Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
Ökosüsteemi eluta osa moodustavad: a) Õhkkond; b) Vesikeskkond; c) Muldkeskkond. * Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid? --- 84 Biosfäär on suurim ökosüsteem Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri kui suurima ökosüsteemi. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse kolme osa: 1) maismaa pindmine kiht, s.o litosfääri ülemine osa, 2) veekogud ehk hüdrosfäär, 3) õhkkond, s.o atmosfääri alumine osa. Joonis: Isend, populatsioonid, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. --- 85 Biosfääri ühe osa moodustab litosfääri ülemine osa Biosfääri ühe osa moodustavad maapind ja mõne meetri paksune mullakiht. Meile on kõige paremini näha need taime- ja loomaliigid, kes elavad maapinnal, aga ka mullaelustik on väga rikkalik
elementide moodustamises pinnale elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdi juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3)Erosioon osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutegevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon, kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. . Kontaktkorrosioon toimub
· Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega · Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. MÕISTED Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja
Tõsi, anabolism toimub katabolismi arvelt (üldjoontes), aga siiski vajavad kõik organismid ju pidevalt lisaenergiat, mida nad hangivad väliskeskkonnast, kas soojusenergia (roomajad näit.), valgusenergia (fotosünteesivad taimed) või keemilise energia kujul toidust. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Energia on vajalik erinevate protsesside toimumiseks kehas 2. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel ? 3. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne. Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab.
Meie maapõu on rikas kivististe poolest. Neid uurides soontaimi ja 584 liiki sammaltaimi. Eesti on küll väike, kliimaperioodist. Just paljude reliktide tõttu on Eestis saame teada, missugused elusorganismid elasid siin aga siinne taimestik mitmekesine tänu mitmekesisele palju haruldasi ja samas ka ohustatud liike. 530360 miljonit aastat tagasi, kui Eesti ala oli vee all. mullastikule ja kliimale (pehme mereline rannikul
mõeldagu kõigile neile elavalt maetutele! Niisiis eeldati, et keha sureb väljast sissepoole ning on vaja enamat teadmist, et diagnoosida absoluutne surm. Sellisel lähenemisel on jällegi varem mainitud vitalistlik põhi nimelt elujõud võitleb keskkonnaga (elu jõud tähendab vastupanuvõimet vaenulikule loodusele). (Natura curat loodus ravib mõistet tuleks vaadelda ka pigem nii, et kõnesolev natura ei ole mitte väliskeskkond, vaid inimese sisemine olemus). Elusorganismid olid niisiis kui vitalismi saareeksed füüsikalis-keemilise mateeria meres. Xavier Bichat (1771-1802) kirjutas: ,,Elu on need kõik funktsioonid, mis vastustavad surma." Vastupanu oli muidugi vaid ajutine. Kunagi saabus ,,loomulik surm", nõrkuse tulemus. (Varajase surma alla mahtusid kõik haigused, õnnetusjuhtumid jne.) (See, et surm vältimatu on, arvati toona olevat kasulik selle poolest, et paneb inimesed oma ,,hinge" eest hoolt kandma.) 18. sajandil
peamine korrosiooni liik, seisneb mikro- ja makrogalvaani elementide moodustamises pinnale elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdi juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3)Erosioon osakeste mehaaniline lahtirebimine pinnalt liikuva gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutgevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon,kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid
Eos: Väike,Varuaineteta,Kuivad ,Viljastamata,Haploidne,Areneb kõigepealt eelleheks, kus toimub viljastumine -> saab alguse uus taim Mõlemal juhul võib tegemist olla ristviljastumise või sama taime piires viljastumisega Mõlemal juhul võib levis püsida uinunud olekus pika aja vältel sobivate tingimusteni Isend Elusorganism – eraldiseisev olemus, millel on elu omadused. ◦ Hulkraksed (taimed, seened, loomad) ◦ Ainuraksed (protistid, bakterid, arhead) Kõik elusorganismid on võimelised: ◦ Paljunema ◦ Kasvama ◦ Arenema ◦ Toimima ◦ Vastama mõjutustele Isendid jaotatakse liikidesse (dokumenteeritud 1,2 mlj, hinnanguline 10-14 mlj) Esialgne jaotus välimuse/tunnuste sarnasuse alusel, tänapäeval geneetika alusel Liikide ja eluvormide mitmekesisuse põhjused Taimeriigi suur mitmekesisus täieneb pidevalt evolutsiooni käigus Katteseemnetaimed: kõige rohkem liike, mitmekesisus suureneb liigisisese varieeruvuse arvel ◦
Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast) Autotroofid – primaarne produktsioon (taimed. Orgaaniliste ühendite süntees anorgaanilistest ühenditest) Heterotroofid – sekundaarne produktsioon (loomad ja seened. Toituvad ühenditest, mille on produtseerinud autotroofid) Maakoore nihete tulemusena tekivad süvaookeanites kohad, kus magma puutub kokku veega ja sinna tekivad mustad suitsetajad. Seal on täiesti erakordne ökospsteem
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
GEOLOOGIA. MIKROFLOORA. Roheline bioloogia on läbi aastate olnud kõige populaarsem uurimisvaldkond kuna taimed ja loomad on kõikjal meie ümber, neid on huvitav uurida ja uurimistööde tegemine selles valdkonnas on meie koolides ka kõige pikema traditsiooniga. Geoloogia seevastu ei ole nii populaarne, kuigi jõukohaseid teemasid ei oleks sealtki keeruline leida ja lisaks õpetajatele on mitmed teadlased valmis noori selles valdkonnas juhendama. Uurimisobjektideks on olnud kõik elusorganismid alates hulkharjasussidest mäkrade ja laborihiirteni, teemade valik on lõputu. Oma kodukoha üldist liigirikkust, erinevate liikide eluviise ja arvukust vaatlevate tööde kõrval on uurimise all olnud ka mitmed võõrliigid ja nende mõju meie loodusele (Sosnovski karuputk, unimudil, rändkarp), tööstusmaastike taastaimestumine ja -taimestamine, ohustatud ja kaitsealused liigid (näiteks luuderohi, nõmmnelk,
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja hindamine Harris – Benedicti tabelite abil. Laiem mõiste: kogu ainete ringkäik looduses, kuhu kuuluvad ka elusorganismid, kes saavad eksisteerida ainult väliskeskkonnast saadava energia arvel. Nende kahe vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. N: taimede energia fotosünteesistseda energiat kasutavad loomad energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadavad energia bioloogilise oksüdatsiooni teel (sisemine hingamine) elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Protsess
· Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele 21 Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega
välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. AINE- JA ENERGIAVAHETUS A. 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja hindamine Harris – Benedicti tabelite abil. Laiem mõiste: kogu ainete ringkäik looduses, kuhu kuuluvad ka elusorganismid, kes saavad eksisteerida ainult väliskeskkonnast saadava energia arvel. Nende kahe vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. N: taimede energia fotosünteesis -> seda energiat kasutavad loomad energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadava energia bioloogilise oksüdatsiooni teel (sisemine hingamine) elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Protsess toimub mitokondrites astmeliselt, mistõttu vabaneb energia järk-
seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud) ("disaininud"). William Paley Inglise teoloog ja moraalifilosoofWilliam Paley (1743-1805) Loodusobjektide keerukus, peen ülesehitus ja toimimine on tõendiks, et see kõik on kavandatud/kujundatud Jumala poolt. Kõik klapib maailmas nagu kellavärk. Kell on kellassepa kavandatud ja tehtud. Loodusobjektid, eriti elusorganismid on kellast palju keerukamad. Järelikult on olemas Jumal ehk looduse lõputult tark ja kõikvõimas Looja. Teoloogilise argumendi loogiline iseloomustus · empiiriline lähtekohaks on vaatlus · tugineb analoogiale (kui kaks asja on mõnes suhtes sarnased, siis on nad sarnased ka mõnes muus olulises suhtes) · kell kellassepp · silm, mollusk, universum tervikuna - Loojatagajärjelt põhjusele - vaatame nt
