või piiratud asjaõiguse omaja, ei ole võimalik üürnikule asja kasutamist tagada. Üürilepingus vajab nõrgem pool ehk eluruumi üürija spetsiifilist kaitset. VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. VÕS kohaselt on eluruum kas elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Elamuna tuleb mõista kas siis elamiseks mõeldud hoonet või selle osa. Seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vormi, seega võib sõlmida seda vormivabalt. NB! VÕS § 274 kohaselt loetakse üürileping tähtajaga üle 1 aasta sõlmituks tähtajatult kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama eluruumi üürnikule üleandmisest alates. Üürilepingu poolte põhilisteks
Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine Nähtused ja suhted on ebakorrapärased Inimestel on suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus Inimsuhted postmodernses ühiskonnas: Kahaneb perekonna ja kiriku positsioon Löövad kõikuma traditsioonilised väärtused Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb Hävib tööeetika (distsipliin, oskus pingutada, koostöö) Linnalik eluruum, anonüümsus, ükskõiksus teiste vastu) Ülim vabadus olen selline, nagu tahan Stress 10. Globaliseerumine Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine.Globaliseerumise kõrval veel kaks olulist tendentsi nüüdismaailma arengus- rahvusvahelistumine e. Internatsionaliseerumine ja info-ja suhtlusvõrkude levik e. Digitaliseerumine. Globaliseerumine e
Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. (kriminaalseadused kaitsevad inimese elu) K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. Juridica, 4, 1996, lk 174-179; R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 115-131 VII teema. Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse
paljune, kuid võivad pikka aega säilida definitiivsele peremehele nakkusohtlikena. Reservuaarperemehed võivad olla nii monokseensete kui ka heterokseensete parasiitide arenemistsüklis. ressursikonkurents (pr. ressources -- tagavarad + ld. concurrere -- koos jooksma). Vastuoluline suhe ehk anatagonistlik interaktsioon liikide vahel. Avaldub vahendatud pärssimisena, kui on puudus mõnest mõlemale liigile vajalikust tegurist (toit, biogeensed ained, eluruum jms.). retsipiendid (ld. recipere -- tagasi suunama). Parasitoloogias nimetatakse transmissiivsete haiguste korral retsipientideks haigusele vastuvõtlikke loomi, kellele nakatatud lülijalgne vektor vere imemisel haigusetekitaja edasi annab. sanitaarabinõud pärast dehelmintiseerimist. Väldivad väliskeskkonna (ruumide, karjamaade) saastumist pärast dehelmintiseerimist massiliselt erituvate helmindimunade ja vastsetega
2. Abikaasade varalised õigused ja kohustused: 1) perekonna ülalpidamiskohustus; 2) kulutuste hüvitamise välistamise eeldus; 3) abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel; 4) abikaasade hoolsuskohustus; 5) abieluvarasuhe. Abieluline kooselu- kohustus elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist, selleks on vajalik perekonna ühise eluruumi olemasolu, eluruum, mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud. Perekonna ülalpidamiskohustus- abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisele, abikaasadel on kogu abielu vältel kohustus seista teineteise eluvajaduste kaitsmise eest, tehes seda nendevahelise kokkuleppe kohaselt abielulise kooselu korraldamise osas. Vajaduse korral kohtu teel sissenõutav rahaline kohustus (elatis).
väga raskete vigastustega. 01.04.2013. a jõustunud ühekordse hüvitise ositi maksmise korra järgi on käesolevaks hetkeks makstud hüvitise osa viiele inimesele. Olukorras, kus 90%-lise püsiva töövõimetusega isikule on välja makstud vaid kolmandik hüvitise kogusummast, on viinud olukorrani, kus hüvitise saajal ei ole tulenevalt hüvitise osamakse vähesusest olnud võimalik kohandada endale sobivaks ja toimetulekut soodustavaks eluruum ega kohandada või soetada transpordiks vajalikku sõidukit. 1 Hüvitise maksmisel ei tohi tekkida olukorda, kus järgmiste kohandamiste võimalust tuleb vigastatul oodata aasta või kaks. Nimetatud punktide kehtetuks tunnistamisega taastatakse hüvitise väljamaksmisel kuni 31. märtsini 2013. a kehtinud kord. 2) Tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest veteranipoliitika meede 8.2.
Leidus võimsaid losse, millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran. Tänu asendile polnud vaja teha sõjalisi kulutusi. (laevastik) Kultuuri on nimetatud sübariitiliseks Hõrk aga nagu langusega kaasas käiv. Kogu kultuur hävis hetkega vulkaanipurskes. Oli Kesk-Minoilisel perioodil juba tunginud mandrile. Lossid olid kindlustamata, kaitsefunktsiooni polnud, ainult kuningate eluruum. Puudus keskne ruum. Ruumid rühmitusid siseõuede ümber. Mitmekorruselised. Sambad olid alt peenemad ehk ilufunktsiooniga. Trepid paiknesid korrapäratult. Lossi keldrid olid äärmiselt paljuruumilised. Sealt tulnud ka labürindi müüt. Knossose väljakaevaja arheoloog Evans. Kujutav kunst Paleed olid kaunistatud seinmaalidega. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana.
Vaatamata sellele, et ka niisuguste kaasuste puhul ei saa eitada teatud võimupositsiooni, on need vaidlused siiski omasemad tsiviilõigussuhetele, sest võimupositsioon ei tulene avaliku võimu kandja staatusest, vaid monopoolsest seisundist turul. Eraõigus koos konkurentsireeglitega omab küllaldasi ohjeldusmeetmeid selliste olukordade jaoks. Juba halduskohtute tegevuse taastamisele järgnenud varases praktikas kerkisid üles erastamisvaidlused, kus erastamise objektiks olnud eluruum võis kuuluda mõne nõukogudeaegse ettevõtte järglasest äriühingule. Need firmad loeti halduskohtute poolt erastamisprotsessis avaliku ülesande täitjaks, kellel on spetsiifilised võimuvolitused.12 Vara erastamise üle saab otsustada vaid selleks erilist, avalik- õiguslikku volitust omav isik, mitte igaüks. Sellises eriseisundis eraisik on avaliku võimu kandjaks. 3. Probleemsituatsioonid. Järgnevalt vaatleme lähemalt mõningaid sagedasemaid piiritlemisprobleeme.13
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
ruumidega üürniku kasutusse. Elu ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata: 1) majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele; 2) üürilepingutele, mille eesmärk on ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil; 3) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud; 4) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest.
SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) • K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. • Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse. • Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum. • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli … 20 sajandi II pool I • Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis
Muhus. Kõige enam levinud külatüübiks oli tol ajal sumbküla, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis ning Saaremaal. Kesk-Eestis olid ka rida-ja ahelkülad. Ridakülas asusid talud reas üksteise kõrval ühel pool teel. Ahelkülas asusid talud samuti ridastikku, kuid üksteisest veidi eemal. Lõuna- Eesti künklikul maastikul olid levinud hajakülad. Neis asusid talud ebakorrapäraselt teineteisest eemal. Talumaja oli tugev palkehitis, millel oli kaks osa: ahjuküttega eluruum ja koda. Viljakasvatuse arenedes hakati küttega toas vilja kuivatama ning kojas seda peksma. Vilja peksuruumi laiendati ja sellest kujunes rehealune. Rehielamu jäi pikaks ajaks valitsevaks elamutüübiks. Talud asusid kobaras koos, ilma kindla plaanita, majade vahel olid kõverad külatänavad. Nende ristumiskohal oli vaba kujuga väljak- külavainu, mis oli ühiskondliku elu keskuseks. Seal kogunes ka külakari karjamaale minemiseks. Väljaku ääres oli küla kaev ja mõnikord ka kiik.
1.21. Korteri plaan - lisa nr.1. 1.22. Üüritasu ja teiste maksete arvestus - lisa nr.2. 1.23. Eluruumi üürnikule üleandmise akt - lisa nnr..3. 2. Lepingu objekt 2.1. Käesoleva lepinguga üürileandja annab üürnikule ja temaga koos elama asuvatele isikutele kasutada korteri (edaspidi nimetatud "eluruum"), mis asub Tallinnas Pärnu mnt. 999 korter nr.10, 2 üldpinnaga 60m . Eluruum koosneb kahest toast, köögist, vannitoast koos WC-ga, esikust. 2.2. Eluruumi üleandmine üürnikule loetakse toimunuks käesoleva lepingu ja üleandmisakti allakirjutamisega. 2.3. Lisaks eluruumile on üürnikul õigus kasutada elamus asuvat keldrit (boks nr.10), koridoris asuvat panipaika nr.10, sauna üks kord nädalas laupäeval majaelanike poolt valitud saunavanema (saunamehe) poolt koostatud graafiku järgi. Samuti on üürnikul õigus puhata aias ning teha
pilastritega (poolsambad) · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi e...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Õigusteadlase jaoks on olevik hetkel kehtiv õigus, minevik kehtinud õigus ja tulevik kehtimahakkav õigus. Teatud juhtudel tuleb olevikus kasutada ka minevikku, nn relatiivne olevik (kuriteole kohaldatakse teo toimepanemise ajahetkel kehtinud õigust). 1.4.3. Õigus ja ruum Õiguslikku ruumi tuleks vaadelda kui ühelt poolt kui millegagi täidetud ja teisalt kui piiritletud nähtust. Kõige laiemalt tuleks õiguslik ruum piiritleda kui inimese eluruum s.o maapind, maapõue osa, milleni ulatub tema huvi ja tegutsemisvõimalused, atmosfäär ja maailmaruum samuti selle kauguseni, milliseni tal on huvi ja võimalusi seda ekspluateerida. Siit ilmneb, et ruumimõõde avardub pidevalt, sest võimaluste kasvades kasvab ka ruumi kasutamise huvi nii maapõue sügavusse kui maailmaruumi avarusse (kui veel 50 aasta eest oli mõttetu rääkida õiguslikus mõttes kuust, siis tänaseks on selline käsitlus igati mõistetav ja vajalik).
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Nt Asjaõigusseaduses nimetatakse, et loomad pole asjad, kuid neile rakendatakse asjaõigusseaduse vallasasju puudutav regulatsioon. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt. 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid Ruum: Ühest küljest vaadatuna millegagi täidetud ja teisest küljest vaadatuna millegai piiratud. Faktiline eluruum – õigusteadlase pilgu läbi leiab elu aset maakeral, veidi selle all ja sees ja kohal.. Eluruum jaguneb veel üksikuteks ruumideks – koht, ala, riigi territoorium, õhuruum, merepõhi, krunt jne. Ruumi mõiste tähendab õiguses üksikute ruumide liigi mõistet. Üksikud ja erinevad ruumid on kõik üldise ja kogu eluruumi otsesed, loomulkiud ja vajalikud osad. Õiguslik koguruum on kolmedimensioonilne – laius, pikkus sügavus. Kõige väiksem ruumilne üksus on koht, nt elukoht
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demotoop populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Desertifikatsioon kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel. Detergendid sünteetilised pesemis-, märgamis- ja puhastusvahendid, mis erinevalt seebist sisaldavad
Seega kinnisvara kontekstis oli põhimõtteliselt üür alati seotud elukohaga ning rent äripindadega. Alates 01.07.2002, kui jõustus tänaseni kehtiv võlaõigusseadus (VÕS), on õiguslik regulatsioon selles küsimuses põhimõtteliselt ja oluliselt muutunud. VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Nüüd võib üürilepingu objektiks olla nii eluruum kui ka äripind. Ning vastupidi: rendilepingu objektiks võib olla nii elu- kui ka äriruum. Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili.
