teame palju keegi suudab tööd teha · Mõned inimesed väsivad kiiremini nad kulutavad rohkem või ei suuda piisavalt kulutada · Tööks kulunud energia hulka võib kaudselt hinnata väsimuse abil Keskkond, kord, töö ja elu · Rakud ja organismid peavad tegema tööd, et elada Tööd tehakse ainevahetuse käigus, paljunemisel, kohanemisel jne Elu = töö · Elusorganismid on keskkonnaga dünaamilises püsiseisundis, aga mitte tasakaalus · Elusorganismis esinevad molekulid ja ioonid erinevad koosseisult ja koguselt keskkonnas esinevatest St. organism erineb keskkonnast ja peab pidevatl tegema tööd (hankima ja muundama aineid, kasutama energiat jmt), et see ka nii püsiks St elusorganism on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab "korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustes (võitleb entroopiaga)
Raskemetallide sattumine mulda jne. Hapestumist kiirendavad HAPPESADEMED Mida rohkem mullas vesinikioone, seda happelisem on muld ja seda madalam on PH. · Happelises mullas lisaks ka juurtele toksilised aine AL ja Mn · Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse aluselisi toitaineid ja väetatakse KCL- ga ) · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine toimub lubiväetistega Raskemetallid mullas · Toksilised on sellised raskemetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja ( Zn, Cu, Cr, Co. Ni, As)õ · seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas · satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb) Ehitusdegradatsioon ( ka füüsiline hävimine) · viljakate alade võtmine hoonestuse, teede, kaevanduste alla · vähenemine maailmamere tõusu ja vajumise tõttu ( Holland), üleujutused Bangladeshis Bioloogiline degradatsioon
Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooni protsess. TÕENE Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. TÕENE Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on liik. VÄÄR · Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Stabiliseeriv valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises.VÄÄR · Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7 ... 4 miljardit aastat tagasi. TÕENE Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: a) Kasulikud b) neutraalsed c) kahjulikud d) surmavad Linnud põlvnevad: a) Kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) imetajatest Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: a) Konvergents b) divergents c) mimikri d) progress Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on:
inimesega. 8.Mida nimetatakse hüperkapniaks? Normaalsest suuremat CO2 osarõhku bioloogilises süsteemis või ka veres. 9.Milline on hüpoksia ja hüperkapnia mõju kopsude ventilatsioonile? Hüpoksia puhul kopsude ventilatsioon suureneb. Hüperkapnia puhul kopsude ventilatsioon suureneb rohkem kui O2 vähesusel. 10. Ainevahetuse mõiste, anabolism ja katabolism? Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal.
6.Kasutatud kirjandus..........................................lk10 2 VESI Vesi ehk H2O on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab 71% maakera pinnast. Maal leidub vett peamiselt ookeanides ja teistes suurtes veekogudes, 1.6% maaalustes põhjaveekihtides ja 0,001% vee auruna õhus. Puhas vesi on värvuse, lõhna ja peaaegu maitseta vedelik, mis külmub 0°C ja keeb 100°C juures. Vee tihedus on kõige suurem 4°C juures (1,00 g/cm³)
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid.
Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast. Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil. ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida hiljem saab kasutada assimilatsioonil. ADP adenosiindifosfaat Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kahest fosfaatrühmast. NAD vesinikukandja. METABOLISM TAIMERAKUS FOTOSÜNTEES Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mida elusorganismid kasutavad raku tasemel. Toimub kloroplastides. FS: 6CO2+12H2O = C6H12O6+6O2+6H2O FS vajalikud ained: 14 1. Valgus (päike) 2. Anorgaanilised ühendid (H2O ja CO2) FS tulemus: 1. Glükoos (C6H12O6) 2. Hapnik (O2) eraldub atmosfääri FS etapid: 1. Valgusstaadium Valgus neeldub klorofüllimolekulides. Toimub vee lagundamine valguse toimel ja sünteesitakse ATP.
Aineliseks kultuuriks loetakse seda osa, mis on inimese poolt valmistatud teadlikult. Suurem eesmärk on lahti mõtestada ning rekonstreerida aineline kultuur, mis eseme taga on. Eseme all peetakse silmas igasugust inimese poolt valmistatud objekti, olenemata selle suurusest. Ainelise kultuuri valdkonda võib kuuluda ka osa elusloodusest (viljasordid, koeratõud, tänapäevased geneetiliselt muundatud organismid). Ainelisi objekte on võimelised looma ka muud elusorganismid ja loodus üldisemalt. Näiteks mägrakoobas, kopratammid jne. Seega saab rakendada loodusteaduslikke uurimismeetodeid, kuid üksnes neist ei piisa. Materiaalse kultuuri mõtestamisel tuleb kasutada ühiskonnateaduse meetodeid. Mingi tasemeni on materiaalset kultuuri uurida lihtsalt objektina, kuid mõtestada neid asju niiviisi ei saa. Loomade ja inimeste loodud ainelise kultuuri erinevuseks on ainelise kultuuri edasi arenemine ning levimine. Vaadates loomade loodud objekte, siis on
· Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
