Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elusorganismid" - 526 õppematerjali

elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni: 1. Eukarüoodid 2. Arhed e. arhebakterid 3. Bakterid e. eubakterid
thumbnail
3
doc

Loengu materjale II

Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon. · Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad. · Hüdrosfäär- veeline keskkond. · Biosfäär- elusorganismid . · Geosfäär- jaguneb: maakoor, vahevöö, tuum (välimine ja sisemine) Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km). Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³ Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht, basaltne kiht. Litosfäär- hõlmab makoore ja vahevöö kõige ülemise osa, mis käitub kui terviklik tahke ja jäik keha...

Geoloogia
57 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Bioloogia uurib elu

Bioloogia uurib elu Koostas:M.Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuuma kiirgus. Kiirgus igapäevaelus. Kiirgus ja elusorganismid.

Ettekanne: Tuuma kiirgus. Kiirgus igapäevaelus. Kiirgus ja elusorganismid . Ioniseeriv kiirgus. Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga.See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte-...

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldbiloogia

1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja...

Üldbioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

· kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika ­ uurib taimede jäänuseid kivimites. Fülogeneetika ­ uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut. Esimesed elusorganismid ei olnud taimed! Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi Eukaüootsed vetikad ­ 1 miljard a tagasi Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed. Sammaltaimed ­ 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris Sõnajalgtaimed ­ 405 mat Devonis Paljasseemnetaimed ­ 360 mat Karbonis Katteseemnetaimed ­ 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vesi ja veepuhtus

Tallinna Kunstigümnaasium VESI JA VEEPUHTUS 8b klass Ilmo Kotkas Tallinn Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal .Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu...

Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Iseloomu bioloogiline põhi

Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood . Geneetiline kood on universaalne, s.t. kõigis elusorganismides ühesugune. See asjaolu on andnud kinnitust elu monofüleetilise päritolu hüpoteesile, mille kohaselt kõik elusorganismid pärinevad ühisest eellasest. Et bioloogias on erandid reegliks, siis on avastatud ka alternatiivseid geneetilisi koode, mis esinevad mitokondrites ja mõnel juhul päristuumsete organismide tsütoplasmas. Need erinevused on siiski tühised ja tõenäoseks tuleb pidada väidet, mille kohaselt mitokondrid kasutavad erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis, tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Ajakirjandusest võib tihti...

Psühholoogia
68 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hapniku referaat

Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte...

Keemia
65 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Muld

Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem.

Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taime ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teisest sõltumatult.Ühe elupaiga organismide vahel kujunevad välja kindlad suhted. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid . Jaguneb kolemks, 1) maismaa pindmine kiht 2) veekogud, 3) õhkkond. Bioomiks nimetatakse suure ökosüsteemi elustikku.Biosfäärikaitsealad on suured piirkonnad, kus säilitatakse mingit tüüpilist ala loodusest kui tervikuna.Reservaadid on alad, kus inimeste viibimine on keelatud, et vältida nende kahjulikku mõju säilitatavale alale Biosfäärikaitsealade peamine eesmärk on aga säilitada ja uurida kaitstavaid ökosüsteeme ning võrrelda neid aladega, mis inimese...

Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

§ Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid . Viirused on keskmiselt 0,01 ­ 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega...

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Energia

Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon ­ sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) ­ E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist ­ rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q ­ w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltu...

Keemia alused
21 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Hapnik

HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid . · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley ­ tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa ­ arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele ­ esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi....

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Konspekt Botaanika raamatust

Lisaks suureneb vesinikukontsentratsioon, mille tagajärjel aheneb aineringe mulla ja taime vahel ning mulda kogunevad taimedele kahjulikud ühendid. VESIKESKKOND JA VEETAIMEDE ÖKOLOOGIA Vesi-ja õhkkeskkonna võrdlus Vesi on elukeskkonna häll: siin tekkisid esimesed elusorganismid ning ainult vees arenes elu Maa geoloogilise ajaloo suurima osa vältel. Ka praegu elavad vees kõikide taime- (mitte paljasseemnetaimede) ja loomahõimkondade esindajad. Enamik neist ongi välja kujunenud vesikeskkonnas ja alles hiljem kohastunud elule õhurohkes maismaakeskkonnas. Ainult kõige kõrgemad taime- (seemnetaimed), seene- (kott-ja kandseened) ja loomariigi esindajad on minetanud olenevuse vesikeskkonnast, välja kujunenud maismaal ja mõnel juhul alles hiljem vette siirdunud...

