elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Eluslooduse süsteem 1. Elusorganismide süsteem Elusorganismide grupeerimine sarnasuse alusel Süstemaatika Elusorganismide grupeerimisega seotud teadus 2. Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem. 3. Liik perekond sugukond selts klass hõimkond riik 4. Ladina keeles nimetatakse liik kahe sõnaga, esimene sõna näitab perekonda ja teine liiginimetust. 5. Sugukondades on loomariigis nimetuse lõpus lased(Põualibliklased) ja taimeriigis lised (Liblikõielised). Seltsides on loomariigis lised(Liblikalised) ja taimeriigis laadsed(Oalaadsed). 6. Organismide grupeerimine nimetuste järgi ei anna ülevaadet nende tunnuste kohta. ...
Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Elule omased tunnused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. 2. Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone). 3. Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja (metabolism). 4. Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi). 5. Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info). 6...
BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS. · Elu omadused - Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. *Ainuraksed ja hulkraksed. Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik...
Raku teooria kujunemine/põhifostulaadid: 1)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega, 2)Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel, 3)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport. On kaksiknõgusa ehitusega, et raku membraanipind oleks suurem. 3)närvirakk- ül. on üleerutuse vastuvõtmine ja edasi andmine. EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükoli...
Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide loodetel korduvad alamate...
Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega.300350 mlj aastat tagasi katsid maad sõnajalgadest ürgmetsad millest on tekkinud kivisüsi, mida tänapäeval tuleküttena kasutada saame. Peale neid tekkisid pal...
Kivististe ehk fossiile uurivad ______________ . (Kes?) b. _________________________ tõendite abil same uurida näiteks homoloogilisi ning taandunud elundeid. c. Saame uurida organisme ning tema kaaslaste levimist maakeral tänu ________________. d. Tõu aretamine on inimese _____________ valik. e. __________________ alusel on kõik elusorganismid biomolekulid. f. __________________ abil same uurida, kuidas looted on läbi aegade sarnanenud, ning mis on samaks jäänud/erineb. 8) Nimeta põhilised evolutsiooniteooria põhimõtted. 1. ........................................................................................................ ........................... 2....
Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus)...
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruse mõiste Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes. Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust....
Kuid tähtede tekkimine jätkub tänapäevani. 2.1 Eluks vajaminevad tingimused Elu-kui mõiste on väga nõudlik. Et elu niiöelda elaks on vaja soodsaid tingimusi. Elu vajab elamiseks valgust, mida saame Päikesest. See hõõguv-kuum pulbitsev gaasikera annab meile valguse, tänu millele toimub taimedel fotosüntees ja tänu taimedele saavad elusorganismid hapniku mida hingata. Meie planeedile Maa paistab Päikese valgus just parajas koguses. Meie planeet on täpselt vajalikul kaugusel, et vesi saaks olla vedel mitte jääs ega auruna. Maa külgetõmbe jõuta ei kujutaks elu ette. Siis ei oleksgi midagi. Siis ju kõik lihtsalt lendaks. Jälle üks väga oluline tingimus elusk-gravitatsioon. Kuid kas on planeete, kus valitseks samasugune harmoonia? Uurime päikesesüsteemi planeete. 2.2 Merkuur...
eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks....
Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid , sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik....
Liikide hävinedes peab inimene hakkama hävitatud liigi osatähtsust millegagi asendama, mis enamasti põhjustab veel suuremat liikide vähenemist. Loodusressursside liigne ning mõtlematu kasutamine viib nende lõppemiseni. Näiteks naftat ei saa enam pumbata, sest see on otsas. Suurenev tehnika ja sõiduautode osakaal toob kaasa kliima soojenemise. Autodest tulevad gaasid hävitavad Maad kaitsva osooni- kihi, taimed ja elusorganismid , sealhulgas ka inimese enda. Inimene, kes viskab sodi maha, arvatavasti ei tea, et see jõuab ringiga tagasi tema organismi. Tehnika areng muudab meie elu paremaks ja mugavamaks. Siiski sõltume looduse saadustest ja tegevusest, sest sealt saame omale toidu ja muu eluks vajaliku. Loomadel, lindudel ning taimedel ei ole vaja mingisugust tehnikat. See hoopis segab neid ning võib põhjustada nende hävinemist. Teistega mittearvestamine toob kaasa palju kahju. Näiteks...
Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10 o ) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus...
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus...
Seisograaf- maavärina mõõtmis seade mõõdetakse magnituudi ja rihteri skaala järgi. Mis on tsunaami- okeanis toimunud maavärina tagajärjel tekiv mega suur laine. Suur nõlva kalle ja intensiivne murenemine. Libisemine, voolamine, nihkumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna mõjul. Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa. Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid . Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis. Viljakas eas naiste arv. Religioon. Pere planeerimine ja meditsiin Suremust mõjutavad tegurid Meditsiin Õnnetused Haiguste ennetus Stress Rahvastik Linnad hakkasid tekkima põllumajanduse tekkides. Tekkisid turud ja kaubandus hakkas linnas arenema. London, Pariis ja NY ületasid esimesena miljoni elaniku piiri 19sai....
Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega...
Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid . Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa....