2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused 12 4.1 Metsad 12 4.2 Sood 13 4.3 Niidud 14 4.4 Meri ja rannikualad 14 5
(objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2
(objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2
Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Välislugsed (Ectognatha) Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Elupaik ja arvukus Ehmestiivalised on levinud üle maakera igal pool, kus on magedat vett. Üksikud liigid elutsevad isegi riimvees ja krbealade sooldunud veekogudes. Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla
kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; * rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; * tõkestab kalade kudemisrände
Usun, et Võhandu jõe salapära või Meeninkunno raba põhjatud laukad ei jäta ka kõige nõudlikumat matkasõpra külmaks. Valdav osa maakonnast on kaetud metsaga ning tiheasustusala osatähtsus on üsna väike. Põlvamaal asub vaid 2 linna ning nendegi elanikearv ei ületa kümmet tuhandet. Ilmtingimata ongi see Põlvamaa ürgse looduse jätkusuutlikkuse alus. Põlvamaa on eesti loodushoius äärmiselt tähtsalt kohal, kuna siin asuvad mitmete haruldaste liikide elupaigad. Kohalikud männi- ja kasemetsad toodavad väärtuslikku palkmaterjali ja paberipuud, mis on hinnas terves Skandinaavias. Võhandu jõe voogusid kasutab ka Räpina Paberivabrik. Oluline on säärast kooslust hoida ja heaperemehelikult kasutada, et ka järeltulevad põlved saaksid osa maalilise Põlvamaa võludest. 10 Lisad Joonis 1.1 Suur Taevaskoda, internet Joonis 1.2 Piusa koopad, Arne Ader 11
ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena eraldi elavate populatsioonidena. 8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni? Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit. Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul. Oleneb sündimusest ja suremusest, toidu kättesaadavusest, valgusest, temperatuurist, haigused, vaenlased
tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed, Lisaks ei ole ohtu kahjustada kõrvalolevat sambla, lindude pesad. Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad. 15) Selgita mõistet puidu juurdekasv Puidu kogus, mis teatud piirkonnas mingi aja jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse m3/ha kohta 16) Selgita mõistet arvestuslank võimalikult lihtsalt Arvestuslank on objekt, kus teostatakse aasta jooksul raie. Täida eksamiülesannete vihikus lk 65-67 metsamajanduse osa
liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on kuskil 30 000. Kobras on koprofaag. Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis. Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole. Mäger on kolinud linna elama ning laastab surnuaedu ja tekitab kahju vundamentidele. Karulased, koerlased, kaslased Karulased. Maailmas on 6 liiki karusid. Karu arvukus Eestis: 1990date alguses karu arvukus kusagil 1000
on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada. lämmastiku/fosfori ringe euroopaliidu keskkonnakaitse BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. mõisted:
rändeteed. (Alex Lotman, 2004) Kaitsealade võrgustiku ülesanneteks on: · Toetada säästvat arengut (Agenda 21) · Säilitada looduse mitmekesisust · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide säilimine ja kaitse inimtegevuse kahjuliku tegevuse eest. · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide elupaikade säilimine ja kaitse · Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad Nende ülesannete lahendamiseks on välja töötatud kaitsealade võrgustiku idee läbi kahe Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku
Kahepaiksete kaitsekategooriad: I - kõre, rohekärnkonn II – harivesilik, mudakonn, III – tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajate kaitsekategooriad: II – kivisisalik III - arusisalik, vaskuss, nastik, rästik. Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule alla laaditavad keskkonnaministeeriumi kodulehelt). Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis sigiv isane kärnkonn ikkagi kaitse all. Kaitse korraldamise põhimõtteid:
a. Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ. Võru 2004. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Keskkonnainfo. Madalsoode ja rabade linnustik. 2010. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=2034&Itemid=347 (viimati külastatud 26.03.2014) Keskkonnaamet. 2010. Tamula järve ja Vagula järve hoiualadekaitse korralduskava aastateks 2010-2020. Masing, M. Nahkhiirte elupaigad Võrumaal. Tartu 2004. 9 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn. Riigiteataja. 2004. Looduskaitseseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001661 (viimati külastatud 25.03.2014) 10
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse...