Ökoloogia
48 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi on organismide elupaik ja keskkond. Vesi on organismide arengu ja leviku keskkond. (Kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). Vesi kujundab kliimat (vereringe, sademed, hoovused). Parasvöötmes on elu võimalik tänu vee eriomadustele (jää on veest kergem ja jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid . Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökoloogia

Ökoloogia tegurid on keskkonna tegurid, mis jagunevad abioodilised ja biootilised tegurid: Abiootilised tegurid on tegurid elutaloodusest, mis jagunevad omakorda a) kliima tegurid b) olelustegurid ( õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid on teised elusorganismid . Organiside vahelisi suhteid on erineva tasemega. Need on kas neutraalsed, kasulikud, kahjulikud, konkureerivad jne. Keskkonna tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Nad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust ja üldse tunnuste välja kujunemist ja evolutisooni. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele Päikeselt saabub maale valguskiirgus, mida inimene näeb lainepikkusega 380-760Nm. See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10....

Bioloogia
219 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bioloogia eksami piletid

Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks. Kiskahela lõpptarbija läheb edasi looduslikku ringlusse. Ühel või teisel juhul meie näiteks olnud raudkull sureb kunagi ning tema keha satub maapinnale. Edasi tarbivad tema keha teised elusorganismid , lagundajad - seened, bakterid, mikroobid. Sellist toiduahelat, kus iga järgmise taseme tarbija kasutab eelmise tarbija jääke, nimetatakse laguahelaks. Laguahela lõpptulemusena muudetakse orgaaniline aine uuesti anorgaaniliseks aineks, mida taimed saavad kasutada orgaanilise aine moodustamiseks. Ja kõik algab uuesti otsast peale. Toitumissuhted on looduses tegelikult keerulisemad, kui seda ühes lihtsas toiduahelas saab väljendada...

Bioloogia
236 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus. Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub. 3. Kuidas kindlustatakse looduses organismide arvukuse stabiilsus? Too ka näide....

Bioloogia
187 allalaadimist
thumbnail
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

· 36. Saame üldistatult järeldada, et see populatsioon asub troofiliste tasemete tipus ehk on tippkarnivoorid. · 37. [1 p.] Mis on (defineeri) bioloogiline produktiivsus? · 38. [1 p.] Mis on bioloogiline produktsioon? · 37.Bioloogiline produktiivsus on organismi või muu bioloogilise süsteemi (populatsioon näiteks) võime toota elusainet ehk teisisõnu määr, mille võrra elusorganismid sünteesivad uut biomassi. · 38. Bioloogiline produktsioon on mingi ala biloogiline viljakus.Taimne ja loomne produktsioon väljendatakse süsiniku massi ühikuis või biomassis sisalduva energia ühikuis. · 39. [6 p.] Maa erinevates ökosüsteemides varieerub produktiivsus suures ulatuses. Hinda loetletud piirkondade suhtelist produktiivsust skaalal: kõrge, keskmine, madal 39. 1) Süvaookean keskmine 2) Kõrb- madal...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
189 allalaadimist
thumbnail
2
odt

VI A rühma mittemetallidest

Keemilised elemendid minus ja minu ümber VI A rühma mittemetallid Inimeste evolutsioon on olnud küllaltki pikk protsess mis jätkub ka peale meid , aja jooksul on õpitud erinevaid oskusi milleta ei saaks see kõik meie ümber toimuda ,üheks selliseks oskuseks on keemia , tuhanded aastad tagasi juba tunti keemiat Egiptuses, Hiinas ja Indias, osati sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili. Kõik see on muutnud meie elu mugavamaks. Tegelikult see kõik tähendab ,et keemia tähtsus pole veel kuhugi kadunud ning ei kao ka. Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementi...

Keemia
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun