Pindala: 587 041 km2 28 °C. Öised keskmised temperatuurid on maist kuni on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsi oktoobrini 10 °C – 13 °C ja novembrist kuni aprillini 15 °C – 17 boka ja Onilahy. Pealinn: Antananarivo Elusloodus arenes 90 miljonit aastat muust °C. Üldjuhul ei kerki temperatuurid kõrgemale kui 35 °C ega Rahaühik: ariary (MGA) maailmast isoleeritult. lange madalamale kui 2°C. Sademeid on aastas peaaegu
teemade ja süzeedega kunstivool. Osad sümbolistid lõid nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teised aga pühendusid õuduspiltide loomisele. Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina. Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks keskajast ja vararenessanssist. Juugendist alates saab hakata rääkima disainist. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist elusloodus. Looduse kujutamisel lähtuti kasvamisest, elujõust, noorusest selle pärast iseloomustab juugendit dünaamilisus. Looklevaid ja kõverjooni eelistati sirgjoontele. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas kauneid keerulisi ornamente. Stiili nimetus ,,juugend" on eesti keelde jõudnud saksa keelest (pr. keeles art nouveau) Kõige täielikuma väljenduse leidis juugend graafikas. Tuntuimaks plakatikunstnikuks li
süsinikuallikaks kõigile kemoorganotroofsetele organismidele ja fotosünteesivate organismide kudedele mis ei kasuta valgusenergiat. (Miidla 1984). Valdav osa maal elavaid organisme on heterotroofid, nad ei ole suutelised valgusenergiat keemiliseks energiaks muutma. Vajaliku energia saavad heterotroofid üksnes toiduga omastatava orgaanilise aine järk-järgulisel oksüdatsioonil. Kui fotosüntees lakkaks, lõpeks otsa ka orgaanilise aine varud. Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Toimub energiavahetus, see on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Niisiis ei saa heterotroofsed organismid elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta (Sarapuu 2002)
Pärast paaritumist otsib rästik endale suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets. Varrak, 2001. 3. ENEKE 3. Valgus, 1984. Interneti aadressid: http://www.loodus.ee/ee/0005/rastik.html http://sunsite.ee/loomad/Roomajad_VIPBER2.htm Ailen Kallaste
kompressina paistetanud kohtadele. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. 8 6. Kasutatud kirjandus Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak, Tallinn. Issain, V. Jurtsev, V. 1969. Botaanika. Kirjastus Valgus, Tallinn. Rauk, H. 1983. Elusloodus. Valgus, Tallinn. Loodusteaduste didaktika lektoraat. MRI, Tartu Ülikool. http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html (15.07.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Korv%C3%B5ielised (15.07.2010) 9
veenilaiendid, hemorroidid, roos, artroos, radikuliit, paistetus, günekoloogilised haigused, impotentsus, operatsioonijärgne seisund, kus vigastatud veresoontes võib tekkida hüübimisi. Vastunäidustusi on üsna vähe. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Teaduse Akadeemia. 1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998.Looduse entsüklopeedia. London. 5. Kokassaar,U.Zilmer,M.2008. Kaaniravi e. hirudoteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1. 6. Talvi,T. 2004. Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti loodus (online). http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel-1_704.html. 7. Vilbaste,K. Marvet, A. 2004.Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.
vulkaanilised, leidub · 70 % katavad rohkesti territooriumi metsad. kuumaveeallikaid. Fuji mägi kõrgeim tipp 3766 m, kustund vulkaan Biwa järv / biwa - ko Jaapani suurim järv. Kliima · Eristatakse koguni kuut erinevat kliima tüüpi. · Sademeterohke maa. · Lisaks asub Jaapan Vaikse ookeani sündivate troopiliste tormide teel. Sapporo lume festival 2008 Iga - astane üritus Hokkaid saarel, veebruaris Elusloodus · Loomastik pole nii mitmekesine kui taimestik. · Tõeliselt hämmastav on Jaapanlaste looduseasutus, peaaegu nagu usuline hardumus. Roheline faasan Jaapani rahvuslind Religioon · Shintoism ehk pärimususund. · Teiseks usundiks on budism, mis jõudis Jaapanisse 6 - 8. sajandil. · Daikoku on üks Hiina, India ja Jaapani seitsmest jumalast, keda seostati hea õnnega. Shintoism · Põhineb mütoloogial. · Kõige tähtsam jumal on
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend ........................................................................4 Looduslikud tingimused..........................................................................5 Rahvastik................................................................................................6 Eksport ...
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
· Süstemeeritakse kindlate reeglite järgi, arvestades organismide sarnasusi ja erinevusi. · Igale teatud tunnustega organismide rühmale antakse teaduslik ladinakeelne nimetus. · Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik. · Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. · Tänapäeval jaotatakse elusloodus viieks riigiks: bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. 8. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiselt õppimise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutisooniks. · Organismine ellujäämist ja järglaste arvu piiravad teised organismid ja mitmesugused eluta looduse tegurid. · Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid tegelikult saab ellu jääda.
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki in...
22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks . 23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga keerukas ja mitmekesine. Näiteks: Liigilisel tasandil ei uurita kõiki liike korraga vaid keskendutakse ühele liigile. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? Ükski eluomadus ei moodusta elu ilma teise omaduseta. Kui mingil objektil on aine- ja energiavahetus, siis ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta. 27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad?
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Vaalast on saanud kogu looduskaitseliikumise sümbol. (Ookeanide atlas 2002 lk.12-36) Joon.4. Inimese, elevandi ja sinivaala suuruse võrdlus Inimene pikkus 1,8 m , kaal 80 kg. Elevant kõrgus 3,6 m , kaal 5-6 tonni. Sinivaal pikkus 33 m , kaal 120-150 tonni. (Loomariigis 2002 Vaalad) Lõppsõna Sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni jooksul on elusloodus allunud erinevatel aegadel väga erinevatele tingimustele. See on põhjustanud aga vajaduse kohaneda olukorrale, vastasel korral ootaks ees väljasuremine. Minu huvi köitnud loom sinivaal on hea näide sellest kohanemisest elutingimustega, sellest, kuidas kujunes kaasajal eksisteeriv kõige suurem imetaja. Sügavalt rahutuks muudab mind, nagu kogu kainelt mõtlevat inimkonda see, kuidas kasuahnete indiviidide hoolimatu tegevus on viinud ohtu selle loodusime olemasolu
Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid),
midagi levima hakata, kuid see ei ole mõjus argument juba sellepärast, et nende olemas olu seal ei seostu absoluutselt gaasijuhtme projekiga. Pigem just selle ettevõtmise raames tehti ka Soome riigi poolt uuringud, et kuidas ja kus alustada koristamisi kui peaks sinna maale asjadega jõudma. Pigem selle kohapealt on gaasitrassi ehitus üldse positiivne. Iga uuringuga, mis tehakse, ei lähe Eesti riigile midagi maksma, ning üha enam leitakse kriisikoldeid Läänemerest. Mõnes mõttes tehakse elusloodus keskonda meres üha paremaks ja turvalisemaks. Kõigele lisaks väideti ka seda, et tulevased torud pole ohutud laevaliiklusele. Selle argumendi ümberlükkamiseks pole vaja mingit kõrget ülikooli haridustki. Teadagi, et mere keskmiseks sügavuseks on 55m ning siinsete laevade süvised pole sügavamad kui 8- 10m, seega jääb vaba vett keskmiselt üle 45 meetrit ning torude mõõtmed on kavandis (Vene- Saksa gaasijuhtme Nord Stream projekti piiriülese keskkonnamõju hindamine)
hobusekasvatajad meelsasti kõrgemat hinda. Paljudes piirkondades on aga kaitsmiseks juba liiga hilja: looduslikud niidud on lakanud olemast. Eestis on niite vähe ning nende hulk väheneb pidevalt. Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Nii et hoidkem üheskoos meie kauneid niite! Kasutatud kirjandus: · Loomariigis · Õpilase entsüklopeedia · Eesti elusloodus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/niitude_kaitse_evelin.htm · http://www.slideshare.net/klaaseny/niidud · http://bio.edu.ee/taimed/general/sooniit.htm · http://www.loodusmuuseum.ee/naitused/niidud_ylevaade.htm · http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm · http://bio.edu.ee/taimed/general/rannaniit.htm · http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm · http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm
(umbes +60C, kütmine ja soe tarbevesi). Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemseks võib osutuda aga see alginvesteering ise. Veel üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et suur enamus geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. geotermaalenergia pump KOKKUVÕTE Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast suur enamus saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 protsenti tuleb maagaasist ning ülejäänu siis tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud pole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest on põlevkivi saadavus vaid loetud aastakümned, mis tõttu on taastuvenergia väga aktuaalne teema. Selle kõige kõrvalt tasub aga ka
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Lisad.................................................................................................................................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ...........................................................
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond)
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika
Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled Maa ilma osoonita... Mis juhtuks, kui osoonikiht üldse ära kaoks - kas me saaksime Maal elada ja mis juhtuks meie elusloodusega. Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, siis meie elusloodus häviks, sest tal ei oleks enam kaitsekilpi. Inimesed loomulikult arvaravasti leiaksid mooduse, kuidas ellu jääda - kasutusele tuleksid erinevad kaitseriietused, Maa oleks täis igasuguseid katmikehitisi, kus vähesed ellujäänud inimesed kasvataksid endale toitu). Metsikust ja vabast loodusest ei saaks siis enam rääkida. pH tähendus tavaelus Happesuse näitaja pH tähendusest: Kui pH on 1 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga
aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia. Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus.
Inimene on tekitanud paljude liikide hävimise ja nüüd peab inimene, selleks, et säilitada oma liik, säilitama teised liigid ja enda ümber oleva loodusliku keskkonna. Kasutatud kirjandus ,,Eesti looduse kaitse aastal 2007". 2008 Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ,,Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid" 2004 Tallinn: AS Kirjastus Ilo 10 McGavin, George C 2006. ,,Ohustatud liigid: elusloodus väljasuremise ohus". Tallinn: Kirjastus Varrak 11
erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente.
hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel. · Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. · Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. · Etoloogia on teadusharu, mis uurib loomade käitumist. · Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. · Liik on üks peamisi elusloodus organiseerituse tasemeid. · Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeritav süsteem ning selle arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. · Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. · ELUSLOODUSE PEAMISED ORGANISEERITUSE TASEMED ON
YKSkCIJ:www.ebu.ee/esitlus/vetikate_mitmekesisus.ppt+keermikvetikas&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESjocUhfA3 Q4mLLT_kqyioeelso7e19ZZbhCT0naa3EfBJBGiYZwx4tsBtJVuIuqN2ZZQ8t8vZZQxvwlcV3XTkctRRx7q5ygIsfsV http://ceened.pbworks.com/w/page/9255741/RIIK%20FUNGI,%20SEENED http://elurikkus.ut.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://bio.edu.ee/taimed/ http://bio.edu.ee/loomad/ RAAMATUD R, Sander. Kubija ürditalu ravimtaimed. Varrak, 2009 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. Eesti elusloodus. Varrak, 2005 KLASS HÕIMKOND RIIK limakud limakud seened pruunvetikad heterokondid protistid punavetikad punavetiktaimed protistid rohevetikad rohevetiktaimed protistid Mucoromycotina ikkesseened seened Mucorales ikkesseened seened ascomycetes kottseened seened
Nüüd on see aga üks romantilisemaid rabaradasid, mille keskel õitsevad vesiroosid. Väärtuslikku teavet ja silmailu pakub just õpilastele Mukri õpperada. Siin on kaitsealad ohustatud linnu- ja taimeliikidele. Siin on otsekui avatud looduslooraamat või vabaõhumuuseum. Mukri on tõeline looduse monument. 14 KASUTATUD ALLIKAD Raamat: Kuresoo R., Relve, H., Rohtmets, I. 2001. Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Tallinn. Varrak. Masing, V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Artikkel ajakirjast: Kristian, R., Tihkan, K. 2011. On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa. Eesti loodus, nr 6 / 7. Internetimaterjal: Kenk, O. Mukri raba vaatetorn. https://www.reisijutud.com/Mukri.raba 01.10.2017 Tang, K. RMK Mukri raba loodusrada. https://www.puhkaeestis.ee/et/rmk-mukri-raba- loodusrada 01.10.2017
Kask, A., Nirk, E., Sõgel, E., Vassar, A. & Vinkel, A. (1965). Eesti kirjanduse ajalugu I köide. Tallinn: Eesti Raamat. Kippar, P. (1997). Loomad, linnud, putukad. Tallinn: Varrak. Kippar, P. (1989). Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. Kogumikus E. Ernits, M. Hiiemäe, E. Kalmre, E. Liiv, H. Tering (Toim), Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII (lk. 148-157). Tallinn: Eesti Raamat. Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Looduskalender. (2014). Noorte kährikute kurb lõpp. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.looduskalender.ee/node/20915 MacDonald, D. W. & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Mihkla, K. & Tedre, Ü. (1980). Eesti kirjandus IX klassile. Tallinn: Valgus. Mänd, R. (2015). Sissejuhatus käitumisökoloogiasse. Tartu Ülikool. Mänd, R. (1998). Elukunstnikud. Tallinn: Huma. Mälk, V., Sarv, I
kui palju nad oma elu jooksul õhku saastavad? Suured asjad saavad alguse pisikestest. Tarvis oleks mõelda säästvalt. Kui inimene mõtleb säästlikult, siis ta tavaliselt nii ka tegutseb. Ja ega inimene ei riku loodust saastades üksnes enda kaunist keskkonda. Loodust tuleb kaitsta kasvõi näiteks sellegipärast, et kui loopida prügi juhuslikku kohta maha, siis võivad selle sisse süüa loomad ning selle tõttu hukkuda. Elusloodus ja selle kaitsmine on omaette suur teema. Looduse kaitsmine puudutab ka liikide kaitsmist, et need ei hukkuks. Ohustatud looma- ja taimeliigid on kantud häbiväärsesse Punasesse Raamatusse, kuna nad on ohustatud. Ohutajaks on aga taas inimene ise! Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, kannataks automaatselt ka toiduahel. Kui mõnd liiki toiduahelas on ülekaalus, oleks loodus tasakaalust väljas ning tekiskid mitmed probleemid. Seesuguseid näiteid on inimkonna senisest tegevusest palju
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga
(Tihased) 3. http://dukelupus.wordpress.com/category/loodus/page/3/ (Loodus igapäevaelus) 4. http://garden-birds.co.uk/ (British garden birds) 5. www.hampshirecam.co.uk/apr2307.html (Spring Birds) 6. http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7278&old_art=34720&old_num= (Maaleht ,,Tunne tihaseid") 7. Euroopa linnud, Lars Jonsson, 1992, Eesti entsüklopeedia kirjastus, lk 460- 468. 8. Loomade elu/Linnud, R.Ling, 1980, Tln ,,Valgus", lk 390-393. 9. Eesti elusloodus, H. Relve, 2001, kirjastus Varrak, lk 248-250. Pildid: www.pildialbum.ee/pics/all/score http://nagi.ee/photos/stna/169725 (rasvatihane1) http://www.pildialbum.ee/pics/all/score (rasvatihane 2) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCAE2.htm (sinitihane) http://www.llk.ee/galerii/index.php(tutt-tihane) http://www.naturephoto-cz.com/penduline-tit:remiz-pendulinus-photo-475.html (musttihane ja kukkurtihane) http://www.aves.be/septembre07.htm (sootihane) http://www.vogelstimmen-wehr.de/vogstim9
ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 18. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 2. Populatsioon ühel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. 3. Kooslus ökosüsteemi elus osa 1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 19. selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid, produtsent, konsument, destruent, herbivoor, omnivoor. Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed
kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, muld, vesi ja mineraalid. See on ökosüsteemi mitteelus osa ehk ökotoop. Seni teadaolevail andmeil esineb elusorganisme vaid Maal. Eluta loodust uurivad astronoomia, geoloogia, meteoroloogia jpt maateadused. Elusloodus ehk looduselustik: on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid. Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
,,Soovide" kontekstis kujundavad organismid tarvete kompleksi, mis avaldub liigutustes ning resulteerub morfoloogias. Mõne organi mittekasutamine avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele ,,arengu puu" kujundi. Charles Darwin ,,Liikide tekkest" (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja inimühiskonnas toimuvad loodusseadused, st darvinistlik printsiip. Francis Galton statistik, egeenika, biomeetrilise geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip'dest (pärilikkusühikud). Thomas Henry Huxley käsitleb inimese kohta loomariigis.
· Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas · Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogu 3. Rakkude mitmekesisus 1) Rakutuuma ehituse alusel a) eeltuumsed prokarüoodid. nt bakterid b) päristuumsed eukalüoodid taime-, looma-, seenerakud protistid 10 Elusloodus Eeltuumsed päristuumsed Bakterid 2) Rakkude hulga alusel a) üherakulised organismid - Mikroskoobilised mõõtmed - Kogu aine ja energiavahetus toimud ühe rakumembraani kaudu - Bakterid, protistid, pärmseened b) hulkraksed organismid - Koosnevad kudedest - Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega - Selgrootud, selgrooksed loomad, taimed, kandseened 4. Päristuumse raku ehitus ja talitlus
(2005) Eesti taimed. Harilik Vaher. Külastatud 12.06.2010. Aadressil: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm Coombes, A (2005) Puud ja põõsad. Varrak Hageneder, F. (2006) Puud on tarkusekandjad. Sinisukk Hiie, I & Hiie, K (2005-2008) Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. Külastatud 12.06.2010. aadressil: http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_vaher.html Kuresoo, R; Relve, H; Rohtmets, I. (2007) Eesti elusloodus. Varrak Relve, H ( 2007). Puude juurde. Tartu, Eesti Loodusfoto Weustenfeld, W. (1999) Puud ja põõsad. Tallinn: Maalehe raamat
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei
siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Kruiisiturism ja Mere turism on väga sarnased set need mõlemad on merel.Toimuvad mere keskkonnas. Kultuuri- ja konverentsiturism Kultuuriturism: Peaaegu igal reisil külastatakse muuseume ja ka rannapuhkust veetes käiakse ekskursioonidel. Kultuuriturismi all võiks eraldi välja tuua meedia, täpsemalt filmid. On nii palju kuulsaid filme, mille võtteplatsideks on elusloodus või mingid külad, kuhu nüüd meelitatakse turiste. Kultuuriturismi osaks on muuseumid ja kunstigaleriid. On palju inimesi, kes ei reisi mitte reisimise pärast, vaid ainult selleks, et näha kuulsa kunstniku näitust või külastada mingit muuseumi. Muuseumid on tehtud külastajatele väga atraktiivseks. Objektidele on lisatud muusika, visuaalne kujutis või film ekraanil, viidatud on rajad, mida mööda liikudes saab muuseumist täieliku ülevaate. Konverentsiturism:
Jaguneb: 1)riiklik 2)kohaliku Keskkonnaseisundi ja -olude muutum iseloomustam omavalits 3)ettevõtja keskk.seire organismide e bioindikaatorite põhjal, näitavad reostuse tagajärge! Määratakse: mullastiku, vee, õhu omadusi. KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIPRINTSIIBID Nõuded indikaatororganismidele: *Ökoloogilised 1. Säästva arengu printsiip looduse järjepidavuse iseärasused ja keskkonna nõuded teada *Laialt levinud, tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada ohtu. *Kitsas taluvusala antud keskkonnateguri (temp) suhtes Säästev tarbimine *Taastuvad energiaallikad *Elada *reageerib kiiresti ja ühetaoliselt muutustele *Analüüsi intressidest *Tarbida vaid keskkonnasõbralikke meetodid ühtlustatud. tooteid *Tagada jätkusuuteline areng Bioindikaatorid: *samblad, samblikud *veetaimi, 2
kobras kõitub mõnigord otse vastupidiselt inimesele aga inimene võib kasutada ära kobrast, kui teeb vaatluskoha turistidele kopraste elamiste juude, aga se häirib kobrast. KASUTATUD KIRJANDUS 12 Järva, J. 2011. Kuidas hoida suhteid kopraga. URL= http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3781_3748.html. 1.03.2012. Kukk, T. 2012. Paisutajate pahandused. URL= http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=94.2.03.2012 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. 2005 Eesti elusloodus. Tallinn: OÜ Greif. Lember, A. 2007. Kobras võib hakata ohustama Saaremaa jõevähki. URL=http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=41&artid=3589&sec=1&term=Kobras%20v%C3%B5ib%20hakata %20ohustama%20Saaremaa%20j%C3%B5ev%C3%A4hki Muld, M. 2008. Muhus toimus esimene koprajahi õppepäev. URL= http://uudised.err.ee/index.php?06116049. 29.02.2012 Preben B., Preben D. 2007. Kes siin oli? Hiina: Tänapäev. Randveer, T. 2004. Jahiraamat. Tallinn: Raamatutrükikoda. Rukovski, N
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnainstituut Anette Viljar Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1.Fotosünteesi olemus.............................................................................................................4 1. 1 Fotosünteesi iseärasus..........................................................................................................4 1.2 Fotosünteesi mõjut...
