Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pär...
asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks : LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja GONDVANA(lõunapoolkeral). Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim. Bioloogiliseks evolutsiooniks. Selle evolutsiooni tulemusena: tekivad uued liigid ja organisimid kohastuvad keskkonna muutustega. Liikide tekkimine Esimesed elusorganismid olid väikesed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele.Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Esimesed taimed olid vetikad. Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Inimene on maal eksisteerinud u 5-7 miljonit aastat. Koostajad
fosfaatrühmast) - energia vabaneb kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantaks eüle teistele molekulidele - seda energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja molekulide transpordiks - nad kaotavad ühe fosfaatrühma ja tekib fosfaatrühm ja ADP adenosiindifosfaat - sidemed on väga nõrgad ja nende lõhkumiseks läheb vähe energiat - ühe ATP lagunemisel 30,5kJ energiat = 7,3 kilokalorit energiat - kõik elusorganismid bakteritest inimesteni kasutavad ATP ja energia saamiseks - ATP universaalsus - ATP toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil - Fosfageeni süsteem (10sekundiks, näiteks 100m sprint. Suudab ADP muundada sama kiiresti ATP-ks kui lihased ATP äkilise pingutuse ajal vajavad) - Glükogeeni-piimhappe süsteem (varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata lisahapnikku. Lagundatakse anaeroobselt glükogeen ning tekib
Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused. 3. Kes või mis on eetiline subjekt? 4. Mis on antropotsentrism, biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne väärtus, (looduse) sisemine väärtus? Antropotsentrism- kõik on inimese teenistuses; inimene on ainus olend, kelle puhul saab rääkida looduse väärtustamisest, teised elusorganismid pole selleks võimelised. Jaguneb: tugev a.: väärtus (selle olemasolu/iseloom) sõltub täielikult inimesest; nõrk a.: väärtus sõltub hindaja olemasolust, kuid see on suhe objekti ja väärtustaja vahel. Biotsentrismi puhul leitakse, et kõik elusorganismid on võrdsed (k.a. inimene) ning inimesel pole õigus oma tahtmist/arvamust peale suruda ning teisi elusorganisme enda tarbeks ära kasutada. Ökotsentristlik lähenemine leiab, et kõik ökosüsteemid on võrdsed.
3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud. Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes st miinimumist maksimumine. Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis
Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (kül...
Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) . Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes näiteks Ca ( HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat . Atmosfääris on peamine süsinikuühend- süsinikdioksiid CO2 (süsihappegaas) .
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6
Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusena. · Raku organellid: Tsütoplasma- raku poolvedel sisekeskkond; Rakku ümbritseb rakuümbris e membraan; Raku ümbris koosneb: rakumembraanist ja selle peal asetsevad sahhariidikihid- loomorganismidel on see üliõhuke; Glükokaluks- taimedel suur tugev kiht, rakukest! Tselluloos ja ligniin.
sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes(mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsiniku ühenditest,samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eritikivisüsi. Leiukohad · Antratsiit (parim tihe läikiv must kivisüsi) sisaldab 9095%puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. · Suur osa süsinikku on looduses süsihappesooladenakarbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas,marmor,kriit)
Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma ...
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust
Rakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest
kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksuse...
Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus. Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub. 3. Kuidas kindlustatakse looduses organismide arvukuse stabiilsus? Too ka näide.
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
tsitraaditsükkel - enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. hingamisahel - mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape - moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena püruvaat - fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks klorofüll - taimedes sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse. valgusstaadium klorofülli ergastamine valguse poolt pimedusstaadium anorgaanilisest ainest erinevate orgaaniliste ainete loomine fotolüüs - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadium, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja hapniku eraldumine. 1
alade liigid. ELU ARENG MAAL · Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. · Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. · Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. · Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja arhed) · Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. · Kambriumi ajastu (545-495 milj. aastat tagasi) alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.
Atmosfäär e õhkkond on MAAD ümbritsev õhukiht. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku. Biosfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Kui keha paiknseb teise keha loodud gravitatsioonijõu väljas, räägime gravitatsioonienergiast. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu
...............................................................6 Kasutatud Allikad......................................................................7 2 Sissejuhatus Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.Inimesed saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. 3 K (Kaalium) Kaaliumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks,
BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka niitjad bakterid. b) rakukest kaitseb sise- ja välisrõhu muutuste eest c) rakukest osaleb ka ainevahetuse jämeregulatsioonis. Tähendab, sorteerib sisse ja välja liikuvaid aineid. 3) Membraan- on ühe ja kahe membraaniga rakke. Ülesanded: a) reguleerib ainevahetust
ELU ARENG MAAL Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) – Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) – Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed – tuumata organismid (bakterid ja arhed) Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. Kambriumi ajastu (545-495 milj. aastat tagasi) alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e
veregrupp), osa tunnuseid saab KK-tingimuste abil muuta (nt.kehakaal) antropogeenne t inimtegevuse mõju organismide elutegevusele areaal-ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org
Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplimentaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G põhiülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info ülekanne realiseerimine Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja.
Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3
molekulidega. Nutraceuticaltermin, millega kirjeldatakse "funktsionaalset toitu" (näiteks antioksüdandid ja pigmendid). Tal on tervist edendavad omadused.Nad on kättesaadavad kui toidulisandid. Lämmastik toitaine elusorganismidele,looduses esineb lämmastik paljudes vormides. Orgaanilineühend, mis sisaldab süsinikku ja ei ole kohe kättesaadav taimedele. Osmootne regulatsioon- regulatsioon osmoosi protsessis. Fotosünteeson looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Phyco kolloididKolloidid mis on saadud pruunvetikast (merevetikad). Polümeerkeemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümeerneseotud polümeerid Prostaglandiinidon tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped Liikumatu Rahulik, Iseloomustab vee käitumist. Reoloogiafüüsika haru, mis tegeleb voolamisnähtuste uurimisega.
65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud, selgroogsetest luukalad, kiire imetajate evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised), lindude seas palju lennuvõimetuid 23 Neogeen kliima, taimestik, loomastik tänapäevaga sarnane, kiiresti arenesid tänapäevased taime- ja loomarühmad, esimesed inimese eellased 1,8 Kvaternaar jääajad, vaheldusid jäävaheaegadega, elusorganismid ei erinenud tänapäevastest, paljud liigid aga väljasurnud, hominiideide areng viis tänapäeva inimeseni Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele Populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada paljunemisvõimelisi järglasi Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid
Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2013). 3. Väetiselahus Väetamine on oluline osa taimekasvatuses saagi kujunemisel
Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Selgita endosümbioosi teooriat evolutsiooni seisukohalt? Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud. Ka alguses oli olemas juba midagi, millest hakkas elu arenema. Et elu tärkaks, peab seda mõjutama miski
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid
Sissejuhatus Planeet Marss on olnud uurimsobjektiks juba ammustel aegadel. Aja jooksul on teadlased saanud erinevaid fakte elu olemasolust Marsil, paljud neist viitavad elule. Valisin selle teema, kuna mulle pakub see väga huvi ja ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Oma töös räägin ma Marsi kohta erinevaid fakte ja elu võimalikkusest Marsil. Töö hüpotees on selline: Marsil ei saa elusorganismid elada. Töö eesmärgid on: Välja uurida, kas inimestel on võimalik Marsil elada, kes suudaks veel seal elada peale inimese. Töö koosneb kahest osast: Referatiivne ja Uurimuslik. Referatiivses osas räägin Marsi pinna ja sealse keskkonna kohta. Uurimuslikus kogun kokku erinevad teadlaste seisukohad ja neid võrreldes saan oma hüpoteesile lähedale. Uurimise all oli suur hulk internetti üles pandud teadlaste seisukohti ja kaks raamatut. Töö
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef
tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku teib neli tütarrakku. Käviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Ristsiire kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 2.Elu omadused. *kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Vastavalt sellele, kas organism koosneb ainult ühest või mitmest rakust, jaguneb elusloodus kahte rühma: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed organismid on nt. bakterid, protistid kingloom. Hulkraksed inimene, taimed, loomad, vetikad, seened. *kõik elusorganismid on keerukama ehitusega, kui eluta objektid. *stabiilne keskkond. Organismid sõltuvad väliskeskkonnast.
ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia:(kalad) · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia:(karu, tamm) · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured · järglased hea konkurentsivõimega · arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu,
Keemilised elemendid minus ja minu ümber VI A rühma mittemetallid Inimeste evolutsioon on olnud küllaltki pikk protsess mis jätkub ka peale meid , aja jooksul on õpitud erinevaid oskusi milleta ei saaks see kõik meie ümber toimuda ,üheks selliseks oskuseks on keemia , tuhanded aastad tagasi juba tunti keemiat Egiptuses, Hiinas ja Indias, osati sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili. Kõik see on muutnud meie elu mugavamaks. Tegelikult see kõik tähendab ,et keemia tähtsus pole veel kuhugi kadunud ning ei kao ka. Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementi...
. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon. · Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad. · Hüdrosfäär- veeline keskkond. · Biosfäär- elusorganismid. · Geosfäär- jaguneb: maakoor, vahevöö, tuum (välimine ja sisemine) Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km). Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³ Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht, basaltne kiht. Litosfäär- hõlmab makoore ja vahevöö kõige ülemise osa, mis käitub kui terviklik tahke ja jäik keha
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku
Viiruste tähtsus (Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline) Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes. Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust.
kivirik). Rannikul leidub samblikke LOOMASTIK. Kus on taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda.
Embrüo- loode Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eos- organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum Fotosüntees- looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt või mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur
Organismi varustamine energiaga · Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel · 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat · 1 g valke annab 17,6 kJ energiat · 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat · Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid · Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks. Hingamine · Hingamine on raku varustamine energiaga · Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) · Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi · See toimub kolme etapina: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel · Vabanev energia salvestatakse ATP-sse · Lähteained: glükoos ja hapnik · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 .....6CO2 + 6H2 O Glükolüüs · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu
Need sidemed on tähtsad, sest muidu organism laguneks ära. Osad sidemed on nõrgad, sest lammutada on ka vaja (nt toidu puhul saab nõrgemate sidemete lõhkumisest kiiresti energiat või vajaka jäänud aineid). Moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid, et me saaksime rohkem kombinatsioone Organismis moodustuvad nende baasil lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H20, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad SÜSINIK Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil Seda sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
