Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e....
ELU PÄRITOLU Elu päritolule ja tekkele on olnud mitmeid vaateid. Neist eristuvad tänapäevalgi kaks põhisuunda. Religioosne maailmavaade tunnistab kõrgema jõu(jumala) olemasolu, elu loomist. Mitmeid variatsioonid sellest käsitlevad loomisprotsessi veidi erinevalt: jumal võis maailma luua kohe sellisena, nagu ta on: ta võis luua vaid esialgseid elusorganismid , kes edasi evolutsioneerusid; ta võis n-ö ette anda vaid üldised printsiibid ja tingimused arenguks (aeg, ruum, seosed). Üldistades ja ateistlikust ilmavaates lähtuvalt võiks öelda, et religioon annab lihtsaid tõestamata vastuseid. Teaduslik maailmavaade tugineb teaduslikule Uurmismeetodile (probleem, hüpotees, vaatlus, eksperiment, järeldused), pidevale tõestamisele ja uute andmete lisandumisel ümbertõstmisele. Seega kahtlustele ja küsimustele. Näiteks tõestati alles 19...
Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid . lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4...
Ohutuskaardis peavad vastavate rahvusvaheliste seadusandlike aktide alusel olema 16 punkti; 9. füüsikalised ja keemilised omadused. Kui need andmed on puudulikud, siis tuleb hankida lisateavet keemiliste reaktsioonide kohta teiste ainetega kontakti sattudes ja kuidas nad käituvad muude mõjutegurite korral nagu nt UV-kiirgus, mehaanilised põrutused või elusorganismid . SERTIFIKAAT: a) on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. b) on dokument, mis antakse välja mingile tootele komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta....
Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html). Joonis 3. Kambriumi ajastu elusorganismid Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100-240 m paksused liivakivide, aleuroliitide ja savide kihid, mis osaliselt paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas ja jaotatakse siin Lontova, Lükati ja Tiskre kihistuks. Need liivad ja savid settisid meie alal olnud suures sisemeres, mis ajastu alguses ulatus Oslo lähistel üle Lõuna-Soome ja...
*Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maakiirgusbilants-maale saabuv ja tagasi peegelduv kiirguse tasakaal...
Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. (viki) Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast...
Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid . Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99% Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid jne. [5] 2.1. VEEKAREDUS...
Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Protsess algab initsiaatorkoodonist ja lõppeb stoppkoodoniga. Valgu süntees algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, mis tunneb antikoodoni abil ära mRNA vastava koodoni. Igat aminohapet transpordib kindel tRNA. Aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside. Kasutatakse ATP ja GTP energiat. VIIRUSED Viirused on elusorganismid , sest neil on pärilikkuse aine ja võime ja jooksul areneda. Nad on elutud, sest neil puudub rakuline ehitus, ainevahetus ja võime iseseisvalt paljuneda. Viriool mittepaljunev ja ainevahetuseta viirusosake Virioid sarnaneb RNA-viirusega, esineb taimerakkudes ja põhjustab taimehaigusi. Virusoid viirus, mis paljuneb ainult koos teise viirusega. Priion nakkuslik valk, mis esineb kesknärvisüsteemis, põhjustab n hullu lehma tõbe. Viiruste paljunemine:...
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED...
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirik...
Osoonikihi õhenemise/hävimise korral enamik organisme hukkuks, sest kosmosest lähtuv kiirgus muudab valkude ja nukleiinhapete struktuuri ja selle tulemusena ei saa need enam täita neile iseloomulikke funktsioone. (Härm) 12 Kokkuvõte Fotosüntees on looduses asetleidev elutähtis protsess kõigile Maal elutsevatele organismidele. Selle käigus muudavad elusorganismid päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub väga kiiresti ja pidevalt. Kui katkeks fotosünteesi protsess, lõppeks ka elu maakeral. Fotosünteesi protsess jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiteks, kus toimuvad vastavalt valguse neeldumine, fotosüsteemid ja sahhariidide süntees. Protsessi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi ning saadusteks on süsivesikud ja hapnik, energiaallikana kasutatakse päikesekiirgust...
Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Õhk on tavaliselt lõhnatu ja värvitu. Õhu auhteline dielektriline läbitavus on 1,0006. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (dilämmastiku, dihapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Gravitatsiooni roll Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Rõhk Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi vä...
Embrüo- loode Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eos- organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum Fotosüntees- looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt või mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur...
Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Robert Hooke Theodor Schwann Antony van Leeuwenhoek Matthias Jakob Schleiden Rudolf Virchow...
d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool. Mükoplasmad on kestata b.d, keda peeti raku suuruse alampiiriks (0.1-0.15mikrom).Nanobakterid on siiani teadaolevalt väikseimad iseseisvad elusorganismid . Leitud kivimites, meteoriitides ja ka elusorganismides. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt...
Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...