need looduslikult uuenevad. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata seal elavate liikide põhjal, kas elupaigas on esindatud sellele iseloomulikud liigid (nt tunnusliigid). Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressursside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. Milline on killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed? Elupaiga killustumise käigus jagatakse suured ja sidusad elupaigad mitmeks väiksemaks tükiks. Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest (k.a. juhuslikest) teguritest. Killustumisest järele jäävatel elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist
I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all. II kategooriasse kuuluvad liigid mis on ohustatud, mille arvukus väheneb ja mis võivad sattuda väljasuremisohtu. Umbes 50%s selliste liikide elupaikadest on kaitse alla võetud III kategooriasse kuuluvad liigid mis võivad sattuda väljasuremisohtu või mis satuvad ohtu kui nende elupaigad hävitatakse. 43. Milliseid meetodeid kasutab looduskaitse liigikaitses, et keskkonnaseisundit parandada. Kehtestab nõuded, mida ei tohi rikkuda, keelab tööstuslikud ettevõtmised kaitstavate loodusobjektide ümbruses. Lindude ja loomade kaitseks on kehtestatud tööde keeldude aeg, mil kaitstavad liigid võivad kõige rohkem viga saada. 44. Millised on nõuded kaitsealuste taimede ja seeneliikide kaitseks? Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid
Globaalne mitmekesisus on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem
I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all. II kategooriasse kuuluvad liigid mis on ohustatud, mille arvukus väheneb ja mis võivad sattuda väljasuremisohtu. Umbes 50%s selliste liikide elupaikadest on kaitse alla võetud III kategooriasse kuuluvad liigid mis võivad sattuda väljasuremisohtu või mis satuvad ohtu kui nende elupaigad hävitatakse. 42. Milliseid meetodeid kasutab looduskaitse liigikaitses, et keskkonnaseisundit parandada. Kehtestab nõuded, mida ei tohi rikkuda, keelab tööstuslikud ettevõtmised kaitstavate loodusobjektide ümbruses. Lindude ja loomade kaitseks on kehtestatud tööde keeldude aeg, mil kaitstavad liigid võivad kõige rohkem viga saada. 43. Millised on nõuded kaitsealuste taimede ja seeneliikide kaitseks? Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid
rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all. II kategooriasse kuuluvad liigid mis on ohustatud, mille arvukus väheneb ja mis võivad sattuda väljasuremisohtu. Umbes 50%s selliste liikide elupaikadest on kaitse alla võetud III kategooriasse kuuluvad liigid mis võivad sattuda väljasuremisohtu või mis satuvad ohtu kui nende elupaigad hävitatakse. 43. Milliseid meetodeid kasutab looduskaitse liigikaitses, et keskkonnaseisundit parandada.
reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähenevad. Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt. Ingrit Tedrema 201 Õ Tallinna Tööstushariduskeskus
· baikali ilves (Lynx lynx kozlovi) · altai ilves (Lynx lynx wardi) · kaukaasia ilves (Lynx lynx dinniki) · karpaadi ilves (Lynx lynx carpathicus) · sardiinia ilves (Lynx lynx sardiniae, välja surnud) Nad on pealtnäha sarnased, ainult spetsialistid ja suured ilvesesõbrad oskavad neil vahet teha. -3- Elupaik ja levik Elupaik: Ilvestele sobivad elupaigad on küpsed tiheda alusmetsaga vahelduvailmelised okas- või segametsad ning vanad raiesmikud ja rabad. Üheks meelis elupaigaks on neil kuusikud. Kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Harva võib teda näha kultuurmaastikel, kuid sageli kultuurmaastikega piirnevatel metsaladel, tihti just veekogude läheduses. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitse karjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-
fragmentatsiooni, kuna selle tulemusena kaob originaalne elupaik, väheneb sobivate elupaigalaikude suurus ja tõuseb elupaigalaikude vaheline isolatsioon. Valus probleem on see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Selliseid õõnsaid haabasid, kuhu ta saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Ja kui vaadata praegust olukorda, siis on näha, et viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud, toimub selge üleraiumine ning metsa keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravale sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt ning kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta endale leida on üsna keeruline
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele
Roomajad ei ole otseselt seotud küll järvega, küll aga pakuvad kaldabiotoobid neile häid elupaiku. Peipsi järves esineb kivi- ja arusisalik, vaskuss, rästik, nastik ja silenastik. Peipsi rannikualal kohtab peaaegu kõiki Eestis elavad imetajaliike. Siin puuduvad vai hülged ja teised mereimetajad. Raske on järvega seostada metsades ja puudel elavaid liike: lendoravat, oravat, metsnugist, karu, hunti, ilvest, rebast, kährikkoera jt. Ometi ulatuvad nendegi elupaigad kohati lausa Peipsi veepiirini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Samuti esineb veel kopraid, saarmaid, minke, naaritsaid, tuhkruid, kärpe ja nirke. KOKKUVÕTE Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast. Seepärast on ta elupaigaks väga paljudele liikidele. Näiteks taimedele, mille uusimas nimistus on 122 liiki. Samuti ka bakteridele ja algloomadele, kus üldine arvutus on keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juures. Peipsis on määratud
jõega ja suubub ühinemiskohast 4,3 kilomeetri pärast Emajõkke. Jõe alamjooks Madisemäe ümbrusest kuni suudmeni asub Alam-Pedja looduskaitseala piires. Alam-Pejda looduskaitsealal on 12 vooluveekogu ning 57 vanajõge. Väga eriilmeliste vanajõgede keskmine laius on 3040 meetrit ja sügavus 24 meetrit. Alam-Pedja jõgedes elab 35 liiki kalu. Arvukamad kalaliigid on särg, latikas,säinas ja haug. Mitu Emajõe lisajõge on lõhilaste kudemis- ja elupaigad. Alam-Pedja jõgedes leidub elupaiku neljale üleeuroopalise kaitseväärtusega kalaliigile: siin elavad võldas, hink ning tõugjas, Emajõe vanajõed on üks tähtsamaid vingerja elupaiku Eestis. Jõgedes on tegutsemas vähemalt 2530 saarmast ning 200 kobrast, samuti on leitud 22 liiki 43-st Eesti mageveekogude molluskiliigist. Pedja ja Põltsamaa jõe kiirevoolulistes osades elab arvukalt paksukojalist jõekarpi. Kalastik
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud...
(Erand: Inglismaa, kõik vandusid truudust kuningale) Feodaalkorra kujunemise eelduseks oli: 1) sõltuvate talupoegade tekkimine, sest paljal maal ei olnud mingit väärtust. Talupoeg pidi tasuks saadud maa eest kandma koormisi (maksud, töö mõisas), tema isand pidi aga talupoega kaitsma ja aitama häda korral. 11. Rüütlid: hinnatavad iseloomuomadused, tegevused, elupaigad. Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida hakati nimetama rüüliseisuseks. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütlitega seostati isikuomadusi nagu õilsus, ustavus isandale, vaprus, südamedaami austamine (serenaadid ja luuletused). Aadlikud elasid linnustes, mis lisaks elupaigale olid ka kindluseks ja täitsid esindusfunktsiooni. Varasemate puitlinnuste asemele rajati kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati. Üha enam
teiste liikidega erinevad. ruudud liituma ja kasvukohtade üldarv vähenema. Loodusmaastikes samale populatsioonile sobivad kasvukohad, _ Suurimate kasvukohtade suurus (pindala) kasvab. elupaigad aga erinevad. 3. Looduse häiritused nt. põlengute reziim sõltunud _ Väheneb ka ökotoni (piiride) pikkus. Sellise kaardi puhul Isendeid pakkuvad ja vastuvõtvad paigased
a ja jõustus 1975. Sellega on ühinenud 157 riiki. Konventsiooni eesmärk on ohustatud märalade kaitse tervel maakeral, erilise tähelepanu all on alad, mis on olulised veelindude elupaikadena. WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsiooni eesmärk on kaitsta ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONVENTSIOON – Euroopa elupaigad ja metsik loodus Sõlmiti 1979 ning jõustus 1982. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta Euroopa looduslikku taimestikku ning nende elupaiku ja kasvukohti. Keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. BIOLOOGILINE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Sõlmiti 1992. 157 riiki. Jõustus 1993. Eestis 1994. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Loodusvarade säästlik kasutamine ja selle saadud
- Rahvusparke on Eestis kokku 6. - Viimane neist, Alutaguse rahvuspark, moodustati novembris 2018. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- ja metsamaastikud. Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad vaheldusrikkust mõhnastikud ja oosistikud ning luitestikud. Läbi Alutaguse kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel. 3. Elupaikade taastamine - Paljud liigid on hääbunud enamasti seetõttu, et nende elupaigad on hävinud. Seepärast kaitstakse neid liike elupaikade taastamise kaudu. - Elupaikade taastamine ja nende kvaliteedi parandamine on kujunenud tänapäeval üheks oluliseks liigikaitse meetmeks kogu maailmas. - On selliseid liike, mille ellujäämiseks on vaja mitmesuguseid looduslikke häiringuid. Räägime häiringutest lähemalt: Häil - Mõned liigid vajavad ellujäämiseks välgu süüdatud põlengut, tormis langenud puid ja pärast tormi või põlengut tekkinud häile.
sisemaailm.Selles mõttes on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Prantsuse kunst 17. sajandil 1. Louis XIV mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu. 2. Louis XIV otsustas oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles` lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles` park- lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike
ppt ) Loomastik Sealne maastik pakub elupaika paljudele eri loomadele. Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala
Neid järvi on veel Lääne-, Põhja-Eesti madalikel. Peamiselt asuvad soode ümbruses, mille tulemusena on humiinainete kuhjumine. Kalgiveelisetes miksotroofsetes järvedes on liigirikkus suurem kui teistes järvetüüpides. Mõõdukas orgaanilise aine olemasolu mõjub positiivelt vetikate kasvule. 75% biomassist moodustavad sinivetikad ja ränivetikad. Nendes järvedes on arvukalt mändvetikat. Ujuvetikad muutuvad koos veekogu vananemisega, kuid peamiselt on ujuv penikeel ja vesikupud. 8.2. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga). Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks. Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest
Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud. Loomadest on siin esindatud Eestis üsnagi haruldane mudakonn (Kagu-Eestis küll sagedasem), mis kuulub II kategooria kaitsealuste liikide alla. Kaladest on esindatud hink, vingerjas ja võldas, kelle kaitsmine on oluline kogu Euroopas. Putukatest on eesti punase raamatu putukaliikidest on esindatud palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane. Ohustatud liikide kaitsmiseks on oluline säilitada mitmekesised elupaigad, veekogude puhtus, puutumatud metsad. Veeloomastikku ohustab röövpüük. Mudakonn ja must toonekurg. Kokkuvõte Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis. Suhteliselt väikese ala kohta esineb mitmeid erinevaid pinnavorme (oosid, mõhnad, tasandikud), esindatud on ka kaitsealused looma- ja taimeliigid. Karula kõrgustiku alale on loodud Karula Rahvuspark, kaitsmaks ohustatud liike ning omamaks ülevaadet alal toimuvast
Euroopa Liidu Komisjoni seisukohast üleeuroopalist tähtsust. Natura 2000 ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest. Linnuliikide või rändlinnuliikide kaitse. Looduslike või pool-looduslike elupaigatüüpide kaitse. Liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Liikide kaitsekategooriad 1. I kategooria kaitsealune liik Eestis haruldased, hävimisohus liigid, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad on rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine on ohutegurite jätkumisel väga tõenäoline. 2. II kategooria kaitsealune liik ohustatud liigid, kuna nende arvukus on väike või väheneb. Levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävitamise või rikkumise tagajärjel. 3. III kategooria kaitsealune liik Abitusse olukorda sattunud loom abitusse olukorda sattunud looma vedu korraldab Päästeteenistus
Harilik ebapärlikarp on Eesti looduskaitseseaduse ja Eesti punase raamatu järgi I kategooria kaitsealune liik (eriti ohustatud) ehk kuulub punases raamatus nn. ''punasele lehele''. ''Punastele lehtedele'' kuuluvad vahetult hävimisohus olevad taksonid (liigid, alamliigid, vormid), mille säilimine on küsitav, kui arvukuse vähenemist põhjustavad tegurid kestavad edasi. Sinna kuuluvad taksonid, mille isendite arvukus on langenud kriitiliselt madalale tasemele või mille elupaigad on sel määral ahenenud, et liik või vorm on otseses väljasuremise ohus. (E.Kumari, Punane raamat, 1982) Harilik ebapärlikarp on kantud Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisasse, mis määratleb kaitsealuste liikide jaoks spetsiaalsete kaitsealade loomise nõude. Loodusdirektiiv võeti vastu 21. mail 1992 ja see sätestab looduslike liikide (v.a linnud) ning nende elupaikade, samuti looduslike ning pool-looduslike elupaigatüüpide kaitse Euroopa Liidu territooriumil. Selleks,
Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08) Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935
kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki . Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi.
Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus- hõlmab kooslusi ja nende seoseid omavahel ja ökosüsteemiga. Koosluste puhul liigikogumite ühist reaktsiooni keskkonnatingimustele Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid: kasvukohtade/elupaikade häving ja killustumine, kliimamuutused, ületarbimine inimese poolt, väärliigid, suurenenud haiguste levik Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära invasiooni etapid: - Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks, kuid osad hakkavad paljunema ja levima - Naturaliseerimine- taim peab moodustama püsiva popi uues kohas ehk tulnukliik kes suudab uues kohas ellu jääda ja paljuneda - Kohastumine- naturaliseerinud liik jääb haruldaseks kui ta ei suuda kohaneda, invasiivsedtel on uuele keskkonnale eelkohastumused
Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia. Hüdroenergia eelised on: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väiksed ja seega elektri omahind väike. Puudused: ehitamine väga kallis, saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi, suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad, muutub kohalik ökosüsteem, muutub kohalik kliime (suurem aurumine), piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme. HEJ tammi tõttu: on häiritud kalade liikumine jões, jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat mulda), kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama. Hüdroenergia kasutamine Eestis. Eesti jõed on väiksed, üsna veevaesed ja väikese languga. Siiski on vesiveskite jõudu Eestis kasutatud juba alates 13. sajanist
Kreeka loomariik on tänu sellele väga mitmekesine ja siin leidub nii Euroopa, Aasia kui Aafrika liike. Näiteks karud, metskassid, pruunid oravad, šaakalid, rebased, hirved, hundid, ilvesed, aga ka Kreeta mägipiirkondades elavad haruldase metsiku kitse liigid. Kreekas on ligikaudu 116 imetajate liiki, millest 57 kuuluvad IUCN ohustatud liikide kategooriatesse. Hämmastavalt arvukalt on linnuliike, tervelt 422 liiki, kellest 2/3 on rändlinnud. Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid. Kreeka putukate liigirikkus on rekordiline, ligi 30 000 liiki, ja pärast kõigi putukaliikide põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad ürgmetsades surnud puudes ning puutüvedes ja –õõnsustes. Seetõttu elavad paljud loomaliigid rikkaliku entomofauna arvel.
(Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik). Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus pidevat langenud. 2004. aastal oli Eestis teada 14 kõre asurkonda , millest vaid kaheksa olid võimelised end ise taastootma. 3 1960.–70. aastatest alates hakkas tema arvukus aga vähenema mitte ainult Eestis, vaid enamikus riikides. Praegu on ta paljudelt endistelt levialadelt kadunud. Hääbumise peamine põhjus – hävisid kõrele sobivad elupaigad: liivaluited metsastati, nõmmedel ja niitudel ei peetud enam kariloomi, rannaniitudele mõjusid hävitavalt nii maaparandusest tulenev veereþiimi muutus kui ka väetised. Nõukogude ajal kraavitati Eestis laialdaselt rannaäärseid rohumaid, mille tagajärjel kõrele kudemiseks sobivate veekogude hulk vähenes märgatavalt. Väetiste liigkasutamine pani vohama roostiku. Pärast seda, kui ulatuslikel rannaniidualadel lakkas loomade karjatamine ja
Metsa haldamise tegevus hõlmab tulekahju ennetamist, eluslooduse kontrolli, ettenähtud tulekahjusid ning tulekahjude taastamise tegevusi. Metsatulekahjude haldajad on kasutanud GISi kütteaine kaardistamiseks, ilmastikutingimuste kaardistamiseks ja tulekahjude ohu hindamiseks. Metsatulekahjudel on väga oluline mõju taimkattele, loomadele, taimedele, pinnasele, veevoolule, õhu kvaliteedile, mikrokliimale ja isegi üldisele kliimale. Metsatulekahjude tagajärjel hävivad puud, elupaigad, metsa puhke väärtused ning ka inimeste vara (Sonti, 2015). 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 6 GIS on loodusvarade majandamisel leidlik tehnika mõõtmaks loodusvarasid. GIS määrab inimmõju lodusvaradele ja toetab nende kasutamist. Esmalt kogutakse andmed maapinna, taimkatte, mulla ja geoloogia kohta, mis on loodusvarade osadeks ning siis need kaardistatakse kasutades GISi tehnoloogiat
