Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elupaigaks" - 377 õppematerjali

elupaigaks on sookiurule märja või vesise pinnasega päris lagedad või väheste puudega alad: mitmesugused lagendikud, puisniidud, karjamaad, luhad, madalsood, rabad, vahetevahel ka loopealsed. Enamasti tegutseb ta maapinnal, kuid eriti pesitsusajal võime näha ka tema huvitavat mängulendu: lind tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni oma katkendlikku laulu.
thumbnail
14
doc

Ribbetrop

aastal Jaapan ja aasta hiljem Itaalia. Samaaegselt pakkus ta selle paktiga Hitleri utoopilisele Inglismaa-poliitikale edu tõotavat alternatiivi. Füürer lubas tal sellegipoolest edasi tegutseda. Vahepeal viie lapse isaks saanud Ribbentrop laskis oma Berliini villa riigi kulul ümber ehitada ja seda laiendada, Oderi orus ostis ta Sonnenburgi mõisa ja valis selle perekond von Ribbentropi alaliseks elupaigaks . Sageli võttis ta oma eravaldustes vastu välismaiseid riiklikke külalisi ning aiapeod ja suurejoonelised vastuvõtud tõstsid esile kiret karjääri teinud Joachim von Ribbentropi nüüdseks pea ohustamatut positsiooni. 1936. aasta keskel vabanes ametiiskute surma tõttu kaks diplomaatilist ametikohta. Ribbentrop nägi otsekohe võimalust ametiredelil pulga võrra ülespoole ronida. Kui Hitler nimetas ta 26...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Sabakonnalised

· Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva juures, moondega areng. · Vaenlaseks rästikud , nastikud jne. Harivesilik (Triturus cristatus) · Kuni 18 cm. · Oranz kõht mustade laikudega. · Teraline nahk. · Levinud kogu Euroopas. · Elupaigaks veekogud ja metsad. · Vees toitub mardikatest , maismaal toitub harva. · Sigimine-kuni 10 päeva peale vetteminekut. · Vaenlased- nastikud , toonekured jpt. · Taluvad saastatusi....

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kiililised

Paljudel kiilidel on vastsete tagakehal ogad, mis neid kalade rünnaku eest kaitsevad. Mitmel rabakiilil on need ogad kas väga väikesed või kadunud. Siit tulenebki oletatav seos rabakiilide vastsete väliskuju, kaitsekohastumusliku käitumise ning veekogu elupaigaks sobivuse vahel olenevalt sellest, kas seal kalu on või ei ole. Põnevad uuringud on alles algjärgus. Joonis 1: Valge rabakiil 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiililised http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-5-1.htm http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Laanemets

Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. Päris lagedale tuleb harva: elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju-, kase-, haavaoksad ja ­võrsed ning ­koor. Halljänese peamiseks elupaigaks on põllud ja niidud. Nii nagu valgejänest võib pidada metsajäneseks, võib halljänest pidada põllujäneseks. Kuidas erineb nende välimus? Valgejänes on, nagu nimigi ütleb, valge värvusega. Täpsemalt, tema kasukas on lumega ühte tooni siiski ainult talvel. Selline värvus kaitseb teda. Liikumatult lumel lösutav jänes ei hakka lume taustal silma. Halljänes on talvel pruunikashall. Suvel on valgejänes ja halljänes ühtviisi hallid...

Loodusõpetus
120 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loodushoid algab suhtumisest

Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet maa, turvaliseks elupaigaks . Loodushoid siiski ei sõltu vaid üksikute inimeste üritamisest, vaid suhtumist peaks muutma määrav osa siiamaani olnud skeptilistest inimestest , et sellest meie ökotoobile kasu oleks. Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks pole taastuvenergia kasutamine massiliselt levinud. Kuna tuule, vee ja päikeseenergia on loodusele enamjaolt kahjutu on ka sellest...

Eesti keel
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti roomajad

Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik:...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väljasurnud roomajad

Väljasurnud roomajad Roomajate põlvnemine. Umbes 300 miljonit aastat tagasi olid kõik kahepaiksete jaoks kõlblikud maismaa-osad nende poolt piisavalt asustatud. Jäid veel teised, kuivemad alad. Neid said endale elupaigaks võtta ainult kahepaiksete järglased - roomajad. Kuid vee-elulise vastse kaotamiseks, kuiva naha saamiseks, kopsude keerukamaks muutumiseks ja organismi teisteks ümberehitusteks läks vaja umbes 70 miljonit aastat. Roomajad tekkisid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud....

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti sisalikud

Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja haldavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest...