mõjub pehmendavalt. Voortevahelised nõod on tunduvalt külmaohtlikumad kui näiteks voored (Remmel 1978). Teisiti valitsevad Vooremaal tugevad tuuled ehk lagedad voorte pealsed ei kaitse nõgusi tuulte eest. Talv on Jõgeval aga lumerohkem ja lume äraminek mõneti hilisem kui Pandiveres, Haanjas või Otepääl. Põllukultuurid kannatavad järsematel voorenõlvadel väheste sademetega perioodidel põua all, sest sademetevesi valgub mööda voorenõlvu kiiresti allapoole (Remmel 1978). 4. ELUSLOODUS 4.1 Taimestik Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga
vulkaaniahelikest, mis vähendavad lainete hoogu ja võimsust.[6] 2.5 Kliima Hawaii kliima on troopiline, kuid sõltuvalt ilmast ja kõrgusest võib see varieeruda. Niiskemad on saarte põhja- ja idaküljed, kuivema kliimaga aga lõuna- ja lääneküljed. Saarestikus esineb kaks aastaaega. Sademete hulk on kõige suurem talvekuudel oktoobrist aprillini. Juulist novembrini võib esineda troopilisi torme ja orkaane.[6] 2.6 Loodus Hawaii elusloodus on kujunenud tänu 70 miljoni aasta pikkusele isolatsioonile. Enne inimeste saabumist saartele olid sealseteks imetajate põlisliikideks Hawaii hallipäine nahkhiir ja Hawaii munkhüljes. Esimene inimkontakt polüneeslastega rikastas saare loodust. Uued invasiivsed liigid mõjutasid endeemsete liikide arvukust ning sissetoodud rotid ja sead mõjutasid suuresti kohalike linnuliikide arvukust. Samuti põhjustas liikide mitmekesisus
pdf Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 5) Keskkonnaministeerium. Internetis saadaval: http://www.envir.ee/1688 Viimati vaadatud 7. detsembril 2011 6) Keskkonnaregister. Internetis saadaval: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPQz0pxVsOFCT5yDlM9wpkuTacmgqUv v Viimati vaadatud 7. detsembril 2011 7) Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I., 2005Eesti elusloodus. Kirjastus Varrak. Lk 204- 205 8) Maa-ameti kaardirakendus X-GIS. Internetis saadaval: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU62A&user_id=at&bbox=564526.035238522,6528095.95777961,579882.0026553 48,6535630.57664699&setlegend=FLKA_08=0&LANG=1 Viimati külastatud. 7. detsember 2011 9) Metsis. Internetis saadaval: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.htm Viimati vaadatud 7. detsembril 2011Lattik, M. 2009. Päästke Piiumetsa
c) Kaheidulehelised Hõimkond a) Keelikloomad selgroogsed b) Keelikloomad selgroogsed c) katteseemnetaimed Riik a) Loomariik b) Loomariik c) Taimeriik Elusloodus jaotub viite suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad. OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK · Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. · Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja jooksul, ka praegu! · Organismid annavad rohkem järglasi kui neid ellu jääb. Organismide vahel toimub konkurents olelusvõitlus. · Geneetiline muutlikkus kõigil organismidel, ka samasse
omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Maltoos Ehk linnasesuhkur, disahhariid mida leidub idanevates seemnetes. ELUKOOSLUS Ökosüsteemi elusosa. BIOOM Samatüübiliste ökosüteemide kogum. Laktoos Ehk piimasuhkur, disahhariid mida leidub imetajate piimas. ÖKOSÜSTEEM Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta sahharoos Disahhariid mis esineb taimemahlades. keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. BIOSFÄÄR Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. polüsahhariidid Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelat HÜPOTEES Oletatav vastus püstitatud probleemile.
APOMIKSIS: Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel puudunud, selle kompenseerimiseks toimub näivalt suguline paljunemine. 28. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused 1)Kaks riiki: Kaks riiki on olemas olnud süstemaatika algusaegadest saadik. Lihtne oli eristada loomi, kes jooksevad ringi, ja taimi, kes on enam-vähem paigal. 2) Neli riiki: Neli riiki: oleksid taimed, loomad, seened ja bakterid. Põhimõte, mille järgi elusloodus nelja riiki jagada, on eluvorm. Sellisel lähenemisel ei ole riik süstemaatika ühik, vaid ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. 3) palju riike: Riik oleks sel juhul evolutsiooni haru ehk süstemaatika ühik ka klassikalises mõttes. Riikide arv võib erineda sõltuvalt sellest, kui kauged hõimkonnad ühte riiki koondatakse. 29. Eluslooduse põhilised eluvormid loomad, taimed, seened, bakterid, protistid, parasiidid. 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