neerupealised olid ülefunktsioneerinud. Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi,
II.1.4.1 Inimeste, aja ja ruumi muutumine Kuna Õ on selle algusaegadest peale olnud pidevas, ehkki mitte väga kiires muutumises, eri ruumides ühel ja samal ajal kehtiv Õ on erineva sisuga, ja ka samal ajal samas ruumis kehtivaid Õnorme võivad eri inimesed erinevalt mõista. II.1.4.2. Õ ja aeg Aeg kuulub Õe põhimõistete hulka. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes. II.1.4.3. Õ ja ruum Kõige laiemalt tuleks Õlik ruum piiritleda kui inimese eluruum – s.o maapind, milleni ulatub tema huvi ja tegutsemisvõimalused, samuti selle kauguseni, milliseni tal on huvi ja võimalusi seda ekspluateerida. Ruumi mõistetakse üldiselt kolmedimensioonilisena, Ões saab seda käsitada nii ühe-, kahe- kui kolmemõõtmeliselt. II.1.4.4. Küberruum ja reaalaeg 3 Ruumi ja aja ületamise probld on juba mõnda aega teravalt päevakorral
3) sotsiaalteenus isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 4) sotsiaaltoetus isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 5) muu abi sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus; 6) sotsiaalkorter munitsipaalomandis olev eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule 7) hoolekandetöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava ettevalmistusega isik; 8) sotsiaaltöötaja vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik; 9) vältimatu sotsiaalabi piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad vastama tabelis 2 toodule. Tabel 2 Kunstliku valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused laagri ruumides Ruumi nimetus Minimaalne valgustustihedus Pind, mille kohta kehtib (luksides) valgustatuse minimaalväärtus 1. Eluruum 0,8 m kõrgusel põrandast 200 2. Rühmaruum tööpind 300* 3. Olmeruumid, sealhulgas: 50 põrandal 3.1 riietehoiuruum põrandal 75 3
juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KOS § 2 lg 1) Koos korteri võõrandmisega võõrandab isik ka osa kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub Reaalosaks võib olla eluruum ehk korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. mitteeluruum ehk majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum (kaubandus-, teenindus-, büroopind jms). Korteriomandi reaalosaks saab olla ka nt ka elamu, kui kinnistul on mitu elamut. Korteriomandi seadmiseks on vajalik kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku (kaasomanike) notariaalselt kinnitatud avaldus, ehitise plaan ja krundi plaan.
Hiljem on paljud arhitektuuriteoreetikud inspiratsiooni ja eeskuju võtnud just Vitruviuse traktaadist, teiste hulgas ka hiljem käsitlemisele tulev Leon Battista Alberti (De re aedificatoria, 1485) ning Andrea Palladio (Il Quattro Libri De Archittectura). Rooma aedade kohta võiks kõigepealt välja tuua, et need sidusid hooneid ümbritsevaga. Esimesed aiad olid puudesalud hoonete ümber. Roomlaste linnamaja kujutas endast esialgu aatriumi (vanarooma elamu tähtsaim eluruum katuseavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini) ja selle sisemuses ei olnud aiale kohta. Hiljem lisandus kreeklastelt ülevõetuna peristüül (katusega sammaskäikudest ümbritsetud avaõu). Senaator Domitiaani residentsis asuva aatriumi ja peristüüli plaan. Kuna peristüül oli kaitstud, oli see väga sobiv taimede kasvatamiseks. Sellise aatrium-peristüüli tüüpi elumaja siseõu kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega
Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti Standardikeskus. Hens, H. (toim.). Condensation and Energy, Guidelines and Practice. Vol. 2, Annex 14, International Energy Agency, KU Leuven, 1990. Hukka, A., Viitanen, H. 1999. A mathematical model of mould growth on wooden material. Wood Science and Technology, 33: 475-485 Indermitte, E. Eluruum ja inimese tervis. Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Nofal, M., Kumaran, M.K. 1999. Durability assessments of wood-frame construction using the concept of damage-functions. In. Michael A. Lacasse, Dana J. Vanier. 1999. Durability of Building Materials and Components 8: Service life and Assets Management. 769-770. Päästeamet. Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008. Saarman, E. 2006. Puiduteadus. Tartu: Eesti Metsaselts. Sedlbauer, K. 2001
õigus saada elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks, sõltumata sellest, kas elamu, vastava kinnistu või nende osa ostjana ühist ostueesõigust omav kaasüürnik esitab ostueesõiguse teostamiseks AÕS § 264 lg-s 1 nõutud avalduse või mitte. 12. Omandireformi aluste seaduse § 121 lg 10 eesmärgiks on võimaldada kõigil üürnikel saada võrdselt elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks, kus asub eluruum, mida nad kasutavad üürilepingu alusel. Ringkonnakohtu seisukoht, et kinnistu ostmisega ei teostanud kostjad üürnike ühist ostueesõigust ning neid tuleb käsitada võrdselt kolmandate isikutega, kohaldades AÕS § 273, pole kooskõlas ORAS § 121 lg 10 mõttega ning on vastuolus kolleegiumi varasema otsusega samas asjas. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada kõigile üürnikele võrdselt õigus saada elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks,
omandit korterile. Mandri-Euroopa õigused tunnevad kahte korteriomandi mudelit. Mõlema mudel juures on aluseks kaasomand maale, kuid neid eristab suhtumine liitumispõhimõttesse, mille kohaselt maaga püsivalt ühendatud hoone jagab maatüki õiguslikku saatust. Selle põhimõtte mittearvestamisel on tegemist nn ehtsa korteriomandiga, arvestamisel aga mitteehtsa korteriomandiga. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitised, kuid ka reaalosaks olev mitteeluruum. Sarnaselt õigusliku määratlusega tõusetub korteriomanike ühisuse puhul tema õigusvõimelisuse küsimus. KOS-ga on korteriomanike ühisusele antud osaline õigusvõime, mis seisneb õiguses luua kaasomandi eseme valitsemise eesmärgist lähtuvaid õigussuhteid. Pakkutud on kuus kriteeriumit, mis on olulised korteriomanike ühisuse õigusvõime tunnustamise seisukohalt. Eelnimetatud kriteeriumiteks on:
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada; 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Riigikohus on oma lahendis 3-2-2-4-10 leidnud, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Avalikult kättetoimetatud hagi ei saa välisriigis täita, sest Euroopa õigusruum ei tunnista
Perekonnaseaduses eeltoodud sätete näol peaks olema tegemist üldtunnustatud arusaamaga, millega peavad mees ja naine arvestama, kui nad soovivad abielluda ja perekonna luua; mis peaks olema sellise tähtsa sammu eesmärk – endale võetakse (eelkõige moraalne) kohustus toetada ja abistada üksteist ja teha kõik endast olenev perekonna heaoluks. Uue mõistena on seadusesse sisse toodud „perekonna eluase“ - see on eluruum, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Perekonna eluaseme ehk kodu suhtes on abikaasade õigused eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel. 381. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Seadus võimaldab abiellujatel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida kolme varasuhte liigi vahel: 1 Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud
Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürnik võib asja anda ka allüürile. VÕS-e kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, äriruum om majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. 56 Õiguse alused 2. Rendileping. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle
võimalik nii faktiliselt kui ka õiguslikult saavutada. Näiteks faktiliselt on võimatu kohustus, mis tehniliselt on realiseerimatu. Õiguslikult on võimatu näiteks kohustus, mille järgi majaomanik peab koheselt vabastama üürile antud eluruumid. Üürileping annab aga üürnikule õiguse nendes ruumides elamiseks. Vastavalt elamuseadusele võib üürilepingu lõpetada enne tähtaja möödumist kohaliku omavalitsusorgani nõudel, kui maja, milles eluruum asub, kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega. Kuid sellisel juhul on üürnikule ja temaga koos elvatele perekonnaliikmetele kohustatud teise eluruumi andma riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, kelle vajadusteks elamu lammutati; 2) olema formaalselt õiguspärane. halduse üksikakti saab välja anda üksnes selleks pädev organ või ametnik. See tähendab, et vastav subjekt peab olema varustatud nii ruumilise kui ka esemelise pädevusega.
võimalik nii faktiliselt kui ka õiguslikult saavutada. Näiteks faktiliselt on võimatu kohustus, mis tehniliselt on realiseerimatu. Õiguslikult on võimatu näiteks kohustus, mille järgi majaomanik peab koheselt vabastama üürile antud eluruumid. Üürileping annab aga üürnikule õiguse nendes ruumides elamiseks. Vastavalt elamuseadusele võib üürilepingu lõpetada enne tähtaja möödumist kohaliku omavalitsusorgani nõudel, kui maja, milles eluruum asub, kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega. Kuid sellisel juhul on üürnikule ja temaga koos elvatele perekonnaliikmetele kohustatud teise eluruumi andma riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, kelle vajadusteks elamu lammutati; 2) olema formaalselt õiguspärane. halduse üksikakti saab välja anda üksnes selleks pädev organ või ametnik. See tähendab, et vastav subjekt peab olema varustatud nii ruumilise kui ka esemelise pädevusega.
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käskida õiguse subjekte. Õiguse ülesanne on korra ja julgeoleku loomine inimkäitumises. Õigus tekib ja kujuneb terviklikus ühiskonna kooselus, lähtudes eelkõige sotsiaalsetest seostest, asjaoludest, protsessidest ja ühiselus kujunevatest väärtustest. Ajas pidevalt ümberkujuneva eluruum, elukeskkonna mitmekesisus ja keerukus on loonud ajaliselt pidevalt uut sotsiaalset regulatsiooni ja kohandumist sellega ning sellega seoses on ka õigus pidevas dünaamilises arengus. Õiguspärane olek või käitumine, s.o lubatu ja keelatu, kujunebki välja vaid ühiskonna pidevas, eneseregulatsiooni keerukas sisemises inimese ja ühiskonna vahelise dialektilise kohandumise protsessis. Õigus oma olemuselt tuleneb sotsiaalsest korrast ja õiglusest
Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise 77 kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla mitte rohkem kui kaks korterit, põrandapinnaga mitte üle a’ 85 m2.
,,Hoidke et ei komista ega pead kinni ei löö -- siin on nii madal ja pime." Aga polnud parata, Indrek ei osanud oma pead küllalt langetada ja sellepärast tonksas ta temaga paar korda millegi vastu. Samuti puudutasid tema õlad ja küljed midagi. Nagu pärast selgus, viis kitsas kivipõrandaga koridor põiki maja alt läbi, jättes pahemat keldriruumid ja paremat esiti pesuköögi ning siis kojarahva korteri, mille väikesed aknad vaatasid tänavale, nagu jutustatud. Eluruum oli laudseinaga kaheks jaotatud, ukseaugul ripnesid punakaspruunid riided. Esimeses toas oli hallika võõba alt siin-seal paistvaist punastest kividest ahi, mille suu ees keedukoht. Indrek otsis silmadega paika, kuhu laps panna. ,,Ehk tulete tahapoole," lausus neiu ja lükkas ukseaugult riided kõrvale, aga juba järgmisel hetkel laskis ta riided uuesti langeda ja jäi lahutatud käsil ukse ette seisma ning ütles naerdes: ,,Ema noalaev on laeni täis, sinna ei või. Pange ta siiasamasse."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