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

Tähelepanu väärivad alal esinevad lammi- ja lodumetsad (Lapp, 2001). Perioodiliste üleujutuste viljaka toime tõttu olid praktiliselt kõik siinsed jõelammid kunagi kasutusel luhaheinamaadena, millele andsid kauni maastikulise ilme põlistammed. Kevadisel tulvaperioodil on jõelammid linnurikkad, kuid haudelinnustik on seal üsna vaene. Soomaa soised metsa ja lammid on väike-konnakotka, musta- 11 toonekure armastatud elupaigaks , soosaartel pesitseb kaljukotkaid. Haruldastest imetajatest leidub Soomaal lendoravat ja laane-karihiirt (Kuresoo, 1998). Endla soostik Pandivere kõrgustiku servaalal asuv 8050 hektari suurune soostik on Eesti kõige paremini uuritud sookompleks (Kuresoo, 1998). Tänaseks on mõistetud, et veeküllus on sealse looduse suurim väärtus. 1981 aastal võeti soostiku keskosa kaitse alla (Leito, 2003). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008)....

Keskkonna kaitse
39 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Liblikalised

Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud, kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita. Kidaöölasi võib pidada tüüpilisteks öölasteks. Mustlaik-kidaöölane lendab kesksuve soojadel öödel meie aedades. 7 Kokkuvõte...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Prantsusmaa

Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Prantsusmaa

Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile 8 ISEÄRASUSED Prantsusmaal on palju erinevaid asju ja kohti miks maailm teda tunneb....

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti roomajad

Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja ­sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju....

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Peipsi Atlantis veab põhja konnaparadiisi

Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ­ ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindal...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Jõgevamaa

siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja paljusid väikseid laululinde. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Endla järv ja Juta kivi Endla looduskaitseala...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat Põld

Et põllult saaki saada, tuleb teha põllutöid ja uurida mulla omadusi. Oma referaadis pöörangi tähelepanu põllu ülisele iseloomustusele, mullale ja vaatlen lähemalt mõnda põllul kasvavat 1 kultuur- ja looduslikku taime. Kuna põld võib olla elupaigaks ka loomadele, uurin, milliseid imetajaid ja linde võib põllul kohata. 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1.Põllu mõiste Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamiselt lühiealisi (1-2- 2 aastasi) kultuurtaimi. Põld on lage, puudeta ala. Esimesed põllud tekkisid Eestis teise aastatuhande algul eKr...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Auschwitz

Ühes neist puudusid majadel aknad, selle asemel olid lagedes rida katuseluuke ning korstna ventilatsioonitoru, mis pidi maju soojendama talvel. Kambrites magati naridel, millel polnud madratseid, nende asemel olid õled. Olukord oli igal pool sarnane: ülerahvastatus oli väga suur. Pesemisvõimalused olid peaaegu olematud ning inimestel polnud võimalust hügieeni eest hoolitseda. Eluruumid olid räpased ning rõsked, see oli sobiv koht elupaigaks rottidele ning täidele. Inimeste seas levisid epiteemiad ja nakkushaigused. See oli põhjus ka massilistele surmadele. Vangidele oli mõeldud 3 toidukorda päevas. Hommikul pakuti neile pool liitrit `kohvi' või `teed'. Kohv oli halva kvaliteediga vees lahustatud viljakohvist keedetud jook. Tee oli taimedest. Lõunasöök koosnes umbes liitrist supist, mis polnud tegelikult söömiskõlbulik. See koosnes põhiliselt kartulitest, kaalikatest, vähesest hulgast tangudest ning rukki jahust...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Kuigi mets on taastuv loodusvara, ei tohi metsaraiega liialdada, tuleb arvestada, et selle taastumiseks läheb üsna palju aega. Kulub aastakümneid, enne kui puu kasvab piisavalt suureks, et teda kasutada saab. Metsa taastumisele saab inimene kaasa aidata puude istutamisega. Metsad on vajalikud mitmeti: nad toodavad hapnikku ja vähendavad õhus süsihappegaasi hulka, ühtlustavad kliimat, talletavad vett ning takistavad mulla erosiooni ning paljude organismide elupaigaks . Vihmametsad mõjutavad oluliselt kogu maakera kliimat, seepärast on nende säilitamine eriti oluline. Troopiliste ja ekvatoraalsete vihmametsade raie on aga hoogustunud, sest sealne elanikkond kasvab kiirest ja vajab enam elatusvahendeid. Kord juba hävinud vihmametsa ei ole võimalik taastada. Veelgi enam, koos vihmametsa kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, sest tuul ja vesi kannavad selle minema. Nii jääb endise vihmametsa kohale viljatu maa. 36. Õhu saastumine. Happesademed...

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

· Taimede tähtsus inimese elus- toodavad hapniku, kasutatakse söögiks ja raviks, kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, vürtsina, parfümeeriatööstuses, toodetakse õlisid, kariloomade söödaks, valmistatakse teid, toodetakse tubakat, köit, vitamiinid, valgud, süsivesikud, glükoos, puitu paberi valmistamiseks, väetis, uuringud. · Taimede tähtsus looduses- toodavad hapnikku, on toiduks ja elupaigaks , varustavad vett hapnikuga, tekitavad huumust. Bakterid, viirused 9.teab bakterite ehitus, paljunemise ja elutegevuse iseärasusi, toob näiteid bakterite osa kohta looduses ning inimese elus, tunneb jooniselt bakteriraku · Bakteri ehitus- bakter on kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elutunnused. Väliselt katab limakapsel, mille all on rakukest, selle all on...

Bioloogia
225 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun