Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega
asi on seda väärt. Turvalisuse küsimus puudutab ka taoliste andmete säilitamist. Kui turvaline on sellist infot kuskil hoida ja kes ja mis põhjusel peaks sellistele andmetele juurdepääsu saama. Info vale inimese kätte sattumine võib kaasa tuua inimohvreid.( Nt. Kui taolist uut ravimit katsetatakse inimese peal, teadmata, kuidas see mõjub) Eksperimendid loomadega põhjustavad paljude loomade surma jam is veel hullem, sagely peavad loomad enne surma pikalt piinlema. Ka nemad on elusolendid ja mis annab inimesele õiguse kellelegi taolisi piinu tekitada? Loomakaitsjate arvates pole sellisele teole seletust ja see õhutab neid mässule, mis omakorda tähendab rahutusi ühiskonnas. Uue ravimi välja töötamine nõuab suurt rahasüsti, teadust rahastab nii riik, kui ka asjast huvitatud olevad ettevõtted. Paraku on nii, et kel raha, sel võim ja nii võib asi käest ära kiskuda. Edu milleski võib ahneks teha, kuna kui on välja töötatud uus toimiv ravim, siis
Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida Inimene, kes omab mingit väge nimetatakse targakse või nõiaks. Väge polnud kõikjal ühe palju. 2. Eestlaste 4 uskumust seoses hingedega Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Magamise ajal sai hing ajutiselt kehast lahkuda, aga surma korral lahkus jäädavalt
peategelasele mürki sisse torkida. Vahel teeb samaga tasumine enesetunde ka lihtsalt paremaks, ükskõik, mis kiiksu tõttu. Ka need inimhinged, kes ei ole kättemaksuhimulised, võivad varem või hiljem vastu hakata. Nagu ütles Hamlet, et kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord see juhtub ometi. Kuid kui mõelda ja juurelda selle üle, siis Abraham Lincoln ütles ühe suurepärase lause, mille peaksid kõik elusolendid endale pähe raiuma: "Meie elu pole selleks küllalt pikk, et poole sellest tülidele kulutada."See lause käib hästi Hamleti kohta, kelle elu tõepoolest jäi üsna lühikeseks vimma pärast, mis oli tal tema onu vastu. Raamatu peategelase vaen onu vastu nõudis aga palju rohkem inimelusid, kui ta esialgu plaanis. Nii juhtus ka kahetuhande kümnenda aasta märtsi lõpus Moskvas toimunud terrorirünnakus, mille
paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõigi nende asjade sees ära unustada teised inimesed enda ümber. Inimesi ei saa osta kokku poelettidelt ega pidada neid asjadeks. Hea kodanikuna peaksime märkama ning esikohale seadma inimesed ja teised elusolendid mitte asjad, mida saame poest osta, sest just inimeste nägemine ja märkamine on olulised siis, kui on vaja aidata lähedasi, võõraid või endast nõrgemaid inimesi. Samuti peaksime astuma välja ka ebaõigluse ja vägivalla eest, sest kodanik aitab hädasolijaid. Miks me viskame prügi maha? Süütu kommipaber või plastpudel laguneb seal maas tegelikult veel aastaid. Selle asemel, et jõuda järgmise prügikastini viskame me prügi aga maha. Miks me reostame vett
väga vähe suuremaid/tähtsamaid kõrgjumalaid.Põhimõisted olid vägi,hing,vaimud-haldjad,loodusesse hästi suhtumine,ohvripaigad,maagia. Ristiusk(kristlus) mõjutas muinasaja elu-ristiusuliste naabermaade kaupmehed(kirikud),eestlaste kommete muutumine(surnute põletamine asendus matmisega pea lääne poole,ehetena kanti pronksristikesi.Võitlus ristiusu vastu 13. saj algul oli eelkõige võitlus vabaduse eest. Muinasaja inimese maailmapilt-tähtis usund.Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge/jõudu.Väge oli teatud objektides,paikades,taevas,sõnades. Hing oli isikupära kandja,tähtis keha elus hoidmiseks.Usuti hauatagusesse ellu.Surnutele pandi hauda ehteid,tarbe-ja tööriistu,relvi,toitu. Muinaseestlase elu tihedalt seotud loodusega.Põhimõte-nagu mina talle, nii tema mulle.Usuti vaimudesse, haldjatesse,jumalatesse.Tuntud haljad olid Tõnn,Peko. Jumalad Taara,Uku. Ohverdamised ohvripaikades (hiied,
Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uuds...
7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees Teaduslik fakt on kontrollitud teaduslike meetoditega
Emane ämblikhunt näiteks peab Loomad on tõesti oma peenikese pere vastuvõtuks 70. inimeste sarnased. ehitama savist lastesõime. Kord mahtus mu välivoodisse Minumeelest hästi kolm mungot, kaks ahvipoega, 90. äge, tekkis väike üks orav ja üks noor simpans. kadedus. 3.Mõtted, mida see raamat peale läbisaamis tekitas. Mõtlesin, et meie inimesed ja kõik teised elusolendid oleme ikka nii sarnased. Kõik, millega saavad hakkama inimesed saavad hakkama ka teised loomad. Inimesed ei ole üldsegi mitte targemad ja arenenuma mõistusega kui teised loomad. 4.3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. 1. Kas loomad olid G. Durrelli ainus huvi? 2. Kui suure osa elust kulutas G. Durrell loomade uurimisele? 3. Kas loomade uurimine on ka rahaliselt kulukas? 5.4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just
pole mõtlemine võimalik. Aristoteles jagas hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Mõistuslik hingejagu ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles arvas, et Maailm koosneb Maast, mille ümber keerlevad taevakehad ning kogu universum on täidetud mateeriaga ja väljaspool universumi ei ole midagi. Maiste asjade koht on Maal, mispärast kõik kehad kukuvad siiapoole. Vee loomulik koht maa peal, õhul maa ümber, tulel kõrgel õhus. Aristotelese hierarhia on: elemendid, elementide segud ja elusolendid. ARISTOTELESE MÕJUTUSED Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid Lähis-Itta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. ARISTOTELESE ARVAMUS NAISTEST Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd.
aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad
Hapupiima (keefiri, jogurti) valmistamisel on juuretiseks piimhapebakterite kultuur. Rukkileiva tegemisel on selleks jahu ja vee käärinud segu, mis sisaldab rohkesti aktiivseid pärmirakke peamiselt koos piimhappebakteritega Keefir. Keefir-piim pastöriseeritakse -> jahutatakse -> segatakse juurtisega. Edasi käärib madalal temp. ergutav karastav toime, soodustab seedeelundite tegevust ja reguleerib soolte mikrofloorat Pasteur (prantslane) Tõestas, et elusolendid tekivad ainult teistest elusolenditest. Bioloogias tuntakse teda termini ,,paströriseerimine" nime alt. Flemingu (inglane) Antibiootikumide avastaja-sissejuhatus uuele meditsiinile. Antibiootikumid toodavad ja eritavad keskkonda palju hallistusseeni ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Vaktsiin. Louis Pasteur avastas. Süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haiguse tekitajaid,mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid.
Hoolivus Mis on ,,Hoolivus"? Juba aastaid ja sajandeid on olnud maailmas kindel reegel, et teised inimesed sinu ümber on ka elusolendid ja nendest peab hoolima! Elusolendeid on veel nt. Loomad, Linnud, Kalad! Kellest peab täpselt samamoodi hoolima, mõnes mõttes! Mis on siis tegelikult hoolivus? Hoolivus on eriline omadus mida saab välja näidata teise inimese peal või inimesele. Näiteks. ,,Hei! See on mu vanaisa, tal on raske kotti poest tuua, lähme aitame teda?!" Põhiliselt kõik oleksid muidugi nõus. Kas hoolitakse igast inimesest? Mõnes mõtte, jah
Globaalne keskmine temperatuur võib inimtegevuse tulemusena tõusta aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C võrra. See on piisavalt suur muutus, et hävitada looduskeskkonna õrn tasakaal. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustadaväljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita).
leitud 23 500 ehk 60% 129 looduskaitseala 149 maastikukaitseala 343 hoiuala 117 uuendamata eeskirjadega ala 548 parki või puistut 1195 looduse üksikobjekti Bioindikatsioon Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad ka keskkonnale. Mõned muutused on kiiremad, mõned aeglasemad ja mitte ainult loomad ei reageeri kesk- konnale, vaid ka taimed, seened ja mikroorganismid. Bioindikatsiooni meetodi aluseks on elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine. Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, välja selgitamine taimede kui indikaatorite ehk näitajate abil.
Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost. Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke. Nende lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida nrviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, videlda haigustekitajatega, vimaldada paljunemist jne. Vastavalt oma lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja lesandega rakud moodustavad kehas koe. Vib eristata kattekude, sidekude, nrvikude ja lihaskude.
On 3 liikumise printsiipi: kvantitatiivne liikumine muutub ainult keha välimus; kvalitatiivne liikumine muutub ainult sisu; ruumiline liikumine keha vahetab kohta ruumis. Kõike punkte on võimalik määrata 3 koordinaadiga. Kuid on olemas ka 4-mõõtmeline ruum. Kõik esemed ja nähtused jagunevad 2 gruppi: loomulikud (looduslikud) ja ebaloomulikud (kunstlikud). A järgi olid looduse algelemendid tuli, vesi, õhk ja maa. Kogu Universum paikneb kihtidena. Elusolendid on 3 grupis: taimed ainult toitumine ja paljunemine; loomad lisaks veel maailma tajumine; inimesed lisaks veel mõistus ja mõtlemise võime. Looduses toimub pidev areng. Kõik inimkeha komponendid on teatud om. kandjad. näit. verega on seotud inimhing. Elusoojuse kandjaks on meespool, kes annab seda edasi naisele spermaga. Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp
Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Ta on üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Tänapäeval, suure metsade raiumise mahu juures, on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Mets on ju üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada aga suuri globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjusi. Vihmametsade hävimise põhjuseks on nende põletamine, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja ...
Suhelda on mõnus Kõik loomad, linnud ja paljud teised elusolendid on juba aegade algusest peale omavahel suhelnud. Ainsad olendid kes suudavad omavahel rääkida sõnadega on inimesed. Loomad ja linnud suhtlevad omavahel häälitsedes. Kuid enne veel kui inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga
tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3 kraadilt 0,7 kraadini. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed, need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita. Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid,
Hinduism Ajalugu ja tekkimine: Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3
Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. Evolutsiooni tulemusena tekivad uued liigid ja organismid kohanevad muutuvate keskkonnatingimustega. Evolutsioon on väga aeglane ja seetõttu on muutused märgatavad alles väga paljude põlvkondade järel. Evolutsiooni teoorial on kolm põhiosa. Esimene osa kästileb muutlikkust. Kõik elusolendid erinevad üksteisest nt. Suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda...
Vladislav Venediktov 8.kl Noored ja Alkohol 14-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. Ma ei tea mida ma peaksin ütlema ? Kas see on halb või hea, aga see on ikkagi hämmastav, et 58 % 14 kuni 15 aastaseid noori oli kunagi täis olnud. ,,Miks noored joovad alkoholi?" Noored on väga uudishimulikud elusolendid. Nendel tekib eriti suur huvi keelatud asjade vastu nagu näiteks Alkohol. Paljud noored tarbivad alkoholi selle jaoks, et lõõgastuda või kui on halb tuju ja miks siis ei tohi ühe napsu võtta selleks et meel oleks natukene rõõmsam. Eriti palju oleneb seltskonnast või noore karakterist, kui näiteks kõik joovad ja sa ei joo, siis sa pole ju mingi mees, sa pead ju ikka mõne napsu võtma selle jaoks, et nende jaoks sõber olla. Mõnes kampaanias on näiteks
jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustadaväljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja
Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. ,, Arvamuspäraselt on värv, arvamuspäraselt magus, arvamuspäraselt kibe, tegelikult aga aatomid ja tühjus."(Demokritos) ,,Mis paistab ilus võib olla vastik." Skeptisismi põhimõte on hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ning saavutada sel teel hingerahu. Troobid: (kõnekujund) · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameelidv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele( järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigade ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. · Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt: mis ühtedele meelib, on teistele vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks.
lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kiskja maailmas. Jääkarul on tohutu jõud , näiteks inimese tapmiseks piisab tal ühest käpalöögist.