=( []+0,5 [])/( []+[]+[]) kus nurksulgudes on toodud vastava metaboliidi kontsentratsioon. AEC kõigub 0 ja 1 vahel, olles väärtusega 1, siis kui kõik adenosiinid on 3 fosfaatjäägiga (ATP- na) ning 0 siis, kui kõik raku adenosiinid on 1 fosfaatjäägiga (AMP-na). Kui rakus on ainult ADP, siis AEC väärtuseks on 0,5. Kuigi energia võib olla talletatuna trifosfaatidena mitmesugustesse molekulidesse nagu GTP, CTP, TTP ja UTP, kasutavad elusorganismid ATP-s olevat trifosfaatset energiat energia talletamiseks ja bioloogiliste protsesside läbiviimiseks. Kõik elusorganismid, lihtsaimast bakterist inimeseni, kasutavad ATP energiat metaboolsete protsessid läbiviimiseks ja ATP, ADP, AMP hulk rakus peegeldab raku energeetilist seisundit. ATP-d saadakse tavaliselt mitmesugustest metaboolsetest reaktsioonidest, peamiselt substraatsest fosforüülimisest, fotofosforülatsioonist, kääritamisest ja hingamisest
Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaatri molekul võib katalüüsida mitmeid reaktsioone, temaga endaga midagi ei juhtu. Miks on reaktsioonide kiirus oluline? Väga vähe reaktsioone organismis, mis pole katalüüsitavad. Elusorganismid omavad kontrolli valkude üle, oma katalüsaatorite üle. Tänu sellele saab omada kontrolli endas toimuvate keemiliste reaktsioonide üle. Kui katalüüsi ei vajaks, poleks võimalik kontrollida. Elu kineetilise kontrolli all. ,,Aeg sai alguse Suurest Paugust, mis enne seda oli, ei tea" Liikumine on asukoha vahetus teise keha suhtes, kui on üks keha, siis järelikult ei saa liikumisest rääkida ja pole ka ajast mõtet rääkida. Keemilise reaktsiooni kiirus Tähiseks v
6. Põllumajandusressursside koostis (loodus-, bio-, tööjõu-, materjali- tehnika- ja raharessursid). Ressursid on üldmõiste, mis hõlmab tootmise kõiki elemente: tööjõud, vahendid ja muud tootmistegurid. 52 Loodusressursid- maa-, vee- ja kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia jne). Põllumajanduse bioressursid- taimed, loomad, linnud, mesilased, kalad ja muud elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähendust. Produktiivvahenditeks nim maaressursse ja bioressursse mis esinevad põllumajanduslikus tootmises nii töö objektina kui töö vahendina. Maa iseärasused: 1. Maa on looduse and, mis pole loodud inimtööga nagu kõik teised tootmisvahendid. 2. Maa on ruumiliselt piiratud. 3. Maal on tootmisvõime. Mida paremini maad haritakse, seda kõrgem on mulla viljakus. Eristatakse kahte
sattusid vanglasse, kus nad sageli ka surid. Kuigi Lõssenko tõed olid väärad ja neil ei olnud rakenduslikku väärtust, nõuti positiivseid tulemusi ja nii olid mõnedki sunnitud oma elu päästmise või karjääri nimel andmeid võltsima. Geneetika areng Nõukogude Liidus seiskus pikaks ajaks. 6 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus Rakk kui elusorganismi ehituskivi Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid e. eeltuumsed on üherakulised organismid (näiteks bakterid), kellel pole rakutuuma. Nende tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan ning peptidoglükaanist koosnev rakukest. Puuduvad rakuorganellid. DNA on koondunud ühte regiooni, mida nimetatakse nukleoidiks. Bakteriraku paljunemistsükkel on väga lühike. Soodsas kasvukeskkonnas võib rakk jaguneda iga 20 minuti tagant. Seega võib ühe raku järglaskond 11
Klassikaline geneetika kuulutati ebateaduseks ning Mendeli õpetuse pooldajad sattusid vanglasse, kus nad sageli ka surid. Kuigi Lõssenko tõed olid väärad ja neil ei olnud rakenduslikku väärtust, nõuti positiivseid tulemusi ja nii olid mõnedki sunnitud oma elu päästmise või karjääri nimel andmeid võltsima. Geneetika areng Nõukogude Liidus seiskus pikaks ajaks. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus Rakk kui elusorganismi ehituskivi Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid e. eeltuumsed on üherakulised organismid (näiteks bakterid), kellel pole rakutuuma. Nende tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan ning peptidoglükaanist koosnev rakukest. Puuduvad rakuorganellid. DNA on koondunud ühte regiooni, mida nimetatakse nukleoidiks. Bakteriraku paljunemistsükkel on väga lühike. Soodsas kasvukeskkonnas võib rakk jaguneda iga 20 minuti tagant. Seega võib ühe raku järglaskond 11
se universaalsuse asemel lihvida erakordseid võimeid. Kuigi vees, õhus või isegi kivimis elavate organismide omapära sisaldab intrigeerivaid näiteid kohanemise illustreerimiseks, keskendub järgnev inimesele. Kuid tema maailmavalitseja mulje on petlik, sest inimese käes on vaid tühised 0,5% kogu elatavast ruumist. ORGANISM KUI SÜSTEEMIDE SÜSTEEM Kohanemine elukeskkonnaga sõltub arvukatest, üksteisest sõltumatutest tegu- ritest, nagu näiteks rõhk, temperatuur, toit, konkureerivad elusorganismid jmt. Kuid organism talitab kohanemisel alati tervikuna. Ainult koormuse määr, mis langeb erinevatele funktsionaalsetele sõlmedele, võib erineda vastavalt dominee- rivatele keskkonnateguritele. Näiteks kohanemisel ebatavalise temperatuuriga on olulisem roll kanda termoregulatsioonisüsteemil. Sellesse on kaasatud osa när- visüsteemist, nahk, vereringe, terve hulk hormoone tootvaid näärmeid, lihased jne. Teisalt langeb keha kaitsesüsteemile suurem koormus näiteks nakkushaiguste
elektromagnetism ) loob ja funktsioneerib inimese ajus psüühika ja seega ka teadvuse. Ilma elektromagnetjõududeta ei ole Universumis ka teadvuslikku nähtust. Unenäomaailma olemasolus ei ole võimalik kahelda. See on üks haruldasemaid nähtusi teaduses üldse, mille olemasolu ei pea tõestama. Kõik inimesed seda ju ööesti magades kogevad. Vahel nähakse und, kuid vahel seda ei nähta. Unenäomaailma nägemise võime ei ole ainult inimesel. Ka loomad näevad und. Ilmselt mitte kõik elusorganismid, kuid valdavalt kõik imetajad. Bioloogid liigitavad inimese loomariiki ja imetajate hulka. Kui inimene ( loom ) on võimeline nägema unenägusid, siis seda peavad suutma ka teised imetajad ehk loomad. Psühholoogid uurivad une erinevaid seisundeid, staadiume, aktiivsuse mustreid ajus jne. Und uuritakse eksperimentaalselt, kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha.
elektromagnetism ) loob ja funktsioneerib inimese ajus psüühika ja seega ka teadvuse. Ilma elektromagnetjõududeta ei ole Universumis ka teadvuslikku nähtust. Unenäomaailma olemasolus ei ole võimalik kahelda. See on üks haruldasemaid nähtusi teaduses üldse, mille olemasolu ei pea tõestama. Kõik inimesed seda ju ööesti magades kogevad. Vahel nähakse und, kuid vahel seda ei nähta. Unenäomaailma nägemise võime ei ole ainult inimesel. Ka loomad näevad und. Ilmselt mitte kõik elusorganismid, kuid valdavalt kõik imetajad. Bioloogid liigitavad inimese loomariiki ja imetajate hulka. Kui inimene ( loom ) on võimeline nägema unenägusid, siis seda peavad suutma ka teised imetajad ehk loomad. Psühholoogid uurivad une erinevaid seisundeid, staadiume, aktiivsuse mustreid ajus jne. Und uuritakse eksperimentaalselt, kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha.
elektromagnetism ) loob ja funktsioneerib inimese ajus psüühika ja seega ka teadvuse. Ilma elektromagnetjõududeta ei ole Universumis ka teadvuslikku nähtust. Unenäomaailma olemasolus ei ole võimalik kahelda. See on üks haruldasemaid nähtusi teaduses üldse, mille olemasolu ei pea tõestama. Kõik inimesed seda ju ööesti magades kogevad. Vahel nähakse und, kuid vahel seda ei nähta. Unenäomaailma nägemise võime ei ole ainult inimesel. Ka loomad näevad und. Ilmselt mitte kõik elusorganismid, kuid valdavalt kõik imetajad. Bioloogid liigitavad inimese loomariiki ja imetajate hulka. Kui inimene ( loom ) on võimeline nägema unenägusid, siis seda peavad suutma ka teised imetajad ehk loomad. Psühholoogid uurivad une erinevaid seisundeid, staadiume, aktiivsuse mustreid ajus jne. Und uuritakse eksperimentaalselt, kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