majanduse korraldamisel keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise põhimõtetest. Intensiivse tootmise mõju veekeskkonnale leevendaksid karsti ja allikapiirkondade veesäilitusalad, kaitsemetsad ja väiksema tootmisintensiivsusega piirkonnad karstialadel ja paepealsetel maadel (püsirohumaad, mahepõllunduse alad). Piirkonnas oleks kasutada joogivee tootmiseks sobiv reostamata maapinnalähedane põhjavesi, kaitstud on väärtusliku veeelustiku elupaigad ja väärtuslikud maastikud ning on olemas sportliku kalapüügi võimalused. Pandivere kõrgustiku säästva majandamise kogemusi saab rakendada ka teistel veelahkmealadel kogu Eestis. 20 Reostunud põhjavee taastumine Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega
Endistel talukohtadel, tuulikute või muude rajatiste jäänustel on tihti ka ajalooline väärtus. Loodussaarte ümbrust võiks võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn, viirpuu, sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu kasvavatele puudele tuleks jätta piisav kaitsetsoon, mida ei künta, väetata ega pritsita taimekaitsevahenditega. Puude õõnsusi kasutavad pesapaigana paljud
Hüdroenergia kasutamist toetavatel "keskkonnasõpradel" tasuks välja rehkendada ka kasvuhoonegaaside emissioon turbiinide ehitamisel, selleks kuluv tooraine tootmisel ja muud sellised tegurid. Paisud rikuvad jõe ökoloogilises mõttes. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: · ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule veeelustikule väärtuslikud elu ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu;
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised t...
loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude liigsed taimtoitained ja happevihmad on põhjustanud veekogude elukeskonna muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Õhk Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu koostist, näiteks fossiilkütuste
Kõige sagedamini kasutavad inimesed linde toiduks, ehivad end eredavärviliste sulgedega ja kollektsionäärid koguvad kirevavärvilise mune. Kui linnud söövad ära põllule külvatud seemned või valminud viljasaagi, siis hävitatakse linde. Et vältida lindude hävitamist on kehtestatud seadused lindude kaitseks, millest rangemad keelavad lindude tapmise. Linnuliikide kaitse Nende kaitse üheks osaks on lindude elupaikade ja rändlindude peatuspaikade kaitse. Kotkaste elupaigad ning rändlindude peatuspaikadena tuntud Matsalu laht, Vilsandi saared ja mõned teisedki väiksemad alad on Eestis kaitse all. Mürkained, mida inimesed kasutavad põllul ja aias, ohustavad lindude elu. Mürkidega toite süües linnud hukkuvad, aga need võivad linde kahjustada ka teisiti, nt. mürkide tõttu, mis on sattunud linnu organismi, munevad nad õhukese koorega mune. Haudumisel võib lind need enda all katki suruda ning seetõttu nendest munadest järglasi ei arene.
Dzungel, mis põletati põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas Peamine põllumajanduse mõju keskkonnale tuleneb looduslike elupaikade hävitamisest ning nende asendamisest monokultuuridega. Põllumajanduse ökosüsteemid pakuvad olulisi elupaiku paljudele looduslikele taime- ja loomaliikidele. See kehtib eriti traditsioonilise põllumajandusega piirkondades, kus kasvatatakse mitmesuguseid liike. Kasvava nõudluse tõttu toiduainetele ja muudele põllumajandustoodetele on paljud looduslikud elupaigad kadunud ning need on asendunud intensiivsete monokultuuridega. Hiljutisteks näideteks on Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks ning suurte Brasiilia savannide ja Amazonase vihametsade alade muutmine soja- ning veisekasvatusfarmideks. See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ning paljusid liike. Laiendatavad õlipalmi istandused Indoneesias ja Malaisias kujutavad kõige suuremat ohtu hävimisohus megafauna liikidele, nagu näiteks Aasia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