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
Kui arvata, et on olemas Jumal, kes nad on määranud, siis küsimuse ,,Miks nad just sellised on?" peale vastates, et ta tegi seda ilma mingi põhjuseta, katkeb loodusseaduste ahel. Kui Jumal oleks lähtunud mingitest alustes, tähendaks see, et ta on ise ka seadustele allutatud. 3. Otstarbekohasuse argument ütleb, et maailm on just sellisena loodud, et me siin elada saaks. Hiljem selgus, et tegelikult on asi vastupidine ehk elusolendid on ise kohanenud ümbritseva keskkonnaga. Väidetakse ka, et meie maailm on kõikide temas leiduvate asjadega kõige parem. Lõputult võiks loetleda asju, mis võiksid olla veel paremad. Järelikult ei saa Jumalat olemas olla, kui ta ei suutnud midagi paremat luua kui näiteks fasism. Tuleb ka tunnistada, et elu meie planeedil on lihtsalt tingitud ühest Päikese vaheetapist ja see ei kesta igavesti. 4
Eeltuuma meetod: DNA ettevalmistus, viljastatud munarakkude muutmine, embrüosiirdamine,järgalste DNA uurimine N:hiired Taimedel: Biolistikat tuntakse ka kui mikrokuulidega pommitamist. See sobib hästi maisi ja idu DNA muutmiseks Agrobakterite meetod: Meetodi läbi viimiseks kasutatakse üldjuhul geenipüstolit, mis muudab jälgimise lihtsamaks. Sobib hästi sojaubade ja tomatite muutmiseks, hiljuti on hakatud kasutama ka muruaimedel.. SLAID 10: GMO 1)Transgeensed organismid ehk GMO-d on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. 2)Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüorakkudesse, millele järgneb sisestatud DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas viljastatud munarakke või siis väga
1,1-6,4 kraadi. See toob kaasa mitmeid katastroofe nagu mereveetaseme tõusu, sest liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel maailmamere pind tõuseb. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. 2100.aastaks ennustatakse, et kaovad mitmed suurlinnad, kuna nad on vee all. Need on näiteks Veneetsia ja London. Tormide kiirus oli kunagi 75m/s, siis nüüd on see ligikaudu 300m/s. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike võib ohustada väljasuremine. Kalad liiguvad aina rohkem põhja poole, sest ülemise vee kihi temperatuur tõuseb. Mikroskoopilised teod on esimene lüli mereelu toiduahelas. Nad teevad oma kesta kaltsiumkarbonaadist. Kuna vesi muutub aina happelisemaks, siis varsti on võimatu neil teha endale kestasid. See on väga oluline, kuna ohustab meie toiduahelat ning
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Illustreeritud õppematerjal põhikoolile Uku Praks Kehra Keskkool Kehra 2002 Süstemaatika alused Sarnaseid tunnuseid vähe, Kõik elusolendid on Maa arengu vältel Riik vaid kõige põhilisemad ürgsetest esivanematest arenenud, pidevalt täiustunud ja on suuremal või vähemal määral suguluses. Mida lähemalt on liik teisega sugu- Hõimkond luses, seda enam on neil sarnaseid tunnuseid. Teadust, mis uurib organismidevahelisi sugulussidemeid ja rühmitab neid vastavalt sellele sarnaste tunnuste alusel rühmadesse, Klass nimetatakse süstemaatikaks. Süstemaatika
Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus
Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste poole või taevase ratsniku, kes aitavad inimestel nendega suhelda. Inimestel tuleb selleks midagi ohverdada ja palvet ette lugem...
Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). Euroopas kasutatakse ning müüakse
Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli
molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui arvukus väheneb, võivad olulised alleelid kaduma minna ja kogu liigi kohanemisvõime langeb. Koosluste mitmekesisus - Teatud maa- alal esinevate erinevate koosluste rikkus. Keskkonnatingimustest (mullastik, temeperatuur,sademed...) sõltub millised elusolendid siin saavad elada. 3) Elurikkus pakub inimkonnale: Elurikkus on metsanduse, kalanduse ja paljude tööstusharude aluseks. Väidetavalt sõltub tänapaäeval 40 % maailma majandustes ning 80 % vaesemast elanikonnast otseselt loodusressurssidest. 4) Tagajärjed inimühiskonnale - mõjutab otseselt majandust, inimeste tööhõivet, tervist ja lõpuks kogu inimkonna püsima jäämist. 2. Miks ja kuidas kaitsta loodust?
siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Arustotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Elusolendid paljunevad, et nende liik oleks surematu, ja ka teised asjad jäljendavad Jumala elu. mõtlemise objektist omaenda mõtlemisest. Aristotelese universum on suletud Jumalat. Tunnetus Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast.
mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...., jääkide eritamine) :: elus olendid reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad 1.Elusorganismide iseloomulikud tunnused (9 skeem) Koosneb rakkudest, paljunevad, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus ja nad reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad. 2.Eluavaldused (16-35). Nimeta need (vt pealkirju). Leia iga eluavalduse juurde, miks see on vajalik. Kõik elusolendid on rakulise ehitusega-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimene on hulkrakne organism-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimese kehas on neid üle 60 triljoni. Organismid kasvavad ja arenevad erinevalt-nad saavad kõik piisavalt toitaineid, kui kasvavad erineval ajal. Otsene ja moondega areng-vastsed ei konkureeri niipalju toidu üle. Organismide eluring-organismide arengu kiirusega seostub ka nende eluea pikkus.
tardumuse ja dogmatismi vastu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) 5 2. SKEPTITISMI TROOPID Skeptikute troopid on kirja pannud Aenesidemus. Kuid me ei tea, palju on nendes troopides tema seisukohti. Pigem Aenesidemus on kuulus võttes kasutusele kümme teesi ja selle poolest et tutvustab skeptikute mõtteviisi. (Stanford Encyclopedia of Philosophy) Esimene troop on kirjapanduna järgmine: Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. Mis meeldib ühtedele, ei pruugi meeldida teisele. (Meos, 2000). Näitena oli toodud, et kuna sigadele pori meeldib, ei saa see loomuselt jälk olla, kuigi enamus elusolendid seda väldivad. Lihtne ja loogiline, tänapäeval pööratakse väga palju tähelepanu just sellele, et vaadata asju just teiste elusolendite seisukohast. Veel paarkümmend aastat tagasi oli üliharuldane, kui keegi vaevus oma lemmiklooma opereerima või ravima, lihtsam ja odavam viis oli loomal
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid
naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Mink Linnud Linnud on esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule, sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid. Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu;
44. Teaduslik fakt- teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvalt kinnitust 45. Teaduslik meetod- lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad 46. Teaduslik hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile 47. Teaduslik probleem- küsimus, millele teadus veel vastata ei oska 48. Tsütoloogia- teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 49. Ökosüsteem- isereguleeriv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud, nii elusolendid kui keskkond 50. Monosahhariidid- lihtsuhkrud, madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille süsinikuaatomite arv on 3-6 51. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, nt sahharoos, laktoos, meltoos 52. Polüsahhariidid- liitsuhkrud, kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid 53
Tarkuseteri lastelt:) Tegelt ikka jumala head;) 1. Ekstreemsused on need, mis inimese küljes ripuvad. 2. Tüdrukud ei saa seistes pissida, kuna neil pole kuskilt kinni hoida. 3. Kui beebid veel väga väikesed on, siis nad on ema kõhus. Nii ei saa neid ära varastada. 4. Minu ema on väga ilus. On kohe näha, et ta kunagi noor oli. 5. Talvel kanad ei mune, sest neil on muna-auk kinni külmunud. 6. Suleliste hulka kuuluvad kõik sulgedega elusolendid - kanad, haned, pardid, linnud ja indiaanlased. 7. Magamise ajal on hea aken lahti hoida, sest hingamine on tervislik. 8. Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. 9. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku. 10. Snitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida. 11. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga. 12. Mineraalvesi ilma gaasita mulle ei meeldi, see on liiga vedel. 13
Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loodust. Inimene oli osa loodusest, mitte looduse peremees. Usuti loodust kaitsvaid haldjaid ja vaime. 1224 sakslased vallutasid tartu Tartu langemisega läks kogu Mandri-Eesti vaenlase kätte. 1) Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel
käinud artiklid, milles kirjeldatud loomade katsealusteks olemist kosmeetilistes testides on ebaõnnestunud. Tänu sellistele eba- õnnestunud katsetele on sageli saanud kahjustada looma tervis või langenud looma üldine heaolu. Sellest on jäänud inimestele aga mulje, et testides saavadki loomad aina viga ja et testid, mis nende peal läbi viiakse, on ohtlikud. Teiseks oleks mõningate inimeste jaoks täielikult vastuvõetamatu see, et elusolendid üleüldse kannatavad inimeste tõttu, kelle algatusel viiakse läbi kosmeetilisi teste ja katseid loomade peal. Nende jaoks oleksid igasugused loomsed katsed ebamoraalsed ja nende arvamust muuta oleks üsna raske. Kui arvestada inimeste endi arvamusi, aga ka seisukohti, mida on tugevalt mõjutanud ja ehk isegi muutnud, kõlab selgelt rahva hääl, mis üksmeelselt kuulutab loomade geneetilise muundamise ebamoraalseks. Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on lubatav
Elusa looduse tegurid e biootilised Eluta looduse tegurid e abiootilised Parasiidid Temperatuur Haigusetekitajad Sademed Kiskjad Tuul konkurents Happesus, soolsus vees Evolotsiooni tulemusena: Uute liikide teke Olemasolevad olendid kohastuvad Liigid jt. organismirühmade väljasuremine Tekst: Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi, esimesed elusolendid 3,5 miljr. aastat tagasi Vanimad eeltuumsed olid HETEROTROOFSED ANAEROOBID, hiljem kujunes fotosüntees ja atmosfäär. Mõningad tekkinud bakterid-tsüanobakter sisaldasid klorofülli ja olid võimelised fotosünteesima Atmosfääri vabanes hapnik! Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad, kes arenesid vees. Nende keha nimetataks talluseks Esimesed maismaataimed olidnn eostaimed, kellel polnud juhiosooni. Neist arenesid samblad (450 milj.)
zooloog, looz) Pearõhk esisilbist kaugemal (paralleelne, vanill, grammatika, semester) Pikk täishäälik esisilbist kaugemal (akadeemia, galerii, idee, marinaad) Häälik O esisilbist kaugemal (auto, logo, stereo, neutron, traktor) (Tavatud häälikuühendid (trahhea, standard, foogt, müokard, asbest)) Sõnaliigid Käändsõnad Nimisõna e. substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused. Omadussõna e. adjektiiv- nimisõna/asja omaduse märkimine. Arvsõna e. numeral- asjade hulk. Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis. Lihttegusõna- tegusõna (olema, elama, kasvama, õppima).
1 Loodusliku valiku teooria Teooria põhineb eeldusel, et Halvemini toime tulevad indiviidid võistlevad organismid jäävad omavahel, püüavad jääda konkurentsis alla ja nende ellu ja maksimeerida oma allajäämist põhjustavad sigimisedukust. geenid kaovad, surevad välja. Kõik elusorganismidel esinevad tunnused on välja kujunenud kohastumise teel – elusolendid sobituvad neid ümbritseva elus ja eluta loodusega. Need, kes keskkonda paremini sobituvad, naudivad suuremat sigimisedukust. Nende geene jõuab järgmisse põlvkonda rohkem. 2 Sugulusvalik (kin selection) Altruistlik tegu on kasulik teistele ja kahjulik iseendale. Sugulusvaliku puhul on koostööd soosiva altruistliku teo tegija ja vastuvõtja sugulased. Altruistlik käitumine kandub
jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid
Maa esimene atmosfäär sisaldas vesinikku. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivateks teguriteks looduslik valik. Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes 3 mljr. aastat tagasi. Esimesed maismaataimes olid vetikad. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Linnud põlvnevad dinosaurustest. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. Dinosauruste väljasuremise põhjustas jääaeg ja/või meteoriidikatastroof. Cuvier seletas organismide väljasuremist üleilmse katastroofiga. Lamarc põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
